Kaitse Eestis: Karu ei ole Eestis kaitse all olev liik. Elupaik: Karu elab põhiliselt suuremates metsamassiivides. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Talviti karu magab maapinnaorvas või –koopas, mille ta vooderdab oksaraagude, sambla või muu kuivanud taimse materjaliga. Enne talve võib ta teha mitu sellist pesa. Magamiskambri tavaline ruumala on umbes 2m³ Eluviis: Karu on põhimõtteliselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult rändavad karud
Kiskjad Kiskjate ompära on see, et nad toituvad teistest loomadest. Kiskjad kuuluvad imetajate hulka. See tähendab, et nad on püsisoojased selgroogsed loomad, kes omavad higinäärmeis, karvkatet ja toidavad oma järglasi piimaga. Maailmas on kiskjalisi üle 100 liigi, mis ei ole just kuigi palju kui arvestada seda, et erinevaid putukaliike on maailmas üle miljoni. Sellest 100-st liigist elab Eestis 13 liiki. Nendeks on hunt, ilves, kährik, kärp, nirk, mäger, metsnugis, mink, naarits, pruunkaru, rebane, saarmas ja tuhkur. Saagi haaramiseks on kiskjatel suured kihvad. Veel on neil purihambad luude purustamiseks, lõikehambad toidu tükeldamiseks ja purihambad toidu peenestamiseks. Saagi jahtimisel ja haaramisel mängivad küünised suurt rolli. Kiskjalised jagunevad lihatoidulisteks, kes söövad ainult teisi loomi või nende laipu ja segatoidulised, kes söövad nii teisi loomi kui ka taimi. Üks segato...
Sissejuhatus "Check out" on räme, ropp ja ka painav mõnes mõttes. Aga ikkagi, lööv, tabav ja hinge kinni võttev. Näitab ideaalselt ära, et rikas olla ei ole lõbus, ja et seks, raha ja narkootikumid ei suuda täita tühjust su hinges. See kuidas peategelane Tom muutus teiste inimeste silmis oma rahaks. Kuidas raha võtab ära selle, mis teeb (või tegi) su inimeseks. Teose ajalooline skeem "Romaani kirjutamist alustas Kender 2000. aasta veebruaris. Aine kogumine oli väga tevistkahjustav. Krijanik puhkasin, kogus inspiratsiooni ja jälle alustas kirjutamist. Tegevus toimub meie ajal Tallinnas. Romaan kritiseerib ja räägib halvustavalt meediast. Vaatamata ajakirjanduse halvustavast kriitikast kuulsuste vastu on staarid sellest sõltuvuses. Nagu peategelane Tom ostis hommikuti kioskides kõmu uudistega ajakirju, lootes, et ta näeb artikleid endast. Ta vihkas ajakirjanikke, kuid ta tahtis, et meedia räägiks temast. Tegelaskond Põhilistek...
1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur –Ori, kes sai vabaks ja Jaanuse vanaisa. Tambet –Vahuri poeg ja Jaanuse isa. Metsa Jaanus–Peategelane-Tasuja. Oodo –Junkur kes oli Lodijärve lossi valitsaja. Emmi –Oodo õde. Rüütel Kuuno –Emmi peigmees. Prohvet Pärt –Eremiit, kes õpetas Jaanust. Maanus –Talupoeg Jaanuse hoolealune ja sõber. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur sai vabaduse põgenedes, kuid piiskop sai Vahuri kätte. Karu tuli piiskopile kallale. Vahur tappis karu. Piiskop lubas ta vabaks. Vahuri viimased sõnad olid vabadusest. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid head sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli tormakas, vihane, tige, hooletu... Oodo iseloom mõjutas neid nii, et kõik raamatus olevad sündmused said hobuse seljast kukkumisest alguse. 5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emmi suhteid? Jaanus ja Emmi olid head sõbrad. 6
Sissejuhatus Karu on suur maismaakiskja. Neid on seitse liiki. Üksikud neist kaaluvad kuni 500 kg, kuid enamasti kohtab siiski märksa väiksemaid isendeid. Karvastiku värvus on muutlik, tumepruunist, peaaegu mustast kuni helehalli ja õlgkollaseni välja. Karude kehaehitus on raskepärane, saba lühike, silmad väiksed, jäsemed lühikesed ja viievarbalised.Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10. sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafirka Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20. sajandil. Karude koguarvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000. Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001. aastal 550 isendit. Karude toit ja toitumine Karude toit sõltub aastaajast ning ühe või teise toiduaine saagikusest. Koopast väljunud,
Andu115 2 (61)KARU..........................................3 (53)HUNT............................................5. (7)MADU.............................................7. (16)SIGA............................................8. (165)LAPS..........................................9. 3 Hellitad last, siis kasvatad karu 1. Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad Hulk koeri teevad viimaks karule näpistust 2. Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom 3. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe-kolmekesi 4. Hundil on ühe mehe jõud, aga üheksa mehe aru, karul on üheksamehe jõud, aga ühe mehe aru 5. Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene 6. Karu õpetadas tantsma, siis inimeseloomast ei saa jagu
"TÄNA ON TÄNA & FOREVER ON FOREVER" Margus Karu MARGUS KARU ELULUGU Sündinud 11.09.1984 (31) Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala Kuukulgur Filmi reklaami- ja filmiprodutsent "Nullpunkt" autor "TOT & FOF" on teine romaan TEGELASED Tekla Tuul- reklaamifirma töötaja ja saatejuht, egoist, depressioonis, elust tüdinud, elumõtteta Elvis- hooliv, armunud Teklasse Kait- modell, nooremana ambitsioonikas SISU Tekla Tuule ummikseis Elvise korraldab üllatuspeo Tekla tarbib LSD-d
Polar bear Ursus maritimus or the "sea bear." Polar bears live near the circumpolar at north in areas where they can hunt seals at open leads. Scientists estimate that there are between 22000 to 27000 polar bears. Its closest relative is the brown bear. Adult male polar bears are 2,5 to 3 meters tall. They weigh 250 to 770 kilograms. Adult female bears are smaller. They are about 1,8 to 2,5 meters tall and weigh 90 to 320 kilograms. Polar bears usually eat seals usually the ringed seasl, but sometimes the bearded seals. When hunting is good, polar bears will typically eat only the fat and leave the rest of the carcass for scavengers including arctic foxes, ravens, and younger bears. Polar bears also sometimes kill and eat both walrus and beluga whales. They have even hunted short-legged reindeer and sometimes even birds and bird eggs. Polar bears are top of the food cha...
