Juhtumi analüüs (0)

MERILIN UDER, RAKVERE KOLLEDZ RSP-I
Rakvere 2009
Töö teemaks on õppimisraskustega viienda klassi poiss. Hinded hakkasid tõsiselt halvenema juba teises klassis ja koolis hakkama saamine on järjest raskemaks läinud. Edasi toongi välja biopsühhosotsiaalseid faktoreid, kuidas juhtus nii, et Rego “häire” sai süveneda neli aastat enne, kui ta pandi õppima tasandusklassidega munitsipaalkooli.
Rego seisundi biloloogiliseks teguriks on kerge ajukahjustus . Rego sündis 34-ndal rasedusnädalal. Imikule tehti ajuuuring, mis näitas väikeseid verevalumeid. Arstid diagnoosisid perinataalse asfüksia. Rego puhul oli hapnikupuuduse tagajärjeks kerge ajukahjustus. Üheks sümptomiks ongi kontsentratsioonivõime vähenemine. Keskendumishäire tõttu ei suuda Rego neid ülesandeid, kus tuleb pikemalt analüüsida, lõpetada. Lugemine on raskendatud, sest peale viit minutit lugemist läheb mõte uitama ja juba ei mäletagi, mis varem kirjutatud oli. Kodused tööd võtavad jube kaua aega ja seetõttu ei saagi kõik tehtud, rääkimata selgeks saamisest.
Sotsiaalseid tegureid leian mitu. Esiteks õppis Rego klassis kolmkümmend last ning õpetaja ei märganud esimene languseaasta lapse probleemi. Kolmandas klassis läks olukord halvemaks. Toimusid vestlused vanematega ja püüti otsida põhjust. Vastus leiti kiiresti. Vanematel oli käsil lahutus ja Rego pidi harjuma ka ema uue kallimaga.. Arvatigi, et kodune pingeline olukord on poisile halvasti mõjunud. Käidi nõustaja juures ning õpiedukus oleks pidanud justkui paranema, aga mahajäämus süvenes veelgi. Keskendumisraksust neljandas klassis süvendas ka väikse venna sünd. Temagi sündis enneaegselt ning oma imikueas nuttis palju. Kasvades, hakkas ta üha enam vanema venna tähelepanu püüdma ja segas teda pidevalt. Rego muidugi parema meelega tegeles väikevennaga kui õppetööga, mis tema jaoks oli selleks ajaks juba parajaks peavaluks kujunenud. Palgati abiõpetaja, sest ka ema ei saanud enam väikevenna kõrvalt hädas last piisavalt aidata.
Rego on väga hea fantaasiavõimega. Talle meeldis joonistada ja jutte välja mõtelda. Tema lemmikaineks oligi kunst ja emakeel. Viimasest meeldisid eriti need tunnid , kus pidi ise lühijutu või luuletuse kirjutama. Kui pidi aga pikemat teksti lugema, tekkis tal selle kohta alati pidevalt küsimusi või katkestas lugemise, et ütelda, kuidas tema oleks käitunud või kuidas mingi asi oleks paremini välja tulnud. See olekski üks psühholoogiline faktor.
Positiivne pööre sai alguse Rego ema sõbranna samalaadsest probleemist. Ka sõbrannal oli õpiraskustega enneaegne laps. Tema koolis oli aga pädev meeskond ja kolmandas klassis saadi põhjusele jälile. Nüüd pöördus Rego emagi perearsti poole ja peale mitmeid konsultatsioone erinevate spetsialistide ja terapeutidega jõutigi otsusele, et laps tuleb panna tasandusklassi.
Leian, et Eestis on paljudes koolides õpilasi ühes klassis liiga palju. Algklassides püüavad mudilased igal võimalusel õpetaja tähelepanu. Mõnedel õnnestub see aga halvemini kui teistel ja lõpuks nad jäävadki tahaplaanile. On selge, et õpetaja ei suuda kolmekümnele õpilasele võrdselt tähelepanu jagada ja neid märgata. Seega võibki juhtuda, et probleemid jäävad leidamata ja jõuavad süveneda. Samuti puudub enamustes koolides sotsiaalpedagoog, kes pidevalt tegeleks probleemsete lastega ja püüaks leida just neile sobivat lahendust .