Putukate kogu protokoll (0)

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Taimekahjustajad , putukad!

Siis liiguvad võrse tipulehtedele, mässitakse lehed valkja võrgendiga kokku ja röövikud toituvad selles ühises võrgendipesas. Siis nukkuvad sealsamas, ilmuvad liblikad. 1 pk suve jooksul. Lehtedest järel ainult rood. Õuna(pihlaka)koi ­ nukk talvitub mullas, kõdus. Liblikate lendlus algab õunapuude õtsemise ajal. Munevad õiesmikule või noorte õunte karikale. Koorunud röövik närib õuna sisse augu. Röövikud kaevandavad viljalihas, kogu vastseperiood möödub ühes viljas. 1 pk. Täiskasvanud röövik läheb ära maapinnale talvituma. Õunamähkur ehk õunauss ­ talvitub täiskasvanud röövik koorepragudes. Munevad lehtede alumisele küljele, puukoorele ja viljadele. Koorunud röövik närib end vilja sisse, kahjustab 2...4 vilja. Kolmas kasvujärk sööb ära seemned. Kiletiivlased. Pidevkehalised. Ploomivaablased ­ talvitub ebaröövikuna mullas kookonis. Nukkub kevadel. Munad munetakse tupplehtede sammaskoesse

Taimekahjustajad ja nende tõrje

86

doc

Eesti putukad

Eesti putukad Eksam 30.04.2015 1. Putukate üldiseloomustus ja morfoloogia alused ~60 % putukaid. Ainult 9,5% mitmekesisusest on kirjeldatud. Maailmas 36 seltsi. Maailmas teada ~1 miljon liiki. 75% kõigist loomaliikidest. 1. Väliskate Skleriidid on tugevamad seal kus vajatakse kaitset vigastuste vastu. Nad kaitsevad siseorganeid ja moodustavad jäsemete mehhaanilise toe. Putukate skleriidid ja lihased moodustavad lahutamatu terviku; kõikide liigutuste aluseks on skleriitide ja lihaste koostöö. Mitmekesisus putukate väliskujus põhineb välisskeleti erinevustel (oluline määramisel). 2. Putuka keha üldine välisehitus Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea

Bioloogia

28

docx

Putukad

sageli tugevasti lihtsustunud. Tagakeha on pikk ja koosneb 10 segmendist. Jalad on käigujalad. Nii ees- kui ka tagatiivad on peene soonestusega, eestiivad tagatiibadest palju suuremad ja tugevamad, nende siruulatus võib küündida kuni 7 mm. Tiivad murduvad kergesti. Selts: Kilkprussakalised (Grylloblattida) Kilkprussakalised on väliselt kõik üsna sarnased, 1-3 cm pikkused sihvaka kehaga kollakad või helepruunid putukad. Kehakatted nõrgalt sklerotiseerunud, kogu keha on kaetud peente karvakestega. Pea on ette suunatud, lame, väga liikuv; haukamissuised on ette suunatud. Ülalõuad on küll tugevad, kuid ilma mälumispinnata, seetõttu on toidu peenestamisel kõige olulisem lihasmagu. Liitsilmad paiknevad külje peal, koosnevad vaid vähestest osasilmadest; kuni 60 osasilma. Tundlad on kuni poole keha pikkused, aluslüli on teistest suurem ja jämedam. Tundlapiug on niitjas. Rindmikulülid on selgesti eristatavad, omavahel väga

Bioloogia

Kommentaarid (0)