1) Laste vanus: 6.-7.a Tegevuse teema: „Riided ja jalatsid“ Eesmärgid: *Eneseväljenduslikud: laps saab kuuldust aru ja reageerib sellele sobivalt; saab küsimustest aru ja vastab õpetaja küsimustele õpitud sõnavara piires; *Keelelised: teab ja nimetab riietuste nimetusi ja kuhu neid pannakse; aktiviseerib varem õpitud sõnavara; kordab järele uusi sõnu ja kasutab neid mängutegevustes. Laps vastab küsimustele täislausega. Vahendid: karp, ilmakarud, karu riided Õ: Kas õues on talv või kevad? L: Kevad. Õ: Kevadel ärkavad loomad ja meil on küllas kaks karu – karupoiss ja karutüdruk. Aga kus on nende riided? Võib olla siin? Näitab suurt karpi ja küsib: Kas see on kotike või karbike? L: See on karbike. Õ: Kas ta on väike või suur? L:karbike on suur Õ: Aga karp on kinni, sest karbi ees on lukk. Teeme luku lahti! Lapsed loevad salmi liigutustega. (Lukk on meie karbi ees,kes küll luku lahti teeb..) Õ: Mis on karbis
Herman Karu 7. Klass Juhendaja: õp. Viiu Toomingas Kildu 2013 Loomade meeled: Kuulmine Haistmine Nägemine Maitsmine Kompimine http://www.pisi.ee/gallery/image.php? mode=medium&album_id=3&image_id=7040 Merisiga eristab kuni 33000 hertsi Inimene eristab 15000 kuni 20000 hertsi https://encrypted-tbn1.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcRxoQHSXvtkQbJMhBv7IYjrser7PN7nS2koYI1a- 1xaDjRpQed8 Omavaheline suhtlemine https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcSHKs0H4vwTkTydF3LKX5PiQyEj5wlkdVsiTRrXHWZ- w6gnZILt Lai nägemiseväli Eristavad põhivärve https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcQyakpvKsPAIpkU_XcJqy2RjUbWR69YJjosyS0BA62J AaHcBJXQ5w Pimedas orienteerumiseks ...
1. Millised koopad on kompleksis? Härjasaal, lööv, pikk koridoor, peenike torukujuline käik, absiid, kaev. 2. Loetle loomad, keda on kujutatud Lascaux' koopas. Härjad, hobused, hirved, veised, ahvid, ükssarvikud, hiina hobused, ponid, piisonid, kaslased, kaljukitsed, ninasarvikud, tarvased, karu, lõvid. 3. Loetle töövahendeid, -meetodeid, -võtteid. Maaliti istudes, seistes, redelitel. Valguseks kasutati lõkkeid või põlevaid loomarasvatükke. Kivid, mida kasutati uhmritena. Kasutati värvipulbrit (mangaani, värvilist savi, ookreid). Värve oli vähe, toone palju. Maalimiseks kasutati puhumist ja sülgamist, ka pintslit. 4. Kaks võimalikku tähendusversiooni neile maalingutele. Võisid uskuda, et koopasein on nn. piir nende ja vaimumaailma vahel ning et need loomad on
KODUTÖÖ 1 1.leht 1. Lõhe: 0303 22 00 00 2. Räim: 0302 20 00 00 3. Kalamari: 0305 20 00 4. Vürtsisegu: 2103 90 90 00 5. Konserv: 2001 90 50 00 6. Must tee: 0902 30 00 00 7. Korv: 4602 10 91 00 8. Kuppel: 9405 99 10 00 9. Suusk: 9506 11 10 00 10. Mööbel: 9403 50 00 00 2.leht 1. Tihend: 4016 93 90 00 2. Teelusikas: 8215 10 20 3. Vedru: 8487 90 53 4. Sõrmus: 7117 19 00 5. Laptop: 8471 30 00 6. Uisk: 9506 70 90 7. Tool: 4414 44 21 8. Saabas: 6309 00 00 9. Vile: 9208 90 00 00 10. Karu: 9503 41 00 00
Hunt Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsate lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Talvel elavad hundid kindlal maaalal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa ja emahunt koos. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses.
Mõõkhambuline tiiger Johan Hollak, Kert Laansalu Tiigri kohta Smilodon fatalis 42 milj. - 11 000 aastat tagasi Eotseeni ajastikust pleistotseeni ajastikuni Välja ulatuvad silmahambad Leitud Põhja - ja Lõuna - Ameerikas Ehituselt robustsemad, karu meenutavad Klassifikatsioon ja sugulased Kaslaste sugukond Smilodontiinlaste hõimkond Smilodoni perekond Megantereon Paramachairodus Huvitavat Kihvad jahipidamiseks Torkas kihvad tähtsatesse organitesse, arterisse Emased ja isased umbes sama suured Tõrvaaukudesse jäänud säilmed Väljasuremine koos suurte rohusööjatega Teadlased vaidlevad, kas ta oli sotsiaalne Allikad http://kuninga.blogspot.com.ee/2010/02/mookhambuline-tiiger.html https://en
Tubakas Ainiita Karu Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. Erinevad tubakad *Sigaret *Sigar ja sigarillo *Pabeross * Vesipiibutubakas *Mokatubakas Mida tubakas sisaldab? sõltuvust tekitavaid aineid vähki tekitavaid aineid valgeveresust ehk verevähki tekitavaid aineid pärilikke muutusi põhjustavaid aineid loote vääraarenguid põhjustavaid aineid radioaktiivseid aineid ning vingugaasi ja tõrva Kuidas mõjutab tubaka tarvitamine Sinu keha? Tubaka tarvitamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Ennekõike tuleks meeles pidada, et tubakas sisalduv nikoti...
