Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ökoloogiline jalajälg Eestis-Rootsis ja Nepalis (0)

1 Hindamata
Punktid




Ökoloogiline jalajälg Eestis, Rootsis ja Nepalis Kõige levinum tarbimisnäitaja on ökoloogiline jalajälg. Ökoloogiline jalajälg on 
meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja ühes 
aastas meie poolt kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, kütus või toiduained) 
tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või 
looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui inimkond kasutab liiga palju ressursse 
ning tekitab rohkelt jäätmeid, siis tulevaid põlvi ei pruugi oodata üldse selline elu 
nagu meil praegu on. Keskmise eestlase ökoloogiline jalajälg aastal 2007 oli 7,9 gha/in a, mis tähendab, 
et Eesti inimese vajaduse rahuldamiseks läheks vaja umbes 4,5 maakera. Eesti 
inimese ökoloogiline jalajälg on tõenäoliselt nii suur seetõttu, et siin kasutatakse 
elektritootmiseks peamiselt põlevkivi. Põlevkivi kaevandamine ning põletamine on 
Eesti suurim saastetekitaja, kuna aastas tekib 5-7 mln tonni tuhka ning 1 mln tonni 
poolkoksi, mida tuleb kuhugi ladestada ning neist taaskasutatakse ainult väga 
väikest osa. Kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veerežiimi muutmine 
ning vee reostamine. Bioloogiline kandevõime on Eestil 9 gha/in a, mis tuleneb 
sellest, et meie riiki katab ca 60% ulatuses mets.  Aastaks 2012 oli keskmise eestlase jalajälg langenud 6,9 gha/in a. 5 aastaga langes 
see 1 gha/in a. See tuleneb tõenäoliselt sellest, et igapäevaselt kasvab inimeste 
keskkonnateadlikkus ning üha enam reklaamitakse tegevusi, mis aitavad antud 
väärtust kahandada. Viimase näiteks võib tuua viimasel ajal levima hakanud 
üleeuroopaline autovaba päev. Märkimisväärne tähtsus on ka aina suureneval 
taastuvenergia kasutamisel. Võrdluseks valisin ma Rootsi. Seal elab 7 korda rohkem inimesi kui Eestis ning 
Rootsil on 25% võrra väiksem ökoloogiline jalajälg. Keskmise rootslase ökoloogiline 
jalajälg oli 2012. aasta seisuga 7,3 gha/in a. See on tõenäoliselt tingitud sellest, et 
väga suur osa sealsest majanduskasumist moodustab tööstus ning tootmine. Paraku
on tööstuse ning tootmise tagajärjeks väga suur süsinikujälg. Rootsi bioloogiline 
kandevõime on 10,6 gha/in a seetõttu, et suur osa sellest on kaetud metsaga, 
täpsemalt 65%, ning metsaraiet esineb seal vähesel määral. Teiseks riigiks valisin ma Nepali, mille elanikkond on peaaegu 22 korda suurem kui 
Eestil, kuid pindala ainult 3,5 korda suurem. Nepali keskmise elaniku ökoloogiline 
jalajälg 2007. aasta seisuga oli 3,6 gha/in a ja bioloogiline kandevõime ainult 0,5 
gha/in a. See tähendab, et Nepal on bioloogilise kandevõimega 3 gha/in a võrra 
miinuses. Peamisteks põhjusteks on tööstused, mis eraldavad väga suures koguses 
süsihappegaasi. 2012. aasta andemete põhjal oli Nepali ökoloogiline jalajälg 1 gha/in a ning 
bioloogiline kandevõime 0,6 gha/in a. Sellest võime järeldada, et Nepali elanikkond 
ning valitsus on tõsiselt loodusest hoolima hakanud ning leidnud võimalusi, kuidas 
oma süsinikujälge vähendada.


Ökoloogiline jalajälg on minu valitud riikidest kõige suurem Nepalis ning kõige 
väiksem Rootsis. See võib tuleneda sellest, et Nepal on vähearenenud ning Rootsi 
on kaugelarenenud riik. Mida rohkem me oma looduse jaoks teeme ning mida 
rohkem me seda hoiame, seda kauem saab inimkond siin planeedil elada.
Ökoloogiline jalajälg Eestis-Rootsis ja Nepalis #1 Ökoloogiline jalajälg Eestis-Rootsis ja Nepalis #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erikson1254 Õppematerjali autor
Referaat aines keskkonnakaitse ja säästev areng

Sarnased õppematerjalid

MIS ON ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG
18
docx

MIS ON ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG?

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut MIS ON ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG? Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................................3 1. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine....................................................................................................4 2. Eesti ökoloogiline jalajälg.............................................................................................................6 3. Säästlikuma tuleviku poole............................................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................................................................................8 Allikad............................................................................................

Ökoloogia
Ökoloogiline jalajälg ja Natura alad
6
pdf

Ökoloogiline jalajälg ja Natura alad

Looduskaitse Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemidele. Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit.

Looduskaitse
Inimese ökoloogine jalajälg
48
odt

Inimese ökoloogine jalajälg

Tallinna Teeninduskool Inimese ökoloogiline jalajälg Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Inime se ökoloogiline jalajälg Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………… ……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav

Ökoloogia
Keskkonnakaitse ja säästev areng eksami kordamisküsimused
22
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng eksami kordamisküsimused

ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Väga ligikaudu on see seotud assimilatsiooni kasuteguriga toiduahelates (kui näiteks ahvenad on söönud ära 500 kg noorkalu, siis nende biomass suureneb ligikaudu 50 kg võrra; kui haugid söövad 50 kg ahvenaid, suureneb nende biomass umbes 5 kg). ökoloogiline seljakott (mõiste ja näide): “nähtamatu” materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Näiteks arvuti ökoloogiline seljakott on hinnanguliselt 200 kg taastumatuid materjale lõpliku toote 1 kg kohta. ökoloogiline ületamine: et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohi inimeste ökoloogiline jalajälg ületada keskmiselt 2,1 globaalset hektarit aastas. ökoloogiline tasakaal: ökosüsteemi püsiv seisund, milles süsteemi liigiline koostis, ruumiline struktuur ning aine- ja energiabilanss kõiguvad püsiva keskväärtuse ümber; bioloogilised interaktsioonid: organismide ja liikide vahelised suhted

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Jätkusuutlik areng
9
doc

Jätkusuutlik areng

Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................... 3 Jätkusuutliku arengu tagamine...............................................................................................................4 Ökoloogiline jalajälg.................................................................................................................................5 Kokkuvõte..................................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus

Kodanikuõpetus
Keskkonnakorraldus vastatud
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

arendada jäätmekäitlust, eriti ohtlike jäätmete käitlust. 6. Jääkreostuse likvideerimine - likvideerida tegevuse lõpetanud objektidest põhjustatud jääkreostus ja taastada maastikud 7. Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse - kindlustada põhjaveevarude kvaliteet ning tagada nende säästlik kasutamine ja kaitse. 8. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - tagada ratsionaalse käsutamisega siseveekogude ja rannikumere ökoloogiline tasakaal ning kalavarude ja vee- elustiku looduslik taastootmine. 9. Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - vajalik tagada Eestile omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, looduslike ja poollooduslike koosluste ning maastike püsimine. 10. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - viia tehiskeskkonna seisund vastavusse tervisekaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Inim- ja loodusõbraliku tehiskeskkonna loomine

Keskkonnakorraldus
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018
35
docx

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018

Kaks võimalust mõõtmiseks: 1)Võttes arvesse kõike asjaolusid, kas võite öelda, et olete; a) väga õnnelik, b)õnnelik, c)õnnetu, d)väga õnnetu. 2) Kui rahul ja õnnelik Te olete oma eluga? Hinnake 10 palli skaalal 1-täiesti mitterahul, 10-ülimalt rahul. Kuigi valdavalt hindavad ennast õnnelikumaks kõrgema keskmise sissetulekuga riikide elanikud, on ka väga madala sissetulekuga inimeste hulgas õnnelikke (Columbia, Pakistan, Filipiinid jne). 48. Ökoloogiline jalajälg ­ mida see tähendab ja mida sellega mõõdetakse? Mis on ökoloogilise jalajälje kõige olulisem osa? Ökoloogilise jalajälje (ÖJ) meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. ÖJ on ülemaailmselt kasutatav meetod, arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse

Keskkonnaökonoomika
Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks
33
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

põlvkondade võimalusi vastata nende vajadustele. Tee inimtegevuse tasakaalustamiseks loodusega laiemalt. Ühe planeedi kontseptsioon ""...a continuing process of economic and social development, in both developing and industrialised nations, that meets the needs of the present without compromising the ability of future generations to meet their own needs" Roheline eluviis - ehk ökoloogiline elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Tasakaalukas elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja kestmise. Majanduslik aspekt - optimaalne loodusressursside kasutamine Taastumatud ressursid Taastuvad ressursid Sotsiaalne aspekt - inimene oskab väärtustada teisi inimesi ja oma keskkonda. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive tulevastele põlvedele. SA probleemid

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun