Asutav kogu . Asutav Kogu oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. Istungjärke oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) 120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25
LUUA METSANDUSKOOL Metsandus Sessioonõpe LEHTPUUVÕRSETE KOGU I kursuse keskkonnakaitse referaat Juhendaja: Ülle Käärik 18MSÕ1A Luua 2018 Arukask ( ) Sookask ( ) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Rootsulised lihtlehed Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna
Asutav Kogu - 90 I maailmasõja käik ja 1917. aasta revolutsioonilised sündmused Venemaal lõid Eestis võimaluse iseseisva riigi väljakuulutamiseks. 24. veebruaril 1918 loodi Eesti Vabariik. Järgnenud Saksa okupatsiooni tõttu sai riigi ülesehitamisele asuda alles novembris 1918. Lõpliku otsuse Eesti poliitilise kuuluvuse ja riikliku ülesehituse kohta pidi tegema Asutav Kogu. Asutava Kogu valimised toimusid 5. - 7.aprillini 1919. Valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid *Maaliit ;*Eesti Rahvaerakond,*Eesti Tööerakond ja *sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 23
9. Raudbetoon 1. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele; betoon nakkub küllalt hästi terase külge; betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid; betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest; tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2. Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 3. Monteeritava raudbetooni eelised monoliitse ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb; monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära; on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike. Monteeritava raudbetooni puuduseks on: monteeritavad elemendid piira...
Funktsioonide väärtused kraadides. Nurkade lahendvalemid. Erinevate funktsioonide graafikute joonised.
Kogu tõde simpansidest Koostaja: Katti Tsirkova 12.Klass Narva 2011 Kongo Gongolese Kolmnurk Kongo Gongolese Kolmnurk- mis see on? See on 260 km² piirkond Nouabale-Ndoki rahvuspargis, Kongo Vabariigis, Kesk-Aafrikas.Arvatakse, et selle loomariik on kõige rikkalikum maailmas. Paar aastat tagasi toimus Kongo vihmametsades eksiditdioon, mis uuris simpanside elu ja tavasid. Peamisteks korraldajateks olid Dave Morgan ja Crickette Sanz. Esimene kohtumine kohalike elanikega Seades sisse laagri, milles uurimusretke meeskond elama pidi, kuulsid Dave Morgan ja Crickette Sanz kaugelt meessoost sipmanse rämedalt häälitsemas. Hiljem kuuldi neid hääli aina lähenemas ning seepärast võis arvata, et kogu ahvide rühm liikus kiiresti läbi tiheda taimestikku teadlaste laagri poole. Pärast lühikest vaikust, nägi meeskond peade kohal tervet ahvide karja, mis silmitses teadlaseid uurivalt ja tähelepanelikult.Mõni hetk hiljem tõusis telkide kohal õudne m...
Putukate kogu protokoll Prob Liik Selts Leiuaeg Leiukoht Kultuur Kahjustaja* nr. 1 Õunapuu Liblikalised 15.06.2010 Raja tn Õunapuu o võrgendikoi Lepidoptera viljapuuaed Yponomeuta malinellus 2 Õunapuu Mardikalised 15.06.2010 Raja tn Õunapuu o+ lehekirp Coleoptera viljapuuaed Psylla mali 3 Õielutikas Lutikalised 15.06.2010 Raja tn Kask + Heteroptera 4 Kirsi lehetäi Sarnastiivalised 15.06.2010 Raja tn Kirss + Myzus cerasi Homoptera viljapuuaed 5 Tume Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - o+ pehmekoor Coleoptera Cantharis fusca 6 Ploomivaablane Kiletiivalised 15.06.2010 Raja tn Ploom o Hoplocampa Hym...
ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS Algab: 2. alumise kaela ja 2 ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2-5 roidele Funkts: tõstab roideid ALMUMISE-TAGUMISE SAAGLIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, 2 alumise rinna ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt. Kinnitub: 4 alumisele roidele Funkts: langetab roideid ROMBLIHAS Algab: 2 alumise kaelalüli ja 4 ülemise rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale Funkts: tõmbab abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole ABALUUTÕSTUR Algab: 4 ülemise kaelalüli ristijätkeilt Kinnitub: abaluu ülemisele nurgale Funkts: tõstab abaluid ülesse SELJALAILIHAS Algab: 5 alumise rinnalüli ogajätkelt, seljanimme sidekirmelt, niudeharjalt ja 3 alumiselt roidelt. Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjale Funkts: toimides õlaliigesele tõmbab õlavart taha mediaalsele ja roteerib sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. TRAPETSLIHAS
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Kogu Tõde Kuust Referaat Tallinn 2013 1 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 1. Kuu lähim naaber.....................................................................4 2. Reljeef...........................................................................................4 3. Kuu Pinnas...................................................................................5 4. Kuu tagakülg................................................................................5 5. Kuu looded(tõus ja mõõn)...........................................................5 6. Esimene inimene Kuul.................................................................6 7. Tähtsamaid uurimusi........................................
Seondumine seedekanaliga- maksajuha 79. sapipõis- ühismaksajuha väljasopistus Asend- maksa alumisel pinnal Ehituse põhiolemus- koguneb sapp Ta on reservuaar Eristatakse kaela, keha ja põhja Seondumine seedekanaliga- sapipõiejuha 80. kõhunääre e pankreas- piklik sagarikujuliseehitusesega elund Asend- ristipidi tagumisel kõhuseinal, mao taga Ehituslikud elemendid- kõhunäärmejuha(läbib kogu ulatuses elundit), mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikusse Koosneb väikestest sagarikest Seondumine seedekanaliga- kõhunäärmejuha 81. peensool Osad: Kaksteistsõrmik Tühiniudesool Niudesool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- limaskest mood. imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte hatud- limaskesta väljasopistised sisaldab vere- ja lümfisooni ja närvikiude
nende tekkimistemperatuur C<0,8% struktuur koosneb F ja P, C-sisaldus 0,2% korral ferriidi ja perriidii koguste suhe 3:1 7.tavalisandid terastes, nende sisaldus Räni<0,4% ; mangan <0,8% ; väävel 0,035...0,06%; fosfor 0,025...0,045% 8.maldmide liigitus lähtudes C olekust. Nende tekke eeltingimused 1) seotud C malmid e. valgemalmid- seotud süsinik tsementiidi kujul (grafitiseerivad lisandeid vähe või on jahtumiskiirus suur) Vaba grafiidiga malmid (hallmalmid)- malmid, kus kogu süsinik, või osa sellest on vabas olekus (malmi aeglane jahtumine ja malmi suur räni sisaldus) 9.kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes tihedusest, tooge piirtihetuse väärtused 1.kergmetallid ja sulamid <5000kg/m3 (Mg,Al,Ti) 2.keskmetallid ja sulamid 5000...10000 (Zn, Sn, Cu, Cr, Mn, antimon) 3.raskmetallid ja sulamid > 10000 (Au, Ag,Pb,W,Mo) 10. CC- CuSn12Ni Täht C vase baasil materjal, CC valandina; CuSn12Ni sulamite korral legeerivate elementide
Kogu Tõde Kuust Ladina keeles Luna ehk Kuu, asub meist keskmiselt, vaid 384 400 km kaugusel. Suurim kaugus 406 700 km, väikseim 356 410 km. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Läbimõõduga 3476 km ja massiga 7,35 x 1022 kg on Kuu läbimõõdult ligi neli korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
segamisega õhukese tüükultivaatoriga kuni 10 cm sügavuselt. See provotseeriks põllulevarisenud seemned tärkama. Enne taliviljade külvi tuleks haljendama löönud põldu pritsida herbitsiidiga, näiteks MCPA-ga. Talivili külvata otsekülvi meetodil. Haljasväetiskesade (valge mesikas, punane ristik) kasutamine on suure tähtsusega teraviljakasvatusele spetsialiseerunud tootmisüksustes, kus ei ole kasutada sõnnikut. Mulda võib künda kogu kasvuaasta haljasmassi või koristada esimene niide muuks otstarbeks (näiteks söödaks) ja sisse künda vaid ädal. Mõlemal juhul tuleb see mass viia 22...25 cm sügavusele. Kui mulda küntakse kogu mass, siis on soovitav seda teha enne haljasväetistaimede õitsemist ja ädala puhul paar nädalat enne talivilja külvi (hiljemalt augusti keskel). Et künd õnnestuks, tuleb kasutada ketasnugade (iga saha ees) ja tihendusrullidega atru. Soovitav on ka taimik künni suunas maha rulluda.
Kunstiajalugu Gooti kunst Sünnimaaks Prantsusmaa. Selle stiilis esimene kirik on Saint-Denis. Tunnusteks on teravkaar, mis meenutab pooleks murtud vibu. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusse pürgimine. Tihti puuduvad kirikutel tornkiivrid, kuna kogu kirik on juba viidud kõrgustesse. Kestvuseks eri maades 12-16.saj. Nimetus ,,gootika" pärineb germaani hõimu gootide nimest, kuigi üldist seost neil asjaga ei ole. Gooti stiil suri välja, ehitisi lammutati halastamatult kuid tähelepanu hakati sellele uuesti pöörama alles pärast Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831.aastal. Gooti kirikud on sageli ohtrate raidkivikaunistustega, võib näha erinevaid ristikulehe,õite ja
Inimene õpib kogu elu Kuulsas Ruja laulus on mainitud ,,Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina..." Sellest järeldub, et nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei ole ka inimene iialgi kõike-teadev. Tänapäeva ühiskonna arenev infotehnoloogia, keerukad süsteemid, proaktiivne majanduselu, pidevalt uuenev tehnika ja sellega kaasnev sõnavara lausa nõuavad pidevat juurdeõpet. Käesoleval hetkel on meil hulganisti võimalusi täiendõppeks peale koolide lõpetamist.
ehk veel enesele teadvustatud pole, nagu tööga rahulolu või töö ja pere vahekord. Seetõttu võivad valikud osutuda edukaks, kuid ei tee õnnelikuks. Nagu öeldud, on karjääri valik keeruline. Loomulikult võib mõni inimene juba lapsepõlves teada, kelleks ta saada tahab, ning see annab talle võimaluse loodetu nimel töötada. Tänapäeval on aga ameteid rohkesti ning õige leidmine on seetõttu üpriski raske. Kuid kas amet valitakse ikka kogu eluks? Tänapäeval ei saa kuhugi tööle, kui sul pole vastavaid pabereid või kogemusi. Et kusagile kandideerida, peab omama tugevat CV, et läbi lüüa kanditaatide seas ja muidugi ka tööandja silmis. Töökohti on erinevaid. On ameteid, kus peab istuma laua taga ja täitma pabereid (nagu näiteks sekretärid), või siis päevast-päeva sõitma ringi autoga (näiteks taksojuhid), kohtuma erinevat inimestega ja vahest tuleb ette võtta pikki tööreise
Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus kreeklased elasid. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid ning võisteldi erineva pikkusega jooksudes, hobukaarikute võidusõidus, maadluses, rusikavõitluses ja viievõistluses. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat. Olümpiamängud olid Kreeka rahva ülemaalised rahumängud ja nende auks katkestati Kreekas sõjad. Kui Rooma kehtestas Kreekas oma ülemvõimu, hakkas olümpiamängude üllas mõte kaduma. Rooma keiser Theodosius keelas kõik paganlikud pidustused, sealhulgas ka olümpiamängud. Olümpiaehitised rüüstati. 19. sajandi keskel tärkas Kreekas olümpiamängude elustamise mõte
Y kromosoome on ainult meestel, nii et tulevase lapse sugu sõltub üksnes isast. Meditsiin pole veel õppinud määrama nii varases staadiumis lapse sugu. Kõige varasem tähtaeg selleks on 6 nädalat, kui on võimalik teha spetsiaalne analüüs. Ultraheli abil saab määrata lapse sugu umbes 20. nädalal. Kolmas rasedusnädal Emaka limaskest kasvab ning mähib enesesse lootemuna: moodustub platsenta -- elund, mis asub toitma ja kaitsma sinu last kogu raseduse kestel. Lapsuke on nüüd diameetrilt väiksem kui pool millimeetrit, kuid tal on juba olemas primitiivsed hingamispilud, lootetoru, millest saab lõpuks süda, ning esimesed närvisüsteemi rakud. Neljas rasedusnädal Väline looteleht (ektoderm) formeerib naha, juuksed, silmaläätsed, hambavaaba ja närvisüsteemi. Hiljem suunduvad rakud kõikidest lootelehtedest "kohtadele" laiali. Moodustub embrüo pea -- õrn kui pisar. Viies rasedusnädal
Talle vajalik mõõdukas inimtegevus. – püst-linalehik. 2.Kasvab tammeenamusega segametsades. Lehetipud murduvad hästi kergesti. – roheline kaksikhammas 3.Isendite arvukus loetakse u 500. Neid ohustavad: saastatud, küttimine, kliimamuutused. – viigerhüljes 4.Leidub ainult Eestis, Ahvenamaal ja Ojamaal. Kasvab karjäärides, masinarööbastes. – madal unilook 5.Arvukus vähenes metsajõgede kraavitamise tagajärjel ja peaaegu hävines seoses konkurentliigi tulekuga. Kogu Euroopas väga väheseks jäänud. Praegu tegeldakse populatsiooni taastamisega Hiiumaal. – Euroopa naarits 6.Eestis elab suuremates veekogudes – Peipsi ja Võrtsjärv ja neist väljuvates ja neisse suubuvates jõgedes. – tõugjas 7.Esimene selgrootu Eestis, kes võetu kaitse alla. – ebapärlikarp 8.Ei talu inimtegevust. Talle meeldib tihti kasvada metsas mahalangenud puude läheduses. – laialehine nastik 9.Kasvab Kesk- ja Lääne- Eesti madalsoodes kaltsiumirikkal mullal. Leidub
1. Harilik murd kui jagatis Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on mingi tervik jaotatud ja kui mitu sellist osa on kokku võetud. 4 Näiteks: tähendab, et tervik on jaotatud viieks võrdseks osaks, millest on võetud 4 5 osa. Harilikku murdu võib aga vaadata ka kui kahe naturaalarvu jagatist. Jagatavaks on murru lugeja ja jagajaks nimetaja. Seega on murrujoonel jagamismärgi tähendus. 4 Näiteks: =4:5 5 Kuna nulliga ei saa jagada, siis ei saa murru nimetaja olla null. Kui murru lugeja on null, siis on ka murru väärtus 0. 0 0 Näiteks: 0 = = = ... 1 2 Ülesanne 2 18 · Kirjuta murrud jagamismärgi abil: 1) 2) ...
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele):
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut BORIS GORDON, EDUARD PETLENKOV ISS0010 SÜSTEEMITEOORIA ÜLESANNETE KOGU 2007 Parandatud 2009 Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigus: B. Gordon, E. Petlenkov, 2007 ISBN 978-9985-59-688-3 2 EESSÕNA Käesolev ülesannete kogu on mõeldud kasutamiseks abimaterjalina õppeaines ISS0010 Süsteemiteooria. Kogu täiendab Hanno Sillamaa õpikut "Süsteemiteooria", millel on olnud juba neli trükki. Iga peatüki alguses on toodud viide selle õpiku (Hanno Sillamaa. Süsteemiteooria, TTÜ kirjastus) vastavatele teoreetilistele peatükkidele. Kui selles õpikus vastavat materjali ei ole, siis on antud viide teisele raamatule (K. Ogata. Modern control engineering, 2002). Ülesannete kogu on kasutamiseks nii harjutustundides, kontrolltöödeks ja eksamiteks etteval-
Kogu hoid, hooldus, kaitse Hoid, hooldus, kaitse · kogude hoid (kogu säilitamine, hoid; collection maintenance) kogude pikaajalist säilitamist ja kasutamist kindlustavad meetmed: ratsionaalne paigutus, optimaalsete füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste tingimuste loomine, kasutamiseeskirjade järgimine jne · kogude hooldus teavikute kaitse kahjulike mõjude (niiskus, tolm, kahjurid jm) eest nende säilivuse tagamiseks · kogu kaitse kogu terviklikkuse kindlustamine; meetmed teavikute varguse, rikkumise, kaotamise jms vastu Säilitamine · Säilitamine kõik tegevused, mis aeglustavad teavikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusiga. · Konserveerimine materjalide püsistamine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega · Restaureerimine tegevus, mille eesmärgiks on taastada objekti oletatav varasem olek
ioonide eemaldamine Tubulaarne süsteem: põhineb erinevatel niitja kujuga valkudel ja neist moodustunud struktuuridel Mikrofilamendid (aktiin/müosiin) (Vahepealsed filamendid) jooniselt aimatavad, juttu neist ei tehta Mikrotorukesed/mikrotuubulid (koosnevad tubuliinist); on seest õõnsad Tsütoskelett (trabekulaarvõrgustik) on erinevatest valkstruktuuridest moodustunud paindlik rakusisetoes, mis täidab kogu rakku. Ei koosne kaltsiumisooladest! Ülesanded Tsütoplasmaga toimuvad muutused päristuumsetes tagavad tsütoplasma ringliikumise Võimaldavad membraani sopistumist sisse-välja Seob raku ühtseks tervikuks Fikseerib suuremate rakustruktuuride asendi 28 Kujutab endast kokkutõmbevõimeliste rakkude varu
Osooni esineb ka maapinna lähedal, näiteks sudu ühe komponendina. Uurimisaastad Antarktikas töötanud Briti teadlased alustasid 1960.a. Paiku osoonihulga mõõtmist osoonikihis. 1980. aastate alguses tegid nad ebameeldiva avastuse: kevaditi septembrist oktoobrini oli Antarktika kohal osoonikihis auk. Pärast seda on täheldatud osooniauku igal kevadel, kusjuures ta muutub aasta-aastalt suuremaks. 1988. aastaks kattis osooniauk kogu Antarktika ning mõjutab Austraaliat ja Uus-Meremaad. Arvatakse, et miski ründas ja hävitas osooni. Süüdi näisid olevat klorogluoroalkaani gaasid, sest osooniaugud ilmusid pärast nende laialdast kasutuselevõtmist.1987. aastal 14 riigi vahel sõlmitud lepingus otsustati piirata CIFC (klorofluoroalkaanid) gaaside tootmist ja kasutamist. Lepingu jõustumise ajaks jaanuaris 1989. a. kahjustas CIFC osoonikihti ka Arktika kohal ja põhjustas selle kihi õhemaks muutmist teisteski kohtades
Color-- -1- -2- -3- -4- -5- -6- -7- -8- -9- Text Size-- 10-- 11-- 12-- 13-- 14-- 15-- 16-- 17-- 18-- 19-- 20-- 21-- 22-- 23-- 24 TWILIGHT By Stephenie Meyer Contents PREFACE 1. FIRST SIGHT 2. OPEN BOOK 3. PHENOMENON 4. INVITATIONS 5. BLOOD TYPE 6. SCARY STORIES 7. NIGHTMARE 8. PORT ANGELES 9. THEORY 10. INTERROGATIONS 11. COMPLICATIONS 12. BALANCING 13. CONFESSIONS 14. MIND OVER MATTER 15. THE CULLENS 16. CARLISLE 17. THE GAME 18. THE HUNT 19. GOODBYES 20. IMPATIENCE 21. PHONE CALL 22. HIDE-AND-SEEK 23. THE ANGEL 24. AN IMPASSE EPILOGUE: AN OCCASION twilight STEPHENIE MEYER LITTLE, BROWN AND COMPANY New York Boston Text copyright © 2005 by Stephenie Meyer All rights reserved. Little, Brown and Company Time Warner Book Group 1271 Avenue of the Americas, New York, NY 10020 Visit our Web site at www.lb-teens.com First Edition: September 2005 The characters and events portrayed in this book are fictitious. Any similarity to real persons...