juuni 5. Millal tähistame emakeelepäeva? 14. märtsil 1. mail 24. veebruaril 6. Nimeta Eesti naaberriigid? Leedu, Läti, Ungari Venemaa, Läti, Saksamaa Venemaa, Läti, Rootsi 7. Mida tähendab mõiste - trikoloor? trikoost pruudiloor kolmevärviline lipp trikoo-kangas 8. Missugune neist on Eesti vapp? hõbedasel kilbil on kolm karu kuldsel kilbil on kolm sammuvat, otsa vaatavat lõvi, (tammepärg) kuldsel kilbil on kolm istuvat lõvi
Curriculum Vitae Nimi: Sander Karu Sünniaeg: 11. november 1990, Tallinn Aadress: Mustamäe tee 24-12 Tallinn 13131 Telefon: 55 232 434 (mobiil) Perekonna- seis: Vaba, vallaline Hariduskäik: 2008 Tartu Ülikool Magistriõpe, majandusteaduskond Magistritöö teema: kvaliteedisüsteemi rakendamine tootmisettevõttes 2009-2010 Tallinna Tehnikaülikool Eriala: tootmise planeerimine
Mai kuus 2013 aastal Eesti muusikaüritused Muusikalid ,,Shrek" ,,Anastasia" ,,Cabaret" ,,Grease" ,,Pipi Pikksukk" ,,Minu veetlev leedi" Sümfooniaorkestrite kontserdid Kose Muusikakooli Keelpilliorkester Nõmme Muusikakooli kammerkoori ja kammerorkestri kontsert Põhjamaade Sümfooniaorkestri 15. sünnipäevahooaeg Eesti Kontserdi ja Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert Ooperid Liblikas (Tõnu Kõrvitsa ooper) Romeo ja Julia (C. Gounod' ooperi kontsertettekanne) 1001 ÖÖD pakett GURMEE pakett MAESTRO pakett Aken ooperi- ja balletimaailma Muusikafestivalid Rahvusvaheline J. Mravinski nimeline Muusikafestival Ida Muusika Festival Orient Türi Kevadfestival Tallinna Kitarrifestival Sõru Jazz Suure-Jaani Muusikafestival Rock ja pop Milow- Unplugged Tour...
Hämar, niiske, liigirikas (alustaimestik) Jõgede ääres, võib olla läbimatu, tihe mets Märg, tiheda rohttaimestikuga, soo hästi lagunenud maal Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased Soopihl, paju, pääsusilm, sookurg, kuuskjalg Madal kask, jõhvikas, sootäpik, rabakonn, põder, hundi- ja lapipaju Sookail, rabamurakas, hanevits, kaljukotkas, rabasilmik Latikas, kiisk, haug, särg, linask
või muud sööki kaasa, sellegi jälle varastas vanapagan. Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu. Karutantsitaja istus kõrtsi nurgas ja kuulis ka asjalugu. 3 ,,Mina tean abi!" ütles karutantsitaja. ,,Võta minu Pärt rehte kaasa ja peida ta nurka ära. Otsi siis vana-tühjaga tüli ja kutsu viimaks karu appi!" Jutt oli rehepapile meele pärast, ja karutantsitaja pidi veel selsamal õhtul karu rehte talutama. Ei kestnud ka kuigi kaua, juba vanapagan jälle seal. Rehepapp küpsetab naereid . Vanapagan võtab naerid ahjust ja irvitab: Mis küps, saab mulle, Mis toores, saab sulle! Seejuures sööb ta küpsed naerid ikka ära ja viskab toored välja. Rehepapp keelas küll, aga vanapagan ei pannud sest tähelegi. Viimaks läks rehepapp välja,
kohati arhaiseeriv käsitluslaad. Kunstniku meelismaterjaliks sai graniit, lõi selles oma parimad teosed: Uppuja (1931), Naine linikuga (1935), Õhtu (1936-37), Põlvitaja (1938), Kandlemängija (1938). Marmorist kamina- ja väikefiguurid (Naisfiguur, u. 1932; Magav naine, u. 1935 ja istuv naine, 1938) on intiimsed. 1940-50 lõi Starkopf peamiselt puufiguure ja -reljeefe (Puhkav naine, 1942-43; reljeefid Muusikud, 1942-45, ja Õsuja, 1943) ning loomaplastikat (Karu, 1941-44, graniit, Valge karu, 1945, puu). Pärast Moskvast naasmist teostas mitu varem kipsi jäänud skulptuuri ning lõi sarja portreid eesti kultuuriinimestest (K. K: Peterson, 156-57, puu; K. Mägi, 1963, graniit; N. Triik, 1964, graniit), ehisplastikat (Vesiroos, 1960, graniit) ja hulga keraamilisi kompositsioone (reljeef Vibulaskja II, 1960; Emaõnn, 1964, shamott). Väga rikkalik on Starkopfi monumendilooming: Vabadussõja mälestussammas Toris (1923, graniit, pronks; hävinud,
Pood pakub erinevaid riideid/jalanõusid suure valikuga nii meestele, kui ka naistele. Kogu kaup imporditakse, enamjaolt Inglismaalt aga ka muudest kohtadest. Ettevõtte asukohaks Küüni 15. Tulevikus laiendame ka Tallinnasse. Leida võib ettevõtet inernetilehelt kui ka ajalehest aegajalt. Ootame kauplusesse kõiki, kes on huvitatud meie toodetest! Ettevõtte üldandmed 1. OÜ Pikk 2. Osaühing 3. Küüni 15 4. 7498 076, 58547782 5. 7498 077 6. [email protected] 7. Kati Karu, Mari Muri 8. Osakapital 9. Kati Karu (täisosa) 10. Kati Karu, 55667788 Äriidee 1. Ärivaldkond: tööstuskaubandus 2. Toode/teenus lühidalt: riideid müüv kauplus 3. Sihtgrupp: iga vanus, kuidas inimene ise soovib ja näeb, kuidas toode talle endale sobib. Enamjaolt pikkadele inimestele, nii meestele kui naistele. 4. Idee uudsus ja erilisus: Pikkadel inimestel on väga raske leida endale vastavaid riideid.