Mina tegin oma referaadi päikesekarust. See teema on mulle väga huvipakkuv ning kindlasti ka silmaringi avardav. Selle töö peamine eesmärk on laiendada oma teadmisi selle karuliigi ning talle iseloomulike omaduste vallas. Usun, et see töö hõlbustab suuresti selle karuliigi tundmaõppimist ja tekitab nii mõnelegi tahtmise isegi mõne veidi haruldasema loomaga tutvust teha. Päikesekaru Päikesekaru ehk malai karu ehk biruang (helarctos malayanus) on karuliik, keda loetakse maailma väikseimaks karuks. Täiskasvanud isend veedab suure osa oma elust puu otsas. Ta on öise eluviisiga ning ei maga talveund. (viited 1, 3). Omadused Päikesekaru karvastik on süsimust, lühike ja läikiv. Õlgadel on tal kaks pöörist, kus kasvavad karvad igasse eri suunda. Kaela külgedel asetseb tal madal hari, mis jõuab välja rinna keskosani, moodustades kuusirbi kujulise heleda keermekoha, kus kasvavad karvad
Võnnu Keskkool Lõvid Referaat Autor: Silver Hani Klass: 7.kl Juhendaja: Taimi Tamm-Vask Võnnu 2014 VÄLIMUS: Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste kehapikkus on 180 240 cm, saba pikkus 6090 cm, mass 180-227kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud sugulinedimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Isalõvi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest. Isaslooma nägu on enim tunnustatud sümbol kultuuris. Lõvi nägu on kujutatud kirjanduses, skulptuuridel, maalidel ...
Jääkarud Põhiandmed Suurus · Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m · Kõrgus püstiasendis:2,43,3m · Jalatalla suurus 30cm pikk ja 25cm lai. · Kaal : isastel 300650kg , emastel 175300kg Paljunemine · S uguküps : 35 aastaselt · P a a ritumis pe riood: Märtsilõpust mai alguseni. · Tiinus e ke s tus :195265 päeva · P oe ga de a rv: Tavaliselt 2 · P a a ritumis a ja l lä biva d is a s e d e ma s te ots ingul pikki va he ma id · P oja d:Kaaluvad sündides450 900grammi ning on rotisuurused. · P oja d:Nad sünnivad ilma karvateta,pimedate ja kurtidena. Eluviis · Harjumispärane eluviis: Elavad eraldi. · Toitumine:Hülged,loomakorjused,taimestik · Eluea pikkus:25 30aastat,vangistuses(loomaaias)kuni45 aastat. Toitumine · Jääkarud toituvad · Surnud vaalalisi ja morski põhiliselt hüljestest. · Pisinärilised, · Nad peavad jahti · polaarrebased, ...
Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Kui jahusaagid on head, siis söövad nad ainult rasva ja jätavad ülejäänud korjuse raipesööjatale, kaasaarvatud arktika rebastele, ronkadele ja noorematele karudele. Mõnikord tapavad ja söövad jääkarud morskasid ja vaalasid. Kui leitakse kaldale uhutud korjus, võib selle ümber koguneda 10 kuni 20 karu. Neid on nähtud jahtimas põhjapõtru. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad - nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. 5 Eluviis
Sisukord 1. Keskonnatingimused laanemetsas 2. Taimed laanemetsas ja nende kohastumine 2.1 Kuusk 2.2 Jänesekapsas 2.3 Kuuseriisikas 3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav 3.2 Karu 3.3 Valgejänes 4. Kasutatud kirjandus 1. Keskonnatingimused laanemetsas Laanemetsa pinnas on viljakas ja niiske. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda metsa või metsata aladega. Laanemetsa puurindes on tüüpiline liik kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisi puuliike
tapmiseks piisab tal ühest käpalöögist. Jääkaru tõitub erinevatest kaladest, lindudest, vahel ka hüljestest ja väiksematest imetajatest.Ta on väga osav jahipidaja- hülge püüdmine kevadise jää sulamise ajal, nõuab oskusi. Märgatest hüljest jääserval,ujub ta kiirelt ja märkamatult,jättest vaid nina välja. Jääkaru Jõudesjäätükini hüppab ta üles, tõugates altpoolt kehaga nii tugevalt jääd, et hüljes kukub vette. Karu tapab ta oma võimsa käpalöögiga. Jääkarul sünnivad pojad ,oktoobris või novembris, emakaru kaevatud koopas,kus nad püsivad kolm kuni neli kuud. Siis õpivad nad pidama jahti ja tappma. Pojad võõrduvad emast umbes kaheaastaselt. Emakaru poegadega Pingviin Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarkita jäises kliimas. Suurimad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Pingviinidel on
................................................................................... 8 3. Mikrojuhtimine............................................................................................................... 8 4. Maniakaalne käitumine................................................................................................... 8 3. Kättesaamatus................................................................................................................. 9 4. Armin Karu juhina.................................................................................................................. 9 Kuidas inspireerite ja kannustate töötajaid?................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12
Vetikad läänemere elustikus Kärolin Klemm 6.Klass Lagedi Põhikool Sisukord Vetikad Rohevetikad Pruunvetikad Punavetikad Läänemere taimestik Läänemeri Läänemere asukoht Kasutatud kirjandus Vetikad · Kuuluvad protistide riiki · Puuduvad lehed,varred ja juured · Hõljuvad vees,kasvavad veegogu põhjas või kinnituvad kaljudele,kividele,veeloomadele · Vetikaid leidub ka mullas,puutüvel,kaljudel,polaaralade jääaladel,jääkaru karvades Rohevetikad · Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Pruunvetikad · Pruunvetikad on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 15002000 liiki. Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres. Punavetikad · Punavetikad on punavetiktaimede hõ...
.......................4 TÄHELEPANEKUID.................................................................................................................5 LISA 1........................................................................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Süstemaatiline kuuluvus:
..2 (harva kuni 5) abitut poega. Areng Poegade silmad avanevad ühe kuu vanuselt. Imetatakse poegi 4...5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Täielikult iseseisvuvad noored loomad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. Maksimaalne eluiga küündib viiekümne aastani. Koht Karu on tippkiskja, keda ohustab ainult inimene. ökosüsteemis Ohustatus ja Jaht on lubatud varitsus või hiilimisjahina 1. augustist 30. septembrini ning varitsus ja kaitse hiilimisjahina 1. oktoobrist 31. oktoobrini. SÜSTEMAATIKA Pruunkaru kuulub imetajate klassi kiskjaliste seltsi karulaste sugukonna karu perekonda. Pruunkarule kõige lähem sugulasliik
TOITUMISELT ON LAIA LEVILA TÕTTU ERISTATAKSE MITMEID PRUUNKARU ALAMLIIKE, MIS ERINEVAD NÄITEKS KASVU, KOLJU KUJU, KARVKATTE VÄRVUSE JA MITME MUU MORFOLOOGILISE TUNNUSE POOLEST. KAITSE EESTIS: PRUUNKARU EI OLE EESTIS KAITSE ALL OLEV LIIK. ELUPAIK: PRUUNKARU ELAB PÕHILISELT SUUREMATES METSAMASSIIVIDES. AVAMAASTIKUL VAJAB TA MÕNINGAST TIHEDAT TAIMESTIKKU, KUS END PÄEVAL VARJATA. HARILIKULT ELAB TA KÕRVALISTES, RASKESTI LIGIPÄÄSEVATES METSADES. TALVITI KARU MAGAB MAAPINNAORVAS VÕI –KOOPAS, MILLE TA VOODERDAB OKSARAAGUDE, SAMBLA VÕI MUU KUIVANUD TAIMSE MATERJALIGA ELUVIIS: KARU ON PÕHIMÕTTELISELT ÖISE ELUVIISIGA, PÄEVAL LIIGUB KARU SIIS KUI TEDA HÄIRITUD. SÜGISEL, KUI MARJAD ON VALMINUD, SIIS VÕIB TEDA TIHEDAMINI KA PÄEVAL NÄHA. SEGAMINI VÕIB AJADA: EESTIS TEDA VEAVALT KELLEGAGI SEGI VÕIB AJADA. KUI SIIS EHK AINULT KAUGEMALT MÕNE SUURE JA TUMEDAT VÄRVI METSSEAGA. ELUIGA: LOODUSES ELAB KARU TAVALISELT 20-30. AASTASEKS
