kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nimetati Roheliseks revolutsiooniks. 6) Keskkond- tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond, teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite kogum. Keskkonnakaitse- meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnakaitse ja looduskaitse põhjused: a)esteetilised- kõige elava austamine, seotud religiooniga. b)esteetilised-ilus silmale. c)teaduslikud-teaduslikud- räägib palju minevikust, geneetika-toit. d)majanduslikud- mida me hakkame sööma, kaubandus. e)ressursilised- taastuvad ja taastumata maavarad. 7)Keskkonnakaitse fundamentaalteadused: ökoloogia ja biogeograafia. Keskkonnakaitse seos baas-ja rakendusteadustega:
Probleemküsimused Kuidas saab kasutada Euroopa Liidu võimalusi loodushoiu ja keskkonnakaitse edendamiseks Eestis? Mida peab Eesti saadik Euroopa Parlamendis keskkonnakaitse küsimustes ette võtma? Mis on looduskaitse eesmärk? Kas inimkond saab hakkama ilma loodushoiuta, kuidas? Keskonna mõju Eestile ? Miks on keskkond nii saastatud? Mõisted Loodushoid on looduse kaitsmine kahjuliku inimtegevuse eest, mis saavutatakse inimese loodushoidliku tegevuse ja teadlikkuse tagajärjel. Loodushoiu alla loetakse mõnikord ka looduse rikastamist, näiteks introduktsiooni ja haljastamist.
1. Eesti looduskaitse aluseks on ...2004.......a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna,
Eesti looduskaitse v EESTI LOODUSKAITSE TEGELEB: v Üksikobjektide kaitsega v Taime- ja loomaliikide kaitsega v Kaitsealade (rahvusparkide, looduskaitsealade) loomisega/hooldamisega. v Esimene Eesti looduskaitseala Vaika Linnukaitseala asutati 1910. aastal. 1993. aastal nimetati see Vilsandi Rahvuspargiks. Hetkel on Eestis 5 rahvusparki, 3 looduskaitseala ja 2 maastikukaitseala. Keskkonnakaitse v Keskkonnakaitse abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse tegeleb ka õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitsega, tegeleb jäätmetega jne. Lingid Tuumaenergia infoportaal: http://www.tuumaenergia.ee/ Antiosakesed: http://et.wikipedia.org/wiki/Antiosake
peale kaevandamise lõppu • Kaevandatud ala rekultiveerimine • Kaevandatud alade varinguid vältida sinna püstitatud täitemüüride abil • Leida karjääridele niisugused asukohad, mis Rekultiveeritud Kukruse aherainemägi on keskkonna suhtes kõige soodsamad. Rahvusvahelised kokkulepped • IUCN – Rahvuvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing ehk Maailma Looduskaitse Liit. • Eesti, Läti ja Leedu vaheline kokkulepe keskkonnakaitse ja loodusvarade kasutamise reguleerimise kohta. Allikmaterjalid : • http://www.envir.ee/ • http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:7CvJdHXXQd0J:www.eria.ee/public/files/TTK_71_lk_ 263_270.pdf+kaevandamise+m %C3%B5ju+keskkonnale&hl=et&gl=ee&sig=AHIEtbRZxnylFC3eK6 WokRhydKNQbcgYbg • http://www.slideshare.net/liizukas/keskkonnakaitse-slaidid- presentation • http://www.estonica.org/est/lugu.html? menyy_id=468&kateg=2&alam=69&leht=3
kahju ennetamine (ex ante ) Nende põhjal võib tinglikult eristada kolme mudelit keskkonnakaitses: tagajärgedele suunatud mudel (curative model ) vältimisele suunatud mudel (preventive model ) ettevaatuspõhimõttel põhinev mudel (anticipatory model ) Need mudelid ei ole rangelt teineteisest eristatavad ja teineteisele keskkonnaõiguse ajalises arengus järgnevad. Tänapäevane keskkonnakaitse on pigem segu nendest kõigist. Keskkonnaõigusele on iseloomulik keskkonnariskide ebakindlus. Kuni tagajärg ei ole veel tekkinud, ei ole selle tekkimine kunagi tõsikindel. Teadus ei suuda alati anda kindlaid prognoose ja mõjuhinnanguid; meetmete tarvituselevõtmise või mittevõtmise otsustamisel on alati mingi kogus teadmatust. Keskkonnaõigust iseloomustab teravalt ka meetmete proportsionaalsuse küsimus. Saastaja-maksab-
