Linna- ja maanoorte erinevus (1)

Linna- ja maanoorte erinevus
Keegi ei saa valida, kuhu ja milliste inimeste keskele ta sünnib. Paratamatult mõjutab kasvukeskkond noorte kujunemist. Võrreldes Tallinna linna ja väikest Vahastu küla, leiab neis palju erinevusi, samuti ka seal kasvavates noortes. Aga on ettearvamatu , millistest tingimustest sirguvad tublimad, targemad, edasipürgivamad ja võimekamad noored inimesed.
Ilmselt on paljude noorte inimeste eesmärk elada kunagi võimalikult hästi- ilusas kodus, toreda perega õnnelikku elu. Selle saavutamiseks aga peab koolis käima ja korralikult õppima. Vaadates linna- ja maakoole, siis on need kindlasti erinevad. Nad erinevad õpilaste arvu, majanduslike võimaluste ning ka pakutava huvitegevuse osas. Linna koolides õpib palju rohkem noori kui maa koolides ning vastavalt huvidele tekib palju erinevaid rühmasid. Nende rühmade tekkimisega väheneb ka sallivus. Hakatakse teistsuguste huvide või mõttemaailmaga inimesi imelikeks pidama . Maal seda aga ei juhtu, sest noori on niigi vähe ning kõik hoiavad kokku ja saavad omavahel hästi läbi. Maanoortel ei avane võimalust valida Prantsuse Lütseumi, Tallina Reaalkooli või Gustav Adolfi Gümnaasiumi vahel, vaid nad peavad leppima oma kodukohas asuva külakooliga. Valik on ikka üks, olgu laps nii andekas kui tahes. Samuti ei ole nendel noortel külakoolis võimalik valida paljude huvitegevuste vahel. Korvpallitrenn, käsitööring ja muusikakool , ei tundugi algul nii vähe, kuid linna võimalused on siiski märgatavalt suuremad.
Kõik noored tahavad nautida oma noorust . Omada häid sõpru ja veeta nendega lõbusalt aega ka kooliväliselt. Sellekski on linna noortel palju rohkem võimalusi kui maa noortel. Nad saavad valida millisesse kinno, millisesse bowlingusaali ning millisesse trenni nad lähevad. Juba ainuüksi spordi- ja tantsutreeninguid tundub olevat sadu: erinevad tantsustiilid hip-hopist peotantsuni, tennis , jalgpall, korvpall , sulgpall ja veel väga palju muud põnevat ja huvitavat. Maal elavatele noortele ei pakuta pooltki sellistest võimalustest. Nad peavad leppima selle vähesega mis neile on, ei ole Coca -Cola Plazat , Solarist ega Viru keskust. Nende võimaluste puudumine aga paneb neid ise mõtlema ja tegutsema. Võib-olla see muudab neid täiskasvanuna loomingulisemaks ja paremini eluga hakkama saavaks.
Suureks erinevuseks linna- ja maanoorte vahel peaksin iseloomu. Kõigil inimestel on iseloom erinev ning arvangi, et ka seda kujundab keskkond. Linnanoored on üleskasvanud hoopis teistsuguses keskkonnas. Nad on pidanud hakkama palju varem enda eest vastutama. Sellepärast on nad ka iseseisvamad ja täiskasvanulikumad kui maanoored. Näiteks kui linnalaps kooli läheb, peab ta juba varakult liikluses ise hakkama saama. Maalapsel aga on juba väikesest peale kodukoht tuttav. Tal pole midagi uut, millega toime tulla. Maanoored on ka palju tagasihoidlikumad. Linnanoored on harjunud olema suures seltskonnas ja uute inimestega tihti kokkupuutuma. Maal ollakse aga kogu aeg samas keskkonnas ning uute inimestega tutvudes ollakse pigem vaoshoitud. Näiteks kui linnanoor kolib uude linna või asulasse, siis ta on palju avatum ja leiab kiiresti teiste noortega ühise keele. Maanoored aga hoiavad algul omaette ja ajapikku avavad ennast. Samuti on linnanoored palju enesekindlamad. Vast sellepärast, et on juba noorena enda eest vastutama hakanud. Arvatakse, et linna noored on kindlasti ülbemad ja pole nii sõbralikud, kuid usun, et see on lihtsalt enesekindlus , mis võib tunduda paljudele ülbusena.
Pigem leian, et maa-ja linnanoored on siiski rohkem erinevad kui sarnased. See on paljuski tingitud neile avanevatest erinevatest võimalustest nii koolis kui ka vabal ajal. Kõikide noorte soov on erinevaid olusid trotsides olla edukas. Kui oleks võimalik tuua linna keskkond maale, siis väheneksid ilmselt ka erinevused.