Kogu tõde Ümera lahingu kohta Tänaseks on möödunud Ümera lahingust tervelt 800 aastat. Tegemist oli ühega vähestest eestlastele võidukatest suurematest lahingutest muistse vabadusvõitluse ajal. Ümera lahing peeti maha 1210. aastal praeguse Läti territooriumil Koiva lisajõe Jumara (tol ajal Ümera jõesuudmel, millest tulenebki ka lahingu nimetus) suudme lähedal, praegusest Valmiera linnast lõunas. Üheks ainukeseks ajalooallaikaks on ,,Henriku Liivimaa kroonika" ning kuuldavasti on ka see väga napisõnaline. Niisiis, see on ka põhjuseks, miks paljude ajalooteadlaste arvamused ei ühti, näiteks toimumiskoha korral. Nimelt Henrik ei seleta lahingupaika eriti üksikasjalikult. Pärast katkendit Sulev Vahtre raamatust ,,Muinasaja loojang Eestis" tõuseb päevakorrale nii mõnigi küsimus,,Miks on peategelasena kujutatud Ümera lahingus h...
Keskaeg: 5.-15.saj - suur rahvasteränne - filosoofia tugines usule - ristiusk Roomas ametlikuks - "Jumal on harmoonia ja inimene peab alluma, ei võrdsusta end temaga. - inimest talutati kui last - kloostri-, rüütli-, linnakirjandus. allegooriline romaan - inimese eesmärk: täiustada vaimu - haridus ja filos. tasemel (lad.kl) - ehituses ja arhitekt. kõrge tase - käsitöö areng, esimesed ülikoolid - kunstis gooti ja romaani stiil - loodi palju eeposeid (ajalool. mahukas jutust. teos värs.) - "rebase- ja roosiromaanid" TEOSED: Gilgames (3eKr, sumeri) Ilias (6.saj eKr, Vana-Kreeka) Beowulf (anglosaksi) Rolandi laul (prantsuse) Mahabharata (1eKr, india) Renessanss(taassünd) 14.-16.saj - varem keskuseks usk, nüüd inimene - antiikkultuuri taassünd - suurem ilmalikkus - individualism (tasakaalus keha, vaim, mõistus, tunded) - humanism (vaade inimese vaatevinklist) TEOSED: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", "Uus elu" Petrarca - sonetid Giovanni...
Baas on ümmargune ja iseloomulik kapiteel, ehhiin on kaunistatud dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb teokarpi meenutavate voluutidega. Friis täielikult reljeefne. Korintose sriil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on vaasikujuline, seda katavad suured taimevormid, läheb üle nelinurksele abakusele. Sambad saledad ja kõrged. Templiarhitektuuris on kõikide osade ja suhete vastastikune sõltuvus ja põhjendatus. Kogu hoone väljendab suursugusust. Avalduvad jooned, mida tavaliselt omistatakse antiikkultuurile. Tempel pole jäigalt kuiv, igav ega reeglipärane. Sambad kallutatud sissepoole, et paistaksid sirgena. Teadlased on tõestanud, et paljud detailid olid templitel värvilised. Nt. Sinine või erkpunane võis olla metoobi relfeefide taust. Karüatiidid naiste kujud. Apolloni tempel on vanim. Paremini säilinud Poseidoni tempel. Jumalanna Artemise tempel maailmaime, sammas 18m
Globaalprobleemid on kogu inimkonna probleemid Üha enam kuuleme tänapäeval, kuidas meile põhjustavad muret erinevad globaalprobleemid. Globaalprobleemideks nimetatakse ohte, mis tervikuna ähvardavad nii inimkonda kui keskkonda. Lähtuvalt avaldumisviisist jagatakse need kaheks keskkonnaprobleemid ning sotsiaalprobleemid. Kuid millised need põhilised mured on, mis on neid põhjustanud, ning kuidas oleks võimalik globaalprobleeme lahendada? Inimkonna majandustegevuse kõige tõsisemaks tagajärjeks võib lugeda globaalset soojenemist ehk planeedi keskmise temperatuuri tõusu. Kliimasoojenemise üheks põhjuseks on fossiilsete kütuste tarbimisel õhku paiskuv saaste, näiteks süsihappegaas. Fossiilseteks kütusteks on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ning turvas. Eriti palju paiskavad õhku saastet erinevad tehased ning samuti ka igapäevaselt kasutatavad autod. Seega võib öelda, et vastutajateks oleme me kõik. Teisteks kliimaso...
Bioloogia kogu 7.klassi kordamine Ptk. 1 Teadus on ühtaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünni. Loodust uurivad ja käsitlevad loodusteadused, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia. Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. Botaanika uurib taimi, zoloogia uurib loomi, mikrobioloogia baktereid jt mikroorganisme, mükoloogia seeni ja rakubioloogia rake. Ptk. 2 Vaatluse käigus jälgitakse objekte hoolikalt sellisena, nagu nad on. Teadlased loovad katse tegemiseks kindlad tingimused. Teaduslik uurimismeetod: 1. uurimisküsimuse esitamine 2. info kogumine 3. hüpoteesi püstitamine 4. hüpoteesi kontrollimine 5. katseandmete kogumine ja analüüsimine 6. järelduste tegemine Ptk. 3 Organismid koosnevad rakkudest. Kõike elusat iseloomustab kasvamine, arenemine, paljunemine, ainevahetus ja reageerimine keskkonna muutustele. Organismid jagatakse 5 suurde rühma: 1. bakterid (piimhap...
Globaalprobleemid on kogu inimkonna probleemid Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale,mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel.Globaalprobleemi omapäraks on see,et ta on küll globaalne,kuid lahendada saab seda tegutsedes lokaalselt.Globaalprobleemide alla käivad rahvastiku kasv,kliima soojenemine,vaesus,kõrbestumine,terrorism,erosioon,liigilise mitmekesisuse vähenemine,õhusaaste ja palju muud.Kuid mis on nende põhjusteks. Kliimasoojenemine on tekitatud inimeste poolt.Tööstuslike ettevõtetega tekitatakse tonnides süsihappegaasi,paisates atmosfööri kasvuhoone gaase.See toob kaasa temperatuuri kerkimise,mis viib omakorda tõsiste globaalsete probleemide juurde.Seoses kliima soojenemisega on hakanud esinema suuremaid torme,kui kunagi varem..Ameerikas on esinenud rohkem tornaadosid,võrreldes eelmise aastatega.Pärnut vapustanud üleujutus 2005.aasta jaanuaris oli põhjustatud Gröönimaa suure osa sulamisega lühi...
Muusika esituskoosseisud ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid saab liigitada, kahe põhitunnuse järgi, need on · muusikute arv · pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsetest arvsõnadest. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo (instrumentalistid) Duo Duett (vokalistid) 3 Trio (instrumentalistid) Tres Tertsett (vokalistid) 4 Kvartett Quattuor (loe: kuatuor) 5 Kvintett Quinque (loe: kuinkue) 6 Sekstett Sex (loe: seks) 7 ...
perioodiliselt muutuvad. E eletromootorjõud, magnetvoo muut, t ajavahemik, magnetvoog, B magnetinduktsioon, S pindala, nurk pinnanormaali ja magnetinduktsiooni vahel, T võnkumiste perood, L induktiivsus, C mahtuvus Optika Laineoptika Valgus kui elektromagnetlaine Valguseks nimetame elektromagnetlaineid lainepikkusega 380 nm kuni 760 nm. Elektromagnetlainete skaala Elektromagnetlainete skaala jagab kogu sagedusvahemiku erinevateks piirkondadeks. Peamiseks iseloomustavaks suuruseks elektromagnet lainete puhul on sagedus f. Ajaloolisest traditsioonist tulenevalt kasutatakse palju ka lainepikkust , mis on antud vaakumi jaoks. Erinevates ainetes on elektromagnetlaine kiirus erinev ning seetõttu ka lainepikkus. Muutumatuks jääb sagedus. Elektromagnetlaine faas näitab missuguses seisundis on võnkumine antud ajamomendil. Faas näitab võnkumise seisundit nurga ühikutes. Skaala on
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad t...
Vangis Taanimaal ja kogu maailmas Hamlet kirjeldab kogu maailma vanglana, Taanimaad aga, mida sidusid temaga troon, religioon, kohustused ja Ophelia, tema jaoks rangeima vanglana. Ta ei saanud sealt lahkuda, kuigi ta tahtis ülikooli tagasi minna. Hamleti jaoks on maailm vangla kõigi omakohustuste ja nende liigsuse tõttu, tema peal lasus rahva lootus helgemale tulevikule, Ophelia armastus ja kättemaks isa surma eest. Rosencrantz ja Guildernstern aga väga ei pooldanud tema filosoofiat , sest nende elu oli kergem ja
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad
Otepää Gümnaasium Edvin Tämm 8. a klass LIBLIKATE KOGU JA PILDIKAARDID Loovtöö Juhendaja: Ene Vister Otepää 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................ 2 1.TÖÖ KÄIK...................................................................................................................3 1.1. Töö planeerimine......................................................................................
o 1918. a lahkub USA-sse,siis Prantsusmaale. o USA-s saavutas koheselt publikumenu. o Aga kuna talle ameerikalik pealiskaudsus ei meeldinud,siis 1920 .aastal läheb Pariisi. o 1923. a abiellub Carolina Codinaga. o Venemaale jäänud sõbrad meelitavad teda igati tagasi. o 1930-ndate alguses paljud teose ebaõnnestuva. o Teda hämmastab tohutult muudatused Venemaal. o Tagasiminnes kodumaale saab tunda nõukogude võimu tõeslist palet- o Nõukogude liius oli kogu kunstilooming allutatud rangele parteilisele juhtimisele. o Tema teoseid peetakse liiga modernistlikeks. o Tema ooper "Semjon Kotko",mis räägib Ukraina rahvuskangelasest Saksa okupatsiooni ajal keelatakse ära ja tänu selle ei tohi Sergei välismaale minna. o Stalini paranoia lõhub tema perekonnaelu.Abikaasat kui sünnilt hispaanlast ähvardab piev genotsiidioht. o Ooperi "Kihlus kloostris"kirjutamisega algab Prokofjevi suhe Mira Menelsohhiga.
Itaalia Pealinn Rooma Keel Itaalia keel Rahvaarv 60 000 000 Pindala 300 000 km² Rahaühik Euro Usund Katoliiklus Itaalia lipp Itaalia vapp 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Sitsiilia ja Sardiinia · Sitsiilia on Itaalia maakond. · Sardiinia saar on Vahemeres. Hõlmab suurt Sitsiilia saart ja Idas külgneb ta Türreeni mitmeid väiksemaid saari. merega, põhjas eraldatud · Suuremad linnad on Palermo Korsikast Bonifacio vä...
docstxt/1302358069127667.txt
05.04.07 Liina Laanenurm Hobuste värvused Värvuse määrab ära melaniin. Paarisallelid võivad jaguneda dominantseteks(E) ja retsesiivseteks(e). Must tugev värvus. Märgitakse tähega EE, Ee või cc. Teised värvuse mõjutajad peavad olema retsesiivsed(aa, dd, ww jne). Enamus tõugusid on must värvus olemas, aga vaid vähestel see avaldub. Kõrb Kõrvi värvuse määrab ära aguuti geen. Värvuse valem peab olema E-;A-;CC;dd;ww jne. CC geen jaotab värvuse ühtlaselt kogu kehale. Raudjas peab olema homosügootselt retssesiivne. ee,aa,CC,dd,ww jne. Valge laka määravad ära ,,flaksini" homosügootne retsessiivne geen ff. ww geen on valge geen ja gg geen on hall. Kuid kui nad oleksid heterosügootsed siis oleks nad dominantsed. Ülejäänud geenid saab jagada kahte gruppi: 1. Lahjendus geenid Siia kuuluvad: a. Hiirjas Dd põhjustab ulukvärvuse mustal hobusel. Tekivad kaitse karvad. Selleks peab
Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad. Kindlaks määratud perioodi järel toimuvad valimised parlamenti ja kohalikkesse esinduskogudesse on demokraatia üks põhitunnuseid. Monarhia päritav ainuõiguslik võim. Jaguneb absoluutseks ja konstitutsiooniliseks monarhiaks. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik , kus kogu võim kuulub ühele valitsejale. Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia. Neis riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Demokraatia põhimõtted: · Kogu valitsemine käib seaduste järgi; · Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed nad peavad alluma seadustele ja neil
ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu. Läbi lugeda I.Meos ,,Kaasaja filosoofia", E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest". (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse. Ainetöö teemal ,,Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes": 20lk miinimum, 25-30lk optimaalne. Sisukord - nummerdatud Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?) 3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne). Kokkuvõtte aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad tabelid, skeemid, fotod Vead mis esinevad: artikli pealkiri ja selle autor (perioodikas). Ajakiri akadeemia
