saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja oskuslikult kirjutatud retsensiooni on kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Muusikalavastuse retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Lavastuse pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht Sarja CONCERTO 1. kontsert 14. oktoober 2011 kell 19 -- Estonia kontserdisaal 2. Solistide, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Smetana. Sümfooniline poeem "Vltava" tsüklist "Minu kodumaa" Martin. Oboekontsert Dvoák. Sümfoonia nr 9 e-moll, op 95 "Uuest maailmast" Heli Ernits (oboe) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent DANIEL RAISKIN 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks väga lühidalt, iga punkti kohta kõige rohkem 23 lauset! a) solistide elulugu, varasem tegevus jne, tutvustav info dirigendi, lavastaja ja kunstniku kohta 4. Etendatava teose sisuline iseloomustus:
Dramaturgiline tekst on mingitele teistele tekstidele (ilu- või ajakirjandus, dokumendid, intervjuud jt) tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos. Nt Merle Karusoo kompositsioon ,,SOS", mis põhineb mõrvarite intervjuudel. 8. Mis on näidend, mis on lavastus, mis on etendus? Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Kui näidendi tegelaste kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, siis remargid tuleb tõlkida sõnadest hääletooni, zestidesse, lavakujundusse, muusikasse. Draamatekst jätab alati
Dramaturgiline tekst on mingitele teistele tekstidele (ilu- või ajakirjandus, dokumendid, intervjuud jt) tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos. Nt Merle Karusoo kompositsioon ,,SOS", mis põhineb mõrvarite intervjuudel. 8. Mis on näidend, mis on lavastus, mis on etendus? Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Kui näidendi tegelaste kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, siis remargid tuleb tõlkida sõnadest hääletooni, zestidesse, lavakujundusse, muusikasse. Draamatekst jätab alati
Ipgigeneia tielikult et tema hukkamine ongi jumala soov ja lasi seda endale teha kuigi tegltikult ei onud see kindlasti minu arvates nii. 3. Teose probleemid · Tahetakse hukata Ipigeneia, kuid ema üritab sed atakistada kuid lõpuks on ipigeneia ise nõus ennast ohvriks jumalate eest tooma. · Meest ei ole kunagi kodus aitamas lapsi kasvatada · Vendade vahelsied suhted olid väga keerulsied kuna 4. Teose sõnum, moraal · 5. Lavastaja · Lavastaja ja kunstnik Lorna Marshall · Lavastaja assistent Jüri Nael 6. Näitlejad · Agamemnon Tambet Tuisk · Vanamees Gert Raudsepp · Koor Marika Vaarik · Menelaos Rasmus Kaljujärv · Teataja Risto Kübar · Klytaimestra Mirtel Pohla · Iphigeneia Eve Klemets · Achilleus Jaak Prints 7. Kunstniku tööd · Kunstnik oli Lorna Marshall laval puudusid igasugused dekoratsioonid olid
Koostas: Merilin Aardevälja 11. klass 2011 õa. Sisukord 1. Sisukord..............................................................................lk 1 2. Muusikal"Helisev muusika"...............................................lk 2 3. Osatäitjad............................................................................lk 3 4. Isiklik arvamus....................................................................lk 4 5. Kui mina oleksin lavastaja..................................................lk 4 6. Kasutatud kirjandus............................................................lk 5 1 Muusikal "Helisev muusika" ,,Helisev muusika" (originaalpealkirjaga "The Sound of Music") Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades on armastatud kogu maailmas. Pisut vähemtuntud on fakt, et see maailmakuulus muusikal põhineb tõestisündinud lool.
Lidia Brovarets "Helisev muusika" Retsensioon 7.a klass 2013 Sisukord 1. Sisukord...............................................................................1 2. Muusikal"Helisev muusika"................................................2 3. Osatäitjad.............................................................................3 4. Isiklik arvamus.....................................................................4 5. Kui mina oleksin lavastaja...................................................4 6. Kasutatud kirjandus.............................................................5 Muusikal "Helisev muusika" ,,Helisev muusika" (originaalpealkirjaga "The Sound of Music") Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosades on armastatud kogu maailmas. Pisut vähemtuntud on fakt, et see maailmakuulus muusikal põhineb tõestisündinud lool.
20. sajandi esimesel kolmekümnel aastal tegid kroonikat ja mängufilme oma rahaga hakkajad väikeärimehed ja entusiastid. Kuid kitsas turg lõpetas nende tegevuse. Pealegi oli helifilmi tulek tõstnud filmi eelarvet ja suurendanud esteetilisi nõudmisi. Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes. "Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib ,,Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail
ja lavakogemusega. Lauljaid on peale kohalike artistide ka Venemaalt, Ungarist, Lätist, Prantsusmaalt ja mujaltki. Artistid andsid lavastusele üsna ebatavalise, kuid enamvähem meeldiva olemuse. Kavalehel väidab Madia, et tema eesmärgiks oli muusika, artistide, lavakujunduse, valguse ning kostüümide dünaamiline ühendamine. Kõige sümpaatsem osa oli minujaoks see, kuidas Vanemuise lava, mis tavaliselt kipub liiga pisikeseks jääma, on lavastaja ja kunstnik suutnud lavale luua hämmastavalt tõepärase ja haarava Hispaania pärastlõunaõhustiku. Carmeni tegelaskuju kehastunud Aleksandra Kovalevitš oli minujaoks vägagi usutav. Telerist olen näinud, et tavaliselt mängivad Carmenit suurema kehaehitusega naisterahvad, kuid Aleksandra nägi tõesti hea välja ja oli antud rollis usutav. Samuti sai Aleksandra oma rolliga hästi hakkama, kuid minuarust jäi Aleksandra hääl alla Don Jose rolli kehastavale Boldizsár Lászlóle, kes minu
Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. Elulugu · Sündis 10. veebruar 1898 Augsburgis · Suri 14. august 1956 IdaBerliinis Saksa DV · Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja · Isa oli katoliiklane, ema protestant · 16aastaselt kirjutas esimese näidendi · 18aastaselt pidi minema teenistusse, sinna aga ei jõudnud oma halvas tervise tõttu · Aastal 1933 algas Brechti elus uus etapp pagendus. Just sel aastal tulid Saksamaal võimule natsionaalsotsialistid ning Brecht oli Hitleri mustas nimekirjas number viis. · Brechtilt võeti Saksa kodakondsus ja ta kolis Taani 1940
Mari ja Mihkel Helilooja: Gustav Ernesaks Koomiline ooper oli 3 vaatuses, seda orkestreeris Paul Karp. Esitleti esimest korda teatris Vanemiune aastal 1965 28. märtsil. Libretod olid: Ardi Liives, August Sang ja Kersti Merilaas. Tuleaed Helilooja on Tõnu Kõrvits. Seda kammerooperit esitati 2006 aastal 20. aprillil Tallinnas Von Krahli Teatris Libreto: Maarja Kangro Esiettekanne: Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas. Pirnipuu Helilooja on Leo Normet. Seda koomilist ühe vaatuse ooperit esitati esmakordselt aastal 1973 13. oktoobril teatris Estonia. Libreto: Leo Normet Betti Alveri poeemi ainetel Esiettekanne: lavastaja Arne Mikk, dirigent Eri Klas. Iirise tango: Viivika Vasar (metsosopran), Teater Estonia Sümfooniaorkester, dirigent oli Peeter Lilje. Aitäh vaatamast!
aegade olulisimaks komöödiafilmiks. Muusikal ,,Sugar" esietendus 1972. aastal Broadway'l Majestic Theatre's, peaosades Elaine Joyce, Robert Morse ja Tony Roberts. Eestis on seda muusikali varem lavastatud Vanemuise teatris aastal 1988 (lavastaja Ago-Endrik Kerge) ning Estonia teatris aastal 2000 (lavastaja Neeme Kuningas). Libretot täiendas Mare Tommingas. Laulusõnade autor on Bob Merrill ja nende tõlkijaks Kelli Uustani. Lavastaja oli Mare Tommingas. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm. Dekoratsioonikunstnikuks Jaanus Laagriküll. Kostüümikunstnik Ester Kannelmäe ning valguskunstnik Rootsi päritolu Palle Palme. Koreograafid Janek Savolainen, Mare Tommingas. Näitejuhiks on Aivar Tommingas. Etenduse osatäitjad olid Gerli Padar, Andero Ermel Tallinna Linnateatrist, Veikko Täär, Marika Barabanstsikova, Merle Jääger, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits, Aivar Kallaste
Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vineerist, kunstlikult loodud. Dekoratsioonid olid küll maalitud realistlikult, kuid oli näha, et nad on loodud kunstiliselt. Ruum oli puhtalt keskkond, ta ei iseloomustanud tegelast. Ei olnud ka aktiivset ruumi kasutamist. 3. Võrrelge Ilmar Tammuri ja Kaarel Irdi lavastajakäekirja. Kaarel Ird oli jõuline teatrijuht. Paljud tema põhimõtted lavastaja ja t-juhina pärinesid Menningult. Menningule sarnaselt hindas lavastaja Ird harmoonilist ansamblimängu ja realistlikku teatriesteetikat. Tema jaoks oli oluline teatri õpetav roll ja töö publikuga. Ird pidas oluliseks kaasaegsete eesti autorite ergutamist uute näidendite kirjutamisele. Tema omapäraks on aga see, et ta tegi nii sõna- kui muusikalavastusi, mida tingis tema juhitud teatri mitmezanrilisus. Ta tõi sageli lavale rahvalike, sageli muusikaga seotuid algupärandeid
Casanova Vivian Ruumet Heliloojad Lavastuses on kasutatud Mozarti, Vivaldi, traditsioonilist araabia muusikat jm. Wolfgang Amadeus Mozart oli Austria helilooja, kes komponseeris oma esimesed palad juba 5-aastaselt. Antonio Vivaldi oli Itaalia helilooja ja viiuldaja, kes küll 15-aastaselt pandi õppima preestriks, kuid asjaolude kokkulangemisel sai temast tunnustatud muusik. Araabia muusika on väga elav ning iseseisev Lavastaja ja koreograaf David Sunnenbluck on lavastaja ja tantsija Ta on õppinud nii Click to edit Master text styles tantsuakadeemiates kui ka Second level balletikoolides Third level Oma karjääri esimesel poolel Fourth level tegi ta kaasa paljudes Fifth level
[minu kool] [minu nimi] [minu klass] LINNUKAUPLEJA Retsensioon Tallinn 20__ Käisin vaatamas Carl Zelleri operetti ,,Linnukaupleja" Tallinas, Estonia teatris 4. veebruaril 2018. Dirigent oli Lauri Sirp, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Kristi Leppik.1 Peaosatäitjad olid Reigo Tamm Adami-nimelise linnukauplejana Tiroolist; Kadri Kipper kirjakandja Kirja-Kristelina; Rauno Eip jahiülema Parun Wepsina; Andres Köster tema vennapoja, ohvitseri Krahv Stanislausina; Helen Lokuta kuurvürsti Mariena; Mart Madiste külavanema Schneckina; Väino Puura professor Süfflena; Tõnu Kilgas professor Würmchenina; Juuli Lill-Köster paruness Adelaidena; Lydia Roos
"Kolm musketäri" 1844 "Kakskümmend aastat hiljem" · Sõber ja rivaal Victor Hugo Loometöö · 1832. a koolera epideemia · Dumas reis Euroopas: Austria, Holland, Hispaania, Saksamaa, Inglismaa, Põhja-Aafrika · Reisiraamatud, -päevikud "Travel Impressions: In Russia" · Esseed, romaanid, lühijutud · Monte-Cristo loss, praegu muuseum "Kolm musketäri" · Rahvusooperis Estonia ballett Koreograaf ja lavastaja David Nixon Mitu auhinda Menu publiku ja kriitikute seas http://www.opera.ee/38364 · Rockmuusikal · Linnateatri lavastus "Kakskümmend aastat hiljem" Lavastaja Elmo Nüganen
Mati Unt 1944-2005 Nikita Pokatilo Deniss Lebedev 12k Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana Mati Unt Lühielulugu Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Lühielulugu Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana.
.. ...kontserdist? 1. Info - kontserdi aeg, koht ja esineja. 2. Esinejast endast 3. Repertuaar. Iga loo kohta väike kirjendus. Kava sisuline iseloomustus, ajastu jne. 4. Ettekande analüüs (tase, korrektsus, kõla jne) 5. Mis paremini ja mis halvemini õnnestus 6. Üldine õnnestumine 7. Publiku suhtumine ja enda arvamus 8. Soovid, soovitused ja ettepanekud Ei pea kasutama kõiki punkte, võib toetuda mõnedele neist. Pikkus 1-2 A4 ...etendusest? 1. Kus? Millal? Mida vaatasin? (teater, lavastaja, näitlejad) 2. Hinnang lavastaja tööle 3. Hinnang näitlejate tööle, 3-4 täpsemalt, miks just selline? 4. Hinnang kunstniku tööle, lavakujundus, kas ja miks sobib? 5. Hinnang muusikalisele kujundusele, ka vaikus *6. Kui on erilised tehnilised võtted, kas on hea või halb? Miks? 7. Üldmulje asjast, enda arvamus Pikkus käsikirjaliselt ~1,5 A4, arvutil vähem Parempoolne äärejoon peab olema laiem Kõige peale Retsensioon, selle alla pealkiri ...näitusest? 1. Info - kes? Kus? Millal
Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.3 Rollid lk.4 Buratino lk.5 Lavastajadebüüt lk.6 Faktid lk.7 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Sissejuhatus Priit Võigemast on väga andekas ja väga suure potetnsiaaliga näitleja. Ta on mänginud rohkemas kui 20 erinevas rollis ja proovinud ka lavastaja ametit. Raske uskuda ,et Priit on ainult 25 aastat vana. Eesti rahval on ilmselt kõige eredamalt meeles tema peaosa suurfilmis "Nimed marmortahvlil". Teatrist on meeles roll tippmuusikalis "Grease" või Ugala lavastus "Nipernaadi" mis toimus Viljandi järve ääres. Isegi lapsed teavad kes ta on - just tema mängis Buratinot ETV lastesaates. Elulugu Noorena elas Priit Rapla lähedal Alul. Oli väga aktiivne ja õppis koolis neljadele-viitele.
KARTMATU Braveheart(2005) Joonas kikerpill 2012 Tähtsamad andmed Kestvus: 2 tundi 57 minutit Riik: USA Zanr: Draama Lavastaja ja ka peaosa täitev näitleja on Mel Gibson Sisu kokkuvõte Film pälvis 1996 aastal tervelt 5 Oscarit ja on siiamaani jäänud inimeste südameisse "Kartmatu" räägib Shoti legendaarsest vabadusvõitlejast William Wallace`ist (Mel Gibson), kes hakkab mässsajate juhiks peale seda kui inglased ta naise tapsid. Päev-päevalt suurenev mässu ulatus lööb tõsiselt kõikuma inglatse positsioonid Shotimaal ning peagi ei jää Inglismaa kuningal Edward I (Patrick McGoohan) muud üle kui suureulatuslik sõjavägi Shotimaale saata ja mäss veriselt maha suruda Filmis kõlanud laulud/muusikahelid James Horner - Braveheart Theme Song (http://www.youtube.com/watch? v=9AN04imFDK8) Lavastaja/peaosatäitja andmed Mel Colm-Cille Gerard Gibson on sündinud 3. jaanuaril, 1956 aastal, New Yorgi osariigis Peekskillis Gibson saavutas maailma...
Enne seda oli tal ka väike roll Kingdom of Heaven'is. Le Chiffre Mads Mikkelsen Palju auhindu võitnud Taani näitleja. Teinud kaasa väga palju Saksamaa ja Rootsi filmides, arvatavasti tuntakse teda ära kõige rohkem King Arthur'ist. M Judi Dench Ta on võitnud oskari, 27 auhinda ja olnud 48'sal kandideerimisel. On teinud kaasa enamustes Bond'i filmides. Lavastaja: Martin Campbell Ta on lavastanud ka eelmiseid Bond'i filme. Samuti on ta lavastaja The Legend of Zorro ja The Mask of Zorro'le. Tootjad: Barbara Broccoli Tootja ka paljudele eelmistele Bond'i filmidele. Sama kehtib ka järgmine aasta tulevale uuele filmile. Michael G. Wilson Tootja ka paljudele eelmistele Bond'i filmidele. Sama kehtib ka järgmine aasta tulevale uuele filmile. -- Nagu ikka jätkati filmis James Bond'i tegelaskuju, seekord siis oli näitelaks Daniel Graig, kes sai tööga väga hästi hakkama
ooper "La finta giardiniera" ehk "Armastuse pärast aednikuneiu" paneb tudengid esimest korda proovile rahvusooperi laval. Mozarti ooperit "La finta giardiniera" Eestis tihti ei lavastata. Tegijatele teadaolevalt mängiti armastuslugu viimati 40 aastat tagasi Tartu Vanemuise teatris, rahvusooperi laval on lustakas ooper esimest korda, vahendasid "Kultuuriuudised". "See on opera comique, nii et siin peab olema palju huumorit," selgitas lavastaja Thomas Wiedenhofer. "Väga keeruline on seda hea huumoriga täita, sest aariad on väga pikad, kordusi on palju ja alati lahendusi leida huumorile on keeruline." Ja kuigi püüdlik naljategemine võib noorte lauljate lavahirmu ehk isegi leevendada on "La finta giardiniera" puhul veel üks tehniline paratamatus. Nimelt kestab ta kokk u kolm tundi. Etenduse kestus 3t 15min 18-aastase Mozarti kirjutatud ooper räägib põneva armastusloo markiis Violantest. Violantet pussitab tüli
Etendus oli nukuetendus, kuid vahepeal näitlesid ka päris näitlejad. Näidendi põhiprobleem seisneb selles, et inimesed ei suuda väärtustada seda, mis on neile päriselt tähtis ja vajalik ning üldjuhul saadakse sellest aru alles siis, kui neil on tõeline väärtus käest läinud. Etendust iseloomustab lause- Kõik hea on kuskil olemas, leia see üles. Lavastaja on oma tööd uskumatult hästi teinud. Juba see, et tulla idee peale anda selline lugu nukuteatrina edasi, on kiiduväärt. Lavastaja hea töö väljendus ka näitleja töödes- näitlejad teadsid täpselt mida nad nukkudega tegema peavad, kuidas neid liigutada ning millal tuleb neil endal näidelda. Mainimata ei saa ka jätta seda, et lavastaja suutis nii suure loo ainult neljakümne viie minuti sisse mahutada. Kogu näidendi jooksul olid laval ühed ja samad näitlejad ning nad ei läinud kordagi lavalt ära. Üheks tegelaseks oli Triin Lepik, kes mängis nii nukuna, kui ka inimesena tüdruku osa. Tema
Savoy Ball 13.novembril toimus Rahvusooperis Estonia operett/muusikal „Savoy ball“, mis on kirjutatud aastal 1932. Alfred Grünwaldi ja Fritz Löhner-Beda libreto, Mart Sanderi redaktsioonis. „Savoy ball“-i maailmaesietendus toimus 23.detsembril 1932a. Berliinis, Metropoli teatris. Eestis esietendus „Savoy ball“ 15.jaanuaril 2014a. Rahvusooperis Estonia. „Savoy ball“ opereti lavastaja ja ka kunstnik oli Mart Sander. Näitlejad, keda ma varem ka näitlemas olen näinud, olid Hanna-Liina Võsa ja Märt Avandi.Teised näitlejad, keda ma varem pole teatris kohanud olid Jana Volk, Andres Kask, Valentina Taluma, Martin Urve, Jaak Jõekallas, Mati Vaikmaa, Seili Loorits-Kämbre, Janne Ševšenko, Mart Laur, Maria Kais, Väino Puurat, Hedi Pundonen, Rene Alas, Airike Kolk, Maigret Peetson, Juuli Lill, Ksenia Bespalova. „Savoy ball“ oli väga elurõõmsa ja lõbusa sisuga operett
sünnipäevale pühendatud kontserdil ,,The Music of Andrew Lloyd Webber" Saku Suurhallis 2008. Ta on saanud erinevaid auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkurssidel. 2007 valiti Gerli Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga ,, Partners in Crime". Robert Annus 7 Sündinud 19. mai 1984 Tallinnas. Lõpetas 2008.aastal Muusika- ja Teatriakadeemia kõrgema lavakunstikooli 23. lennu lavastaja eriala. On õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja EMTAs oboe erialal. Alates 2008. aasta augustist töötab Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana. Lavastusi Vanemuises: Ödön von Horvath ,,Lood Viini metsadest", Martin Crimp ,,Linn". Lavastused mujal: ,,Raudmees. Odysseuse eksirännakud" Tartu Uus Teater. Praeguseid rolle Vanemuises: Esimene statist, Sõdur (Mati Unt ,,Viimnepäev"), DJ Zlava (Uku Uusberg ,,Karjäär") Juss Haasma Sündinud 23. august 1985 Tallinnas. Lõpetas 2008
b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus lavastuse ühekordne esitamine, variant. Teatri uurimise ajalooline perspektiiv teatrihoonete ajalugu Teatri uurimise esteetiline ja teoreetiline perspektiiv kunstiteose uurimisel keskmes. Uuritakse teatri enda
2 SLAID Üllar Saaremäe (sündinud 23. novembril 1969 Kohtla-Järvel) on eesti näitleja ja lavastaja, punkansambli Streptococcus Pyogenes vokalist. 3 SLAID Fakte eluloost 1988 lõpetas Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi[1]. 1992 lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli. Töötas aastatel 1991–1996 "Ugalas" 1996. aastast Rakvere Teatri peanäitejuht 2 SLAID Isiklikku: Üllar Saaremäe abikaasa Kristi Saaremäe, kunstnikunimega Kristi Leppik, on vabakutseline kunstnik. Varasemast kooselust näitleja Tiina Mälbergiga on tal poeg Karl Robert ja tütar Marii Ingriin. Töötab Rakvere Teatris 1996
Retsensioon Operett "Viini Veri" Johann Straussi operett Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult
Kuna ballett on prantsuse kunst, siis on balleti-terminid prantsuskeelsed. Balletti peetakse tänapäevase tantsumaastiku ning enamike tant-sustiilide vundamendiks. Kunstiliigid: 1) kirjandus ehk süzee (müüdid, legendid, luule, näitekirjandus, muinasjutud, piiblilood), mille põhjal libretist kirjutab libreto. 2) muusika ehk helikunst - põhineb libretol 3) koreograafia ehk tants, mille muusika ja lib-reto alusel loob koreograaf ehk ballettmeister ja lavaline liikumine, mille kavandab lavastaja. Tihti on libretist, lavastaja ja koreograaf ühes isikus või toimub helilooja ja libretisti tihe koos-töö. 4) kujutav kunst (dekoratsioonid ja kostüümid) Koostiosad: 1. Pantomiim zestid ja miimika sündmustiku ning tegelaste läbielamiste kujutamiseks. Vt positsioonide nimetusi lk 101 laulikus. 2. Baleriin naistantsija, priimabaleriin juh-tiv naissolist balletis. Balletitantsija meestant-sija. 3. Kordeballett balletirühm, kes osaleb massi-
Arvustus "Timm Thaler ehk müüdud naer" Käisime klassiga 6.-ndal veebruaril NUKU teatris vaatamas etendust "Timm Thaler ehk müüdud naer". Teatritüki lavastaja oli Taavi Tõnisson, dramatiseerija Urmas Lennuk ning teatrikunstnik Marion Undusk. Mulle meeldis eriti kostüümikunstniku töö. Kostüümid olid raamatu toimumise ehk 1930-ndate stiilis ning kõikide tegelaste puhul väga isikupärased. Näiteks parun Taruki riietus rõhutas maagiat ja kurjust ning Timmi kostüüm oli aga tagasihoidlik ning lihtne. Etendusele aitasid kaasa videotaustad, need täpsustasid toimuvat ning tekitasid maagilise õhkkonna
"Estonia" draamatrupp viidi 1949. aastal Draamateatrisse, millega liideti ka Töölisteatri tugevamad näitlejad. Süvenenum ja teadlikum meisterlikkus saavutati sõnalavastusteatris 1950. aastate teisel poolel. Siis alustas oma lavastaja- ja lavapedagoogitööd Voldemar Panso. Teater (kreeka keelest theatron "vaatemängupaik") on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. Eesti Draamateatri alguseks loetakse tuntud eesti lavastaja Paul Sepa era-teatristuudio asutamist 1920. aasta sügisel. Esimesena Eestis süstemaatilise teatrihariduse saanud noored alustasid teatritegemist Draamastuudio Teatri egiidi all. Mängiti mitmekesist repertuaari, oma osa oli ka tolleaegsetel moevooludel sümbolistlikel, ekspressionistlikel teostel. Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad.
Retsensioon "Eesti mees ja tema naine" Käisin 23ndal märtsil vaatamas Sepo Seemani monoetendust "Eesti mees ja tema naine". Etenduse autor on Peep Pedamson ja lavastaja Tiit Palu. Antud monoetenduses mängib peaosa Sepo Seeman, kes keskendub oma jutuga Eesti mehe ja naise suhetele, kirele, huvile kollektsioneerimise vastu ja sõpradele. Etenduse algus ütleb juba mõndagi selle kohta mida rääkima hakatakse. Mehed ja naised on ka meie emad ja isad, keda me austame ja hoiame. See kuidas näitleja toob sisse Johann Köleri "Ema portree" ja "Isa portree" näitab, et Köler maalis portree oma emast ja isast, keda ta väärtustas. Köleri ema ja isa on olnud
elava vastu ja ta suudab Kundry võrgutamisele vastu seista, hävitada Klingsor ning oda tagasi võita. Kolmandas vaatuses pöördub Parsifal tagasi Graalirüütlite juurde, et ravida Amfortase haav ning päästa ta kannatustest. Aeg saada nägijaks! Etendust on etendatud igalpool Euroopas kaasaarvatud ka Eestis ning veel Ameerika ühendriikides, Austraalias, Uus- meremaal. Lavastusmeeskonnas on muusikaline juht Arvo Volmer, lavastaja Nicola Raab Saksamaalt ja kaaslavastaja Ran Arthur Braun Iisraelist. Musical Direction: Michael Boder Eestis esmakordselt : Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Risto Joost Lavastaja: Nicola Raab (Saksamaa) Kaaslavastaja ja lavavõitluskoreograaf: Ran Arthur Braun (Iisrael) Kunstnik: Robert Innes Hopkins (UK) Valguskunstnik: David Cunningham (Sotimaa) Osades: Parsifal Richard Decker (USA)/Roman Sadnik (Austria), Gurnemanz
“Kui kujutada sõltuvust loomana” Nukuteater, 11.10.14 Lavastaja ja koreograaf: Duda Paiva (Brasiilia/Holland). Stsenaariumi autor ja helilooja: Allan Segall (USA/Holland). Nukukunstnik: Jim Barnard (UK/Holland). Lava- ja kostüümikunstnik: Kaspar Jancis. Dramaturg: Vahur Keller. Lauluõpetaja: Kaire Vilgats . Tõlkija: Johannes Kangur. Lavastaja assistendid: Manuela Sarkissyan (Bulgaaria), Alice Kirsipuu. Mängivad: Taavi Tõnisson, Andres Roosileht, Kaisa Selde, Sandra Lange, Jevgeni Moissejenko. Etendus “Ajuloputus” rääkis sõltlastest, kelle sõltuvust on kujutatud väikese ahvi nukuna. Ahvid olid end sõltlaste külge kindlalt kleepinud. Sõltlasi oli kujutatud mustas ja kõledas võõrutuskliinikus, mis paistis laval väga tõeline. Lavastuses sai vaataja näha patsiendi valu ja ahvist ehk sõltuvusest lahti saamise raskusi. Liikumise abil näidati aspekte elust, mida sõnadega väljendada ei saaks. Lavastus oli küll lühike j...
12 aastat orjana filmi arvustus "12 aastat orjana" räägib vabast mustanahalisest mehest nimega Solomon Northup. Ta on haritud, andekas ja ettevõtlik perekonnainimene New Yorgi põhjapoolsest osast. Juhuslik kohtumine kahe mehega, kellele pakub huvi mehe suurepärane oskus viiuliga viib mehe orjakaubanduse keskele, kus ta müüakse vale nime all orjaks. Seal veedab mees enda isiklikus põrgus 12 pikka ja rasket aastat. Teose lavastaja Steve McQueen ja stsenarist John Ridley toovad ekraanile järjekordse väga vähe räägitud loo USA ühest kõige piinlikumast ajaloolisest perioodist. Tegemist on kindlasti vägagi tõetruu orjanduse kujutamisega, mis mitte mingil juhul ei vabanda enda julmust, vaid ütleb otse ja ilustamata, et täpselt nii hull see asi tollel ajal oligi. Film ise on visuaalselt väga geniaalne ja lihtne vaadata. Eriti head meeleolu tekitas
FANTOOM Käisin novembris Tallinna Linnahallis vaatamas muusikali ,,Fantoom". Muusikali aluseks oli romaan ,,Ooperifantoom", mille autoriks oli Andrew Lloyd Webber. Muusikali "Fantoom" lavastab Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Muusikal räägib mehest kes oma koleda näo tõttu on sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Story ise oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd hästi teinud, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näiteljad olid ka väga hästi valitud.
Retseptsiooniuuringud – keskendutakse etenduse vastuvõtu protsessile Teatrisotsioloogia uurib ühiskonna ja teatri suhteid Teatrikunsti põhiliigid: sõnateater(draamateater), muusikateater, tantsuteater(klassikaline ballett, modernne ballett) Sõnateater põhineb tekstil – näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooperi osad: aaria – väljendab tundeid; retsitatiiv – vib edasi tegevust Koreograaf – tantsu lavastaja Modernballett – 20. saj algus, vabam kui ballett, kindlad tehnikad Moderntants – üldnimetus paljudele tantsustiilidele(1920 Ameerica Duncani vabatants arenes edasi) Buto – postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid, Austrucktanz, flamenko jm Performance’i põhikomponendid: aeg, ruum, kunstniku keha, suhe vaatajaga; ei looda fiktsiooni vaid sündmust Objektiteater ja visuaalne teater – kasvas välja nukuteatrist, kasutatakse
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne
Kõige traagilisem oli Estonia süttimine ja hävimine Tallinna pommitamise ajal. Keset kuuendat etendust 9. märtsil 1944. aastal kostis õhuhäire, mida paljud pidasid proovihäireks. Etendus jäi pooleli ja jubedates kostüümides näitlejad jooksid mööda linna tekitades inimestes õudu ja kartust. Balleti ,,Kratt" lavastused: 7 31.03.1943- esiettekanne ,,Vanemuises", lavastaja Ida Urbel; 24.02.1944- Estonia teater, lavastaja Rahel Olbrei; 1961- ,,Vanemuine"; 1966- Estonia teater; 1984- Göteborgis, lavastasid mitte-eestlased; 1994- ,,Vanemuine", lavastaja Ülo Vilimaa; 1999- Estonia teater, lavastaja Mai Murdmaa; 2015- Rahvusooper Estonia, koreograaf-lavastaja Marina Kesler. 8 Enda arvamus Praegu Estonias etenduv ,,Kratt" on pühendatud Eduard Tubina 110. sünniaastapäevale. Lavastuse
kindlastivaimsem kui tänapäeva kaubakeskused. Ajad muutusid ja vabadus saabus. Et kaardil püsida, pidi ka Valge Daam endale selgeks tegema moodsad ärielu märksõnad. ,,Innovatiivne", ,,uus", ,,multimeedia" ei jätnud puutumata ka teatrit. Teater läks eluga kaasa. Tulid uued lavastused ja vahetusid algul kolme, siis juba kahe aasta takka ja lõpuks igal suvel. Ülevaade lavastustest : 1979 ,,Haapsalu legend" Libreto Paul Kilgas, lavastaja Ilmar Tammur, muusika Gennadi Taniel, kunstnik Voldemar Peil Valge Daami osas Anne-Mari Vaas, hiljem Pille Talvar 1991 ,,Valge Daam" Mihkel Tiks, helilooja Urmas Sisask, lavastaja Neeme Kuningas, kunstnik Riina Vanhanen Valge Daami osas Monika Kasonen 1995 ,,Haapsalu legend" Libreto Paul Kilgas, lavastaja Mauri Kuosmanen, muusika Gennadi Taniel, kunstnik Riina Vanhanen Valge Daami osas Monika Kasonen 1998 ,,Taani prints ja Valge Daam"
Muusikaline dramaturgia: Adolf Müller junior Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler(Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Erki Pehk, Lauri Sirp Kunstnik: Eldor Renter Koormeister: Elmo Tiisvald Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister
Tee ääres peatub Volga, millest ulatab kaardi mees, keda John "hulluks" oli pidanud. Visiitkaardilt selgub, et mees on hoopis lugupeetud psühhiaater Aadu Kadakas. Osades Ervin Abel John Kadri Jäätma Liina Karl Kalkun Ärni Renate Karter Lõke Lia Laats Kohviveski Eva Meil Ärni naine Lauri Nebel Timmu Sulev Nõmmik Aadu Väino Puura Mart Sulev Nõmmik Sulev Nõmmik (11. jaanuar 1931 Tallinn 28. juuli 1992 Kuressaare) oli eesti näitleja, lavastaja, humorist ja tantsija. Sulev Nõmmik lõpetas 1959. aastal Tallinna Koreograafiakooli ja Tallinna Kultuurharidusala Kooli. Seejärel õppis ta aastatel 19601964 lavastamist Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis. Aastatel 19471962 töötas Sulev Nõmmik vaheaegadega Estonias balletitantsijana, aastatel 19621992 näitleja, näitejuhi ja lavastajana. Sulev Nõmmik on lavastanud telefilmid "Mehed ei nuta" (1968), "Noor pensionär" (1972) ja "Siin me oleme!" (1979)
Väino Uibo tõi Kuressaare linnateatris lavale ,,Kauka jumala" 26. septembril kogunesid kultuurihuvilised Saaremaa linnateatri väljamüüdud saali vaatama Kitzbergi näidendit ,,Kauka jumal", mille esmakordsest lavale toomisest on möödas juba terve sajand. Lavastaja V. Uibo suutis üllatada publikut, juhendades suurepäraselt Saaremaa rahavateatri harrastusnäitlejaid säärase klassika, nagu Kitzbergi teos kinldasti on, etendamisel. Näidendit oli küll kärbitud ja muudetud, kuid raha jumaldamine ja vankumatu kõrkus koos auhanusega olid selgesti esikohal. Peategelast Mogri Märti kehastas ,,Ugala" näitleja Peeter Jürgens, kes suutis vaatamata tõredale tegelaskujule publiku koheselt endale võita
teater kui kollektiivne kunstiala toimiks kindlate reeglite järgi, mis soodustaksid loomingulist tegevust. Käitumisvorm: niiöelda mäng, vemp, teesklus igapäeveelus. Kunstiala: tegeleb visuaalsete, liikuvate kujundite loomisega 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on kõikide etenduste muutumatu ühisosa. Etendus on lavastuse ühekordne esitamine. Iga etendus on ainukordne ja kaduv. 6. Teatrikunsti definitsioonid (Bentley, Brook)
" See ballett oli väga omanäoline ja teistsugune, kui on raamat või film. Ma polnud varem balletti vaatamas käinud. Mulle ballett meeldis, sest see oli väga kiire ja teemad muutusid suhteliselt kiiresti. Ballet "Kevade" osatäitjad olid pärit iglt poolt üle maailma. See ballet oligi väga teissugune juba sellepärast, et tantsjad olid nii mitte eestlaslikud. Näiteks filmis oli Arno blondi peaga aga balletis oli musta peaga jaapanlane. Ka lavastaja Ruslan Stepanov on tahnud luua hoopis teist suguse teose kui see oli Oskar Lutsu "Kevade" ja on öelnud teose kohta nii: "Et lavastus oleks originaalne, pean ma suutma olla absoluutselt, otse pööraselt vaba, loobuma Oskar Lutsu kunstilistest kujunditest ja looma seeläbi omaenda esteetilise maailma, milles valitseb minu arusaam ilust ja harmooniast. Ükskõik missugune kunstnik tahab igas zanris kajastada nii sügavalt kui võimalik inimese sisemaailma ja selle mitmepalgelisust
,,Sugar ehk Dzässis ainult tüdrukud" Käisin Reedel, 14. Novembril Tartus Vanemuise teatris vaatamas muusikali ,,Sugar ehk Dzässis ainult tüdrukud," mille libreto kirjutas Peter Stone Robert Thoereni jutustuse ning Billy Wilderi ja I.A.L. Diamondi filmi "Some Like It Hot" põhjal. Muusikali lavastaja on Mare Toomingas ja autor Jule Styne. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes juhtusid nägema mõrva, mida nad ei oleks tohtinud näha. Nad põgenevad gängsterite eest Chicagosse. Seal nad teevad ennast naisteks, et neid ära ei tuntaks ja panevad üksteistele nimeks Josephine ja Geraldine. Nad lähevad tüdrukute tantsugruppi koosseisu ja sõidavad rongiga Floridasse. Reisi ajal kohtavad nad Sugarit. Jerry ja Sugar jäävad kokku igasugustest probleemidest olenemata
Retsensioon "Faust" Käisin 12. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas Aare Toikka lavastust "Faust". See on uues võtmes tehtud dramaatiline näidend, mis räägib vanamehest nimega Faust, kellel on aastatega tekkinud kopsakas teadmistepagas. Paraku pole mees leidnud midagi, mis suudaks inimkonda täielikult aidata. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mõjutab teda võrgutama ja petma süütut Margaretat. Lõpuks noor neid hukkub ja Faust ei suuda teda päästa. Lavastaja Aare Toikka on teinud minu arvates suurepärast tööd. Ta on suutnud vaatajateni tuua midagi enneolematut ja fantastilist. Terve näidend on tehtud põnevaks erilisi vahendeid kasutamata. Samuti huvitav oli see, et näitlejad ise ei rääkinud enda teksti, vaid seda kõneles keegi teine lava kõrval. Pidevalt mängis ka kla...
Muusika töö Ooper (lk.60): 1. Ooperiloomine algab sellest, et helilooja valib teda huvitava teema, peale seda pöördub libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks (tekstiks). Libreto alusel asub lavastaja lavastust looma. Viimane töötab koos osatäitjatega. Tähtis osa on ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. 2. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Tegevutik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. 3. Helilooja peab valima enda jaoks huvitava teema, mida ta oskab hästi lahti mõtestada. Ta peab oskama ennast väga hästi väljendada, peab kindlasti olema uuemeelne ning teadma, mis rahvale peale läheb.
Ballett Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister ehk koreograaf loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna. Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest . Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat nais-solisti priimabaleriiniks. Kui ma peaksin minema vaatama balletti, siis läheksin ikka vaatama seda kõige kuulsamat- "Luikede järve". Kõige tuntum balleti muusikapala on väikeste luikede tants. "Luikede järv" on paljude maade balletilavade populaarseim ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tsaikovski geniaalne muusika...
etendust ka varem lavastatud, on siiski parim aeg selle etendamiseks praegu, sest varem ei oskanud inimesed näidendis toimuvat elu enda omaga samastada, nüüd aga küll. Nimelt Ameerikas toimus 20. sajandi alguses suur majanduslik õitseng ja kui neid järsku 1929. aastal majanduskriis tabas, valdas inimesi suur paanika. Nüüd võib Eestit samasse olukorda asetada, sest Eestil täitus peaaegu et 20 aastat heaolu ja rikkuse kasvu kuni meid majanduskriis enda rüppe tõmbas. Lavastaja ei saanud teha originaalteksti palju muudatusi, kuid tuleb lavastajat kiita, et ta õigel ajal lavastusega välja oskas tulla. Näitlejad edastasid oma teksti väga tundeküllaselt ja veenvalt. Etenduses oli 4 näitlejat: Guido Kangur Eesti Draamateatrist, Riho Kütsar ,,Vanemuisest", Elina Reinold, Kuressaare Linnateatri direktori asetäitja Aarne Mägi. Etlejad suudsid viia publiku tagasi 20. sajandi Ameerikasse ja tuua välja draama olemuse
1995: Anton Tsehhovi "Pianoola ehk mehhaaniline klaver" Tsehhovit on ta nii palju lavastanud, sest ta tahaks neis tükkides ise mängida. Alguses saadi tekst kätte soome keeles, hiljem ka vene keeles. 1996: Dario Fo "Elizabeth - naine juhuse tahtel" Elmo Nüganen on öelnud, et see etendus on täielik läbikukkumine. Seda ei mängitud eriti kaua, ning ta arvab, et ta ise tegi kuskil vea. 1999: Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" ,,Kuritööle ja karistusele" läks preemia nii parima lavastaja, kunstniku, meespeaosa- kui ka kõrvalosatäitja klassis. 1999. aasta oli Linnateatri ning ,,Kuritöö ja karistuse" aasta. 1999: William Shakespeare'i "Hamlet" Hamletit mängis Marko Matvere. 2000: Aleksei Tolstoi "Burattino" Mängisid EMA Kõrgema Lavakunstikooli XX lennu õpilased. 2001: Alexandre Dumas "Musketärid kakskümmend aastat hiljem" 2001: Jane Martini "TSEHHOV & show-bisnis" 2003: Jaan Tätte "Kaotajad" Peaosades: Evelin Pang, Marko Matvere, Allan Noormets, Andres Raag.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