asjad puudevahele jätaks. See oleks katastroof. Siiski, paljud inimesed ei hooli oma ja teiste tervisest ning teevad seda jätavad oma mustuse teistele korjata. On tehtud ka igasugu koristuspäevi, kus kutsutakse kõik huvilised kokku ning hakatakse vabatahtlikult oma maad kõigest võimalikust mustusest puhastama. Need kokkutulijad on väga head inimesed. Nad aitavad kokkuvõttes meid kõiki. Kõiki kes tolles riigis elavad. ,,Läänemere Keskkonnakaitse Komisjoni juulis 2007 avaldatud merereostusalase projekti andmete põhjal on prügireostus Läänemeres kõige madalam Euroopas. Läänemere Keskkonnakaitse Komisjoni liikmesriikide kogutud andmete alusel on Läänemere olukord prügireostuse osas stabiilne ning võrreldes teiste meredega esineb Läänemeres ja selle rannikutel oluliselt vähem prügireostust.'' Lugedes toda infot, olen rahul, nii eesti inimestega kui ka endaga. Järelikult, eestlased on puhas rahvas
igaüheõiguseks. Keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi (biosfäär) kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada, ületamata Maa keskkonna taluvusvõimet ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemis. 13.Millega tegeleb keskkonnakaitse? Tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega ja tema haldusalas olevad ametid. 14.Millega tegeleb looduskaitse? Hoida ja kaitsta Eesti looduslikku tasakaalu. 15.Milliseid ülesandeid täidab keskkonnateenistus? Reostuse korral likvideerib reostuse ning aitab ka teistel õnnetusjuhtumitel. 16.Milliseid keskkonnalubasid väljastatakse ja kes neid annab? Mille jaoks? Veeloa taotlus, jäätmeluba, saasteluba. Väljastatakse keskkonnateabe keskuses. 17
Haruldase looduse või kultuurigamaastik. Looduspargid (otepää, haanja) Maastik (kõrvemaa, vooremaa) Looduskaitsealad Teadusliku väärtuseda alad, haruldaste ning hävimisohus olevate liikidega. ( Viidumäe, Nigula, Enda ja Alam-Pedja) Programmiala säilitatakse tüüpilisi looduslikku ala ja hävimis ohus olevate liikidega(taimseenloom) Lääne-eest bio.. ja Pandivere veekaitseala. Keskkonnakaitse eesmärk on vähendada inimtegevuse kahjulikku mõju loodusele. Keskkonnakaitse reguleerivad rohked seadused aktid ja rahvusvahelised kokkulepped. Seire tähtis keskkonna seisundi pidev jälgimine. Hinnang annab teavet kk seisundi kohta Prognoos püüab ennustada mis toimub kk lähitulevikus. Ökoloogiline ekspertiis on spetsialistide uurimistöö põhjal antav hinnang kavadatatavate muutuse mõjust kk.
keskkonnaühendust • Liikmed: - Valitsusevälised sihtasutused - Mittetulundusühingud Miks loodi? • Võideldi Saaremaale Vilsandi Rahvuspargi lähikonda süvasadama rajamise vastu (haruldaste kirjuhahkade talvituspaik) • Eestis üha jätkuvad illegaalsed ning keskkonnavaenulikud metsaraied, mis seavad ohtu metsaelustiku säilimise. EKO eesmärk • Keskkonnaühenduste tegevuse kooskõlastamine ja seeläbi keskkonnakaitse eesmärkide täitmine • Eesti metsandus-, põllumajandus- ja energiapoliitika ning planeeringute keskkonnasõbralikumaks muutmine • Eesti-sisene ja rahvusvaheline keskkonnapoliitika • Planeeringud- ja arendusobjektid – kohalikud, üleriigilised, rahvusvahelised • Keskkonda mõjutavate tegevuste rahastamine EKO liikmed • Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex” • Eestimaa Looduse Fond • Eesti Ornitoloogiaühing
...................................................... 22 AASTAARVUD:..................................................................................................................................... 22 1 2 Eksamiks kordamine: Üldiselt: Mis on keskkond? Keskkondi on erinevaid nt. Looduskeskkond > Looduskaitse Tehiskeskkond > Keskkonnakaitse (s.h. ka elukeskkonnaga seonduv, nt müra- ja valgustusreostusega seonduvad küsimused) KKP > seondub mõlemaga Kekskkonnapoliitika definitsioon: (riigi) Sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Üks olulisemaid halduspoliitika valdkondadest: eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Huvitav keskkonnapoliitika kujundamisel ja elluviimisel tekkivate probleemide tõttu, näiteks: Millal olukord X muutub probleemiks?
