Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filmimuusika (0)

1 Hindamata
Punktid
Filmimuusika
Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada . See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana.
Filmi helindamine on keeruline protsess. Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, tausta , heliefektid ja taustamuusika. Kõik helid salvestatakse kõigepealt magnetlintidele, seejärel monteeritakse kõne, taustahelid ja muusika filmilindi järgi selliselt , et iga heli oleks seal, kus see vajalik on. Lõikudesse, kus heli ei vajata, monteeritakse tühi lint. Siis hakatakse neid kokku salvestama. Filmi helindamise eest vastutab helirežissöör koos oma meeskonnaga. Helioperaator on see, kes salvestab võtteplatsil kõne ja taustahelid.
Tihtilugu on filmimuusika seotud sellega, et mingi osa mõne filmi muusikast söövitab end mu teadvusse, mis on selge, kui pärast filmi lõppu, ümisen ma mingit viisi, mis ei taha kuidagi unustusse vajuda. See on üks hea märk kvaliteetsest filmimuusikast. Teine on aga just see kui film lõpeb ja sa mäleta muusikast peaaegu mitte midagi. See on märk ennekõike sellest, et film ise oli nii hea ja endasse täielikult tõmbav, et sa ei pannud muusikat eraldi elemendina lihtsalt tähele, mis muidugi omakorda tähendab ka, et muusika sobis suurepäraselt filmiga kokku ning asjaolu, et see ei tõmmanud endale tähelepanu on positiivne, sulandudes täielikult sellesse tugevasse emotsiooni, mille jätab hea film. Siin peitub ka filmimuusika omapära, et paljudel juhtudel sobib muusika niivõrd hästi filmiga kokku, et eraldi, ilma igasuguse saatva visuaalita, pole sel enam seda tugevat mõju. Selle tõttu otsin ma siiski muusikat, mida ma saan korduvalt kuulata ja nautida puhtalt muusika enda pärast. Hea filmimuusika on ka see, mida kuulates satud sa jällegi samasse emotsionaalsesse seisundisse, milles sa olid esimest korda filmi vaadates. See on element, mis annab filmimuusikale erilise tähendusse, sest koos muusikaga ujuvad teadvusse ka pildid ja emotsioonid filmist ning kõik see kokku võib anda eriti tugeva laengu ja seda kõigest mõne minutiga.
Minu arvates on muusika filmis väga oluline, sest ilma selleta on raske filmi ette kujutada ning kui keerata heli maha ja lihtsalt vaadata filmi, ei ole see üldsegi atraktiivne ja muud kõrvalised asjad tunduvad rohkem huvitavamana kui film ise. Aga kui keerata nupust hääl valjemaks, mõjub film hoopis teistmoodi. Ning kui nüüd hoolega jälgida, sulandub muusika filmi tegevusega nii hästi kokku, et kohati on raske tähele panna muusikat, sest see on niivõrd hästi ära maskeeritud. Just see on asi, mille nimel pingutavad paljud filmidele muusikat kirjutavad heliloojad . Sest kes tahaks vaadata filmi, millel ei olegi meisterlikult kokku segatud muusika ja stsenaarium. Ühesõnaga on film ilma muusikata küllaltki igav vaadata ja just see muudab linateosed eriti nauditavaks ning põnevaks.
Filmimuusika #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pirates45 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Filmimuusika referaat
5
odt

Filmimuusika referaat

FILMIMUUSIKA Referaat muusikas Krista Tuuling Lümanda Põhikool 9.klass 2010 FIMIMUUSIKA ÜLESANNE Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Vahel võib muusikat kuulates filmi sisust või atmosfäärist ettekujutuse saada, ilma filmi ennast nägemata. FILMIMUUSIKA AJALUGU Filmikunst sündis 28.detsembril 1895, mil Pariisis toimus esimene filmiseanss

Muusika
Filmimuusika
1
doc

Filmimuusika

,,optilist teatrit" ehk seadet, mis suutis näidata hetkega palju pilte, saatis muusik teda klaveril. Lisaks, niinimetatud ,,tummfilmid" ei olegi kunagi olnud tummad, sest algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat. Tihtilugu on kasutatud muusikat filmis olevate pingeliste hetkede muutmist publikule veelgi teravamaks. Eriti hästi on sellega hakkama saanud vanameister Alfred Hitchcock oma filmiga ,,Psühho". Sellele filmile kirjutas muusika mees nimega Bernard Herrmann, kes on ka komposeerinud muusikat ka teistele Hitchcocki filmidele nagu ,,Vertigo" ja ,,Linnud". Eriti ohtralt valati mees üle kiidusõnadega peale ,,Vertigo" esilinastumist tema meisterliku töö eest. Minu lemmik on ,,Tom & Jerry" multifilmis kasutatavad heliefektid kõige paremad. Kogu muusika on orkertri tehtud ja seda nii hästi. Minu arvates on muusika filmis väga oluline, sest ilma selleta on raske filmi ette kujutada

Muusika
Tallinna Reaalkooli 131-lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides
43
docx

Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides

filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides Uurimistöö Alar Järvelaid 11.a Juhendaja: õp Eve Karp Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega...........................................................9 1.2.2

Muusika ajalugu
Visuaalne antropoloogia loengud
33
docx

Visuaalne antropoloogia loengud

Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne

Visuaalne antropoloogia
KULTUURITEOORIA
32
doc

KULTUURITEOORIA

nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust kogu asjade kord on apollooniline, kui me anname asjadele kuju, me teostame seda printsiipi. nietzsche pidas kõige apolloonilisemaks skulptuuri. ka homerose eepilist luulet pidas nietzsche korrastatud kunsti mudeliks. kõige dionüüsilisemaks kunstiks nietzsche pidas muusikat. muusika mõjub otse kehale, inimese individuaalsus lahustub muusikas, mõistusele see aga ei mõju. tuletame meelde hamleni rotipüüdjat, või lugu sellest, kuidas vihane pillimees, pärast külarahvaga tülliminekut, mängis nii, et külarahvas tantsis ennast surnuks milline oleks tolleaegne muusikaesteetika? klassikalise muusika ideaal oli visuaalne ideaal : muusika on parim partituuris. kant väitis, et muusika on kasvatamatu : hästikasvatatud on ta ainult partituuris,

Kultuur
Valerie Preston-Dunlop
36
doc

Valerie Preston-Dunlop

We balance opposites: movement in ­ then out, tension and release 4 MOTION FACTORS: TIME (aeglane-kiire) FORCE (tugev-kerge) SPACE (direct ­plastic) FLOW (bound ­free) P.Bausch ,,1980" grupp ­indiviid ­ lahkumissõnad ilma choreological order´ita - POSTURE ­GESTURE ­MERGE (kokkuliitmine) J. Kylian ,,Obscure temptation" Cunningham CHANCE THREORY (paberilehtedele kirjutatud sõnad (algustäht ette antud ­ vastav tegevus ja choreological order lõhkumine) W.Forsythe ­ lõhub muusika, liikumissõnavara, ruumi, esitaja funktsioone) METALINGUISTUC CODES (teatrikoodid, mida koreograaf kasutab või lõhub) VALERIE PRESTON- DUNLOP "LOOKING AT DANCES" (koreoloogiline perspektiiv tantsus) 2003, Verve Publishing; UK Rääkida tantsust, ilma, et seda näeks, on nagu proovida ronida üle kõrge müüri ilma redelita. Liikumise kirjeldamine sõnadega on kohutav ja peaaegu võimatu, nagu on võimatu kirjeldada roosi lõhna või veini maitset. See tekst on siiski mõeldud

Koreograafia
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
62
pdf

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

Käitumisootused moodustavad käitumise strateegiad. Kultuur pole täielikult reguleeritav, sest on olemas spontaanne aspekt. 5. Sõnakunst ja teised kunstid Kirjanduse asend kultuuriruumis. Erinevad kunstide liigitamise viisid. · G. E. Lessing (1729-1781). Klassikaline kunstide liigitamise viis. Ruumilised ja ajalised kunstid. Ruumilised ­ kunstiteost on võimalik ühe pilguga haarata: arhitektuur, maalikunst, skulptuur. Ajalised: muusika, kirjandus, kulgevad ajas. 1) väljamõeldud, fiktsionaalne aeg, sündmuste aeg ­ narratiivne aeg; 2) jutustamise aeg ­ narratsioon. Aeg, mis kulub nende sündmuste jutustamisele. Muidugi pole ka maalikunsti teose tajumine hetkeline, sest kätkeb endas märke, signaale, mis vaataja tähelepanu suunavad. Seda mõjutab lugemisharjumus (vasak-parem). Film on vahepealne ajalis-ruumiliste vahel.

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun