probleemid, tülid. Inimene, kes aga lastega tegeleb, ei tohiks olla kibestunud ning oma halba tuju õpilaste peale "välja elada," sest nii tekib trauma mõlemale. Soodsad võimalused tuleb luua kõigi jaoks. Õpilaste jaoks tähendaks väiksem klass aga seda, et õpetajal jääks aega tegeleda igaühega personaalselt, vajadusel pikemalt asju lahti seletada ja arutada iga õpilane saaks rohkem tähelepanu. Praegu kulutatakse koolides liialt palju aega teoreetilisele poolele. Praktikaks raisatakse aega vähe, või ei teha seda üldse. Keemias ja füüsikas oleks oluline katseid läbi teha ning oma silmaga erinevate ainete omavahelisi reaktsioone näha. Bioloogias võiksid nooremad klassid farme külastada, et näha millised need lehmad ja sead siis ikka on. Peaaegu igat ainet on võimalik ka praktiliselt õppida, ning minu arvates on see väga vajalik. Tehnikamaailm aina areneb
lpetanud vi koolist lahkunud, vaid mjutab nende arengut ebasoodsalt ka tulevikus. Rgitakse, et paljud lapsed, kes kannatavad vaimse vgivalla all, hakkavad liikuma kampades ja tegelevad varastamisega, joomisega ja mned neist on ka narkomaanid. Alati ei pruugi aga nii minna ja laps kannatab seda ksinda ning elab seda oma hinges le. Tavaliselt ongi vanemad viimased, kes mistavad, et lapsega on midagi lahti ning lapse hinge jb alatiseks mrk sellest. Mnedes koolides on fsiline vgivald vga tsine probleem. Me kik oleme lehtedes lugenud artikleid koolivgivalla kohta. Kirjutatakse kuidas koolilapsed peksid jlle teineteist ja kuidas petajad selliste pilastega hdas on. Ma arvan, et meie kooli pilastele vi siis vhemalt meie klassi pilastele on sellised probleemid kll kaugel olev probleem, sest mina kll ei ole hestki kaklusest kuulnud vi seda ninud, mis toimuks meie koolis. Aga eks norimist ja narrimist oleme ka meie kogenud. Mletan vga hsti aegu, kui
lapsed, loomulikult on ka erandeid. Neil ei ole eeskuju, kes motiveeriks neid igapäevaselt liikuma ja võib-olla lapsevanemad ei pea seda sel hetkel ka oluliseks, et nende laps millegi füüsilisega tegeleks. Sellepärast on koolides ja lasteaedades väga olulised kehalisekasvatuse tunnid, kus siis laps saab natukenegi rohkem liigutada või leiab endale mõne ala, mis talle väga meeldib ning soovib igapäevaselt tegeleda. Samuti on väga kasulik kui koolides käivad erinevad erialatreenerid, kes tutvustavad lastele oma spordiala, kuna koolis lihtsalt ei jõua ja puuduvad kõikide valdkondade varustus ning teadmised, et seda pädevalt teha. Kindlasti ei ole kõigil vanematel võimalik finantsiliselt oma lapsi trennidesse panna, siis rääkimata ise treeningutes käia, mis maksavad. Kuid koolides toimuvad huviringid, mis on tasuta ning seal saab osaleda,
Jaapani haridus Koostaja: Liinu Tuust 12F Haridussüsteem.. Peavad lugu haridusest Üldine koolisüsteem loodi 19.sajandi II poolel 20.sajandi alguseks oli pea kogu rahvas omandanud kirjaoskuse 99% algkooliõpilastest käib riiklikes koolides Vaid 30% keskkooliõpilastest käib erakoolides Haridussüsteem.. 6 aastat algkool (shgakk) 3 aastat alama astme keskkool (chgakk) 3 aastat kõrgema astme keskkool (ktgakk ehk (kk) Ametikoolid Ülikoolid ja kolledzid Eri astmed sisseastumiseksamid Haridussüsteem.. Ettevalmistuskoolid (yobiko) Tihti viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Et saada head töökohta, peab lõpetama hea ülikooli; et sinna sisse
Kas koolivormiga või koolivormita? Koolivorm on üks osa koolielust paljudes riikides. Ka paljud Eesti koolid nõuavad koolivormi kandmist. Sellegipoolest on mõned koolid otsustanud vaba riietuse kasuks. Maailmas on palju erinevaid arvamusi selle kohta, kas koolivorm on hea või halb. Peaaegu kõikides Eesti koolides on olemas oma unikaalne koolivorm, aga väga vähestes koolides on seda kohustuslik kanda. Koolivorme tehakse erinevatest materjalidest ning nad on erinevat värvi. Paldiski Põhikooli vorm on kollane ja must, Keila Koolil sinine ja must, Tallinna Reaalkoolil tumesinine. Kuid kõikidel nendel koolivormidel on ühine omadus, nad näevad välja elegantsed ja ranged. Laste arvamused koolivormist ei lange kokku. Mõned ütlevad, et nendele meeldib vormi kanda, aga teised eelistavad pigem teksapükse ja T-särki.
kiusavad. Lapsed olid oma probleemide ja muredega täiesti üksi ning pidid omal käel toime tulema, kuna vanemate või õpetajate poole pöördumine ei tulnud neile isegi mõttesse. Ma ei kujuta ette, kuidas saaks olla õpetaja tänapäeval ja oma õpilastesse sellise ükskõiksuse ja üleolekuga suhtuda. Õpetajad Jonase esimeses koolis olid võikad inimesed, kes tundsid rohkem huvi oma enese maine ning saavutuste kui oma õpilaste vastu. Koolides ei saa ja ei või töötada inimesed, kellel puudub igasugune huvi laste arengu vastu. Ma usun, et selliseid inimesi töötab koolides veel tänapäevalgi, kuid hetkeühiskonna suhtumine õpetajatöösse ning selle üsna vähene väärtustamine aitab mingil määral valesid õpetajakandidaate välja praakida. Sellised karakterid nagu koolidirektor Strange tänapäeval enam õpetajaametisse ei kipu. Vastandiks Jonase esimesele koolile olid õpetajad teises koolis. Mulle tundus, et
Kui õpetaja ei suuda oma klassi muul moel vaos hoida, kui vägivalla abil, siis ei ole ta õige õpetaja. Koolide ülesanne on aidata kaasa enesekindla ja täisväärtusliku ühiskonnaliikme arengule, mistõttu tuleb elimineerida igasugune koolivägivald, mis kujutab endast inimsusevastast kuritegu. Vägivald on lõpmatu nõiaring, mis ei kao kuhugi enne, kui me ei püüa sellest läbi murda ja midagi ette võtame. Usun, et koolivägivald on kuritegu ja sellega seoses tuleb koolides lõpetada "jaanalinnu mängimine", sest kuriteo varjamine on sellele kaasa aitamine. Esimene samm vägivalla lõpetamiseks oleks see, kui teha noortele selgeks, et inimesed ei pea kõik ühesugused olema. Tuleb julgustada õpilasi avaldama oma arvamust ja austama teisi isikuid nende individuaalsuses. Õpetajad peaksid püüdma osutada just positiivset tähelepanu suuremale hulgale õpilastele klassis, mitte ainult neile, kes aines suurepäraselt hakkama saavad.
32 bitine ATMEL protsessor 3. 8 bitine Atmel protsessor Sensorid Lego Mindstormsiga ühildub palju andureid, mille hulka kuuluvad ametlikud Lego ja kolmandate osapoolte andurid. Suurimateks kolmandate osapoolte andurite tootjateks on HiTechnic, Mindsensors ja Vernier. Järgnevalt on toodud Lego Mindstorms NXT standardandurid. Valgusandur Heliandur Puuteandur Kaugusandur Mootor Programmeerimine NXT Mindstorm Eesti koolides Eestis tegeleb Lego Mindstormsi edendamisega Kooliroboti projekt mis sai alguse 2007. aasta kevadel eesmärgiga edendada inseneriteadust Eesti koolides. Projekti edendamiseks otsitakse koole, kes oleksid nõus projektis osalema. Projekti raames korraldatakse õpetajatele kursuseid ning jagatakse õppematerjale. Robootikakomplektide ostmiseks peavad koolid leidma endale sponsorid või taotlema toetust Tiigrihüppe Sihtasutusest. Tuntumad robootikavõistlused on:
Füüsilist kiusamine esineb rohkem poiste hulgas nagu peksmine, raha või asjade väljapressimist. See paistab ka rohkem teistele inimestele silma. Ja tüdrukud seevastu emotsionaalse kiusamisega, mis võib märkamata jääda. Kahjuks ei ole võimalik lapsi koolikiusamise eest kaitsda. Kiusamised mis on pikkaaega kestnud jõuavad alles siis avalikkuse ette kui on traagilised tagajärjed.Vägivallatsejad ei tohiks ka tähelepanuta jätta nemad vajavad samuti abi. Kahjuks enamus Eesti koolides puudub sotsiaaltöötaja ja/või psühholoog. Ja abi saamine on kätte saamatutesse kaugustes. Suurtes koolides soodustab rohkem koolikiusamist kuna seal on kaasõpilaste ja õpetajate vahel rohkem ükskõikne suhtumine, mis tekitab kiusajas karistamatuse tunde. Üksikute õpilaste suhtes tarvitatav emotsionaalne vägivald võib olla tingitud sellest, et õpetajal puuduvad oskused tulla toime käitumishäiretega lastega. Õpetajatepoolsest
Tallinna Ülikool Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov EESTI ÜHISKOND JA HARIDUS - 2015 Raamatu kokkuvõte Rakvere 2010 EESTI HARIDUSSTSENAARIUMID 2015 Traditsiooniline kool Ülekaalus on avalik haridus. Hariduskohustus on 12 aastat. Haridusalased otsused tehakse põhiliselt riiklikul tasandil ja tsentraliseeritult, omavalitsustel ja kodanikeühendustel on pidev toetav ja elluviiv roll teatava vabadusastmega. Põhikoolis käivad kõik vastavas vanuses lapsed, väljalangevust peaaegu ei ole. Pärast põhikooli lõpetamist siirdub suurem osa kutsekoolidesse. Klassikalisse, akadeemilise suunitlusega gümnaasiumi, mis on diferentseeritud vähestesse harudesse, läheb ligikaudu kolmandik põhikooli lõpetanutest. Õppimine - õpetamine on pigem ´´traditsiooniline´´-säilinud on f...
Kui moes on roheline, siis võib tedagi sellistes värvides näha. Ja on ka inimesi, kellel ei ole moest ega sellest mis riietus on hetkel popp, sooja ega külma või neid, kellel ei ole lihtsalt vajadust selle järgi. Palju on inimesi, kes kannavad täpselt seda, mida teisedki, nad proovivad massi hulka sulanduda, kuid on ka inimesi, kes proovivad olla originaalsed ja riietuvad ennast meelega erinevalt.On kohti, kus peab kandma kindlat riietust, näiteks kontoris pinsak ja lips või osades koolides koolivorm. Riietus näitab ka sotsiaalset klassi ja majanduslikku olukorda.Tänava peal ei näe sa ju rahvakeeli prügikolli raha kerjamas endal seljas 15 000 kroonine Armani üliond ja jalas sama firma veelgi kallimad kingad.Seda näeb ka koolides, püütakse ennast vöimalikult palju ümbritseda kõikvõimalike firmamärkide ja muu sellisega, et paista välja parem ja uhkem. Kas see mõjub? Sellele ma kindlat vastust anda ei saa. Võib öelda, et
kasutab Margus oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele. Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenaristesaatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte.
Usuline diskrimineerimine Usuvabadusega seonduvad olulised probleemid on usuline tagakiusamine ning diskrimineerimine, usuline ebavõrdne kohtlemine, ususümbolite avaliku kandmise keelamine jne. Minu arvates, et üks tõsiseid probleeme laste kiusamine koolides usulistel põhjustel. Kuna koolivägivalda on niigi palju, siis minu arvates ei tohiks usk olla küll see, mille pärast pisipõnnid vastu päid ja jalgu saavad. Leian, et usk on just see, mis annab jõudu ja jaksu elada. See aitab last tema rasketel hetkedel, aitab leida toetust ning aitab leida vastuseid seoses oma alles kujuneva maailmapildiga ning sellega tekkivatele küsimustele. Igal religioonil on oma käitumisnormide kompleks, mille järgimine on enam või vähem kohustuslik
Arvatakse, et Vana Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid spetsiaalse arvestustöötaja kutse tekkimise. Esimesed arvestustöötajad, kes ettevalmistasid erikoolid olid Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Egiptuse koolides õpetati rahandusametnikke ja Mesopotaamia koolides preestreid, väidetavalt on seal õpetust saanud ka esimesed naisarvepidajad. Rahvas nimetas neid inimesteks, kes oskasid ,,lugeda, kirjutada ja nõiduda". Uuele tasandile arenes raamatupidamine siis, kui võeti kasutusele mündid. Alates sellest ajast oli võimalik üles kirjutada kogu omand, mitte ainult koguseliselt, vaid ka väärtuseliselt. Teerajajateks kahekordse kirjendamise alal on olnud Raymond de Rooveri kirjeldatud bilanss,
lapsi? Nendele küsimustele on tegelt nii palju vastuseid. Kadedus on üks neist, mis põhjustab koolis kiusamisi ja narrimisi. Ka kasvatus on palju põhjustanud koolis vägivalda. Paljudele väikestele poistele ei meeldi, kui mõni teine poiss on erinev, näiteks vaiksem, kui tema ning ta hakkab teda kiusama, lööb ja narrib, ühesõnaga, teeb teise poisi elu põrguks, kuna talle ei sobi, et too poiss temast natuke teistsugusem on. Ma usun, et paljudes koolides on probleeme koolivägivallaga ning seda üritatakse iga hinna eest parandada ja ära hoida. Mõndades koolides suudetakse isegi seda all hoida, kuid mõnes koolis on muutunud see raskeks : vägivalda kasutavad suured poisid ja ei julgeta sekkudagi. Kui tegemist on väikeste poistega, siis ikka öeldakse midagi neile ja karistatakse, aga võib olla ka nii, et mõni poiss võtab õpetust ja ei kasuta teiste puhul enam vägivalda, kuid on ka neid, kes teevad seda ka edaspidi
Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti (grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus) Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääkivus) Keskastme kool: Keskastme koolides õpiti: 1.Muusika teooriat 2.Artimeetikat 3.Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri) 4.Astronoomiat Kloostrikoolid: Varakeskajal oli kogu haridus kloostrites. Peaaegu ainukesed kirjaoskajad olid vaimulikud. Mida õpiti? piibel; kirikuisade tööd; ladina keelt
Sissejuhatus Käesolev referaat koosneb peamiselt Rudolf Steineri ja Maria Montessori pedagoogilistest meetoditest, mida ka n.ö ,,tavalistes koolides" võiks palju rohkem praktiseerida. Töö käigus püüan jõuda arusaamiseni, kas lasteaedades ja koolides oleks võimalik nii suhtumise kui ka õpetamise poolest midagi muuta selleks, et lastel parem keskkond arenemiseks oleks. Rudolf Steiner ( 1861- 1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus pedagoogikale on selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel pedagoogika, mis hõlmab nii tunnetuslike, kunstivõimeliste, moraalsete kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene Waldorfkool asutati 1919
värdja kogu korrusel. '' Tänapäeva probleem noorte seas on see, et ei julgeta olla sina ise. Liialt võetakse malli sõpradelt ning nö minnakse vooluga kaasa. Justkui kardetakse, et neid tõrjutakse välja kui nad ei sarnane igaühega, ei julgeta öelda seda, mida nad mõtlevad, hoides kõike enda sees. See viitab enesekindluse puudumiseni. Holden Cauldfield, aga oli tema ise, ta isegi tegi seda mida ta tahtis. Võib-olla see oligi põhjus miks tal ei tekkinud erinevates koolides veedetud aegadel sõpru, olid lihtsalt need kellega jagati tuba või käidi koos kinos, sest polnud kellegi teisega minna. Muidugi Holdeni jaoks ei olnud seal ka potensiaalseid intelligentseid kanditaate, vaid rikkad, mitte midagi teadvad jõmpsikad. Põhjus, miks ,,Kuristik rukkis'' on niivõrd populaarne on see, et paljud lugejad tunnevad sealt ära iseennast, kuna teoses on palju erinevaid karaktereid põhjalikult kirjeldatud. Holdeni
Koka kutsestandardi ja õppekava analüüs Koka amet on ainus, mis toidab. Nagu igal pool mujal käivad ajastustega kaasa erinevad stiilid ja trendid- see kehtib ka koka ameti puhul. See käib nii restoranide, suurköökide, koolide ja kõigi ettevõtete kohta, kus puututakse kokku kokandusega- kõik ettevõtted tahavad olla parimad ja pakkuda midagi palju enamat, kui pakuvad nendega konkureerivad ettevõtted. Väga paljudes koolides on võimalik õppida kokaks, mis on alati vajalik ja kasulik eriala, kool annab endast parimad loengud ja praktikad, mida suudavad, sellega loodavad nad välja õpetada parimad kokad. Koka õpetamiseks ei kehti aga tavaline õppekava, vaid selle jaoks on eraldi välja töödatud koka kutsestandard, mida järgitakse. See, mida kokk peab teadma on kõik kirjalikult toodud välja koka kutsestandardis, seal on nii punktid, kui omakorda punktidel ka alajaotus. Väga oluline kutseoskusnõuetes on
nt. üritada enesetappu. Pealtvaatajad : Eemale hoidijad - ei astu vahele sest kardavad ise sattuda ohvriks Mõnitajate n.ö talla alused Õhutajad ise ei ütle midagi, kuid juhib tähelepanu kellegi vigadele. Üksikud kaitsjad Mõnitatava kodune olukord Suhted vanematega : Ei suhelda ega arutata probleeme üldse. kardetakse probleemist rääkida, sest vanemad käsevad ise hakkama saada Räägitakse, kuid vanemad ei oska aidata Kuidas aidata ? Koolides peaksid olema psühholoogid, kelle poole pöörduda Sekkuma peaksid nii KAASÕPILASED kui ka ÕPETAJAD. Mõnitatavale PEAB osutama tuge, julgustama oma probleemist rääkima, abi otsima. Mõnitajatega ... Tuleb teha selgitus tööd nende tegude tagajärgede kohta. Anda neile mõista, mis tunne on olla mõnitatav. Suurendada noorte tolerantsust erinevate inimeste ja nende iseärasuste suhtes Vältimaks mõnitamist ja vääriti mõistmist
1928. aastalt rohkem eraldati tunde matemaatikale ja looduõpetusele, suurendati emakeele tundide arvu, koduloole lisati juurde kõlblusõpetus ja kodanikuõpetus. Kirjatehnikat õpiti kolmes esimeses klassis 2 tund nädalas. 1928.a. välja antud õppeprogrammide seletuskirjades olid iga õppeaine puhul ära märgitud kasvatuslikud eesmärgid, antavate teadmiste ja oskuste maht, keskustusvõimalused teiste õppeainetega ja didaktilised ning metoodilised lahendused. Koolides võis kasutada ainult haridusministeeriumi soovitatud õpperaamatuid. 1933. aastal koolides oli kolmepalliline süsteem- 4, 3, 2- hea, rahuldav, nõrk. Järgmisel aastal koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp- viieklassiline keskkool, kuhu võis astuda juba pärast algkooli 4. klassi lõpetamist. Ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe noorema klassi õppekavad. Kui õpilane lõpetas 6. algkooli klassi, siis tal
Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate hulka sattumise eest. Mis ahvatleb teisi endast väiksemaid kiusama ja miks just nii tehakse. Sellega küll tegeletakse, et seda leevendada aga paistab et paljud ei taha sellest õppust võtta. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineerimist on nüüd koolides palju, igas koolis kiusatakse kedagi. Teiste diskrimineerimine levib kahjuks väga kiirelt ja paljud lähevad sellega kaasa, mõtlemata mida teeb see neile keda kiusatakse. Kiusatakse tihtipeale endast väiksemaid ja nooremaid, kuna teatakse, et nemad ei hakka vastu ja nendest saab kergesti jagu. Kiusatakse neid, kes on erinevad, kes lihtsalt ei meeldi. Kiusatakse, et näidata et ma olen popp. Kiusatakse ka sellepärast teisi , et kuuluda siis kellegi
hakkama saad või kuidas sa ei tea.Tunnis küsida ei tihata,kuna kardetakse rumal paista isegi kui ei saada vastavast teemast aru.Õpetajatel pole aega ka õpilasi klassi ette kutsuda ja lasta selgitada,kuidas asi tegelikult on.See aitaks palju kaasa kui kutsutaks. Teine,mis ajab mind närvi on see,et mis õpilasele antakse negatiivset suhtumist,sellega et mis sa siia ronisid,läinud kutsekooli,õppinud normaalse ameti,mille eest saaks hea palga.Kahjuks,ei ole neis koolides midagi,mis mind tõeliselt paeluks.Ega seal pole kergem vaid hoopis raskem.Ka palga osas pole nii kindlat midagi. Samuti on neis õppeasutustes teatav kontingent,kes annavad oma käitumisega negatiiset eeskuju. Mis aitaks õppida? Hea küsimus,kuid vastuseid on mitmeid.Mina pakus välja mõned ideed. Esiteks, õpilased peaksid olema motiveeritud.Andma teile vastava keerukusega ülesandeid,mis paneks noored pingutama.
15 eurot nädalas olla mõne perekonna jaoks suur pingutus. On perekondi, kes niigi otsotsaga kokku tulevad. Kas tõesti peab pelgalt kooli ainekava pärast arvestama pere eelarvesse talvises suusatunnid ja iganädalase suusalaenutuse raha? Kui laps ka suusad jalga saab, on vaja ka vastavat riietust, millega külma ilmaga suusarajal mugav oleks. See omakorda tähendab järgmist väljaminekut. Lapsed ju kasvavad, seega pole see ka ühekordne suurem väljaminek. Paljudes koolides on ka probleem suusaradade leidmisega. On ilmselt mõistetav, et Tallinna või Tartu kesklinnas asuvatel koolidel ei saagi mets ja suusarajad koolimaja taga olla. See eeldab, et lapsed peavad end organiseerima kuskile teise linna otsa, et vajalikud tunnid ära teha. Aga kuidas peaks mõni 2.klassi junsu, suusad kaenlas, sinna teise linna otsa kohale jõudma? Tean ka koole, kus suusatunde ei toimugi, sest ei ole lihtsalt kuskile suusatama minna ning suusatamise asemel tehakse erinevaid sisetunde
Varasemalt ei olnud noored inimesed, eriti põhikooliealised, poliitikaga kursis nii palju kui praegu, sest kuna varasemalt valimisõigus neile ei laienenud, siis ei olnud ka erilist tähtsust neile poliitika tagamaade tutvustamisel. Nüüd aga saavad valimas käia ka juba põhikooli lõpuklassis käivad noored, seega hakatakse noorte teadlikkust poliitikast juba varakult tõstma. Õppekavadesse hakatakse järk-järgult aina rohkem poliitilisi teemasid sisse panema ning koolides korraldatakse poliitilisi loenguid. See laiendab õpilaste silmaringi ja suurendab teadlikkust nii kodumaa- kui ka välispoliitikast. Kohustus minna valima võib tekitada noortes inimestes stressi. Valimisea saabudes kuulevad noored poliitikast väga palju. Lisaks tundides käsitletud teemadele, käivad tihtipeale koolides poliitikud end tutvustamas ja valimislubadustest rääkimas. Valimispropagandat on aga tihti nii
Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Koolide edetabelid ja reality Autor: Maria Helen Känd Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress.ee 07. september 2011 12:08 Probleem, millele artikkel keskendub: Lapsevanemaid huvitab rohkem kooli kõrgus edetabelis, kui see mis koolides tegelikult õpetatakse ja tavaline koolilaps on tark, kuid ei oska häält teha. Autori põhiseisukohad, näited: Paljudes koolides direktorid terroriseerivad avaaktusel oma õpilasi sellega, et nad peavad oma eelkäijatest paremini tegema, et mitte kooli mainet alla viia. Kunagi tulid sakslased Eestisse õpilastele tunde andma ja nende jaoks oli algul sokeeriv, kuidas lapsed ei julgenud käsi
Kui vanasti ei mõelnud lapsevanemad last lasteaeda pannes niiväga sellele, kas laps palju häid oskusi ja piisava ettevalmistuse kooliks lasteaiast kaasa saab, siis tänapäeval on see väga oluline ja inimese harimine jõudnud juba lasteaedadesse. Seal õpetatakse lapsi lugema, arvutama ning paljudes lasteaedades on programmis ka lisaks mõni võõrkeel. Samuti on tekkinud eelkoolid, kus enne lapse kooli minekut valmistatakse nad juba ette oskama võimalikult palju, kuna kõikides koolides on nüüd vastuvõtukatsed ning väheste oskustega lapsed ei saa lihtsalt soovitud kooli sisse. Õige kooli valik omakorda mõjutab edasist hariduskäiku ning hilisemaid karjäärivõimalusi. Kui vanasti oli võimalik ka alg- või põhiharidusega kergesti mõni lihttöö leida, siis tänapäeval nõutakse üldjuhul ka müüjatelt ning koristajatelt juba keskharidust, ilma milleta on peaaegu võimatu üldse mõnda töökohta leida. Seetõttu
klassi. Õpilased ei pea enam kandma koolivormi. Igal koolil on kohustatud olema vähemalt jalgpallistaadioni suurune välisõhu ala, kus õpilased vahetundide ajal olla saavad. Sööklatoidud on väga head, kuna igal aastal küsitakse õpilastelt, mida nad tahaksid süüa ja siis selle järgi koostatakse menüü. Selleks ajaks on ka leiutatud tervisele kasulik pizza, mis maitseb sama hästi kui tavaline pizza. Tavaliselt on ka kõikides koolides olemas müügiautomaadid, kust saab osta kõiki asju ja sealt saab ka laenata jalgpalle. 20 aasta pärast on ka kogu kooli süsteem muutunud: õpitakse palju vähem koolis ja antakse selle asemel rohkem kodutööd. Klassis pole vihikuid ega raamatuid, kõik materjalid on arvutis, mis asub kirjutuslaua sees, ja on kaetud puutetundliku ekraaniga, kus saab vaadata õpikuid ja kirjutada tekste. Õpetajal on klassi peaarvuti, kust ta
Haridusreform peab tuginema usaldusele Mailis Reps ,,Postimees" 25. november 2009 Arvamuslugu räägib haridusreformist, mis plaanib kaotada väiksemad gümnaasiumid ja teha Tallinna nn eliitkoolidest ainult gümnaasiumid. Mailis Reps peab probleemiks seda, et ei soovita arvestada, mis on hariduse eripära Eesti erinevates koolides ja piirkondades. Ta väidab, et osa nendest inimestest, kes on selle reformi loonud, on hariduskauged. Kui kuulataks omavalitsusi ja õpetajaid, poleks kunagi midagi sellist loodud, sest kui see reform hakkab toimima, jääb Eestisse umbes kümme gümnaasiumi. Mailis Reps peab lahenduseks seda, et kõike püütakse säilitada nii nagu see on. Ta ei nõustu haridusministri Tõnis Luukasega, et kui haridus läheb isevoolu, siis see toob kaasa haridusliku kihistumise
See olekski üks psühholoogiline faktor. Positiivne pööre sai alguse Rego ema sõbranna samalaadsest probleemist. Ka sõbrannal oli õpiraskustega enneaegne laps. Tema koolis oli aga pädev meeskond ja kolmandas klassis saadi põhjusele jälile. Nüüd pöördus Rego emagi perearsti poole ja peale mitmeid konsultatsioone erinevate spetsialistide ja terapeutidega jõutigi otsusele, et laps tuleb panna tasandusklassi. Leian, et Eestis on paljudes koolides õpilasi ühes klassis liiga palju. Algklassides püüavad mudilased igal võimalusel õpetaja tähelepanu. Mõnedel õnnestub see aga halvemini kui teistel ja lõpuks nad jäävadki tahaplaanile. On selge, et õpetaja ei suuda kolmekümnele õpilasele võrdselt tähelepanu jagada ja neid märgata. Seega võibki juhtuda, et probleemid jäävad leidamata ja jõuavad süveneda. Samuti puudub enamustes koolides sotsiaalpedagoog, kes pidevalt tegeleks probleemsete lastega ja
Moskvas ja suruti peale NSVL-i reeglid: I partei süsteem, ettevõtted riigistati, loodi kolhoosid, maad kuulusid riigile. Läbi viidi ka jõhker vägivalla poliitika – küüditamised, vahistamised ja hukkamised. Eesti rahvas ei olnud selle kõigega rahul ja püüti vastu hakata, luues nt metsavendlus jne. Kultuurielus süvendadi NSVL ajalugu, eriti Vene federatsiooni. 2. Nõukogude ajal tehti enim muudatusi humanitaar ainetes Usuõpetus oli Nõukogude koolides keelatud Nõukogude ajal õpiti üldajalugu 3. 1970. aastal muudatuste tõttu muutus hariduse omandamine: (seleta valed) a) Kõrge õppemaks – VALE – õppemaks kaotati 1956 b) Paljusid aineid õpetati vene keeles – VALE – üldharidus koolides said muulased õppida vene keelse õppega, aga ei olnud kohustulik c) Keskkooli õpilastele hakati maksma stipendiumi – VALE – keskkoolis ei maksta stipi. 4. a) dissident – teisitimõtleja
Koolipäev kestab kuni kahe või kolmeni. Päevad on erinevad ja pidevalt muutuvad, kuid koolipäevas on enamasti 3-4 75- minutilist tundi koos mitme suure pausiga vahepeal. See võimaldab nii õpilastele kui ka õpetajatele rohkem puhata. Soomes pole õpilastel koduõpetajaid ega järelaitamistunde. Kõlab selline põhimõtte nagu, pingutatakse klassides võimalikult palju, et kodus ei jääks midagi teha. 4 Samuti ei jäeta ka õpilasi klasse kordama ning probleemseid lapsi aidatakse5. Soome koolides on vähem testimist seevastu aga rohkem õppimist. Õpetajad ei pea muretsema iga- aastaste tasemetöödega ega riigieksamitega. Õpetajal on võimalik võtta vastutus õppekava ja õpetamise eest.6 Koolides kasutatakse õpilase hindamiseks enasmti numbrihindeid skaalal 4-10. 1 Bioneer kodulehekülg. http://www.bioneer.ee (01.11.2016) 2Ibid. 3 Avatud meele instituudi kodulehekülg. http://www.ami.ee (01.11.2016) 4 Ibid. 5 Bioneer kodulehekülg. http://www.bioneer.ee (01.11.2016)
Rühm TABB13 Healthy Cravings by U-Turn Vending U-Turn Vending on 1987ndal aastal alguse saanud firma, mis toodab kõrge kvaliteediga, Ameerikas valmistatud müügiautomaate. Frantsiisi ettevõtteks muutus U-Turn Vending 1998ndal aastal. Nende tooted on kasutusel pea 900-s erinevas asukohas üle Põhja-Ameerika. Müügiautomaadid asuvad nii haiglates, autoremonditöökodades, koolides kui ka näiteks piljardisaalides. Tooted on mõeldud igale eale kasutamiseks. Tavalised U-Turn Vending müügiautomaadid on mõeldud kommide (enamlevinud kommid automaatides on M&Msid, nätsupallid ja kummikommid) ja muude maiustuste müügiks. Ettevõtte uus programm on Healthy Cravings, mis tähendab, et müügiautomaatides on müügil tervislikud snäkid (nt. Pähklid ja kuivatatud puuviljad). Automaatide tehnikat uuendab firma regulaarselt, mis
Mõned kõige populaarsemat on etenduskunstid, toiduvalmistamine ja autojuhi haridus. Õpilased teevad teste põhi ainetes alates seitsmendast eluaastast. Kuueteistkümnendal eluaastal, nemad teevad eksami, mida nimetatakse GCSE ´ks (General Certificate of Secondary Education) mitmesugustes ainetes. Kui õpilane jääb kooli, nad võtavad ,,A" või ,,A/S" taseme eksami nende eri ainetes osana ülikooli pääsemise protseduuris. Enamus koolides on eksamid pärast iga kõrgema klassides. Pärast peale 12´t klassi, õpilased teevad eksami et saada keskkooli diplomit. Kuskil 40% õpilastest lähevad kõrgemale haridusele. Tegelikult kõik Briti ülikoolid on avalikud ja iga ülikool nõuab teatud ,,A" taseme hindeid. Kui õpilased on edukad ja seal on kohad vabad, nad saavad valida millisesse ülikooli minna. Valitsus annab ainult mõned toetused, seega enamus õpilastest laenavad raha
Aga on ettearvamatu, millistest tingimustest sirguvad tublimad, targemad, edasipürgivamad ja võimekamad noored inimesed. Ilmselt on paljude noorte inimeste eesmärk elada kunagi võimalikult hästi- ilusas kodus, toreda perega õnnelikku elu. Selle saavutamiseks aga peab koolis käima ja korralikult õppima. Vaadates linna- ja maakoole, siis on need kindlasti erinevad. Nad erinevad õpilaste arvu, majanduslike võimaluste ning ka pakutava huvitegevuse osas. Linna koolides õpib palju rohkem noori kui maa koolides ning vastavalt huvidele tekib palju erinevaid rühmasid. Nende rühmade tekkimisega väheneb ka sallivus. Hakatakse teistsuguste huvide või mõttemaailmaga inimesi imelikeks pidama. Maal seda aga ei juhtu, sest noori on niigi vähe ning kõik hoiavad kokku ja saavad omavahel hästi läbi. Maanoortel ei avane võimalust valida Prantsuse Lütseumi, Tallina Reaalkooli või Gustav Adolfi Gümnaasiumi vahel, vaid nad peavad
siis nad suhtlevad ka edaspidi. Ülejäänud, kes aga ei tegele millegagi, kasvavad teistest mööda ning nad tunnevad ennast kõrvalejäätuna. Kristel Leola 9.klass Pole midagi hullemat kui taluda igapäevaselt halba ja ebameeldivat keskkonda, mis võib pika aja jooksul hakata halvasti mõjuma ka meie enda närvidele. Selleks, et koolides oleks nii õpilastel kui ka õpetajatel parem koos olla, tuleks mõelda rohkem asjadele, mis üksteist lähendaksid, teha kõik võimalik, et koolis valitseks üksteise sallimine ja abistamine. Samamoodi nagu peavad õpetajad peavad õpilastesse hästi suhtma, peavad ka õpilased arvestama õpetajatega, kuid samas ka kaasõpilastega.
Teenuse pakkumise algus: 01.09.2011 II. ÄRIIDEE JA EESMÄRGID OÜ Koolitakso äriidee on takso teenuse pakkumine õpilastele võimalikult soodsalt, et neil oleks kiirem ja mugavam koju saada. Põhieesmärgiks on pakkuda õpilastele mugavat, turvalist ja kiiret sihtpunkti jõudmist. OÜ Koolitakso peakontor asuks (ASUKOHT). Esialgu paneksime tööle 3 taksot ning edaspidi tahaksime taksode arvu suurendada ning hakata pakkuma teenust ka teistes koolides. Firma arenedes viiksime oma esindusi ka teistesse Eesti kohtadesse. Ettevõtte omanikud ja juhtkond: Ettevõtte personal: 3 taksojuhti 3 III. ÄRIPLAAN 1. Teenus Takso teenuse pakkumine koolides. 1.1. Üldine kirjeldus Pakutavad teenused: Pakkuda õpilastele kiiremat ja odavamat sihtpunkti jõudmist 1.2. Võrdlus konkureerivate teenustega Plussid - Ainulaadne idee ja ettevõtmine.
Kõigepealt tahaksin teile tutvustada üldist infot Jaapani kohta. Jaapan on saareriik, mis asub Ida-Aasias. Riigi nime kirjutatakse märkidega, mille tähenduseks on päikese allikas. Sellepärast kutsutakse ka Jaapanit mõnikord tõusva päikese maaks. Jaapani saarestikku kuulub kokku 6852 saart. 2011.a seisuga elab Jaapanis kokku üle 127 miljoni inimese, mis ühtlasi on maailmas oma rahvaarvu poolest 10.ndal kohal. Pealinnaks on Jaapanis Tokyo . Jaapanis on konstitutsiooniline monarhia , kus formaalseks riigipeaks on keiser, kelleks hetkel on Akihito, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Keeleks on jaapani keel ja rahaühikuks jeen. Jaapani haridus. Nagu ka meie, eestlased, peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldiselt on vaja koolis käia neil samapalju , nagu meil. Kuid sellegipoolest on see natuke erinev. Kokku kulub täieliku keskhariduse omandamiseks 12 aastat nagu meilgi. Iga jaapani laps peab käima 6 aastat algkoolis...
toimuval Läänemaa õpilastele mõeldud karjääripäeval on kutsehariduskeskus alati esimene, kellega ühendust võtame. Meie nõustajad on kutsutud igal kevadel kutsehariduskeskuse kokkade kutsevõistlustele. Regulaarselt toimuvad kohtumised, kus vahetame infot, koordineerime oma sõite maakonnas ning räägime oma plaanidest. Meie keskus annab traditsiooniliselt igal kevadel välja (karjääri)infolehte ,,Oma Rada" ning ka selles osas oleme kutsehariduskeskusega koostööd teinud. Maakonna koolides käies võtame alati kaasa ka kutsehariduskeskuse materjalid. Kas kutsekoolid on altid pakkuma infot õppimisvõimaluste kohta? On küll. Nad peavad noorte teavitamis- ja nõustamiskeskusi kohaks, kus enda võimalusi reklaamida. Kas teie praktikas on mõningaid häid näiteid, kus olete koos noorega nõustamise käigus jõudnud selleni, et parim edasiõppimisvõimalus on talle kutseõppeasutus? Ikka on. Meie maakonnas on Haapsalu Kutsehariduskeskus täiesti aktsepteeritud ja üsna
juriidiline abi ja tervishoiuteenused. · Teadvustada endale kogu protsessi kestel inimväärikuse, valikuvabaduse ja konfidentsiaalsuse teemasid andes kliendile kontrolli olukorra üle ning väärtustada ja austada teda kui inimest. Kriisisekkumine koolis Karen S. Knox'i ja Albert R. Roberts'i artikkel ,,Crisis Intervention and Crisis Team Models in Schools" annab ülevaate erialasest kirjandusest kriisi tüüpide ja kriisisekkumise mudelite kohta USA koolides. Autorid annavad ülevaate erialasest kirjandusest artiklitest käsiraamatuteni alates 1980-ndatest aastatest kuni artikli kirjutamiseni (2004). Juba 1991. aastal loodi USA-s esimene põhjalik koolikriiside ennetamise ja kriisisekkumiste-alane programm, mille eesmärgiks oli sekkumismudelite väljatöötamine ja kooli kriisimeeskondade ettevalmistamine. Autorid analüüsivad artiklis erinevate autorite poolt välja pakutud mitmetasandilisi (koolisisese-,
1 Sissejuhatus Autor valis selle teema sellepärast, kuna tema jaoks oli see tundmatu teema. Ta ei teadnud selle kohta mitte midagi, peale selle, et sellise nimega nagu Waldorf on olemas koolid ja lasteaiad. Nii tekkis temal tahtmine saada sellel teemal rohkem teadmisi. Töö eesmärk on: 1. Saada teada, mis on waldorfpedagoogika 2. Millised on waldorfkoolid ja lasteaiad 3. Kust tuli selline nimi nagu waldorfpedagoogika 4. Kuidas käib nendes koolides ja lasteaedades õppimine Teema kuulub pedagoogika valdkonda Eesmärkide täitmiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded: 1. Töödelda läbi selle teemaga seostuvad raamatud 2. Otsida internetist välja teemakohane kirjandus 3. Töötada välja raamatutest ja internetist saadavast infost vaid tähtsam 4. Koostada infost referaat Töö on jaotatud 4 ossa: 1. Räägib üleüldiselt waldorfist, kuidas tekkis 2. Waldorfkoolidest 3
· koostöö vanemate ja õpetajatega õpilaste probleemide lahendamiseks · koostöö juhtkonnaga kooli hea psühhokliima tagamiseks (selle alla kuulub nii koolivägivalla probleemide lahendamine kui ka kooli sisekorra ja õppetöö korraldusega seonduv) Koolipsühholoogi töös tuleb ette suhtlemist ka selliste inimestega, kes pole valmis psühholoogilist abi saama mõnikord ei tea laps, et ta vajab abi, samuti ei mõista seda ka lapsevanem ega õpetaja. Mõnedes koolides annavad psühholoogid ka psühholoogia ja perekonnaõpetuse tunde. Soovitatav on siiski, et tunde annaks eraldi õpetaja et koolipsühholoogis ei nähtaks õpetajat. Millised on töötingimused? Koolipsühholoogid töötavad eelkõige koolides, mõned ka noorte nõustamis- ja karjäärikeskustes, laste tugikeskustes, erapraksises. Koolis on arvestatud 600 õpilase kohta üks psühholoogi ametikoht. Tööaeg on 40 tundi nädalas.
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeval edenevad ühiskonna erinevad valdkonnad aina kiiremini. Üheks jõudsamalt arenevaks ning arendatavamaks osaks on elektroonika ning infotehnoloogia. Üha enam mõeldakse tehnoloogias välja digiajastule kohaseid nutiseadmed. Nii liigub „digirada“ mööda ka haridusvaldkond. Üheks innovaatilisemaks ideeks on e-õpiku kasutuselevõtmine koolides. Mis on üldse e-õpik ja kuidas õpilased seda lugeda või näha saavad? E-õpik on õpik, mis on valmistatud e-raamatu vahendi abil. See on loetav lugeri või tahvelarvuti abil, on interaktiivne ning sinna on võimalik lisada märkmeid ja jälgida õppija progressi. Kuna e- õpikut on õpilasel võimalik lugeda lugeri, iPod’i, tahvelarvuti, nutitelefoni või vastava programmi olemasolul ka süle- või lauaarvuti abil, siis tuleb alguses need vahendid osta juhul, kui need puuduvad
Maailm terrorismi küüsis Mis on terrorism? Füüsiliste- või vaimsete kahjustuste tekitamine, surma põhjustamine või vara hõivamine, rikkumine või hävitamine, sõja, rahvusvaheliste konflikti de provotseerimine poliitilistel või usulistel eesmärkidel on terrorism. Siiski on terrorism mitmeti mõistetav ja raske on sellele ühist definitsooni leida. Maailm on hullumas. Tulistamised koolides, maailmakaubanduskeskuste hävitamine, ühe perekonna üheksa liikme tapmine Iraagis, pea otsast nüsimine USAs, surmaga lõppenud tulistamine Norra kooliparklas need on vaid mõned näited terrorismist mille küüsis maailm on. 2001. aasta 11. septembril lendasid World Trade Centeri kaksiktornidesse sisse kaks reisilennukit, mis olid kaaperdatud Al-Qaida enesetaputerroristide poolt. 11. septembri terrorirünnakutes hukkus kokku ligi kolm tuhat inimest
kasutama isiklikku aktiivsust.. Sellist inimest peeti kultuurseks. Mis puutub distsipliini, siis õpetaja ilma kepita hakkama ei saanud. Küllap õpilasi ka kiideti, kuid sumeri pedagoogid rakendasid kehalist karistust iga üleastumise ja vea puhul. Üldkokkuvõttes oli sumeri kool küllaltki sünge ja ebasõbralik, õpetamise programm kuiv, protsess igav ja ühetaoline, distsipliin väga karm. Seetõttu leidus palju õpilasi, kes koolist püüdsid jalga lasta ja korraldusi ei täitnud. Koolides valmistatigi ette peamiselt kirjutajaid, kes asusid tööle kas preestrite või ülikute juures. Kirjaoskusega inimesed olid ühiskonnas lugupeetud ja tähtsal positsioonil. Egiptus Kiri oli raske ja selle õppimiseks ja omandamiseks õpiti templite juures asuvates koolides preestritest õpetajate range järelvalve all. Algajad kasutasid kõige odavamaid ja lihtsamaid materjale lubjakivi ja potikilde. Õpilasteks olid peamiselt ülikute pojad, kuid ka lihtrahvast
keel hääbuma nüüd, kui seda ei juhtunud viiekümne aastaga vene keelse repressiooni vangis? Esiteks on eest keel maailma kuuest tuhandest keelest räägitavuselt kahesaja seitsmekümne neljas. Lisaks, olles suutnud seda hoida siiani, suudame ka edaspidi. Üheks küsimuse tõstatajaks ja mureks on potentsiaali mittekasutamine. Sirje Kiini artiklist ,,Vägev eesti keel" tuleb välja tõsiasi: ,,Microsofti ehk Pisipehme tarkvara on emakeeles olemas 35 rahval, sh eestlastel, kuid eesti koolides on emakeelne tarkvara kasutusel vaid 10% koolides ja kui paljudel meist?" Potentsiaali kasutamine aitab kaasa positsiooni kindlustamisele. Eestlased on emakeelt kandnud juba sadu aastaid. See on lühike aeg, aga keelest me enam ei loobu. Ei lase eestlane enda keelt rikkuda iseendal, naabril ega väliskeeltel. Kodanikud ei luba enda keele surma, sest kui pole suhtlusvahendit, pole rahvast. Keele kujundajaks on inimesed. Reeglid ja sõnavara on raamatutes. Raamatud on aga meie endi loodud
Lastele ja noortele suunatud sportliku tegevuse toetamine omab olulist mõju nende arengule ning tagab kehaliselt ja vaimselt terve elanikkonna tekke. Lapsevanemate, õpetajate, treenerite ja valitud ning palgaliste spordijuhtide kohustuseks on innustada noori regulaarselt spordiga tegelema. Tänu vabaaja veetmise võimaluste laienemisele on noortel sportlike tegevuste valik suur. 3 SPORTLIK TEGEVUS KOOLIS Kuna sport tagab tugeva tervise ,on koolides kõrges hinnas sportlik tegevus. Arvestades, et tänapäeval veedavad noored rohkem kodus istudes, on koolis kehaline kasvatus kohustuslik ning sportlik tegevus mitmekülgsem. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Kehaline kasvatus arendab ka suhtlemise selliseid aspekte, mis tavalises koolitöös enamasti tähelepanuta jäävad.
vähemalt aru saaks, millest temaga kõneldakse?“ Ma olen osaliselt nõus selle väitega, kuid sellel on praeguse haridussüsteemi ja eluviisiga suured vastukõlad. Esiteks, õpilastel on ka muud teha vaja peale koolis käimise ja hommikust õhtuni koolis käimine, kuigi võibolla mitte iga päev, oleks juba liig. Pealegi, vahet pole kui vana on õpilane, tal on ikkagi peale pikka vaimset koormust puhkust vaja. Teiseks, meil käib õppimine koolides, et me saaks erinevaid tunde teha järjest ja rohkem õppida vähema ajaga. Kui ühe asja õppimiseks mingis aines kulutataks terve päev, siis see, mis me õpiks aastaga oleks väga palju vähem kui see, mis me praegu õpime. Mis siis saab, kui ilm läheb järsku halvaks? Kas siis minnakse koju ja jäetakse terve koolipäev ära? Kolmandaks, enamusi õpitavaid asju saab õpilastele näidata jooniste ja katsete abil, tänapäeval on ka enamustes koolides olemas projektorid,
valentinipäevast mõne aastaga saanud sõbrapäev. Armastus asendati sõprusega, mis on samuti igati õilis ja positiivne tunne. Mis ajast oma armastatuile ja sõpradele 14. veebruaril kaarte ja luuletusi on saadetud, pole täpselt teada. Esimesi kaarte just valentinipäeva jaoks hakati trükkima 17. sajandi lõpus. Need olid fantaasiarohked ja rikkalikult kaunistatud ning saadud kaartide arvu peeti noore daami edukuse ja kauniduse mõõdupuuks. Eestis hakati kõigepealt lasteaedades ja koolides sõbrapäeva kaarte ise joonistama, poodi tulid vastavad kaardid müügile 1990. aastate lõpupoole. Tänapäeval saadetakse omavahel meelsamini pigem e-kaarte. Valentinipäeva sümboliks on punane süda nii temaatilistel postkaartidel, peokutsetel kui ka reklaamis ja kingipakenditel. Valentinipäeval armastatakse teha ka kingitusi, need ei ole kallid ja hinnalised, vaid pigem südamlikud ja väikesed omades sümboolset tähendust.
Elulugu Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
