Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas säilitada koolirahu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas säilitada koolirahu?
Kristel Leola 9.klass
Kuidas säilitada koolirahu?
Kõigile meeldib päevad läbi olla keskkonnas, kus on kõik korras ning puudub igasugune vägivald, probleemid ja üksteise halvustamine. Kahjuks on sellist aurat raske saavutada, eriti koolides , kus toimub pidev üksteise mahategemine ja halvustamine. Kuid milliste meetoditega siiski oleks võimalik säitlitada koolirahu?
Selleks, et ühiskonnas oleks hea koos viibida, on vaja üksteise mõistmist, positiivsust ja ühtekuuluvustunnet. Tihti leitakse üles ning tuuakse välja just inimese negatiivsed omadused ning selle taha jääb varju kõik hea. Maailmas, kus otsitaksegi ainult vigu, pole paranemist näha pikka aega, sest kõik eksivad ning alati leitakse midagi, mille kallal nuriseda. Muidugi on kriitikat vaja, kuid tuleb teada, kus maal asub piir. Hea ja halb peab olema vahekorras.
Iga päev on meie ümber inimesi, kes vajavad abi. Mõned neist on sellised, kes küsivad abi, kuid mõned ei julge seda teha. Nad kardavad, et nende soovid ja plaved põlatakse ära. See kõik tuleneb aga meie endi käitumisest. Sellist olukorda ei tekiks, kui me pakuksime ise abivajajatele ja maaslamajatele kätt ning aitaksime nad püsti, ka siis, kui nad abi ei palu. Kui me ei leia selleks mingit põhjust, siis tuleb kasutada empaatia võimet ning mõelda, milline oleks meie endi tunne mingis olukorras, kas meie tahaksime, et meid aidataks või mitte. Alati on valikuid ja valida tuleb parimad lahendused, millega saame teisi aidata ja olla nende suhtes sallivad.
Enamus meist suhtub võõrastesse inimestesse teatud ülbusega, tundes ennast väga julge ja jõulisena. Samuti suhtume teistesse ka siis, isegi tuttavatesse ja lähedastesse, kui oleme liialdanud meelemürkidega. Need muudavad meid vastu tahtmist, jäädes ise veel kahjulikest ainetest sõltuvusse. Me muutume vägivaldseks ning selliste inimestega, kelle käest võib praktiliselt iga kell peksa saada, ei taha keegi suhelda. Palju parem on olla loomulikult ja niiöelda looduslikult lõbus, ilma igasuguste meeemürkideta.
Kõigile on teada fakt, et kui ei täideta vajalikke kohustusi, tekivad probleemid, need omakorda aga ajavad meie tuju nulli või isegi alla selle. Tujutu inimene muudab halvaks ka teiste olemise, millest tekib justkui nagatiivne ahel, mis ei meeldi kellegile. Selle vältimiseks tuleb alustada endast. Kõigepealt tuleks saada korda õppimine ning teha alati ära vajalikud kodutööd, siis on õpetajad hea tujuga ja negatiivne ahel ei saagi algust.
Koolis korraldatavad üritused on enamasti mõeldud tervele koolirahvale. Tihti juhtab aga nii, et need ei köida ühel või teisel põhjusel mitmeid õpilasi ning me ei pruugi teada saada, millised meie kaasinimesed tegelikult on. Palju ei ole tundides samasugused nagu nad on vabal ajal ja nii jäävad teiste head ja huvitavad küljed nägemata. Samal ajal, kui ühed, kes on mitmetse erinevates tegevustes osalised, saavad nad teisi paremini tundma ja kui nad sobivad oma vahel, siis nad suhtlevad ka edaspidi. Ülejäänud, kes aga ei tegele millegagi, kasvavad teistest mööda ning nad tunnevad ennast kõrvalejäätuna.
Pole midagi hullemat kui taluda igapäevaselt halba ja ebameeldivat keskkonda, mis võib pika aja jooksul hakata halvasti mõjuma ka meie enda närvidele. Selleks, et koolides oleks nii õpilastel kui ka õpetajatel parem koos olla, tuleks mõelda rohkem asjadele, mis üksteist lähendaksid, teha kõik võimalik, et koolis valitseks üksteise sallimine ja abistamine . Samamoodi nagu peavad õpetajad peavad õpilastesse hästi suhtma, peavad ka õpilased arvestama õpetajatega, kuid samas ka kaasõpilastega.
Kuidas säilitada koolirahu #1 Kuidas säilitada koolirahu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krikstel Õppematerjali autor
Arutlus, mis räägib koolirahust ja mida on vaja selleks, et seda säilitada. Arutlus ise on üsna pikk (512) sõna. Hindeks sain „5“. Koostatud nii nagu arutlus olema peab (sissejuhatus, 5 arutlevat lõiku, lõpetuseks kokkuvõte).

Sarnased õppematerjalid

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG
16
doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

Kõik ei saa olla kunagi nii hästi, et enam paremini ei saaks ja edasi arenemist ei toimuks. Millised on aga Eesti mõistes meie võimalused ja kas midagi tuleks muuta, on küsimus millele püüan referaadi lõpuks vastuse leida. 3 1. ÕPPENÕUSTAMISKESKUS Erinevatel eluetappidel langetavad inimesed kaalukaid otsuseid – mida õppida, kelleks saada, millist töökohta valida ning kuidas hoida oma teadmised ja oskused värsketena. Mõistetakse, et noorena saadud hea haridus ja langetatud valikud laovad vundamendi hilisemale elukvaliteedile. Eesti koolis ja kodudes väärtustatakse head õppimist ning edasijõudmist. Lapse õpi- ja käitumisprobleemide ilmnemisel ei taju paljud lapsevanemad ning vahel ka osa õpetajaid neid sellistena, mis vajaksid spetsialisti sekkumist või eraldi tegelemist. (Õppenõustamis...) Lapsevanemad ei taha tunnistada, et kuskil ees on

Pedagoogika
VÄÄRTUSKASVATUS
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
Nimetu
76
pdf

Nimetu

Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest.Tuleb kasuks meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma motivatsiooni ning pingetaluvust. (eelk.ee 6.01.2017) Inimesed võitlevad paljude asjadega ning see võib neile anda võimaluse tunda positiivset tunnet ka hakkamasaamisest. See, kuidas keegi stressiga toime tuleb, sõltub teatud olukordadest, inimese enda võimetest, isikuomadustest ja toimetulekuoskustest. (Arto Pietikäinen ’’Paindlik Meel’’ lk 17 2009) 4 1.2. EUSTRESS JA DISTRESS Kuigi tavaliselt annavad inimesed kõnepruugis stressile enamjaolt negatiivse tähenduse, siis alati pole see nii. Stress jaotatakse kahte liiki ehk positiivne-eustress ja negatiivne- distress. (mastery.ee 27.01.2017)

Psühholoogia
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Tõlkija Katrin Mägi Toimetaja Berk Vaher Küljendus ja trükk AS Ecoprint ISBN 978-9949-481-23-1 Raamatu väljaandmist toetab Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil Eduko programm 2 3 Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ / (esimene ja teine väljaanne) „Bill Rogers pakub igale õpetajale laialdast suhtluskorralduse võttestikku. Ta annab selgeid juhtnööre, kuidas kohaldada kutsealast õiglustunnet ja emotsionaalset pädevust varajasest, minimaalsest sekkumisest kuni kõige raskematele õpilastele ja pingelisematele olukordadele reageerimiseni. Ta soovitab ka mooduseid, kuidas töötajad saaksid üksteisele toetavamat keskkonda luua – sealhulgas mentorlust. Mul pole küllalt sõnu, et „Käitumist klassiruumis“ kiita. Kõik õpetajad tunnevad ära Billi kirjeldatud olukordi. Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest

Psühholoogia
Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

väärtust isegi poliitiline suunitlus ei muuda: Kalevipoeg, Koidula, Bornhöhe, Vilde, Tammsaare, Tuglas ja Luts- see jääb viimaseks korraks enne pikka aega, kui neid jälle kooliraamatutesse lubatakse. Lugemiku illustratsioonid on selgelt ühe suunitlusega- suurendada viha ENSV vaenlaste vastu, kelleks on eeskätt sakslane, ka minevikusakslane. Räigeim pala lugemikus on A. Jakobsoni "Väike kangelane" (Hugolt või Dostojevskilt laenatud pealkiri). On arusaamatu, kuidas võis lastele kättesaadavas materjalis leiduda niisuguseid taluvuse piire ületavaid lõike. ..."Nad muljusid teda, väänasid ta jäsemeid ja peksid teda kõhukoopasse...Siis murdis keegi ta sõrmi...ja kui nad olid puruks tagunud kõik ta parema käe näpuotsad...ta ei murdunud siiski...Ja kui nad ta üsna õhtu eel jälle kord üksinda jätsid, haistis ta pimedas kongis mingi kohutava teravusega vere lõhna, mida näis levivat kogu ta vigastatud kehast"...(Jakobson... lk...)

Ajalugu
Minu sotsiaalsed identiteedid
6
doc

Minu sotsiaalsed identiteedid

Minu sotsiaalsed identiteedid Essee Tallinn, 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....3 2. Minu personaalsed identiteedid.....3 3. Minu haridusalased kogemused.....4 4. Minu tööalased kogemused.....4 5. Minu kogemused ülikoolis.....5 6. Kokkuvõte.....5 7. Viited.....6 Sissejuhatus Selle esseega peaks saama ülevaatliku ja iseenese peegelpildi kirjas. Püüan lahata oma isklikke identiteete ja sotsiaalset käitumist, ülikoolis, igapäevaelus ja jõuda arusaamisele kuidas kujunevad igapäevased suhted ning tekib sotsiaalne võrgustik. Kasutan sellekes õppematerjale, soovitatud kirjandust, õppetööl ajal läbi viidud testide tulemusi. Minu personaalsed identiteedid. Personaalse identiteedi kujunemine saab alguse juba lapsepõlvest. Kasvatus annab baasaluse meie hakkamasaamisele ja suhtlemisoskusele edasises elus. Minu arvates ongi suhtlemine ja emotsionaalne intelligentsus peamised mõjutajad suhestumisel lähed

Juhtimine
Õpimapp-Koolikiusamine
16
docx

Õpimapp: Koolikiusamine

koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis. Töö algab koolikiusamise selgitamisega. Seejärel räägime võimalustest probleemi

Sotsiaalpedagoogika
HEV koordinaatori roll
15
doc

HEV koordinaatori roll

eriabi vajavad lapsed koolis abita. Suund on võetud sellele, et tugisüsteemide korraldusega koolides peab tegelema kohalik omavalitsus liiatigi ilma riigipoolsete rahaliste abivahenditeta. Kui koolides olidki juba töötanud sisse tugiteenuste süsteem ning tööle võeti erialaspetsialiste, siis nüüdseks on kujunenud olukord, et spetsialistide poolt teostavateks tugiteenusteks õpilastele tuleb koolijuhil ja omavalitsusel leida ise, kuidas hakkama saada. Tõenäoliselt, kui raha ei leita, siis tuleb inimesed töölt vabastada, kuid põhikooli- ja gümnaasiumi seadus nõuab endiselt kohustuslikku tugiteenuste pakkumist õpilastele. Eesti Vabariigi üldhariduskool on ühtluskool, s.t. igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt võimetele. Igal lapsel on probleeme ja vajadusi, mis on ainuomased temale. Meie õppekavad näevad aga ette, et omandada tuleb kindel hulk akadeemilisi teadmisi ja oskusi

Sotsiaalpedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun