Koolivägivald (0)

Kooliv�givald on v�ga populaarne teema ja hiljuti on sellest aina rohkem r��kima hakatud. V�givalda esineb igas koolis. Kui t�iskasvanutele t�hendab v�givaldne k�itumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest f��siliselt, siis kooli�pilastele t�hendab v�givald midagi muud. Esiteks, v�givald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Teiseks, v�givald on teisele inimesele f��siline kallalekippumine ja haigettegemine. Kolmandaks, v�givald t�hendab vaimse kannatuse tekitamist. Kooliv�givalda saab klassifitseerida vaimseks ja f��siliseks v�givallaks. F��siline v�givald seisneb selles, et lapsed kaklevad omavahel, lihtsalt pannakse teisele jalg taha v�i l��akse n�rgemaid. Vaimne v�givald see-eest nii h�sti v�lja ei paista. P�hiliselt seisneb vaimne v�givald narrimises v�i lihtsalt selles, et lapsel ei ole s�pru ja ta on t�rjutud. Nagu me aru saame, siis vaimset v�givalda ei saa me kuidagi seadusega piirata ja nii ei saa ka seda kuriteoks nimetada. Selline lastevaheline v�givald ei pruugi �ldse v�ljagi paista, enne kui on liiga hilja. Tean �hte t�drukut, keda kiusati koolis ning selle tagaj �rjel pidi ta koguni kooli vahetama . K�ik algas sellest, et ta oli m�rgatavalt vaesem kui teised lapsed ja teda narriti selle p�rast. Ta oli sattunud k�llaltki kiuslikku klassi, kus olid kindlad liidrid ja kes siis teisi narrisid. Asi l�ks isegi selleni v�lja, et sellele t�drukule tehti f��siliselt haiget - teda l��di ja pandi jalga taha. Ta elas seda k�llaltki raskelt �le, kuna tal ei olnud kellegagi oma probleeme jagada ja �petajad tegid ka n�o, et nad ei tea midagi. L�puks viis asi selleni v�lja, et ta ei k�inud enam koolis ning sellest said ka ta vanemad kiusamisele j�lile. Praegu �pib ta juba kolmandas koolis ning ta on v�ga s�bralikus klassis, kuid tema hinge j��vad ikkagi armid sellest, kuidas teda v�iksena kiusati. V�givald koolis on korduv ning ei l�pe ka siis, kui �pilased on kooli l�petanud v�i koolist lahkunud, vaid m�jutab nende arengut ebasoodsalt ka tulevikus. R��gitakse, et paljud lapsed, kes kannatavad vaimse v�givalla all, hakkavad liikuma kampades ja tegelevad varastamisega, joomisega ja m�ned neist on ka narkomaanid. Alati ei pruugi aga nii minna ja laps kannatab seda � ksinda ning elab seda oma hinges �le. Tavaliselt ongi vanemad viimased , kes m�istavad, et lapsega on midagi lahti ning lapse hinge j��b alatiseks m�rk sellest. M�nedes koolides on f��siline v�givald v�ga t�sine probleem. Me k�ik oleme lehtedes lugenud artikleid kooliv�givalla kohta. Kirjutatakse kuidas koolilapsed peksid j�lle teineteist ja kuidas �petajad selliste �pilastega h�das on. Ma arvan, et meie kooli �pilastele v�i siis v�hemalt meie klassi �pilastele on sellised probleemid k�ll kaugel olev probleem, sest mina k�ll ei ole �hestki kaklusest kuulnud v�i seda n�inud, mis toimuks meie koolis. Aga eks norimist ja narrimist oleme ka meie kogenud. M�letan v�ga h�sti aegu, kui algklassides poisid t�drukute asju �ra peitsid v�i l�hkusid. Kuid n��dseks on sellised tembud ju l�bi ja paljud v�ibolla ei saagi aru, milles on probleem, kuid keegi ei m�tle ju selle peale, kuidas m�jutavad solvangud seda last, keda kunagi paksuks h��ti. Paljudes koolides on omad karistused neile, kes f��siliselt teisi kiusavad, kuid kas neist on alati kasu? Kui keegi on t�rjutud ja tema narrimist on juba kunagi alustatud, ega siis naljalt j�rele ei j�eta. On tehtud mitmeid programme , et kooliv�givalda v�hendada, kuid kas need ka m�juvad? Mina arvan, et see tuleneb kasvatusest. On n�ha, et maakoolides ja n�iteks Lasnam�e ja Mustam�e koolides on v�givalda rohkem, j�relikult ei ole selle probleemi suurus k�ikides kohtades v�rdne. Kooliv�givald on lai m�iste ja sinna alla kuuluvad mitmed v�givalla liigid ja nii me ei saagi �heselt � elda , et kooliv�givald on kuritegu , sest vahel v�ib see piirduda ainult m�ne halva s�naga, aga kui juba lapsed f��siliselt viga hakkavad saama, siis tuleb midagi ette v�tta ja vigastuste p�hjustajat ka karistada.