Väärtushinnangud kujundavad kogu meie elu Igal inimesel on omad unistused. Sama moodi on igal inimesel erinevad väärtushinnangud. Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Iga inimene väärtustab oma elus midagi, erinevate persoonide väärtushinnangud on aga erinevad. Kellel on tähtsad asjad elus perekond, sõbrad ja suhted, kellel aga ainult materiaalsed asjad, nagu raha ja kallid esemed. Väärtustamist tuleks alustada iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Kui ennast ei
SIkg,m,s CGScm,g 1.2.2.Raskusjõud ja keha kaal Maa külgetõmbe mõjul liiguvad kõik vabalt langevad kehad Maa pinnale kiirendusega g=9,81m/S².Igale kehale Maa pinnal ja selle läheduses mõjub raskusjõud P=mg.Raskusjõud loetakse rakendatuks raskus keskmesse ehk inertsikeskmesse,mille all mõeldakse mõttelist punkti kehal,mida läbib keha kõigile punktidele mõjuvate paralleelsete raskusjõudude resultant.Raskuskese ühtib sümmeetriakeskpunktiga,kui massi jaotus on konstantne kogu keha ruumala ulatuses. Keha kaal on jõud,millega keha mõjutab tuge või riputit,millele ta on asetatud.Kui see tugi või riputi liigub Maa suhtes vertikaalses raskuskiirendusega võrreldava kiirendusega a,siis keha kaal =m(g±a) Kus "+" märk vastab juhule,kui tugi või riputi liigub vertikaalselt üles "" vastab liikumisele vertikaalselt alla.Igal muul juhul on keha kaal võrdne raskusjõuga. Maa raadius R=6400 km,mass m=5,98*10^24 kg,siis ülemaailmne gravitatsiooni const
Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt käituda nagu käitub rõõmus inimene, olemata seejuures rõõmus). Kuidas kommenteeriks öeldut analüütilise biheiviorismi pooldaja? Imiteerida saab vaid mõningaid käitumisviisi iseärasusi, mitte aga kogu käitumist. Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist. Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga? Täis kõht pani ta unes õudusi nägema. Dualistlikud on need keha ja vaimu teooriad, mille kohaselt (vähemalt inimesel) on keha ja hing/vaim Milline väide on kooskõlas identsusteooriaga? Vaimne protsess on ajuprotsess - nii nagu välk on elektrilahendus.
Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt käituda nagu käitub rõõmus inimene, olemata seejuures rõõmus). Kuidas kommenteeriks öeldut analüütilise biheiviorismi pooldaja? Imiteerida saab vaid mõningaid käitumisviisi iseärasusi, mitte aga kogu käitumist. Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist. Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga? Täis kõht pani ta unes õudusi nägema. Dualistlikud on need keha ja vaimu teooriad, mille kohaselt (vähemalt inimesel) on keha ja hing/vaim Milline väide on kooskõlas identsusteooriaga? Vaimne protsess on ajuprotsess - nii nagu välk on elektrilahendus.
2.Klassitsism (16-19.saj.kunstisuund) 18 saj. Viimasel veerandil arenes Pr-l välja uus stiil,mis võttis oma eeskuju otseselt antiikkunstist.Seda nim.Klassitsismiks. Klassitsismi tunnused arhitektuuris Ehitati ümarkaar-sissepääsud,aknad. Fassaadil reljeef kaunistused.Katusel võib kõrguda lamekuppel. Klassitsismi ajal ehitati: 1.raekodasid 2.valitsushooneid. 3.tehaseid,vabrikuid. 4.töökodasid. 5.laohooneid. 6.sõjaväehooneid. 7.pangahooneid. 8.haiglaid EESTIS püstitati külakõrtse,pastoraade.Eestis on sel ajal ehitatud Tartu ülikooli peahoone(1803- 1809). SKULPTUUR inimese skulptuurid on jahedad,endasse tõmbunud.Rõivastatud antiigipäraselt või hoopis ilma rõivasteta.Omavahel on nad üsna ühte nägu,kuna neil on idealiseeritud näojooned ja sirge(Kreeka) nina.Teoste teemad on antiikmütoloogiast.Kuulsamad olid Antonio Canova(Itaaliast) ja Bertel Thorvaldsen (Taani).Nad lähtusid oma loomingus vaid oma antiiksetest ilu ideaalidest.Skulptuuri raken...
(täisühingud, osaühingud, aktsiaseltsid jne), suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Erasektori osakaalu ühiskonnas mõõdetakse erakapitalile kuuluvate ettevõtete või nendes hõivatud töötajate hulga järgi. Eestis on erasektoris hõivatud umbes kaks kolmandikku ja avalikus sektoris kolmandik palgatöötajatest. Keskmiselt on arenenud riikides avalikus sektoris tööl umbes viiendik kogu tööjõust. Ühiskonna sektorid sõltuvad üksteisest. Erasektoril tuleb arvestada riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Lisaks õiguslike normide kehtestamisele sekkub riik majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, samuti selleks, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