Maal kohtus ta Tatjanaga, Vladimiriga ja Olgaga. . Kui Onegin tuli maale ,siis võttis teda vastu siiras armastus, mida ta polnud varem tunda saanud: puha armastus tema vastu Tatjana poolt. Tatjana armus Oneginisse. Kirjutas Oneginile kirja. Kuid Onegin vastas küüniliselt ja külmalt ei ja see oli raske neiule. Tatjana räägib ainult teenijannale oma suurest armastusest, mis teda iga päevaga aina kahvatumaks teeb. Tatjana näeb und, kus ta jookseb karu eest ja kui ta ära väsib, siis võtab karu ta sülle ja viib Onegini onni. Tatjana otsib unenäole seletust. Tal oli raske leppida Onegini ära ütlemisega. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, kes oli Lenski pruut. Ta tegi seda selleks et lõplikult näidata Tatjanale et ta ei soovi tema armastust. Kuid see solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski maha lasi. Ta sai sellest sügava masenduse ja sellepärast lahkus
kandja nähtamatuks. Ilmas selle sõrmuseta ei oleks Bilbo oma missiooniga hakkama saanud. Tänu sellele pani ta plehku metsahaldjate juurest, mäekollide küüsist ning kõigelõpuks tungis ka vana lohe koopasse, kus Smaug (lohe nimi) magas hiiglasliku aardehunniku otsas. Sünklaanes (koht kus nende seiklus jätkus pärast Udumägesid) ei olnud vaid halbu ja kurje olevusi. Laane äärealadel ja Suure Ürgmaa jõe kallastel elas Beorn. To hiiglaslik mees kes suutis karu kuju võtta ja omas karu jõudu. Õnneks Beorn tundis võlur Gandalfit, seega saavutas sõrmusevennaskond Beorni juures puutumatuse. Sünklaas oli tihe ja suur mets mida läbis vaid Vana laanetee. Seda teed hoidis lahti (et ei kasvaks kinni) mingi haldjate loits, millest raamat lähemalt ei tutvustata. Sünklaane elanikeks olid peamiselt kohutavad ämblikud, kes elasid pesakondade kaupa puude otsas. Lisaks ämblikele leidus seal ka metsahaldjate kuninga palee. Õigemini oli Sünklaane valitsejaks metsahaldjate kuningas
mütoloogiaga, kuid ka teiste naabruses olevate mütoloogiatega, näiteks balti rahvaste ja skandinaavlaste mütoloogiaga. Soome ja teiste läänemeresoome rahvaste mütoloogiad on seotud teise soomeugri rahvaste, nagu saamide mütoloogiatega. Soome mütoloogia elemendid säilisid läbi suulise traditsiooni ning folkloori 18. sajandini. Peajumal Ukko (vana mees) oli algupäraselt loodushing nagu teisedki jumalused. Kõige pühamaks loomaks oli karu. Karu nähti eelkäijate kehastusena ning seetõttu kutsuti teda eufemismidega nagu mesikämmen, otso ja kontio. Esimesena mainis soomlaste uskumisi piiskop Mikael Agricola oma Uue Testamendi tõlke eessõnas. Soome mütoloogiat uuris ka 19. sajandil Lars Levi Laestadius. Suurimad uuringud tehti 19. sajandi jooksul, pannes kirja vana maaluulet ja folkloori. Elias Lönnrot koostas Soome rahvuseepose Kalevala. 2
Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma näela paistmata?- KAPSAS Seitse poisi ühes kindas?- HERNEKAUN Hõbekepp ja kuldnupp?- RUKIS Kaks õde ühevaiba all?- KAER Kolmekandiline ait täis jahu?- TATAR Valge poiss, must nina?- UBA Üks ema, aga üheksa last?- KARTUL Mees mullas, aga juuksed väljas?- KAALIKAS Mees maa all, habe maa peal?- KAALIKAS Üks saks, sada mantlit seljas? - KAPSAS Noorik istub nurmel, sada linti peas?- KAALIKAS Koor all, koor peal,seeme keskel?- PÄHKEL Karu magab, kõrv kõigub?- MAJA JA UKS Hiir läheb auku, saba jääb välja?- VÕTI Neli toas, kaheksa õues?- MAJA JA NURGAD Must suu, punane keel?- AHI Ei ole toas ega õues?- Aken Valge lammas, sula selg?- PUDER Hommikul sünnib, õhtul sureb?- PÄIKE Valge vali, kirju kari?- RAAMAT Lai käsi, peened jäljed?- TULI Üles läheb, maha ei lähe?- SUITS Vesi jookseb vastu mäge üles?- LEHM JOOB Kuus jalga,kaks jälge?- REGI Ohjad jooksevad, tee käib ringi?- VOKK
a. 69,57 eurot b. 57,97 eurot c. 63,75 eurot d. 51,00 eurot 18. 20-aastane Anton läks esimesele töökohale. Tööandja ütles, et saab tema peale ühes kuus kulutada 1000 eurot. Anton esitas raamatupidamisele avalduse, et tulumaksu arvestamisel arvutataks maha tulumaksuvaba miinimum. Palgapäeva saabudes avastas Anton, et summa tema pangakontol on märksa väiksem sellest summast, millest tööandja rääkis. Kui suur oli Antoni netopalk? a. 589,83 b. 559,59 c. 782,32 d. 552,09 19. AS Karu kasum oli 2011. aastal 500 000 eurot. 2012. aasta veebruaris toimus üldkoosolek, kus otsustati 250 000 eurot investeerida uutesse seadmetesse ja 250 000 eurot maksta aktsionäridele dividendideks. Dividendide väljamaksmine toimus samas kuus. Kui palju pidi AS Karu tasuma sellelt tehingult ettevõtte tulumaksu? a. 66 455.70 eurot b. Eestis ei maksa ettevõte tulumaksu c. 105 000.00 eurot d. 52 500.00 eurot 20. Ühesuguse toodangu müük erinevatele ostjatele erineva hinnaga on a
...küll nad mõtlevad, kuidas vanake, valgejuuksene, seemne kukutas... Onanism Kuula, nägemata kaugel hääl on hüüdmas: Vaata nüüd, mina tulen, tulen, tulen, meil on kõigil sama püüd! Onanism Kaks koera mängisivad minuga: ma ühel silitasin lahkelt pääd ja teiselt tegin teisipidi hääd - nüüd nägin ma, mis oli ootmata. Zoofiilia Ei aidanud hammas - ja sõprade meel, kui puudus lammas, mis villa kannab ja sooja annab mu eluteel! Zoofiilia ...siis müürad kui ahelas karu, siis heidad hilbud sa, siis langed pääle kui maru sa - mõõga ja kilbiga. Zoofiilia ja BDSM Üks eesel leiab teise ära - jah, eeslitelgi omapära. Kas oleks ta siis eesel veel, kui karu juurde kisuks meel? Zoofiilia Kes meeldida tahab, peab roomama, ”jah” üteldes “ei” peab mõtlema. Mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja - tänama! BDSM Sa magad, sa magad, sa magad, Sa magad, mehike. ja rauad, käsist ja jalust sull´ lõikavad lihasse... Gay ja BDSM
kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil lehtpuu leafy tree okaspuu conifer okas pine oks twist puutüvi drunk puukoor bark kadakas juniper kask betula tamm dam mänd pine kuusk ...
