Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, et tagataks: loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hooldus väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse – rahvusvahelised, riiklikud , poliitilised- ja ühiskondlikud abinõud inimese
Keskkonnakaitse ja looduskaitse Keskkonnakaitse lokaalsed probleemid Eesti põhilisteks keskkonnaprobleemideks on: Põlevkivi kaevandamine ning põletamine Liigne metsade raie Õhusaastumine Veereostus Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine Soode kuivendamine ning turba kaevandamine Veekogude eutrofeerumine Militaarne keskkonnareostus Pinnase erosioon jne. Keskkonnakaitse globaalsed probleemid Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Bioloogiline mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus Biodiversiteet iseloomustab ehk biodiversiteet on kõi...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2016/2017. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TORI PÕRGU KAITSEKORRALDUSLIKUD PROBLEEMID JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursuses Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. ALA KIRJELDUS...................................................................................................................3 2. ALA ANALÜÜS...................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS...............
Eesti maaülikool Majandus-ja sotsiaalinstituut Minu looduselamused Essee aine ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu Igal inimesel on loodusega omamoodi kokkupuude. Me kõik tunnetame keskkonda enda ümber erinevalt, kuigi elame külg külje kõrval. Loodus on miski, mis pakub paljudele meist rõõmu ja loob erinevaid meeleolusi. Ka minu looduselamused on erinevad, kuid üldjuhul jääb meelde siiski parim. Loodusel on rahustav toime. Kui elumured ja koolitöö on kasvanud üle pea ja
Eesti Looduskaitse Selts ELKS Merian Kadaja Loomine ● Selts asutati Jaan Eilarti eestvedamisel ● 1966 ● Praegune esimees Vootele Hansen Miks loodi? ● Ühendada inimesi, kelle väärtusteks on loodus ja kultuur ● Ühendada inimesi, kes soovivad panustada sellesse, et ka kaasmaalased hoiaksid meid ümbritsevat Teemad ● Edendada elanikkonna teadlikkust loodus- ja kultuurivarade kaitse, säästliku kasutamise, taastamise ja maastikukultuuri alal Liikmed ● Seltsil on tegevliikmed, noorliikmed, toetajaliikmed, auliikmed ja välisliikmed ● Noorliikmed- alla 16- aastased, vanemate nõusolekul, ühe tegevliikme soovitusel ● Tegevliikmed- iga füüsiline isik alates 16-ndast eluaastast ● Toetajaliikmed- juriidilised isikud ● Auliikmed- valitakse, erilised teened looduskaitsealases töös ● Välisliikmed- seltsi tegevuste edendamine välisriikides Sihtrühm ● Inimesed, kes väärtustavad seda, mis on meie ümber- loodust ja kultuuri. Info jaga...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kalasadama detailplaneeringu vaidlus Ruumilise planeerimise ülesanne 1 Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Toomas Muru Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 ............................................................................................................................... 3 Kalasadama detailplaneering................................................................................. 4
docstxt/133530330977768.txt
Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Keskkond ehk miljöö - on asjade, tingimuste ja suhete süsteem. Keskkond võib hõlmata kogu maailma selle mitmekesisuses, kuid keskkond võib olla ka näiteks looduslik (ökoloogiline, bioloogiline), majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline vms. Keskkonnakaitse - on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Keskkonnamahutavus - ehk keskkonna kandevõime ehk keskkonna taluvusvõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA PÕHITEGEVUSALA JÄRGI AASTATEL 2012-2016 iseseisev töö Koostas: Eva-Mai Männiste Keskkonnakaitse I kursus Tartu 2017 Sisukord: SISSEJUHATUS 3 TERMINID NING SELGITUSED 3 KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA KÕIKIDES TEGEVUSALADES 2012-2016 AASTAL 4 2012 JA 2016 AASTA KESKMISE NETOPALGA VÕRDLUS TÖÖTAJA KOHTA ERINEVATEL TEGEVUSALADEL 5
HÕÕGLAMP VS. LED LAMP Hõõglampi peetakse esimeseks praktiliseks elektriliseks valgusallikaks mis inimeste poolt on loodud ja see on olnud inimeste poolt kasutuses alates sellest ajast kui Thomas Edison selle 1900 aastate alguses populaarseks tegi. Sellegi poolest on see saanud kõvasti kriitikat ja soovitud on selle kasutamise lõpetamist. Hõõglampide järkjärgulise kaotamise idee energia säästmiseks on kogu maailmas laialt heakskiitu leidnud ja paljude jaoks ei ole küsimus kas seda teha, vaid kui kiiresti seda teha. Levinumad probleemid hõõglampidega: Väike efektiivsus - Hõõglambi töötamise jaoks on vaja, et elektrienergia läbiks hõõgniidi, et see soojuseks muuta. Kui hõõgniit muutub piisavalt kuumaks, siis tekib valgus. Kuna 98% energiast läheb aga soojuse, mitte valguse tootmiseks, on suur osa elektrienergiast tegelikult raisatud. See muudab hõõglambid vähem efektiivsemaks kui LED lambid, mis vajavad vähem elektrit, et eraldada samas...
Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega. Maailma rahvaarv – praegu ~7 miljardit. ÜRO arvates 2013 aastal on meid 8 miljardit ja 2050 9 miljardit. Mahepõllundus – mineraalväetiste asemel kasutatakse komposti ja sõnnikut. Ei kasutata keemilisi taimekaitse vahendeid. Gaasiliste heitmete puhastusmeetod – gravitatsiooniga? (selle vastuses pole kindel) Milline kõver iseloomustab jätkusuutlikku rahvaarvu kasvu? Valikud: S kujuline, naturaallogaritmiline (ln) , J-kujuline (kindlasti vale). Naturaal on vist õige!? Kõige tõhusam tööstusliku reovee puhastamise viis? Variandid: septik, imbväljak. Vastust ei tea! Maailmamere taseme tõusu ei mõjuta – sademed! Autotroofid – TAIMED! Tsüanobakterid ja vetikad. Heterotroofid – kõik loomad, seened ja bakterid! Kuidas veepuudust parandada? Vett kokku hoida ja korduvkasutada. (vihmavee kogumine) CO2 tõuseb meres, mida teeb PH-tase? Langeb. (kui co2 t...
Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine,
5. Linnastumisega kaasnevad probleemid. Viimase 30a kasvavad linnad 2x kiiremini, kui rahvas. Oht looduslikele elupaikadele ja looduse mitmekesisusele. Vajadus materiaalsete ressursside järgi. Muutused maastikus ja maakasutuses. 6. Toiduprobleemid tänapäeval. Toodetakse rohkem, kui tarbitakse. Toit pole tihti puhas. Osa maailmast on näljahädas. Halva kvaliteediga toidu tarbimisest kaasnevad terviseprobleemid. KORDAMISKÜSIMUSED Loodus- ja keskkonnakaitse areng 1. Miks kaitstakse loodust ja mis selle läbi saadakse? Loodust kaitstakse selleks, et säiliks looduslik tasakaal ja mitmekesisus. Kui loodust ei kaitstaks, siis looduslik tasakaal oleks paigast ära ja selle tõttu hakkaks meie toiduahel vähenema, mis pidevalt vähendes viiks selleni, et meil pole süüa. Loodust tuleb kaitsta ka selleks, et meil oleks piisavalt puhast vett. Looduspaik on oluline ka loomadele elupaigaks ja et
Ökoloogiline jalajälg Eestis, Rootsis ja Nepalis Kõige levinum tarbimisnäitaja on ökoloogiline jalajälg. Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja ühes aastas meie poolt kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, kütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui inimkond kasutab liiga palju ressursse ning tekitab rohkelt jäätmeid, siis tulevaid põlvi ei pruugi oodata üldse selline elu nagu meil praegu on. Keskmise eestlase ökoloogiline jalajälg aastal 2007 oli 7,9 gha/in a, mis tähendab, et Eesti inimese vajaduse rahuldamiseks läheks vaja umbes 4,5 maakera. Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on tõenäoliselt nii suur seetõttu, et siin kasutatakse elektritootmiseks peamiselt põlevkivi. Põlevkivi kaevandamine ning põletamine on Eesti suurim saastetekitaja, kuna aastas tekib 5-7 mln ...
Ökoloogiline tegur- 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abioptilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Valguse mõju organismidele Taimerakkude fotosüntees (org aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul.Fotosünteeivõime on otseses seoses valguse kiirgusega. Loomadele on valgus vajalik nägemiseks. Taimi jagatakse: 1) Valguslembelised- niidutaimed 2) Varjutaluvad 3) Varjulembelised- alusmetsataimed Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga oluline kõigusoojaste loomadele- maod. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab gene lõhub rake).Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis. Organismide vahelised suhted Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist üle...
Ökoloogilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid. Elukeskkond ja kliima(muld, õhk, vesi, temperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus) Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. (kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, m...
o Osa liike iseloomustab ka aegalne paljunemine ja kohastumisvõime, mis samuti suurendab väljasuremist. Millega tegeleb looduskaitse? o Looduskiatse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. o Haruldaste ja hävimisohus liikide jaoks luuakse kaitsealasid, kus on inimtegevus piiratud seadustega. o Liigilise mitmekesisuse säilitamiseks piiratakse enamikus riikides nii taime kui loodame sisse- ja väljavedu. o Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklite seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. o Inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi nimetatakse igaüheõiguseks. o 1992. aastal allkirjastasid 157 riigi esindajad Rio de Janeiros Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. Lepingu eesmärgiks on bioloogilise
1)Miks teadlased kasutavad mudeleid? Mudeleid koostakse selleks, et selgitada võimalikke seoseid mitmesuguste informatsioonihulkade vahel. 2)Mis on ökoloogia? Teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 3)Millega tegeleb inimese ökoloogia? Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskond ja selle muutmine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 4)Mis on teadus? Teadus on sihipärane tegevus eesmärgiga saada uusi teadmisi meid ümbritseva maailma kohta ning teha tõenäoseid prognoose. 5)Milliste Odum´i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökologid? Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal äärel olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega. 6)Mis on populatsioon? Populatsioon (ehk asurkond) on ühte liiki kuuluvat...
Looduse säästmine inimtegevuse kahjulikust mõjust Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine Looduslike ökosüsteemide kaitse Maastikukaitse ja –hooldus Loodusmälestiste kaitse Haruldaste linnu-ja loomaliikide kaitse Teadusel põhinev looduskaitse tekkis 19.saj II poolel (Euroopas hakati kaitsma loodusmälestisi ja Ameerikas hakati rajama rahvusparke) Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Keskkonnakaitse tehnoloogia Erinevad lähenemisviisid: Heitmete lahjendamine
docstxt/14754060555471.txt
kullilased. Nende liikide isendite arv on aastate jooksul märgatavalt vähenenud ja neid tuleb väljasuremise eest kaitsta. Suures osas on selles aga süüdi inimene, kes nendele loomadele jahti on pidanud. 30. Kuhu peaks pöörduma, et üle piiri viia CITES-i nimestikes loetletud liike ja jahitrofeesid? Pöörduda tuleb vastava riigi CITES i korraldusasutuse poole, et hankida luba trofeede väljaveoks. Eestis tuleb luba küsida Keskkonnaministeeriumi keskkonnakaitse osakonnast. 31. Miks ei või CITES-i liigist valmistatud tooteid vabalt müüja ja osta? Kuna need on niigi kaubitsemise tõttu ohtu sattunud liigid, tuleb tagada nende piisav arvukus, et ellu jääda. 32. Millised on bioloogilise mitmekesisuse organiseerituse tasemed? Geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus. 33. Millised on kaitstavate loodusobjektide kuus tüüpi?