kultuuride vastu. Ühiskond saab sotsiaalselt sidus olla kui rahvas usaldab riiki , käitub seadusekuulekalt ning osaleb kodanikeühenduste koostöös. Nende eesmärkide saavutamise põhimehhanismid oleks sihipärane eelarvepoliitika, tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika ning haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. · Ökoloogiline tasakaal- üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutamisse. Keskkonnakaitse põhifunktsioon on loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu ja saastumise vähenemise ning loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamise. Eesmärkide saavutamise põhimehhanismid on haridus, tehnoloogiline innovatsioon ja ökopoliitika. Säästev areng. Säästev areng ehk jätkusuutlik areng ehk tasakaalustatud areng on kontseptsioon, mida
Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste säilitamine Loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamine Keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas Lahenduste otsimine tulevastele põlvedele puhta elukeskkonna säilitamiseks Millal loodi? ELF on asutatud 1991. aastal 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt. 1999. aastast on ELF sihtasutus. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon Viimaste aastate tegevus: 2011. aasta talgupäeva eestvedaja oli Eestimaa Looduse Fond. (7. mail 2011) ELF annab igal aastal välja Noore Looduskaitsja Auhinda. ja Noore Loodustaluniku Auhinda. 2010. aastal kaasnes auhinnaga stipendium 10 000 eesti krooni väärtuses. 2010. aastal koostas ELF kohalikke elanikke kaasates kaitsekorralduskava Vilsandi rahvuspargile. Viimaste aastate tegevus:
käibelevõtmine; · ühtse sotsiaalpoliitika kasutuselevõtmine, mis annab Euroopa kodanikele uued õigused; · ühtne haridus- ja tervishoiupoliitika; · Ühenduse keskkonnapoliitika, tehnoloogia, Euroopa transpordi- ja sidesüsteemide laiendamine; · Ühenduse vaesematele regioonidele mõeldud fondide suurendamine, et neid järele aidata. See hõlmab uut Ühtekuuluvusfondi Kreekale, Portugalile, Iirimaale ja Hispaaniale, eriti keskkonnakaitse ja transpordi nn infrastruktuuri investeeringuid. EL, ajalugu Teised kaks tugisammast: · Euroopa Poliitiline Liit (European Political Union) ülesandeks on koordineerida välis- ja kaitsepoliitikat, · koostöö justiits- ja siseasjade valdkonnas immigratsioon, viisad, asüül, terrorism, uimastid jms. EL, ajalugu 1995 15 liiget ELis 1997 Amsterdami leping - suuremate volituste andmine Euroopa Parlamendile
Organisatsiooni keskkond Organisatsiooni keskkond jaguneb sise- ja väliskeskkonnaks. Sisekeskkonna moodustavad inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine. Organisatsiooni väliskeskkonda võib määratleda kui väljaspool organisatsiooni asuvate ja seda mõjutavate tegurite kogumit. Mikrokeskkond a) konkurendid püüavad rahuldada tarbija sama vajadust, mida vaadeldav organisatsioongi. Seega võisteldakse nendega klientide pärast. b) kliendid nendest sõltub äri edukus kõige otsesemalt. c) tarnijad nendest oleneb, kas materjalid on kvaliteetsed ja saabuvad õigeaegselt. d) regulaatorid on organisatsioonid ja rühmitused, kes võivad kontrollida ja mõjutada organisatsiooni tegevust. Eristatakse kaht tüüpi regulaatoreid: valitsuse poolt loodud ja kodanikualgatusest alguse saanud. Esimesse gruppi kuuluvad keskkonnakaitse, tervishoiu, töökaitse ja muude sarnaste valdkondadega tegelevad inspektsioonid. Teise gruppi kuuluvad tarbijate l...
Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad
annavad ettekujutuse, kuidas ühiskond inimressurssi kasutab. 6. Ühiskonna jätkusuutlikkuse arendamise põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. Keskkond: keskkonnakaitse. Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. Ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel.
4.2. Metsandus 17 4.3. Info ja sidetehnoloogia 18 4.4. Kalandus 19 4.5. Töötlev tööstus 20 4.5.1.Tselluloos ja paber 20 4.5.2. Keemiatooted 20 4.5.3. Metallid 20 4.5.4. Keskkonnakaitse 20 4.6. Meretööstus 22 4.6.1. Spetsialiseeritud laevatehased 22 4.6.2. Kaasaegsed laeva ja kalapüügiseadmed 22 4.6.2. Akvakultuuriseaded 22 4.7. Maavarad 23 4.7.1. Nafta ja gaasitööstus 23 4.8
Lahendused Mere murettekitav seisund on tõstnud teadlaste ja poliitikute teadlikkust, kes on rakendanud meetmeid, päästmaks Läänemere ainulaadset ökosüsteemi, mis annab meile toitu ja energiat, ent ka puhkamisvõimalusi. Selle tulemusena on Läänemerest saanud üks kõige põhjalikumalt uuritud meresid maailmas. Selle kaitseks on välja töötatud üks kõige kaasaegsemaid keskkonnakaitse programme, ning Läänemere piirkonna rahvusvahelist koostöövõrgustikku ja säästva arengu püüdlusi tuuakse mujal maailmas eeskujuks. Piirkonnas on palju regionaalsel, riiklikul või kohalikul tasandil toimivaid poliitilise suunitlusega ja tehnilisi programme. Läänemere saatus on meie kätes. Suurim saavutus ongi praegu see, et on loodud keskkonnakaitse programme, kes pidevalt kontrollib mere olukorda.See peab jätkuma, reoveed on vaja põhjalikult puhastada enne
· geenitehnoloogia rakendusvaldkondi ja geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevaid probleeme; · bioloogia osa meditsiinis; · kudede ja elundkondade ehitust inimesel; · inimese põhilisi elutalitlusi ja nende neuraalset ja humoraalset regulatsiooni; · inimese kõrgema närvitegevuse iseärasusi; · inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanisme; · organismidevahelisi suhteid ja seoseid keskkonnaga; · ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ja neis valitsevaid suhteid; · keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleeme; · inimese mõju keskkonnale ja säästva arengu põhimõtteid; · elutekke hüpoteese ja bioevolutsiooni seaduspärasusi; · liigitekke geneetilisi aluseid; · Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti; · looduses esinevaid mikro- ja makroevolutsioonilisi protsesse · inimese evolutsiooni põhiseisukohti.