Toorumi pojad Handid on soome-ugri rahvas,kes elavad Lääne-Siberis Obi jõe ääres. Nad on kütid ja kalastajad. Hantidel on kaks kodu, talvel elavad nad talvekojas ,kevadel kolivad aga jõe äärde. Nad elavad Lääne-Euroopa suurusel maa-alal. Filmi nimi on ,,Toorumi pojad" ,sest Toorum on hantide jumal. Karu on jumala tooru poeg ja handid tooru rahvas. Karu on hantidele kui vanem sugulane. Kuna karu on toorumi saadik peab talle koja ehitama. Karu koda püstitatakse inimeste suvekoja aukohale, mis on tagaseina ja tulekolde vahel. Karu koja ehitamiseks läheb vaja männipuud, seedermänni juurt ja seedermänni kohevat latva. Enne karu äratamist puhastatakse ja pühitsetakse suvekoda suitsuga ja tehakse mitmeid rituaale. Karu kotta paigutamine on väga tähtis,sest sellel on väga eriline viis. Karu kantakse kaarega tagaseinast mööda ja katuseluugist sisse .Tagasein on maja selg, katuseluuk silm, mis avaneb taevasse jumala poole
Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul lühike juppsaba. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Karule on iseloomulik see, et kõndimisel toetub ta kogu tallaga nagu kõik karulased, ta on tallalkõndija. Selle poolest sarnaneb ta ka inimesega. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis varvast, mis lõpevad kuni 8 cm pikkuste mittesissetõmmatavate küünistega. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne pea esileulatuva koonuga. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Tal on võimsad lõuad arenenud hammastega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Jäävhambad koosnevad 42 hambast
................................................................... 4 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 5 PILDID..............................................................................................................................6 1. PRUUNKARU 1.1. Levila Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aaafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades väljasurnud.Pruunkaru on Euroopas häviv liik. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10.sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafrika Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20.sajandil. Karude kogu arvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000.Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001.aastal 550 isendit. Eestis on karu laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. 1.2. Välimus
ajal plekktassi ning täitis selle karske ojaveega. Ka Spencer tahtis sõõmu, ning lürpis keelega natuke ojast. Spencer jalutas eemale oma asju ajama. Erik kaevas väikse augu, pani sinna hagu ja pani tule otsa. Seejärel pani ta potti Adrienne kogutud vett ja pani vee sisse kaks kinnist pakki matkatoitu. Enne kui vesi keema läks kuulis ta lähedalt Adrienne'i vaikset appikutset. Erik läks vaatama ning nägi, et Adrienne on liiga lähedale astunud ühele mustikaid söövale karule ning karu piidleb nüüd Adrienne'i. Kuna see oli juba teine kord kui Adrienne matkal karu kõrvale jalutas, teadis Erik, mida teha. Erik tõusis kikivarvule ajas käed laiali, tehes end nii suureks kui sai. Siis möirgas ta vaikselt, kuid karu ei teinud välja, vaid sammus neljal jalal naise poole. Karu tõusis hirmust tardunud naise kõrval püsti ning toksas teda oma käpaga. Ning sel hetkel kui Erik tahtis öelda, et ta mängiks surnut, Adrienne minestas. Alles nüüd pööras ta tähelepanu Erikule
Hübriidid on viljatud. Mõlemal jäneseliigil on täiesti erinevad elupaigad. Halljänes on suurem, kaalub üle 5 kilo. Valgejänes umbes 4 kilo. Jänesel on palju looduslikke vaenlasi. Mink. Mingi käpad on paljad. Tuhkur. Näos silmade ümber must mask. Ainult talle omane. Teistel kärplastel pole. Mäger on kolinud linna elama ning laastab surnuaedu ja tekitab kahju vundamentidele. Karulased, koerlased, kaslased Karulased. Maailmas on 6 liiki karusid. Karu arvukus Eestis: 1990date alguses karu arvukus kusagil 1000. Enne I Maailmasõja karu arvukus hästi väike (8-15 isendit). Soomes kusagil 1000 karu, Leedus 1 karu. Eestis kusagil 600-700 karu. Rootsis 2000 karu. Norras 8 karu. Rumeenias 10 000 karu. Karu sööb väga palju sipelgaid. Karu sööb ka põdravasikaid. Karu jooksuaeg on mai lõpus/juunis. Karu kodupiirkond 60 ruutkilomeetrit. Karu ei pea inimestest lugu ja selleks on vaja teda küttida, et ta inimestest eemale hoiaks
KASS LUIK VARES HOBUNE EI MAGA MAGAVAD PÄÄSUKE TALVEUND TALVEUND VARBLANE LEHM PART KAJAKAS SIGA KARU HUNT ÖÖKULL LAMMAS SIIL REBANE MÄGER JÄNES METSSIGA ILVES ORAV PÕDER METSKITS KES ELAB METSAS? VALI JA NIMETA КТО ЖИВЕТ В ЛЕСУ? ВЫБЕРИ И НАЗОВИ KES ELAB METSAS? VALI JA NIMETA КТО ЖИВЕТ В ЛЕСУ? ВЫБЕРИ И НАЗОВИ
.. , kellel jooksval tööline 55 aastal on juubel ja kes on vanem või meister 75 võrdne kui 50 aastat juhataja 75 jurist 60 tööline 65 lukksepp 65 autojuht 50 koristaja 75 raamatupid 70 koristaja 70 ISE! Lisage töölehed ja salvestage tulemused sinna Puidu müük AS Karu & Pojad 2015 sortimine autofilter arend. filter vahekokkuv. risttabel SumIF Kokku P_arve P_kuupäev P_ostja P_maa P_liik P_sort P_müüja P001 02/01/15 Seen Võru mänd 2 Siil P002 03/01/15 Haab Pärnu kask 1 Karu
Pruunkaru (Ursus arctos) Pruunkaru on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast, keelikloomade (Chordata) hõimkonnast, imetajate (Mammalia) klassist, kiskjaliste (Carnivora) seltsist. Ta on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Veel 30 aastat tagasi oli karu levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Veel leiab teda peale Ida-Euroopa Siberist ja Skandinaavia poolsaarelt ning Põhja-Ameerikast.
Sellest tulenevalt jääb loomadele üha vähem ruumi ning loomade ja inimeste elupaigad nihkuvad paratamatult üksteisele lähemale. Halb on see aga sellepärast, et selle tagajärjel tekib rohkem kokkupuuteid inimeste ja metsloomade vahel, mis aeg-ajalt võivad tekitada inimestele ka majanduslikku kahju, rääkimata ka vaimsest või füüsilisest kahjust. Kui ma noorem olin, käisin emaga tihti metsas marjul ja seenel ja poleks uskunud, et võin ise ka oma elus karu kohata, kuid ükskord on see juhtunud. Ma küll õnneks ei sattunud temaga silmitsi ja jumal tänatud selle eest, aga mäletan, et isegi kaugelt oli teda minu jaoks päris hirmutav näha. Karude arvukus on võrreldes eelmise sajandi esimese poolega kõvasti kerkinud ja selle ning põllumajanduse ja mesinduse hoogustumise tulemusena on inimtekkeliste toiduobjektide osa karu toidus tegelikult kasvanud. Teadusuuring 2003.2004. aasta kohta näitas, et kevadel ja
14pt, joondus keskele. 6. Kõik pealkirjad algavad uuelt lehelt. 7. Paiguta kõikide lehtede ülaserva keskele tekst “elas kord mutionu kellel polnud kodu” ja alla paremale nurka lehekülje numbrid. 8. Lisa teksti lõppu vabalt valitud lõikepilt ja joonda see keskele. 9. Moodusta teksti ette automaatne sisukord. 10. Salvesta fail. Tekst Karu käib mesipuude kallal nagu sööklas Jõgevamaal Tabivere vallas Pataste külas Saarepera talus käib karu mesipuude kallal nagu sööklas. “Paistab, et hakkabki käima siin nagu söögimajas. Mõni aeg tagasi nägin ühel hommikul, kuidas karu on mu mesipuude kallal. Mesilased olid omakorda karu kallal ja eks valu pani karu inisema. Selle hääle järgi ma meevarga leidsingi ning sain ta minema ajada, rääkis Saarepera talu peremees Enno Kingumets Vooremaale. “Lootsin, et ega ta julge enam tulla ja mõni mesilaspere jääb mul ikka alles, aga võta näpust — selle
Põdrarakend on laenatud neenetsitelt. Põdranarta konstruktsioon, rakendus- viis, põdrakasvatusterminoloogia on neenetsi oma. Karupidu Karupidu on obiugrilaste peamine püha. See viiakse läbi üks kord aastas pärast esimese lume langemist 7 aastat järjest. Pärast seda tehakse seitsme aastane vahe. Sel ajal on võimalik pidu läbi viia eduka karujahi järel. Karu avastanud jahimees naases külla ning seletas vihjete ning zhestide abil, et leidis karu ning kus asub karu koobas. Ta seletas vihjamisi, sest et arvati, et karu hinged võivad kuulda ning karu lahkub ise koopast. Jahimehed kogunesid, meelitasid karu koopast välja ning tapsid ta. Samas kohas võeti karult nahk. Seejärel viidi karu külla, kus teda juba oodati. Pidu viidi läbi kõige suuremas püstkojas. Peo sisuks oli tapetud karu eest andestuse palumine. Pidu kestab 4 või 5 päeva, sõltuvalt sellest, kes tapeti, kas emane või isane karu. Handid usuvad, et isakarul on 5 hinge ja emakarul 4 hinge
SUURKISKJAD EESTIS Keskkonnakaitse II kursus Sandra Kaasik 2013 Eesti suurimad kiskjad Hunt (Canis lupus) Karu (Ursus arctos) Ilves (Lynx lynx) Hunt, karu ja ilves on rahvusvahelise tähtsusega liigid ning Euroopas rangelt kaitstavad. Eestis on suurkiskjate asurkonnad ühed Euroopa tugevamad ja elujõulisemad. Lubatud ainult reguleeritud küttimine. Suurkiskjate asurkondade kaitse ja optimaalse kasutamise aluseks on aga järjepidev seire. Hundile võib pidada peibutus,- varitsus,- hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.(28.02) Karule, välja arvatud
kulusid vähendada. Kui see ei ole kuidagi võimalik, tuleb leida teisi võimalusi sissetuleku suurendamiseks. Eelarvestamise võimalused on piiramatud. Seda tuleb aja jooksul vaid uurida ja arendada, käia koolitustel ning leida paremaid lahendusi lihtsamaks ja tulemuslikkumaks eelarvestamiseks nii organisatsioonis kui peres. 4 Kasutatud kirjandus 1) Algis Perens - www.siseministeerium.ee/public/Eelarve_koostamine.rtf 2) Karu, S., Zirnask, V. 2004. Eelarvestamine üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis. Tartu. Rafiko Kirjastus. 3)Karu, S., Milt, T., Albi, P., Jaansoo, A., Liivik, S., Erlenheim, M., Kallaste, A., Pallasma, P., Peek, R. 2007. Eelarvejuhendi koostamine. Tartu. Rafiko Kirjastus 5
Katrin Haab 1961 193,7 1961 193,7 kustukumm 98 6,17 98 6,17 pliiats 691 88,8 691 88,8 sulepea 554 48,18 554 48,18 tindipliiats 339 30,75 339 30,75 viltpliiats 279 19,8 279 19,8 Margus Karu 3848 225,74 3848 225,74 kustukumm 550 31,11 550 31,11 pliiats 875 51,07 875 51,07 sulepea 729 41,36 729 41,36 tindipliiats 780 52,85 780 52,85 viltpliiats 914 49,35 914 49,35
põgenemisele. Põgenemine on nõrkus millelegi mitte vastu astuda. Samas ei saa inimesi nende nõrkuse eest süüdistada. Ohtlikud ja tapvad olukorrad on üldjuhul ootamatud ning ükskõik, kui hästi end nende jaoks valmistada, panevad nad siiski kartma. Ma arvan, et vaid väga vilunud jahimehel ei käi läbi ühtegi hirmujudinat, kui ta leiab ennast silmitsi seismas metsiku karuga. Tal pole põhjust karta, et karu talle kallale tungib, sest enese kaitseks on tal vahendid kaasas, hirm temas tekib hoopis sellepärast, et karu tema teel oli ootamatu. Niisama ootamatu oli üksikul saarel elava hiigelneitsi lämmatav armastus. Mees tundis, et karu rollis hiigelneitsi on teda juba rünnanud ning haavanud tema vabadustunnet. Kui merehädaline oleks saanud hiljem midagi muuta, ei oleks ta neitsit tapnud. Tema armastus naise vastu oli niivõrd tugev, et tagantjärgi oleks ta valmis olnud ka selliseks
2. Rahvastiku paiknemine Suurbritannias a) Rahvastiku keskmine tihedus Suurbritannias on 252,96. Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Jamaikal (260,91), Trinidad ja Tobagos (239,85) ning Saksamaal (235,75). Suurbritannia on rahvastiku tiheduselt maailmas 49.kohal, rahvastik paikneb riigi territooriumil tihedalt. (http://www.photius.com/rankings/geography/population_density_persons_per_sq_km_2009_0.h tml) Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 1 b) © Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 2 Joonis1. Suurbritannia rahvastiku tihedus. Allikas: Gridded Population Of The World and the Global Rural Urban Mapping Project http://sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/country.jsp?iso=GBR# Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 3
Pani rehepapp kartuleid või naereid ahju küpsema, siis koristas vanapagan kõik ära; tõi rehepapp kodust liha või muud sööki kaasa, sellegi jälle varastas vanapagan. Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu. Karutantsitaja istus kõrtsi nurgas ja kuulis ka asjalugu. „Mina tean abi!” ütles karutantsitaja. „Võta minu Pärt rehte kaasa ja peida ta nurka ära. Otsi siis vana-tühjaga tüli ja kutsu viimaks karu appi!” Jutt oli rehepapile meele pärast, ja karutantsitaja pidi veel selsamal õhtul karu rehte talutama. Ei kestnud ka kuigi kaua, juba vanapagan jälle seal. Rehepapp küpsetab naereid . Vanapagan võtab naerid ahjust ja irvitab: Mis küps, saab mulle, Mis toores, saab sulle! Seejuures sööb ta küpsed naerid ikka ära ja viskab toored välja. Rehepapp keelas küll, aga vanapagan ei pannud sest tähelegi
operatiivsed ehk lühiajalised eesmärgid. Pikaajalised eesmärgid püstitatakse pikemaks perioodiks kui viis aastat. Taktikalisi eesmärke seostatakse eeskätt sellega, millised on eesmärgid ühes või teises äritegevuse valdkonnas. Lühiajalised eesmärgid, mis tulenevad strateegilistest ja taktikalistest eesmärkidest, püstitatakse kuni üheks aastaks ja need täpsustavad ja detailiseerivad erinevaid strateegilisi ja taktikalisi eesmärke (Haldma, Karu, 1999, lk 14-15). 1.2 Peamised huvigrupid ja peamised tegurid kuluarvestuseks Põhilised huvigrupid, kes saavad kuluarvestuse süsteemist kasu on: omanikud, juhid, töötajad, 4 kliendid ja avalikkus, hankijad, riigiasutused, investorid, audiitorid, finantsinstitutsioonid ja kreeditorid, konkurendid, analüütikud. Kulueesmärkide saavutamiseks saavutamisele aitavad kaasa järgmised tegurid:
ALEKSEI STRJUKOV 1 LOG E/G 1 TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS 2016 ORGANISATSIOON LOOMANA Organisatsioon ,,Karu" Karu sümboliseerib võimu ja jõudu, kuid ka pikaajaline taliuinak ehk talvel saadetakse 40-60% töötajatest osaliselt tasustatud puhkusele Organisatsioon kasvas paari aastaga suureks karuks 2 KARU LOO TALIUINAKU AJAL JÄID ORGANISATSIOONIL ÜHE KLIENDI JUURES VEETORUD VEEST TÜHJENDAMATA, KLIENT AGA ISE ANTUD OBJEKTI EI KASUTANUD JA AVARIIST SAID TEADA ALLES 2 NÄDALA PÄRAST, KUI OLI OBJEKTI JÄRJEKORDNE KÜLASTUS, KOGUPÕRAND OLI JÄÄS JA TORUD LÕHKI. AVARII KÕRVALDAMISEKS LÄKS PALJU RESSURSSE JA JÕUDU 3 ORGANISATSIOONI KIRJELDUS
.....40 KULTUUR............................................................................................................................................................41 ÄRKAMISAEG.....................................................................................................................................................42 RAHVUSLIKU LIIKUMISE KUJUNEMINE................................................................................................................42 Hilary Karu 1 D 11 EESTI AJALUGU RAHVUSLIK LIIKUMINE.......................................................................................................................................42 KRIIS RAHVUSLIKUS LIIKUMISES. VENESTAMINE...............................................................................................44
Rahulepingu kohaselt läksid Eesti riigi koosseisu ka mõned peamiselt Vene elanikkonnaga vallad Narvataguses ja Petserimaal. Seda nõudsid julgeolekueesmärkidel Eesti sõjaväejuhid. Setumaa ühendati esmakordselt ajaloos ülejäänud Eestiga. Venemaal olevad eestlased ja Eestimaal olevad venelased said võimaluse teatud aja jooksul oma kodumaale tagasi pöörduda. Seda õigust kasutas ära umbes 38 000 eestlast. Tartu rahuga vabanes Eesti igasugustest Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 2 kohustustest Venemaa ees, kaasa arvatud võlgade tasumisest. Eesti sai Venemaalt 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Siit ära viidud kultuurivarad, tehaste sisseseaded, laevad jms. pidi Venemaa tagastama. Mõneks ajaks jäi Eesti venelaste ainsaks aknaks läände, siitkaudu liikusid diplomaadid ning toimus kogu kaubavahetus. Tartu rahuga lõppes 402 päeva kestnud Eesti Vabadussõda, mis nõudis Eesti sõjaväelt
Raido Selge Metsloomad Metsloom on metsikuna elutsev loom, vastandina inimese kodustatud hoolealusena elavatele koduloomadele. Metsloomad ei ole aretatud ja neil pole tõuge, ehkki nad võivad vahel ristuda koduloomadega (näiteks hunt ja koer). Vaatamata nimetusele ei kuulu metsloomade hulka üksnes metsas elavad loomad. Leidub ka loomi, keda tavaliselt ei nimetata kodu- ega metsloomadeks, näiteks inimeste läheduses elavad parasiidid (lutikad, täid, koid jne).Metsloomi on palju nt karu, rebane, hunt, jänes, põger jne. Karu Karu ehk pruunkaru on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muumorfoloogilise tunnuse poolest. Rebane
eurovisioonil 6. Koha. Sandra Nurmsalu on pärit Harjumaalt, Alavere külast. Alustas muusikaõpinguid viiulimänguga. Kaua aega on õppinud ka laulmist, esimesena Alavere Põhikoolis Heli Karu juures, Kehra Kunstidekoolis Eve Pärnsalu juures. On ka Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli vilistlane, kus ta alguses õppis klassikalises osakonnas viiulit, kuid hiljem läks pop-jazz laulule üle. Sellel erialal ta ka lõpetas. Heli Karu on muusikaõpetaja Raasiku Põhikoolis, Alavere põhikoolis ja solfedzo- ning laulustuudio õpetaja Kehra Kunstidekoolis. Heli on õppinud klaverit Kehra Kunstidekoolis. On G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli vilistlane koorimuusika erialal ning omandanud magistrikraadi koolimuusika erialal Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias.(Endine Tallinna Konservatoorium). Kontserdist jäi mulle kõige enam meelde Hannahi laul Sel Talveööl. Kuna see oli
Klass:5.c Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................1 2. Põder .........................................................................................................................2 3. Valgejänes..................................................................................................................3 4. Karu ..........................................................................................................................4 5. Rebane ......................................................................................................................5 6. Kokkuvõte.................................................................................................................6 Sissejuhatus Oma referaadis ,,Eesti imetajad" toon ma välja nelja metslooma liigid. Need metsloomad valisin,
Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte Autor: Hannu Mäkelä Lehekülgede arv: 255 Illustreeria: Anu Juurak Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et jättis raamatu teise tuppa. Raamutule järele minnes kõndis ta mööda pikka koridori, aga koridor ei lõppenud ega lõppenud otsa
Hiire tervis jäi sahris põduraks ja ta mõtles, et vajab värket ja pühast õhku. Jooksis oma vana sõbra juurde nõu küsima, et milline töö talle kõige paremini sobiks...Varblane arvas, et nad peaksid põllumeesteks hakkama.Harisid üksmeelselt põldu ja külvasid kaera maha.Kaer kasvas ilus jatore. Koos otsustati see pooleks jagada, aga üks tera jäi üle. Hiir arvas, et teama peaks selle endale saama. Varblane aga, et just temale kuulub viimane tera. Ega midagi, kutsuti karu kohut mõistma. Karu kuulas mõlemad üle ja otsustas, et nad peavad tera pooleks tegema ja ülejäänud kaera talle vaevatasuks andma. Nii ka juhtus.Põllumehi neist ei saanud, aga sõpradeks jäid küll ja siiani tuletavad meelde kuidas karu nende tpli kohta targa otsuse tegi. 5.Kullid õpivad laulma Kui Metsisa lindudele laule jagas, ei viisinud kullid õigel ajal minna vaid ootasid õhtut, et endale kergemad viisid saada.Õhtul kohale jõudes, aga polnud enam ühtegi laulu alles ja
Pruunkaru Toidulaud Grete Kirpu 5.b Miks ma valisin sellise teema ? Mina valisin om uurimustöö teemaks pruunkaru toidulaua .Ma valisin selle teema, sest see tundus huvitav ja karu on mu üks lemmikumaid loomi . Küsimused : Mida söövad karud varasuvel ? Kas karude toit sõltub aastaajast ? Kas karud on segatoidulised ? Huvitavaid fakte Hammaste ehituse järgi on karud kõigesööjad ehk segatoidulised. Karud söövad ka erinevaid putukaid (sipelgaid ning nende vastseid ja mitmete teiste putukate tõuke). Huvitavaid fakte Sügisel enne uinakut sööb karu suures koguses marju, tammetõrusid või kaerapõllul kaera.