VILLA THERESA Pr Triin Samra OÜ Karu Koogid Pargi 2-5 44107 KUNDA Teie 30.10.2012 nr 1 / 96 Hinnapakkumine koolituse korraldamiseks Meie 2.11.2012 nr 1 / 314 Lugupeetud Triin Samra Täname Teid, et soovite viia 2-päevase koolituse läbi meie hotellis. Kirja lisas leiate meie hinnapakkumise. Meeldivale koostööle lootma jäädes Aune Põldma Lisa: 1 lehel Liisa Mets 385 4678 [email protected]
37108154554 #NAME? 45001243289 #NAME? 37502013240 #NAME? Ülesanne 3 aastal: #NAME? Ees- ja perekonnanimi Pirjo Kukk Lea Tamm Kairi Meri Natalja Reinhold Marika Helmja Aivar Lohk Kristo Västrik Marika Teder Maarja Liis Riisalu Allan Reinsalu Urmas Karu Marina Räämet Sirli Niitsoo Jaanika Ruuben Indrek Karjust Anna Rokk Andrus Järv Maili Kikkas Mart Martverk Aivar Tosso Variant 1 #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME
Puupuhkpill Soolo- ja orkestripill. Jazz- ja rockmuusika Ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast vaid küljelt Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt) Flöödil on ca. 15 auku, mida saab katta klappidega. Ajalugu Flööt on maailma vanim inimkätega valmistatud pill. Karu sääreluu, mammutikihv, pilliroost ja konnakarpidest. Jahiretkedel peibutati muusikariistade kõrgete signaalidega ulukeid. Flatus (ladina keeles) Mängimine Huulikuava Rikas tämber Kõla Erinevad flöödid Pikoloflööt Altflööt Bassflööt Kotrabass- ja subbassflööt Tuntud flöödimängijad Ian Anderson Peter Gabriel Ann Wilson Jaan Õun Videod https://www.youtube.com/watch?v=zLLlBNUZmfQ https://www.youtube.com/watch
inimene ja seega külas elada, tegeleda viljakasvatusega, töötada ja süüa leiba nagu võõramaalasedki, Vootele oli jutustanud Leemetile, kuidas isa oli metsas elades kade olnud külaelanike ja nende elu ning uhkete tööriistade peale, külla kolides ehitati endale tare, saadi põllumaa ja sirp ning käsikivi, isa õppis saksa keelt ja tegi odrakörti, Leemet oma isa ei mäletanud - emale külaelu ei meeldinud ja ta käis metsas ringi luusimas, kui isa põldu kündis, kohtas kord karu, kellele läbi aegade oli naistel olnud raske vastu panna, olid armukesteks, mõmisesid kõrva, karu käis emal külas, räägiti juttu ja Leemeti õele Salmele tõi karu mett, kord sattus isa emale ja karule peale, kui nad koos sängis olid, ussisõnu ta külaelu tulemusel enam ei mäletanud, et karu minema ajada, ta pobises midagi saksa keeles ja karu hammustas tal pea otsast, mida kohe kahetses ja kiimahoos toimepandud mõrva karistuseks endal riista
, PÕHJAS ON KÜLM. . AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕHKKOND MADALRÕHKKOND , PÜSIMA VAHELDUV SUUND KANA VARBLANE VÄHK HUNT LAMMAS JÄNES / HOBUNE TRUU USTAV TUGEV NÕRK ÕIGLANE ARG TARK KAVAL RUMAL HIRMUS : METSKITS PÕDER JÄNES KARU METSSIGA ORAV ILVES REBANE : SIIG LEST ANGERJAS LÕHE HAUG AHVEN SÄRG RÄIM KILU : HARKAS VARES KURVITS RABAKANA HANI TEDER ÖÖKULL PÄÄSUKE ÖÖBIK LÕOKE
ILM MAAILMAS Amsterdam 4...12 pilvitu New York 4...12 pilves Ateena 16...25 pilvitu Oslo 0...2 pilvitu Brüssel 3...11 pilvitu Pariis 3...13 pilvitu Frankfurt 0...10 pilvitu Riia 2...4 pilves Helsingi 1...3 s...
Koopamaalid ja kaljujoonised: Kujutamisviisilt võib eristada kolme liiki : 1)primitiivsed ehk algelised. 2)realistlikud ehk tõepärased nt Altamira, Lascaux jt. 3)skemaatilised nt Norras, Rootsis,Karjalas jm. Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus. Vanimad leitud kiviehitised pärinevad neoliitikumist ja pronksiajast. Ehituskonstruktsiooni vanim ja läbi aegade kõige levinum võte kivide asetamine üksteise peale.Ehituskivi kuju kivid tahuti kandiliseks või ülalt kooniliseks.Ehitamise p...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõppetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Liivi sõda ja Ivo Schenkenberg Kokkuvõte Juhendaja : Olev Teder VANA-VÕIDU 2014 Kokkuvõte Vene-Liivi sõda, Tallinna piiramised ja eriti Ivo Schenkenbergi võitlused eestlastest väesalga eesotsas on olnud teadaoleva ajaloo poolt küllaltki vähe kajastatud. Seevastu Pätsi-aegses ajaloolises kirjanduses võiks Schenkenbergi pidada lausa rahvuskangelaseks . Liivimaa sõda oli ju kokkuvõttes Tallinna
Kolme või nelja järglast esineb väga harva. Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat. Muud toitu hakkavad nad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Eluiga - Põdra keskmine eluiga looduses on 5–12, maksimaalselt 22 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad. Vaenlased - Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene, kes kütib põtra liha ja trofee saamiseks. Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe. Peamisteks vaenlasteks on karu ja hunt. METSKITS (Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukond, metskitse perekond, sõraline. Välimus - Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Sokud
rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. _ 1947. aastal moodustati Ministrite Nõukogu määrusega 7 jahikeelupiirkonda (Vigala, Matsalu, Vilsandi, Kursi- Kärevere, Tudulinna, Kuressaare lahed, Voorema järved) _ 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E. Varep ja E. Kumari); _ Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs _ 1950. aastal asutati Puhtu zooloogilis-botaaniline keeluala, mis kuni looduskaitseseaduse kehtestamiseni allus ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudile; _ 1954 asutati Ministrite Nõukogu määrusega Matsalu ornitoloogiline ja jahiteaduslik õppe-katsemajand Põllumajandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia alluvuses. _1955
märgib ära tegutsejad Sihitis kellele N: Arno mängib viiulit Ainult sihitise tegevus on vastab küsimusele tegusõna puhul suunatud mida? keda? (keda? mida?) Määrus Väljendab kus?millal?miks?kuidas? PRÜGIKAST ÖELDISTÄIDE tegevuse kellega?millega?kuhu? Vastab aega,kohta N: Karu vaatab öösel küsimuseöe viisi, põhjust, kuud milline. Auto sõidab lubatud N: Sünnipäev on kiirust ületades ilus päev öeldistäide Öeldistäidet kes? mis? milline on on+nimi või kasutatakse tegutseja omadussõna
18 Sambla Street 86753 Kilingi-Nõmme Estonia London Central Secondary School 509 Waterloo Street London N6B 2PB England 20 September 2012 Dear Sir or Madam I am writing to you as I read the advertisment in Eesti Päevaleht about becoming an exchange student at a secondary school in Canada. I am 17 years old and I go to secondary school in Kilingi-Nõmme. I have good grades and I speak English well. Also I am interested in the chance to be an exchange student and improve my English. But there are few things I would like to ask you. Firstly, I was wondering about the accommadition possibilites, what it would be like, and are there any extra f...