looduskaitseala (otepää); maastikukaitseala (looduspark- otepää, haanja). Hoiualad elupaikade ja kasvukohtadeks määratud ala. Kaitsealused liigid ja kivistised liigid kolmes kaitsekategoorias, I kat rangeim. Püsielupaigad väljaspool kaitseala asuv (pruunkaru talvituspaik). Looduse üksikobjekt nt koobas. Kohaliku omavalitsuse loodustasandi objekt nt Tsooru park RAHVUSVAHELISE LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE VALDKONNAD Konventsioonid Rahvusvahelised organisatsioonid Euroopa Liit KOHUSTUSLIKUD ÕIGUSAKTID: määrused (nt ohtlike kemikaalide määrus) direktiivid (eeskirjad) otsused (suunatud valdkonnale, üksikisikutele jne) soovitused ja arvamused (pole kohustuslikud) Eesmärk kliimamuutuste osas 2 kraadi, ideaalis 1,5 kraadi (reaalsus 3 kraadi) KESKKONNASEIRE Tegevus, mida Eestis reguleerib vastav seadus (1999)
Samuti olid mõjutatud loomad, linnud, taimed ja ka inimesed. 9. KESKKOND- Tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Üheltpoolt on see aineline oleluskeskkond (nt. Vesi, muld) , teisalt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised, jms.) kogum. KESKKONNAKAITSE- Meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. 10. Keskkonnakaitse ja looduskaitse põhjused (esteetilised, teaduslikud, maanduslikud, ressurssoloogilised). Keskkonnakaitse hõlmab: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. a) eetilised kõige elava austamine, seotud religiooniga; b) esteetilised ilus silmale; c) teaduslikud räägib palju minevikust, geneetika toit;
kaitsealad. Nende ül on säilitada ja paranda selle maastiku ilmet. ( Haanja, Otepää, Vooremaa, Hiuuma laiud) Looduskaitsealad on teadusliku väärtusega, hävimisohus taime ja loomaliikide ning ka nende elupaikade kaitsmiseks. ( Matsalu, Nigul, Endla, Alam-Pedja ) . Eesti loodus on kogu rahva ühisvara ja sellest on õigus osa saada meil kõigil, samuti on meie kohus see hoida kauni ja puhtana. Õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega nimetatakse igamehe õiguseks. Keskkonnakaitse on inimese ja looduse vaheliste suhete reguleerimine. Üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Läänemere kaitse. 1992 Merekaitse üldleping. Lõpetada jäätmete tahtlik merre suunamine. 1992 Ohustatud taime ja loomaliikide rahvusvaheliste kaubastamist puudutav konventsioon. Lõpetada ohustatud taime ja loomaliikide kaubitsemine ja korraldada rahvusvaheline järelvalve . 1993 ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Maailma ja eri troopiliste vihmametsade liigirikkuse kaitse
1978 Eesti NSV metsa koodeks. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat. 1979-1981 Soode sõda - moodustati 28 sookaitseala. 1986 Fosforiidisõda. 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest. 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris. 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros. 1995 Säästva arengu seadus. 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit. 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava heakskiit. Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis. 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid." 1973-1976. EL esimene Keskkonnaprogramm. 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros. 1992 Meadows, Forrester, Beyond the Limits. Loodusmälestise mõiste. Loodushoiu areng Saksamaal: 1836 võeti kaitse alla kalju Siebengebirge mäestikus.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Mina - sihtleja Esse õppeaines ,,Suhtlemispsüholoogia" Keskkonnakaitse õppekava Koostas Julia Vassina Juhendaja: Lektor Maret Prits Tartu 2019 Minu nimi on Julia Vassina, olen Eesti kodanik, kes õppis aastatel 2006-2017 Narva Kesklinnoska gümnaasiumis. Gümnaasiumis õppisin ma nii vene kui eesti keeles. Gümnaasiumis valisin ma loomuliku suuna. Juba siis olin huvitatud praegusest olukorrast keskkonnakaitse
a). Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. (veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. 3.variant Keskkonnakaitse - meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Autotroofid e.produtsendid, organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid võivad ise lihtsaist ühendeist sünteesida.Selleks saavad nad energiat kas mineraalühendeist või päikesekiirgusest. Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse
Keemia elukeskkonna kaitsel Referaat Inimese eluks kõige vajalikumad loodusvarad - õhk, vesi, muld, taimed ja loomad - on taastuvad. Kuid inimkond kasutab kõiki neid varasid nii intensiivselt, et looduskeskkond ei suuda tekkinud survele alati vastu seista. Nii peab inimene püüdma vältida ja leevendada oma tegevuse kahjulikku mõju. Keskkonna kaitsmine on tegelikult inimkonna kaitsmine tema enda eest. Õhku reostavad tööstusettevõtted ja transpordivahendid oma jääkgaaside, tahma ja tolmuga. Suurlinnades võib tuulevaikse ilmaga tekkida õhus suitsust ja suitsulisandeist mürgine udu, nn sudu. Korstnatest koos suitsuga kõrgele tõusnud keemilised ühendid lahustuvad õhuniiskuses, tekitades happeid. Õhureostuse vältimiseks tuleb korstnatele paigaldada filtrid, mis jääk-gaasidest kahjulikud lisandid välja korjavad. Sõidukimootorite heitgaasides on inimese tervisele eriti ohtlikud ...
meetmetest üheks tuntumaks tegevusvaldkonnaks, mis hõlmab peaagu kogu keskkonnaproblemaatika. ELi keskkonnapoliitika tugineb veendumusele, et ranged keskkonnastandardid stimuleerivad innovatiivsust ja loovad uusi ettevõtlusvõimalusi. Warleigh'i1 sõnul on keskkonnapoliitikat peetud ka üheks edukamaks ELi poliitikaks, hoolimata ühenduse üldisest majanduslikust orientatsioonist. Sellel on kaks olulist põhjust. Esiteks: need riigid, kus oli juba tugev rahvusriiklik keskkonnakaitse, võitlesid selle eest, et nende ettevõtetel ei oleks keskkonnanõuetest tulenevaid konkurentsipiiranguid teiste riikide ettevõtetega võrreldes. Teiseks: Laias laastus ei püüdnud liikmesriigid mitte kaotada ettevõtlust kitsendavaid keskkonnapiiranguid, vaid pigem püüdsid luua ühtsed ELi keskkonnakaitse standardid. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika probleemidena toob Warleigh2 välja mitmed keskkonnaeesmärkide saavutamist takistvad asjaolud probleemid poliitika rakendamisel,
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on 2004.a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsate seisundite tagamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja
katsete käigus, samuti matemaatiliste mudelite uurimisel 3) ökoloogia toetub teadustõenditele (+ statistika rakendamisele) 4. Ökoloogia rakendamisvõimalused. 1) ökoloogid kirjeldavad oma valdkonna nähtusi ja püüavad neist aru saada, saadud teadmisi saab kasutada prognooside koostamisel ning looduslike protsesside mõjutamisel (nt liigikaitse, kahjurite & parasiitide arvukuse kontroll) 5. Mis on ökoloogia, keskkonnakaitse ja looduskaitse? Nendevahelised seosed. 1) Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks[1]. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne).
Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama: keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. [1] ,,Konventsiooni põhinõue on, et riigid rakendaksid meetmeid, mis tagavad võimude tegevuse avalikustamise ja aruandekohustuse. Århusi konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis ei piirdu üksnes keskkonnakaitse eesmärkidega, vaid aitab kaasa avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele." [1] 1.ÅRHUSI KONVENTSIOONI KOLME SAMBA SÜSTEEM Konventsiooni eesmärkide saavutamiseks on sätestatud kolm menetluslikku põhiõigust- Konventsiooni kolm sammast, mida iga osapool peab tagama ja milleks on õigus keskkonnateabele, õigus osavõtule keskkonnaalaste otsuste tegemisel ning õigus juurdepääsule keskkonda puudutavatele õigusemõistmisele. [2: 164]
KESKONNA KAITSMINE Maria Düna Nikita Ille 12.A R E O ST A M IN E Reostamiste tüüpid. Füüsilised Keemilised Keskkonnakaitse •On ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Kuidas kaitsta loodust? The National Environmental Policy Act (NEPA) Oli vastu võetud 1970 aastal. Nüüdismeetodid Kuidas SA võid loodust kaitsta iseseisvalt? •Greenpeace on rahvusvaheline keskkonnakaitseo rganisatsioon, mis loodi 1971. aastal Vancouveris Kanadas. Maailma Looduse Fond •On rahvusvaheline riikidest sõltumatu maailma
OMAVALITSUSE KOHUSTUSED Omavalitsuse ülesandeks on kogukonna elu juhtimine. Sinna alla kuuluvad nt haridus, tervishoid, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, planeerimis- ja ehitustegevus, kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid, keskkonnakaitse ja jäätmemajandus, korrakaitse ja päästeteenistus ja muud riigi funktsioonid. Minu poolne kommentaar: Kogukonna juhtimine on suur ettevõtmine ja see vajab asjalikke inimesi. On kogukondi, kus üldse miski ei arene ega ei liigu edasi ja on kogukondi, kus areneb kõik väga kiiresti ja hästi sellepärast, et seda juhivad õiged inimesed. Tuues siit ka näite on näha, et Jüris on kogukonna pukis õiged inimesed haridus, tervishoid, kultuur, sport ja ka kõik muu on hästi organiseeritud.
Kotkaklub i Keskkonnakaitse üldkursus PK.0762 Kati Markus Millal ? ● ametlik registreerimise aeg oli 1999. aastal. Põhjus ? ● soov teha midagi kotkaste heaks (must- toonekurg). Millega tegeleb ? ● lindude jälgimine saatjate abil ● kotkaste rõngastamine ● seire Info jagamine: ● koduleht http://www.kotkas.ee/ ● vajadusel saab pöörduda üleriigilistes kotkaid puudutavates küsimustes kotkaekspert Urmas Sellise poole ● Veebikaamerad ● Rändekaart http://birdmap.5dvision.ee/ Rändekaart Merikotka kaamera(Läti) Sihtrühm: ● inimesed, keda ühendab soov teha midagi kotkaste heaks ● kotkahuvilised Film “Eesti Kotkad”(Gaviafilm 2005) LIFE programm Must-toonekure ja konnakotkaste kaitse korraldamine Eestis (2004-2009) RMK ja MTÜ Kotkaklubi koostööleping, mille eesmärgiks on kaitsealuste linnuliikide tõhusam kaitse (201...
põllumajanduses, energeetikas ja transpordis · ühisrikkuse ja -hoole põhimõte- kujundada elanikkonna kõigi sotsiaalsete kihtide ühisarusaamist keskkonnast kui rahvuslikust rikkusest · «saastaja maksab» põhimõte- kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste eest · olelustsükli (elutsükli) põhimõte-kajastada toote omahinnas kasutatud loodusvarade väärtus, kõik keskkonnakaitse kulutused ja keskkonnale tekitatud kahju kogu toote, teenuse või tootmise elutsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) jooksul · rahvusvahelise koostöö põhimõte Tõkestada maksimaalselt negatiivset riigipiiriülest keskkonnamõju, laiendada ligipääsu ülemaailmsele oskusteabele · jaotatud vastutuse põhimõte Rakendada keskkonnameetmed sellisel poliitilisel ja haldustasemel, kus nad annavad parima tulemuse 4
Vähemalt lähemad 30 aastat tuleb Euroopa Liidus arvestada CO2 emissioonide hinnatasemega üle 20/t, kuid keskmiselt 50/t perioodil 2010-2050. Idee oleks selles, et ettevõtted, kes ületavad neile lubatud maksaksid lisatrahve. Spetsialistid on seisukohal, et kasvuhoonegaaside maksustamisega võib mõnel põllumajandusettevõttel tekkida majanduslikult üle jõu käiv maksukoormus, mis võib ettevõttele kaasa tuua konkurentsiraskusi ka välisturul. 2. Luua igasse Eesti maakonna omavalitsusse keskkonnakaitse osakond. Praegusel ajal tegelevad keskkonnaprobleemidega omavalitsustes arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna töötajad, kes on kindlasti adekvaatsed tegelema ka keskkonnaprobleemidega, kuid palju efektiivsem oleks kui sellega tegeleks terve osakond spetsialiste. 3. Säästev transport. Erinevate meediakanalite kaudu tuleks rohkem teadvustada inimestele, et jalgsi kõndimine ja jalgrattaga sõitmine on kasulik nii endale kui teistele ning samuti
või jäätmete looduskeskkonda viimise eest. Keskkonnakahju hüvitis - riigi poolt kehtestatud kompensatsioon keskkonnale või selle üksikosale tekitatud kahju korvamiseks tekitaja poolt. Eesmärk - ennetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju. Saastetasu makstakse saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel. Saastetasu rakendatakse mis tahes jäätmete keskkonda viimisel. LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE ÜLDKÜSIMUSED Looduskaitse - abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks. Keskkonnakaitse - väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri. Võib suuresti käsitleda inimese kaitsena. Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed ja
keskkonnamõju hindamise menetlus. Keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine · Keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju põhjustaja kannab kõik nende hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud, kui seadusest ei tulene teisiti. · Keskkonnakasutus on tasuline. Keskkonna kui rahvusliku rikkuse kasutuse eest makstakse tasu, mille suurus määratakse käesolevas jaos sätestatud keskkonnakaitse põhimõtete alusel ning mille kasutamise sihtotstarve on keskkonnakaitse. Loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte · Taastuvaid ja taastumatuid looduvarasid tuleb kasutada säästlikult, arvestades nende looduslikku juurdekasvu ja varude jätkumist võimalikult pikaks ajaks. Seaduses sätestatud juhul kehtestatakse taastuva või taastumatu loodusvara aastased kasutusmäärad. Saastaja maksab
