Ökoloogiline jalajälg Eestis-Rootsis ja Nepalis (0)

Sarnased õppematerjalid

1

odt

Ökoloogilise jalajälje võrdlus Eesti, Hispaania ja Moldova vahel

Ökoloogilise jalajälje võrdlus Eesti, Hispaania ja Moldova vahel Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa- ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutavate ressurside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha/ in a) Eesti ökoloogiline jalajälg on 7,9 (gha/ in a) ning see number on suhteliselt suur võrreldes paljude teiste riikidega. Peamiseks põhjuseks on põlevkivist energia tootmine. Kuid oma roll on samuti selles, et inimesi on pindala kohta vähe, mis muudab ökoloogilise jalajälje näitaja suuremaks. Näitajat mõjutavad samuti eestlaste erinevad tarbimisharjumused. Kui arvesse võtta Eesti bioloogilist kandevõimet, mis on 9 (gha/ a), siis see tasakaalustab jalajälge. Lisaks sellele veel

Bioloogia

2

docx

Ökoloogiline jalajälg Eestis, Moldovas ja Tšehhis

ökoloogilisi ressursse ning kuidas parandada riigi jätkusuutliku arengut. Jalajälje arvutamisel kasutatakse erinevaid komponente, mille vahel maapind jaotub: põllumaa, karjamaa, mets, kalaveed, CO2 ning hoonestatud maa. See on andnud riikidele võimaluse end teistega võrrelda. Mina olen valinud võrdlemiseks lisaks Eestile Moldova ja Tšehhi. Eesti on suure rahvusliku koguproduktiga riik, millel on ainult 1.3 miljonit elaniku. Madal rahvaarv võiks tähendada, et riigil on väike ökoloogiline jalajälg, kuid Eestis on see üpris vastupidine. Eestis on ühe elaniku kohta keskmine ökoloogiline jalajälg 7.9 gha/in, mis tähendab, et inimeste vajaduste rahuldamiseks läheb vaja üle nelja maakera. Suurem osa ehk natuke alla poole jalajälje suurusest põhjustab fossiilkütuste põlemisel põhjustatud süsihappegaas. Heast küljest on Eestil suur bioloogiline kandevõime (9 gha/in), mis jätab riigile 1.1 gha/in reservi

Keskkonnakaitse ja säästev areng

6

docx

Eesti ökoloogiline jalajälg

Kas riigil on reserv või defitsiit? Eesti enda keskkonnaruum (9,09 gha/in.a) on suurem kui meie ökojalajälg: võib öelda, et üleilmses plaanis oleme siiski andja-, mitte saajariik. Teisisõnu, meie maal on elukooslusi kandvat pinda praegu rohkem, kui siinsed inimesed praeguse eluviisi puhul ökoloogiliste teenuste tarbeks kasutavad Rahvaarv 1 286 540 Bioloogiline kandevõime (Ökoloogiline puudujääk (defitsiit) või varu (reserv). = bioloogiline kandevõime) PERUU ökoloogiline jalajälg 1,8 gha/in Millega tegeleb riik? Oil is the primary energy source in Peru and it accounts for over 50% of Peru's energy needs.  Wind Potential - Tuuleenergia  Solar Potential- Päikseenergia  Coal Reserves- Kivisüsi  Natural Gas Reserves- Maagaas  Oil Reserves- nafta Autotööstus, Kalatööstus, Metallitööstus(toodetakse rauamaaki), naftatootmine Riigi rahvaarv 28 409 897 (2003) inimest. KANADA ökoloogiline jalajälg 7.66 gha/in.

Geograafia

2

docx

Ökoloogiline jalajälg

Ökoloogiline jalajälg Mari Poom 8.a Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui suur on maakera elanike keskmine ökojalajälg? Maakera elanike keskmine ökojalajälg on 2

Bioloogia

8

pdf

Tallinna naiste ja meeste ökoloogilise jalajälje võrdlus

suurim keskkonnamõju on tööealistel inimestel, kuna lastel ja pensionäridel on see märgatavalt väiksem. Tallinna elanike vanuselise struktuuri alusel kujunes valimi suuruseks 107 inimest. Käesolevas töös oli ökoloogilise jalajälje ühikuks globaalhektarit inimese kohta aastas – gha/in a. Globaalhektari all mõeldakse pindala, mis annab niisama palju toodangut kui maakera kõigi vastaval aastal elukooslust kandvate hektarite keskmine. Nii näiteks oli 2006. aastal maakera elanike ökoloogiline jalajälg 2,6 gha/in a, seevastu eluslooduse kandevõime määr ainult 1,8. Sama aasta andmetele tuginedes oli Eesti ökojalajälg 6,4 gha/in a, eluslooduse kandevõime oli 9. Tähelepanekud 1. Käesoleva uuringu kohaselt on Tallinna elanike ökoloogiline jalajälje suurus 3,82 gha/in aastas. Vastavalt arvutustele Käthe Malmre bakalaurusetöös “Keskkonnaruum ja ökoloogiline jalajälg kui linnade jätkusuutlikkuse

Keskkond ja säästev areng

20

ppt

Rahvastiku kasv ja tarbimine

87% kõigist 84% kogu 58% liha- ja kalatoodetest, kogu maailma energiast, paberist, sõidukitest, kõige kõige vaesemad vaeseimad vaesemad aga 1% alla inimesed 1.1% 5% alla 4% © UNHCR  Ökoloogiline jalajälg Üksiku Tõhus inimese põhjustatud loodusvarade Ökoloogilist jalajälge ökoloogiline tarbimise on jalajälg arvestiglobaalsetes väljendatakse arvutatakse hektaritesselle ökoloogiline järgi,kohta jalajälg. inimese kui palju põllumajandus- aastas (gha/in a). ja

Demograafia

9

doc

Nepal

1990. aasta põhiseaduse järgi on Nepal konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipea on päritava võimuga kuningas. Kahe kojalise parlamendi esindajatekoja 205 liiget valitakse 5aastaks enamusvalimistel, rahvusnõukogu 60 liikmest valivad 50 esindajatekoda ja riigi haldusüksused, 10 määrab kuningas. Rahvusnõukogu tegutseb 6aastat, iga 2aasta järel vahetub 1/3 liikmetest. Valimis õigus hakkab 18 aastaselt. Valitsusjuhi ja valitsuskabineti liikmed nimetab kuningas. Nepalis on mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on Nepali Kongressipartei, Kommunistlik partei/ühendatud Marksistlik-Leninlik partei ja rahvuslik Demokraatlik Partei. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Põhiseaduse kehtivus on 2006 aastast peatatud, jaanuarist 2007 tegutseb ajutine parlament. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Nepaal osaliselt vaba riik. Korruptsiooniindeksi järgi asub Nepal maailmas 121. kohal. 28. mai.2008.a. kaotati monarhia ja Nepalist sai vabariik.

Geograafia

2

doc

Nimetu

Minu ökoloogiline jalajälg. Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult.

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)