Teatriretsensioon (Faust) (0)

Retsensioon
" Faust "
Käisin 12. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas Aare Toikka lavastust "Faust". See on uues võtmes tehtud dramaatiline näidend, mis räägib vanamehest nimega Faust, kellel on aastatega tekkinud kopsakas teadmistepagas. Paraku pole mees leidnud midagi, mis suudaks inimkonda täielikult aidata. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mõjutab teda võrgutama ja petma süütut Margaretat. Lõpuks noor neid hukkub ja Faust ei suuda teda päästa.
Lavastaja Aare Toikka on teinud minu arvates suurepärast tööd. Ta on suutnud vaatajateni tuua midagi enneolematut ja fantastilist. Terve näidend on tehtud põnevaks erilisi vahendeid kasutamata. Samuti huvitav oli see, et näitlejad ise ei rääkinud enda teksti, vaid seda kõneles keegi teine lava kõrval. Pidevalt mängis ka klaver , mis lisas väga head meeleolu kogu etenduse vältel. Kuigi väheste asjade puudumise tõttu, pidi ka enda kujutlusvõimet palju kasutama, kuid arvan, et see polnud mingi probleem kellegi jaoks.
Faust, keda mängis Ago Soots , oli tõsiselt vana mees, kelle elueesmärgiks oli inimeste aitamine. Näitleja sai sellega hästi hakkama: tema kehahoiak ja veidike seniilne käitumine sulandus rolli hästi sisse. Minu arust nooruslikku Fausti mängides jäi midagi puudu. Tundus nagu oleks ta olnud ikka veidi vanem ja kohmakam, kui tegelaskuju. Näiteks ühse tseenis noort Fausti mängides jäi tal ikka selg veidi kõveraks.
Minu arvates oli selles lavastuses väga suur roll muusikal, millega tegeles etenduse ajal lava peal Madis Muul, kes sai väga väga hästi enda ülesandega hakkama ning keda võib lugeda üheks peategelaseks. Midagi valesti ei läinud ja ära ei ununenud, mis küll mitmel korral teistel näitlejatel juhtus. Mängis ta siis klaverit terve etenduse vältel, lisades selle peale igasuguseid efekte , mis süvendasid laval toimuvat emotsiooni. Näiteks kohas, kus Faust Mefistofelest välja kutsus oligi muusika sünge ja vali, mis näitas, et midagi halba juhtub kohe.
Kuradit mängis Tanel Saar, kelle ülesanne oli olla võimalikult hullunud ja psühholoogiliselt ebastabiilne tegelaskuju. Ta sai sellega hästi hakkama. Esiteks ta kõnemaneer oli veidi kõhedust tekitav. Teiseks tema õudsad grimassid olid väga head ja sobisid perfektselt rolli sisse.
Mina nautisin lavastust "Faust", sest midagi selletaolist polnud ma varem näinud ja see pakkus ülendavaid emotsioone. Meisterlikkust oli näidanud nii lavastaja kui ka näitlejad.