Iphigeneia Aulises (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

48

docx

Kreeka mütoloogia

hulka. Tema laev pääses tormist tervena ning ta jõudis oma kodulinna võitjana, kui uhke Trooja vallutaja. Kui ta randus, läksid kõik linlased teda rõõmsalt tervitama, kuid juba siis võis juubeldajate seas hirmunud nägusid näha ja pahaendelisi sosinaid kuulda. Linna raugad olid kogunenud palee ette oma kuningale austust avaldama, kuid nemadki ei tundnud neid hästi; nad olid vanad ning minevik tundus neile reaalsemana kui olevik. Meenutati Iphigeneia ohverdamist. Kuigi Agamemnon ei tahtnud oma tütart ohverdada, tegi ta seda sõjaväe pealekäimisel siiski, ning ka sellepärast, et ka temas oli tema suguvõsa kurikuulsat julmust. Iphigineia surmast oli möödas 10 aastat, kuid selle tagajärjed määrasid ikka veel olevikku. Juba sellest ajast peale, kui kuninganna Klytaimestra oli tütre ohverduselt tagasi jõudnud, oli kättemaks oodanud. Ta võttis enesele armukese, kelleks oli Thyestese, Atreuse

Kirjandus

41

doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos ­ jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne ­ mälu; Themis ­ õiglus; Iapetos oma poegadega ­ Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri ­ Poseidon, allmaailm ­ Hades, ülemvalitseja ­ Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis

Kirjandus

9

docx

Kirjandus

,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac ­ Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda ke

Kirjandus

16

doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas

Kirjandus

31

doc

Nimetu

Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762

Kirjandus

24

doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Agamemnon tapetaksegi, Orestes aga ei suuda seda oma emale andestada. Ematapp on väga suur patta, aga Apollon annab noormehele selleks loa. Orestes tapab ka ema armukese. Tegemist on suure draamaga tulvil lepitamatut raevu, traagilisi tundeid ja paratamatut hukku. Agamemnoni surma motiiviks ei ole enam mehe ja naise vaheline patune armastus, vaid ema (Klytaimestra) armastus, kelle tütre on isa tapnud, ning naise otsus kätte maksta mehele oma lapse (Iphigeneia) surma eest sama mõõduga. Iphigeneia hukati sõjaväe nõudmisel, et oodata oleks pärituult Trooja alla purjetamiseks. Neil oli veel kaks last ­ Elektra ja Orestes. Orestes oli saadetud kaugele, Elektra ootas teda koju, et vend maksaks kätte isa mõrvaritele. Orestesest pidi saama kas isa reetur või ematapja. Orestest saatis tema ustav sõber Pylades. Pärast ema ja tema armukese tapmist nägi Orestes musta riietatud naisi, kelle silmad jooksid verd. Keegi teine neid ei näinud

Üldine teatriajalugu

112

doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Odysseus selgitas katsega (näitas kuninga naistele ehteid, aga Achilleus hakkas kohe relvi uurima). Sellega oli Achilleus paljastatud ning ka tema pidi sõjaväega ühinema. Kui nad hakkasid vägedega merele minema, ei olnud õiget tuult, kuna nad oli olid välja vihastanud jahijumalanna Artemise (olid maha lasknud jänese vms). Et jumalat rahvaga 2 lepitada, pidi Agamemnon ohverdama oma tütre Iphigeneia. Siis jõudsid kreeklased Trooja alla. Algas sõda, mis kestis 9 aastat. Kreeklased olid saanud sõjavange. Üheks neist oli preestri tütar. Preester tuli tütart tagasi lunastama, aga Agamemnon keeldus tema tütart tagasi andma. Sellepeale palus preester Apollonilt karistust kreeklastele. Apollon saatis neile katku. Achilleus hakkas uurima, et mille eest neile haigus saadeti. Selgus, et Apollon oli pahane ja nõuab lepitust – neiu tuleb vabastada

Kirjandus

52

doc

Vana-Kreeka

maalt välja, kuid kutsus hiljem tagasi, tappis venna kaks väikest last ning söötis nende isale sisse. Teo eest kannatasid Atreuse lapsed... Atreus oli Mükeene kuningas. Tal oli naine Aeropega 2 poega: Agamemnon (naine Klytaimestra, Tyndareose ja Leda tütar) ja Menelaos (naine Helena ­ see, kelle pärast peeti Trooja sõda). Helena ja Klytaimestra olid õed. Trooja sõjas oli Agamemnon Kreeka sõjaväe ülemjuhataja; ohverdas sõjaväe pealekäimisel lahinguõnneks tütre Iphigeneia. Klytaimestra oli kättemaksuks soetanud armukese; kõik teadsid seda peale sõjast naasva Agamemnoni. Too oli toonud kaasa Kassandra, ennustajavõimega neiu. Klytaimestra tappis Agamemnoni, abiks armuke Aigisthos, kes oli Thyestese noorim poeg (Thyestese enda tütre Pelopeiaga, sest oraakel oli öelnud, et see on ainus võimalus Atreusele Thyestese väikeste poegade tapmise eest kätte maksta). Aigisthos maksis kätte oma vendade tapmise eest Agamemnonile kui Atreuse järeltulijale.

Ajalugu

Kommentaarid (0)