Hinnapakkumus Pakkuja: OÜ Mehed Metsast Registrikood: 12345678 Aadress: Metsaveere talu, Rõõmu vald Kontaktandmed: Karu Mati, mob 55xxxxxx ja e-posti aadress [email protected] Pakkumise saaja: OÜ Mesilane Registrikood: 12345678 Aadress: Rukkilille talu, Õnne vald Kontaktandmed: Karu Kati, mob 55xxxxxx ja e-posti aadress [email protected] Teenuse sisu: Hinnapakkumus meevurrile: Meevurr on 4-raamiline, pööratavad kassetid, kõik roostevaba, rihmajamiga, kuullaagritel, elektrimootor reduktoriga 182 p/min; 0,11 kw; 380 v. Rihmajam ja elektrimootor asuvad meevurri all. Jalgade kõrgus 40 cm, vurri läbimõõt 70 cm. Teenuse eelarve ja maksumus: Kulu ühik kogus hind summa km kokku
tingimusega. mysql> SELECT LUGEJA.eesnimi, LUGEJA.perenimi, LAENUTUS.kuupaev FROM LUGEJA INNER JOIN LAENUTUS ON LUGEJA.lugeja_id=LAENUTUS.lugeja_id; +-----------+----------+------------+ | eesnimi | perenimi | kuupaev | +-----------+----------+------------+ | Tiit | Tikk | 2020-10-01 | | Sandra | Saar | 2020-10-01 | | Sandra | Saar | 2020-09-29 | | Joosep | Jalakas | 2020-09-25 | | Sandra | Saar | 2020-09-15 | | Kati | Karu | 2020-09-27 | | Lilli | Lill | 2020-09-10 | | Berit | Roosa | 2020-09-28 | | Anne-Mari | Eensaar | 2020-09-26 | | Sandra | Saar | 2020-09-30 | +-----------+----------+------------+ 10 rows in set (0.00 sec) mysql> SELECT LUGEJA.eesnimi, LUGEJA.perenimi, LAENUTUS.kuupaev FROM LUGEJA, LAENUTUS WHERE LUGEJA.lugeja_id=LAENUTUS.lugeja_id; +-----------+----------+------------+ | eesnimi | perenimi | kuupaev | +-----------+----------+------------+
Joonis 1: Männi ökoloogiline amplituud Pilt 4: mänd Kitsa ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Arusisalik, niiskuse suhtes nõudlik, ei suuda elada väga niisketes kohtades. Pilt 5: arusisalik Joonis 2: Arusisaliku ökoloogiline amplituud Toiduvõrgustik Joonis 3: siirdesoo toiduvõrgustik Toiduahel · Mänd- sipelgas-rabakana-rebane-karu. Pilt 6: rebane Pilt 7: karu Näited biootilistest teguritest · Sümbioos: mänd, männiriisikas. · Parasitism: inimene, võsapuuk. · Kisklus: rabakonn, sookurg. · Konkurents: rabakana, sookurg. · Herbivooria: jänes, jõhvikas. Toiduahela astmed · Produtsendid: sookail, kanarbik, jõhvikas, sookask, soopihl. · Tipptarbijad: hunt, karu, inimene, kotkas, rebane · Karnivoorid: rebane, karu, mäger, rabakonn, kurg, sääsk. · Herbivoorid: hall-jänes, lehetäi, põder, mardikas, metskits.
vatijoppides. kuid harakas ei hoolind sest. Soomus läikles säärikuil, Siis tuli külm ja varbaid pures, kalad kottides. tuul kibedasti nahutas. Ent temal oli ainult mure, Jalgades veel tuuleõõts, kuis uusi asju mahutab. näod parkund ees. Nii nad läksid vaikides mööda maja eest. Nagu hõbedane särg nende taha jäi KARU TALVELAUL pikast päevast puhkav järv, Ellen Niit valget vaikust täis. Siis, kui õues sajab lund, magab karu talveund. Sest et karu, sest et karu talvemõnust ei saa aru. Kuulatama jääb siis kodukäija äkki, Mis teeks karu keset tuiske, sahtlisse poeb peitu,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