Kadripäev Kadripäev on vanade eestlaste rahvakalendri püha. See päev on sama tore ja vahva kui mardipäev. Lapsed määrivad oma näod värvidega kokku ja jooksevad kadrisanti. Kokku kogunevad tuttavad lapsed ja liiguvad suure kisa ja käraga mööda maju. Kadripere koosneb kadriemast koos titega ja suurest karjast kadrilastest. Kõigepealt lauldakse tervituslaulu, peale mida palutakse tuppa sisse laskmist. Siis soovitakse pererahvale lamba, kapsa ja karjaõnne. Kui küsitakse, kust kadrid tulevad, vastatakse ikka:,,seamolliga ning poole vaagnaga". Tavaliselt on kaasas ka mõni loom (karu) või lind (hani), kes kontrollib laste lugemisoskust ja majapidamise puhtust. Kadridele antakse tavaliselt palgaks erinevaid kehakatteid nt. särke, sokke, kindaid, seelikuid, aga ka villast lõnga, villa või liha. Kui sante sisse ei lasta, on oodata halba õnne. Siis viskavad kadrid mõne tembu. Näiteks topitakse korsten kinni või tassitakse puuvir...
Koopamaalid ja kaljujoonised: Kujutamisviisilt võib eristada kolme liiki : 1)primitiivsed ehk algelised. 2)realistlikud ehk tõepärased nt Altamira, Lascaux jt. 3)skemaatilised nt Norras, Rootsis,Karjalas jm. Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus. Vanimad leitud kiviehitised pärinevad neoliitikumist ja pronksiajast. Ehituskonstruktsiooni vanim ja läbi aegade kõige levinum võte kivide asetamine üksteise peale. Ehituskivi kuju kivid tahuti kandiliseks või ülalt kooniliseks. Ehita...
,,Imesid juhtub harva" Barbi-Katrin Lõhmus Karina Karu Peategelase iseloomustus Rebecca on lühikest kasvu, blondid juuksed. Iseloomu poolest on ta sõbralik. Minuga ehk sarnaneb sõbraliku poolest ja meil mõlemal on blondid juuksed. Pillel olid mustad riided ja pesematta oli kodutu. Raamatu tegelased Negatiivsed tegelased: Isa- Ei teinud oma tütrest välja kuna oli oma tööga hõivatud. Positiivsed tegelased: Rebecca- Aitas Pillel tööd leida. Lühitutvustus See raamat räägib isast ja tüdrukust
MIDA MA SAIN TEADA ROKOKOO AJASTULT? Inngery Karu ROKOKOO Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710 1760 R okokoo tekkis Prantsusmaal (seal nimetati seda ka Louis XV stiiliks) Rokokoo stiil Louis XV Rokokoo vorm
● Tasuta ● Teenimisvõimalus Lyoness ettevõte seisukohalt ● Lisa kliendid ● Lisa tulu ● Koostöö ● Lisa reklaam ● Investeering ● Odavam ● Suur andmebaas(statistika) Tänaseks ühinenud ettevõtted Eestis ● Cashback kaardi kasutamise võimalus : Vera moda, Hookah palace, Violet lounge, Toru abi, Jack&Jones, Home&You, Esprit, Meriton, Brasserie-restoran Teletorn jne ● Kinkekaartide soetamise võimalus : kaks karu, Juku, sportland, maxima, step top, salamander, Tamaris, Reno Püramiidiskeem - müügiskeem, milles olijad teenivad raha peamiselt uute liitujate arvelt ● Lyoness : hüvitise saadakse uute inimeste poolt partnerettevõtete juures tehtud ostude mahust, mitte uute inimeste liitumisest. ● Ei ole tõestatud kui püramiidiskeem Tänan tähelepanu eest!
Kava eesmärk on hundi, ilvese ja pruunkaru asurkondade soodsa seisundi säilitamine Eesti ja Balti populatsiooni tasemel nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Seejuures arvestatakse ökoloogilise, majandusliku kui ka sotsiaalse aspektidega. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava Säilitada iga-aastaselt 15–25 kutsikatega hundikarja ning 100–130 poegadega ilvese pesakonna olemasolu enne jahihooaja algust Säilitada iga-aastaselt vähemalt 60 sama- aastaste poegadega karu pesakonna olemasolu. Vähendada suurkiskjate tekitatavaid kahjustusi
Oli 13. sajand. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli maamehe Tambeti oma. See mees oli pärisperemeheks saanud nii, et(sellel ajal olid ju peaaegu kõik Eestlased orjad)Tambeti isa, Vahur, kes oli väga tugev, oli Tallinna piiskopi ori. Ta põgenes metsa. Piiskop leidis Vahuri üles ning tahtis teda piitsutada. Siis tuli metsast välja karu ning piiskop nõudis enda päästmist ningVahur sai vastutasuks tükike metsamaad endale.. Ta ehitas metsa sisse väikse maja. Osake maaalast oli põld. Tambetil oli poeg Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta eest. Tambet ehitas ilusa ja suure maja. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanus õppis Tallinna Mustamunga kloostris. Tambet ja Jaanus läksid ratsutades Lodijärve lossi. Jaanus tutvus seal kolme sõbraga. Emilia, Oodo ja nende koera Tarapitaga
· Lahemaa süda on kõige kivisem. Seal asuvad rikaste suvilad (Ossu oma :-* ) · Lahemaal on 14 järve rannajärved ja jääjärved mis tekkisid mandrijää taandumisel. · Lahemaal pesitsevad hõbekajakad, teder, hahk, luiged ja haned ning pardid. · Taimedest esineb siin mets-kuukress, kaunis- kuldking, Balti käpp, karulauk ja vesiroosid. · Üle saja liigi sablaid ja 250 liigi samblikke ning ligi 150 kübarseene liiki. · Loomadest elavad siin põhjapõder,ilves, karu ja lendorav. · Sood katavad ligi 5% pargi pindalast. · Laukasoo raba on loodusreservaat üks suurimaid. Tänan tähelepanu eest!
moodustunud tuletis. erilisust. Esimene ametlikkus(!) 2) perioodikaväljaannete Näiteks: tammsaarelik, Nt: Väga Väikese maailmasõda, konstektis läbiva Nt: ajakiri ,,Keel ja eurooplane, Aruga Karu, näidendi II maailmasõda, suure tähega. Kirjandus" , lasteaed lasnamäelane jne tegelased Öö, Suhkur, Verine pühapäev Nt: Rootsi ,,Linnupesa" 2) nimi tähistab keelt/ Valgus Kuningriik, Tallinna
peab lõpp tulema ja pöördusid Endli poole, et see need aitas. Endel läks ja rääkis loomadega ja need tegid temas loomakaitse ministri, et ta kaitseks loomi inimeste eest. ,,Jaunart Jauram" · Poisid Priit ja Juku said endale karupoja, kellele nad panid nimeks Januart Jauram. Koos asuti mitmesuguseid koerustükke tegema, saadki ja nahutada nende eest. Kui Januart Jauram suuremaks kasvas ja ta singi ära varastas ning Triinu seda kätte tahtis saada, kasutas karu toorest jõudu. Sellepeale anti karu aga vene mehele, kes ta puuri pani. Jaunart Jauram võttis aga ka naise ja õpetab pojakestele, et voorus on kõige tähtsam. Ja poisid pidid ära kooli minema. ,,Jaunart Jaurami jõngermannid" · Ameerika onu Piider Pattenson ostis endale karupere ja viis nad enda aeda. Jaunart Jauram arvas aga, et nad võiksid olla vabad. Nii said põgenema Januart Jauram, tema naine ja vanem poeg. Kaks karupoissi jäid aga aeda
Raamatu lõpuks on ta olnud 40 aastat Põhja Konna valvur.Ta käib vähe nüüd sealt koopast väljas,ainult siis kui tahab süüa ja natuke värsket õhku. Ta peseb Põhja Konna,et ta läigiks rohkem ja Leemet ongi oma eluga rahul, kuna ta unistus oli täitunud. Raamatu ühed väga huvitavad tegelased on Karud,kes on naiste armukesed. Karud on siin hinnatud loomad naiste juures. Leemeti isa sai niimoodi surma,et kui tema ema jäi oma mehele karuga vahele siis karu segaduse hoos hammustas mehel pea otsast lihtsalt ära, peale seda hakkas Leemeti ema Karusid kõvasti vältima. Leemeti õde Salme hakkaski Mõmmiga elama ja elas kuni surmani koos õnnelikult. Raamatus on rõhutatud viimaseks jäämiseks, seda võib pidada ülekantud tähenduses uuenemiseks ja sellega kaasnevalt vanade asjade unustuse hõlma lagunemiseks. Kuna Leemet on viimane, kes osakb ussisõnu,talvitub viimasena metsas, abiellub viimasena metsas jne. Minu arvamus:
12 erinevat lille ja need siis ära joonistada ja PVA-ga üle teha.Värvimisel kasutasin sellist tehnikat,et nt:esimene pilt on punane ja kolmas on kollane ja nende vaheline pilt on kollase ja punase segu,kui viies pilt on sinine siis neljas pilt on kollase ja sinise värvi segu ja nii edasi.Järgmiseks tööks valisin pildi mis tuli joonistada juba A3 lehele.Selleks valisin mäed ja puuvilja kausi,kus oli juba kohti,mis olid juba detailsemad.Viimasteks töödeks valisin kaks looma tiigri ja karu.Nendes töödes tulid juba väga detailselt asju teha,mis osutus väga raskeks PVA-ga tegemisel. 2.LÜHIKIRJELDUS PILTIDEST Kõik need pildid on seotud loodusega.Mitte üheski pildis ma ei ole toonud sisse midagi sellist,mis ei oleks seotud loodusega.Pilte loodusest on väga mõnus teha,kuna saab kasutada väga paljusid erinevaid värve nii õigel kui ka segatud kujul. 2.1.Lilled Lilli on maailmas väga palju,kuid ikka oli seda 12 raske välja mõelda.Lilled on ühed
mõõdukas koguses on kasulik. d- vitamiin. desinfitseeriv. enamik organisme on kõigusoojased, nende ainevahetus pole piisavalt intens. ja seetõttu sõltub kehatemp. otseselt väliskeskonna temp. talvel, kui temp. madal, on meie piirkonnas taimedel puhkeperiood. enamik kõigusoojaseid- soojemates kohtades varjunult, talveuni. magavate loomade ainevah.aeglustub ning energiavaj. on minimaalne. talve saabudes, kõigusoojased- imetajad, talveuni, karu ja mäger. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nim. alumiseks taluvusläveks. ..mille tõustes organismi areng peatub, nim. ülemiseks taluvusläveks. ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nim. ökoloogiliseks amplituudiks. seega see jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim. ökoloogiliseks optimumiks
VOODERDATUD PESAS . HUNT ELAB VARJULISTES METSADES, VÕSADES JA RABADES. SARNANEB VÄLIMUSELT KOERALE, AGA EI HOIA SABA KUNAGI RÕNGAS. SÖÖB JÄNESED, ENDAST VÄIKSEMAD KISKJAD, VÕSAVILLEM KONNI,HIIRI, PUTUKAID JA LINNUMUNE. KRIIMSILM HUNDIKARI SUUDAB MAHA HALLIVATIMEES MURDA KA KARU. SUSI HUNT APRILLI ALGUSES SÜNNIB 2...9 KUTSIKAT. HUNT ON METSA SANITAR, KES KÜTIB HAIGEID VÕI VIGASEID LOOMI NING PIIRAB NÄRILISTE JA SÕRALISTE ARVUKUST. HUNDIKUTSIKAS ILVES ILVES ON MEIE METSADE AINUKENE KASLANE. VÄRVUS VÕIB VARIEERUDA PUNAKASPRUUNIST HELEHALLINI, MILLE PEAL ON TUMEDAD TÄHNID. KÕRVADE OTSAS ON TAL MUSTA OTSAGA KARVATUTID. ILVES KAALUB KUNI 25 KILO.
VOODERDATUD PESAS . HUNT ELAB VARJULISTES METSADES, VÕSADES JA RABADES. SARNANEB VÄLIMUSELT KOERALE, AGA EI HOIA SABA KUNAGI RÕNGAS. SÖÖB JÄNESED, ENDAST VÄIKSEMAD KISKJAD, VÕSAVILLEM KONNI,HIIRI, PUTUKAID JA LINNUMUNE. KRIIMSILM HUNDIKARI SUUDAB MAHA HALLIVATIMEES MURDA KA KARU. SUSI HUNT APRILLI ALGUSES SÜNNIB 2...9 KUTSIKAT. HUNT ON METSA SANITAR, KES KÜTIB HAIGEID VÕI VIGASEID LOOMI NING PIIRAB NÄRILISTE JA SÕRALISTE ARVUKUST. HUNDIKUTSIKAS ILVES ILVES ON MEIE METSADE AINUKENE KASLANE. VÄRVUS VÕIB VARIEERUDA PUNAKASPRUUNIST HELEHALLINI, MILLE PEAL ON TUMEDAD TÄHNID. KÕRVADE OTSAS ON TAL MUSTA OTSAGA KARVATUTID. ILVES KAALUB KUNI 25 KILO.
Kordamisküsimusi looduslike vööndite kohta 8.kl Kes või mis on? IGLU- eskimote lumetahukatest onn PORO-kadustatud põhjapõder OAAS- ala kõrbes , kus põhjavesi on maapinna lähedal NOMAAD-rändkarjakasvataja STEPP- euroopa & aasia rohtla FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas
Kus asub? Pindala ja fakte Epu-Kakerdi soostik on soomassiiv Pärnu ja Jägala jõe ülemjooksul ning Pandivere kõrgustikust läänes. Selle pindala on 36 300 hektarit. Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo. Soostiku territooriumil asub mitu soojärve. Turbalasundi keskmine paksus on 2,9 ja suurim ligi 10 meetrit. Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise Põder Teder Rästik Rabakonn Haug Kiilid d Jänes Rukkirääk Vaskuss Harilik Koger Parmud Tirdilised Hunt Mustsaba- kärnkonn Särg Sääsed Kahetiivalis Karu vigle Tähnik- Ujurid ed Metskits Suurkoovit ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