aastal ja sai tuntuks kui Brutlandi aruanne, sealt on ka pärit tänane säästva arengu algmõiste. Brundtlandi aruandes sõnastati esimest korda kontseptsioon säästvast arengust, mis peaks tagama tänase põlvkonna vajaduste rahuldamise, ilma et kahjustataks tulevaste põlvede võimalusi rahuldada omi vajadusi. Aruandes populariseeriti säästvat arendamist globaalse koostöö kaudu. Raportis toodi välja jätkusuutliku arengu kolm põhikomponenti: keskkonnakaitse, majanduskasv, sotsiaalne võrdsus. Veel öeldi raportis, et võrdsus, majanduskasv ja keskkonnakaitse on samaaegselt võimalik, mis nõuab siiski tehnoloogilisi ja sotsiaalseid muudatusi. Raportis rõhutati ka, et arengumaade rahvastel peab olema võimalus elementaarsete vajaduste rahuldamisele ning nende elukvaliteet peaks olema sama mis arenenud maades. 5)1987.a tähtsus säästva arengu ajaloos? Gro Harlem Brundtland juhtimisel tekkis komisjoni 1987. aastal ning valmis tegevusraport
koduses majapidamises. Ohtlikud jäätmed tuleks kodus koguda eraldi ja viia selleks ettenähtud kohta - ohtlike jäätmete kogumispunkti. Väheohtlikud jäätmed on oma omadustel inimeste tervisele üldjuhul kahjutud , kuid tulevad looduskeskkonnas tekkivate laguproduktide tõttu eraldi käidelda . Tootmisjäätmed on toodangu valmistamisel tekkinud jäägid, mida oma tekkekohas antud tehnoloogilises protsessis ei ole võimalik kasutada. Jäätmehooldus on keskkonnakaitse üks valdkondi, mille eesmärk on vähendada jäätmetest põhjustatavat negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele. Jäätmeid tekitamata ei saa läbi ükski inimene ning seetõttu puudutab jäätmehooldus meid kõiki. Lõplikult on möödas ajad, kus jäätmete peamiseks käitlusviisiks oli nende kuhjamine hunnikusse või matmine auku. Pool sajandit tagasi polnud Eestis teada ühtegi suuremat prügilat. Jäätmed olid loodussõbralikud ja kergesti lagunevad
Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................... lk 3 Svaasimaa........................................................................................................ lk 4 Kliima.............................................................................................................. lk 5 Veondus........................................................................................................... lk 5 Turism.............................................................................................................. lk 5 Abi................................................................................................................... lk 5 Relvajõud......................................................................................................... lk 6 Majandus..............................
· Keskkonnamõjude hindamine 85/337/EMÜ · jäätmete raamdirektiiv 75/442/EMÜ · Linnudirektiiv 79/68/EMÜ · jne Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) III periood Nimetatud Aktiga lülitati EMÜ asutamislepingusse eraldi jaotis "Keskkond" · Artiklid 130r, 130s ja 130t sätestasid EÜ keskkonnapoliitika põhieesmärgid ja printsiibid · Piiritlesid EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris · Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted · Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni IV periood · Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja õiguse aluseid ja eesmärke · Võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega
Keskkonnakaitse teaduskond KODUNE TÖÖ Üliõpilane: Keskkonnakaitse esimene kursus ,,PUNASED RAAMATUD" juhendaja: Prof. 2013 Sisukord Mis on punased raamatud?..................................................................................................3 Eesti punased raamatud.....................................................................................................