Ökoloogiline tegur- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abiootilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Organismide vahelised suhted Antropogeene tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevuses. Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metsk...
looduskaitse – looduse bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade ja looduskaitsealade kaitse inimtegevuse negatiivsete mõjude või ebasoodsate looduse mõjude eest, nende hooldamine, säilitamine ja taastamine tulevaste inimpõlvede hüvanguks keskkonnakaitse – tegevus, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ja meeldiva keskkonna säilitamiseks looduskaitseväärtus – objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on teatud objekti kaitse põhjenduseks. Kaitsealune objekt Eestis on ohustatud, haruldane, tüüpiline, teaduslikku, kultuuriloolist või esteetilist väärtust omav taime-, seene-, loomaliik, kivistis või mineraal, mis on looduskaitse alla võetud
1999 jõustus uus metsaseadus. Alustati vääriselupaikade ja pärandkoosluste inventuuri. 2000 alustati Euroopa Liidu linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku alade valikut 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu eesistuja (Olulisem teema „Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses“) KESKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2007
produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus Looduskaitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid jne) Looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine (rahvusvahelised organisatsioonid, konventsioonid, riikidevaheline koostöö)
KALAPÜÜGISEADUS SEADUSE ÜLESANNE Kalapüügi seadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõttest. Reguleerib nii kalapüüki ja selle korraldamist kui ka riikliku järelevalve korraldamist. TEGEVUSALA Reguleerib kalapüüki, mis on kala, sõõrsuude, vähkide, kalmaaride ning veeselgrootute hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. Samuti on tegevusalaks veetaimede (näiteks agariku) kogumine merest. Sätestab piirangud nii harrastuspüügiks kui ka kutseliseks püügiks. ÜLESANNE Härra Ahven on otsustanud minna merele kala püüdma, kuigi ta ise ei ela mere ääres ega oma ka seal kinnisvara. Et madalamas vees kala ei ole, sõuab härra Ahven 25-m-sügavusse vette. Seal heidab ta keset laevateed vette oma 300-st konksust koosneva õngejada. Kaldale tagasi jõuab ta keset looduskaitseala, kus üritab kohalikele pü...
Keskkonnategevuse tulemuslikkust jälgitakse aktsiaturgudel hoolega juba täna. Edumeelne juhtimine. Toodete ja teenuste kvaliteet. Tehnoloogiline areng ja innovatsioon. Finantsasutused ja kindlustusettevõtted. Töötajate motivatsioon. Motivatsiooni tõus ja inimeste suurem teadmine asjadest. Töötajate ja elanike tervis. Suhtlemine. Säästev areng. Kkjuhtimissüsteemi võib vaadelda: Keskkonnakaitse korraldamise vahendina Org üldise juhtimissüsteemi osana Ettevõte peab: Töötama välja kkpoliitika Teostama kk ülevaatuse Määratlema keskkonnaalased prioriteedid Töötama välja tegevuskava Teostama järelkontrollid Keskkonnajuhtimissüsteemi iseloomustab kindel struktuur, tegevuskavad, määratletud vastutus, toimingud, protseduurid, protsessid ja ressursid, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks. !!!!!!!
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Essee aines maastikuökoloogia ja -analüüs Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: … Tartu 2016 Sisukord MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED............................................3 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................6 MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Nagu on öelnud Michael Joens, maastikul on kolm lähenemist: loodusteaduslik, rakenduslik ja humanitaarne
docstxt/1400082823852.txt
vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas Vaadeldes kas kogu maailma, mingit kindlat piirkonda või ühte kindlat riiki, saame alati rääkida: 1) looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud võib- olla isegi teadlik) ja 2) teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Nii nagu kogu maailma areng on olnud ebaühtlane, nii võib ka teadliku looduskaitse arengus esile tuua
1. Ökoloogia definitsioon - Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos 'mõiste', 'õpetus','seaduspära', 'sisemine süsteem' ja ka sõna ) on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Vaadeldes ökosüsteemi kui tervikut, selle osade vahelisi seoseid ning nende toimimist, keskendub ökoloogia aineringete, organismide vaheliste suhete ja organismide keskkonna uurimisele. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsiooni tasemete põhjal - Autökoloogia isendite tasand (organism) ;Demökoloogia populatsiooni tasand ;Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid. Kõik tasemed on oma vahel seotud aineringete ja energiaga. 3. Mida uurib autökoloogia - organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
EV Põhiseadus Säästva arengu seadus Säästva arengu seaduse täiendamiseja muutmise seadus Eesti keskkonnakaitsestrateegia aastani 2030 Jne... nt veeseadus, maapõueseadus, metsaseadus jne.. Keskkonnavastutuse seadus 2007 SA printsiipe Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena EV põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust Säästva arengu printsiipe arvestatakse strateegilise planeerimise igal tasandil ja valdkonnas. Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Ettevaatlikkus otsuste tegemisel
- Haruldaste linnu- ja loomaliikide kaitse Teadusel põhinev looduskaitse tekkis 19. sajandi II poolel (Euroopas hakati kaitsma loodusmälestisi ja Ameerikas hakati rajama rahvusparke) Euroopa esimesed loodusharulduste ja maastikukaitse seadused kehtestati 1904-1910. 1922. a. asutati esimene rahvusvaheline looduskaitse selts (euroopa piisoni kaitseks) Looduskaitse pärast II maailmasõda: kõik, mis oli enne II maailmasõda +keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Seega on keskkonnakaitse looduskaitse osa! Loodi rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit Esimene Eesti looduskaitse seadus anti välja 1935. a. Praegu kehtiv Eesti Vabariigi "Looduskaitseseadus" võeti vastu 21. aprillil 2004. a. Selle seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega;
1. Mis on.....? (ühe lausega) · Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) · Adaptatsioon on organismised kohanemie keskkonnaga · Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm. · Akuutne toksilisus on äge mürgilisus · Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) · Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. · Biootiline - Suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme mis on vastastikus seoses...
KOLLASESSE LAHTRISSE OMA VARIANT km2 ha toiteala 45 4500 3 3375 ha 3.1 675 ha 297 kg 18225 kg 3.2 2700 ha 648 kg 54000 kg 4 1125 ha 4.1 900 ha 54 kg 1350 kg 4.2 225 ha 51,75 kg 1125 kg 6307200000 18921,6 ...
kasutavad ja uuesti ringlusesse lasevad. Niiviisi saaksid ettevõtjad toodete hindu madalamaks lasta ja tarbijad ostaksid neid meelsamini. 10. Eesti riik peaks lõpetama keskkonnavaenulike otsuste tegemise kasumlikel eesmärkidel. Raha saab ka mujalt kui keskkonnaarvelt teenida. Seetõttu ei tohiks riik anda luba ettevõtetele, mis kuidagi moodigi võivad keskkonda kahjustada ükskõik kui palju raha selle pealt ei teenita. 11. Riik võiks toetada keskkonnakaitse organisatsioone nii rahaliselt kui ka nõuga. Riigi ja MTÜ-de vaheline koostöö suurendamine tooks kaasa kindlasti mitmesuguseid lähenemisi keskkonnakaitsele. Tänu millele võidakse lahendus leida mõnele Eesti keskkonnaprobleemile, sest kaks pead on ikka targemad kui üks pea. 12. Hea võimalus inimeste teadlikkuse suurendamiseks on ekstreemse reklaamikampaania läbi viimine, kus oleks näidatud kõik jubedused, mis võivad juhtud või juba mõnes riigis
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aa...
Poollooduslikel kooslustel on jälgitav nende liigirikkuse, iseloomuliku ilme ja funktsioonide kadumine inimtegevuse lakkamise tõttu.Nii põhja- ja pinnavee kui välisõhu kvaliteedi osas on keskkonnaseisund hea. Eestis ei ole probleemiks taimekaitsevahendite sisaldus mullas või põhjavees, ka raskmetallide sisaldused on erinevates keskkondades madalad. Metsade tervis on hea, vaadeldavate puuliikide seisund pole seireperioodil (1994-2006) oluliselt halvenenud 5. Keskkonnakaitse ja looduskaitse korraldus ja poliitika Eestis. Rahvusvaheline koostöö keskkonnakaitse alal, organisatsioonid. Keskkonnakaitsealased konventsioonid. Ramsari konventsioon- on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu.Konventsiooni täielik pealkiri on Rahvusvahelise tähtsusega
keskkonnakaitse paremat lõimimist tagava seadustiku kehtestamine. Keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamine on võimalik koostöös teiste ministeeriumitega ja valitsusasutustega. see puudutab nii konsensuse saavutamist otsuste tegemisel kui ka keskkonna tegelikku kaitset nende valitsemisalades. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse on looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuste pärast. Keskkonnakaitse kitsamas mõttes on looduse kaitse kahjustuste eest. Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoitakse keskkonda kahjustamast. Looduskaitse on tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. Keskkonnakaitse on ühteaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. Keskkonnakaitse kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega,
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
eelvaliku alad; ühinemine Euroopa Liiduga 2006 – Riiklik Looduskaitsekeskus 2007 – liitumine IUCN-ga; „Eesti keskkonnastrateegia“ aastani 2030; „Eesti keskkonnategevuskava“ aastateks 2007-2013 2009 – Keskkonnaamet 2012 – looduskaitse arengukava aastani 2020; ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 2013 – Keskkonnaagentuur (KAUR) LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED looduskaitse mõiste käsitlused: o 1960. aasta „Looduskaitse teatmik“, Eerik Kumari: „Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks.“ o 1973
6. Roheline revolutsioon- toidutootmise suurendamine ja saagirohkete sortide kasutuselevõtt (väetised, pestitsiidid, niisutus) Aastal 1960 7. Keskkond tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (nt vesi, muld, teise organismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm. tegurid) kogum. 8. Keskkonnakaitse meetmete kompleks inimeste elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. 1. Rahvuspark maailmas loodi Yellowstoni 1872. 9. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed , mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise , maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. 10
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH3170 Keskkonnakaitse Esimese seminari arvestus ülesanne Õppejõud: lektor A. Zguro Kohtla-Järve 2013 ÜLESANNE Kaadmiumi ja elavhõbeda bilansi koostamine põlevkivi kasutamisel Eesti Elektrijaamades Põlevkivi on Eesti olulisim energeetiline toore, mille kasutamisega seonduvad aga tõsised keskkonnakaitse probleemid. Põlevkivi kütteväärtus jääb alla teistele levinud fossiilsetele kütustele
Orissaare valla keskk analüüs Ökoloogia ja keskkonnakaitse tunniks, õppejõud K.Rannik
Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle liigi ühtegi isendit pole kohatud viimase 50a jooksul. Hävimisohu liigid: 1) madala arvukesega liigid (aeglane paljunemine) 2) Väikese areaaliga liigid 3) haruldates elupaikades elavad liigid 4) kitsa,spetsiifilise mõjuteguriga kohastunud liigid (vähene kohastumisvõime) Areaal- liigi levikuala Maal Hävimisohus liigid kogutakse punasesse raamatusse. Inimtegevuse mõju liikide hävimisele: 1) Globaalsed kliimaprobleemid mõjutavad ökosüsteemide iseregulatsiooni 2) Rahvastiku kiire kasv hävitab liikide elupaigad 3) Maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv reostab looduslikke kooslusi 4) Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist 5) Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatu...
MADALSOO Millised taimed Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad Metssiga,Põder, Jänes, Mäger, Hunt Rebane, Karu Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised Ämblikud, Kiilid, Parmud, Sääsed Linnud : Madalsoos pesitseb ligi 100 linnuliiki Puid-põõsaid jätkub pesade tegemiseks ja toidu saab laugastest Levinumad siis Sookurg, Teder, Rukkirääk, Suur koovitaja Madalsoo on soo esimene arengujä...
Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse ülesanded: · Kuidas ennetada reostus? Kuidas vältida? Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele. Säästva arengu kontseptsioon : · Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond · Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu printsiibid: · majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on ...
Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk, mis tekitavad tuuli madalrõhkkondasid ja muid ilmu. Transport Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