keskkonnakahju ärahoidmist; sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamine vähemohtlike ainetega; arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid. Kaupade vaba liikumine EL siseturu üheks põhimõtteks on kaupade vaba liikumine, kemikaalide nõudeid ühtlustavad identifitseerimise, klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise alused, Kaubale saab seada, ja on seatud, piiranguid lähtudes tervise- ja keskkonnakaitse vajadusest. Vastutavad ministeeriumid kemikaaliohutuse eri valdkondades Valdkond Vastutaja Otsene inimese tervise kaitse tagamise korraldus SOM Keskkonnakaitse, looduskaitse KKM Taimekaitse PÕM Vara kaitse korraldus SIM Kaupade vaba liikumise tagamine MKM Kemikaalide ohutu veo korraldus KEMIKAALISEADUS REACH määrus CLP määrus Väetiseseadus Taimekaitseseadus kosmeetikavahenditele Rahvaterviseseadus Tarbijakaitseseadus
Perioodil 2000-2011 sisserännanute elukoha valikud Eestis jaTallinnas Kerdi Koonik Keskkonnakaitse 2015 • Teema- Perioodil 2000 – 2011 sisserännanute elukohavalikud Eestis ja Tallinnas • Eesmärk- selgitada välja erinevate sisserände gruppide elukohavalikud Eestis ning Tallinna linnaruumis perioodil 2000 – 2011 • Uurimisülesanded- neid on 3 • Kasutatud on Statistikaameti andmeid 2011 aasta rahvaloenduse põhjal • 4 peatükki- 1) olemus,ulatus,tegurid 2) andmed ja metoodika 3) suundumused
1967-1972 Ühenduse institutsioonid ei pööra erilist tähelepanu keskkonnapoliitika arendamiseks. Vaid üksikud keskkonnakaitselised meetmed, nt direktiiv ohtlike ainete klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kohta ning mootorsõidukite heitgaaside emissioonide kohta. 1972. aastast kuni 1986. aasta ühtse Euroopa aktini. Märts 1972 - ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis, Stockholmi Deklaratsioon, millega formuleeriti kaasaegse keskkonnakaitse põhieesmärgid ja printsiibid. November 1972 - Pariisi tippkohtumine, rõhutati vajadust Euroopa Ühenduse(edaspidi EÜ) keskkonnapoliitika järele. Ühenduse institutsioonidele tehti ülesandeks töötada välja tegevusprogramm. 1973-1976 esimene ja 1976-1981 teine EÜ keskkonnaprogramm julgustasid liikmesriike individuaalseks tegevuseks ilma läbiva keskkonnapoliitika kontseptsioonita("kes reostab, see maksab" printsiip)
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond Mullastikukaardi analüüs Keskkonnakaitse I Tartu 2014 Tabel 1. Põllumassiivi nr 65448024352 mullastik. Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, Šiffer horisondi aste % tüsedus Klg v°_1sl30- 50/v°_1ls_120- 20 22-25 II 2,7 43 40/v_1ls_1(70- 80)
5. Aklimatiseerumine, reklimatiseerumine vältida konkurentide haiguste sissetoomist 6. Biloogilised meetodid taimkaitses 7. Repellendid loomade, lindude hirmutamiseks kunstlikud vahendis mis ei ole loomadele ja lindudele ohtlikud hernehirmutis, konservikarbid, läikivad ribad 8. Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine 9. Fotojaht 10. Loomaaiad _____________________________________________ 5. 1) RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ KESKKONNAKAITSE ALAL Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on · Hädavajalik rändliikide kaitse · Vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes · Aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele · Aitab oliliselt kaasa looduskaitseliste teadmiste levikule. Juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses Organisatsioonid : Maailma Looduskaitse Liit (IUCN), Ühinenud rahvaste
mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele.. Peamiseks vahendiks nende eesmärkide saavutamisel on tihe koostöö liikmesriikide vahel, samuti dialoogi, konsensuse ja teineteise parimatest kogemustest õppimise põhimõtete rakendamine. Saavutused: Privaatsuse ja andmevoogude kaitse. Tööhõive stateegia, mis hõlmas muudatusi töökorralduses. Esimest korda läbiviidav rahvusvaheline PISA test OECD algatusel. Organisatsioon püüab 6 slaid OECD tegeleb enamasti keskkonnakaitse probleemidega nagu näiteks energiaprobleem või jäätmeprobleem. NäiteksEuroopa Liit teeb kemikaalide ohutu käitlemise küsimustes tihedat rahvusvahelist koostööd, mida suunab OECD. Või rohelise majanduskasvu strateegia, mis pakub konkreetseid soovitusi ja mõõtmisvahendeid riikide jõupingutuste toetamiseks majanduskasvu ja arengu saavutamiseks Lisaks teeb organisatsioon analüüse, millega püütakse määrata uusi tekkida võivaid probleeme ning
HALOGEENIÜHENDID
Halogeenid paiknevad VII A rühmas(F,CL,BR,I).
Lihtained kahe aatomilised (F2,Cl2,Br2,I2).
Väliselektronkihil 7 elektroni(F:+9/2)7) ).
Olekud gaasiline(Fl,Cl), vedelik(Br), tahke(I).
Orgaanilised ühendid(kasutatakse hargnemisel):
· F-fluoro
· Cl-kloro
· Br-bromo
· I-jodo
Halogeenide omadused:
· füüsikalised omadused- mõned vähesed halogeenühendid on toa temperatuuril
gaasilised. Halogeenide tihedus on üpris suur: nad on veest raskemad. Vedela
halogeeniühendi ja vee segu kihistub kiitesti, nii, et alumise kihi moodustab
halogeeniühend.
· füsioloogilised omadused- kõik halogeeniühendid välja arvatud ehk nende polümeerid,
on rohkem või vähem mürgised, suurem osa neist koguni väga mürgised. Kergesti
lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega. Halogeene sisaldavate alkaanide
takistus kasvab reas Rf
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
