Ferriitperliitmalm - struktuur Üleeutektsed - struktuuris Le ja T koosneb nii ferriidist, perliidist kui ka grafiidiosakestest. Malmide saamine ja omadused. Kasutavamate malmiliikide (grafiitmalmide) struktuuris on grafiit, mille tekkimist soodustavad malmi aeglane jahtumine ning suur ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka grafiiti. Modifitseerimist nimetatakse kristalliseerumise käigu muutmiseks, lisades sulamalmile lisandeid, mis ei lahustu või moodustavad lahustumatuid osi. Selle tulemusena on võimalik saada peenemate grafiidiosakestega tugevamat malmi. Malmide saamine vastavalt räni ja magneesiumi sisaldusele: Malmid (räni <1,0%) - 1) kiire jahutusega tekib struktuuri P+T, mille tulemusena tekib valgemalm
Mittetahtlik lihaste töö on külmavärinad. Inimene saab tahtlikult ka lihastetööd intensiivistada- paigalhüppamine, -jooksmine. Keemiline intensiivistub siis, kui inimene on temperatuuril alla komfordi tsooni- +20 kuni +22 kraadi. See oleneb sellest, milline on toa temperatuur, riietus, tuul. Ilma tuuleta paljalt on komforditsoon +28. Kõva tuulega on komforditsooni rakse leida, kui on miinuskraadid. Ilma tuuleta on palju lihtsam, kuna jahtumine tuulega on intensiivsem. Rühm aineid, müorelaksandid- lihase lõõgastajad- ained, mis blokeerivad erutuse ülekande skeleti lihastele, lülitavad välja võimaluse NS kaudu lihase soojusteket mõjutada. Meditsiinis kasutatkse traumade korral, nihestus, et lihaste pinget maha võtta, ka opertasioonidel. Tekib kergemini jahtumine. Indiaanlased noolte mürkidena, halvab lihaseid, ka hingamislihaseid. Suure annuse korral võib hingamine katkeda. Kuigi hingamiskeskus töötab, kui impulsid ei
Vastavalt plaadi paksusele kasutatakse üht või mitut elektroodi sulavelektroodina. Kui alusmaterjal on liiga paks, võib kasutada elektroodi vibratsiooni. Selle meetodi eelisteks on: * Kõrge tootlikkus * Madal liidese valmistamise hind * Hoolimata plaadi paksusest saab keevituse ära teha ühe korraga * Päkkliidetel ei ole nurgelist deformatsiooni * Madal põikstress * Vesinikupragude risk on väike Selle meetodi nõrkuseks on see, et kuna kasutatakse palju energiat, on jahtumine väga aeglane, mistõttu on soojusmõjutatud tsoonis (HAZ) märkimisväärne tera kasv. HAZ'i põhimaterjali löögi tugevus ei ole piisavalt suur, ega vasta keevitatud konstruktsioonide kohta kehtivatele nõuetele, mis garanteerivad, et keevitus ei mõrane madalatel temperatuuridel, teisisõnu tuntud kui haprusmõra. GTAW TIG keevitus TIG (Tungsten'i inertne gaas) keevitus või gaasikaitsega Volframelektrood kaarkeevitus (GTAW) on protsess, kus kasutatakse
tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid lubjakivi, graniit, moone liivakivi, gabro moone põlevkivi, sulamine kivisüsi moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE marmor sulamine MAGMA Joonis 12. Kivimiteringe Kivimiteringe - on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad, muutudes ühest liigist teise. Joonis 13. Geoloogiline aineringe ehk kivimiringe
jahutusvedeliku temperatuuri. Kindlasti tekkis teil küsimus, et kuidas ta seda teeb ? Kui te käivitate auto mootorit on jahutusvedelik külm ning termostaadi klapp on suletud ja jahutusvedeliku ei lasta jahutusradiaatorisse. Kui jahutus vedelik on mootori plokis soojenenud juba piisavale tasemele ( reeglina on see temperatuur vahemikus 80-92`C ) siis avaneb termostaadi klapp ja jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse kus toimub vedeliku jahtumine. Nüüd kui jahutusvedelik on juba piisavalt maha jahtunud hakkab termostaadi klapp jälle sulguma ning jahutusvedeliku temperatuur hakkab tõusma. Selline protsess toimub mootoris lugematuid kordi ning sellega tagatakse mootori ühtlane temperatuur. 20 6.2 Õhkjahutus Kaasaja õhkjahutusega mootori silinder on varustatud alumiiniumvalu silindripeaga ning nii pea kui silinder on kaetud väga tiheda jahutusribistikuga.
perliidist, ferriit 727, perliit 0-727 7.tavalisandid terastes, nende sisaldus Räni<0,4% ; mangan <0,8% ; väävel 0,035-0,06%; fosfor 0,025-0,045% 8.malmide liigitus lähtudes C olekust. Nende tekke eeltingimused Seotud süsinikuga malmid(valgemalmid), malmid kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidi kujul (grafetiseerivad lisaneid vähe või on jahtumiskiirus suur) Vaba grafiidiga malmid (hallmalmid)- malmid, kus kogu süsinik, või suurem osa sellest on vabas olekus (malmi aeglane jahtumine ja malmi suur räni sisaldus) 9.kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes tihedusest, tooge piirtihetuse väärtused 1.kergmetallid ja sulamid <5000kg/m3 (Li,Mg,Al,Ti) 2.keskmetallid ja sulamid 5000-10000 (Zn, Sn, Cu, Cr, Mn,Fe)3.raskmetallid ja sulamid > 10000 (Au, Ag,Pb,W,Mo) 10. CC-CuSn12N1 Täht C vase baasil materjal: CC-valadina. CuSn12N1 sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisalds ( Täisarv % ) 11. liigitage Plastid, temp toime järgi
jahutusvedeliku temperatuuri. Kindlasti tekkis teil küsimus, et kuidas ta seda teeb ? Kui te käivitate auto mootorit on jahutusvedelik külm ning termostaadi klapp on suletud ja jahutusvedeliku ei lasta jahutusradiaatorisse. Kui jahutus vedelik on mootori plokis soojenenud juba piisavale tasemele ( reeglina on see temperatuur vahemikus 80-92`C ) siis avaneb termostaadi klapp ja jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse kus toimub vedeliku jahtumine. Nüüd kui jahutusvedelik on juba piisavalt maha jahtunud hakkab termostaadi klapp jälle sulguma ning jahutusvedeliku temperatuur hakkab tõusma. Selline protsess toimub mootoris lugematuid kordi ning sellega tagatakse mootori ühtlane temperatuur. 18 6.2 Õhkjahutus Kaasaja õhkjahutusega mootori silinder on varustatud alumiiniumvalu silindripeaga ning nii pea kui silinder on kaetud väga tiheda jahutusribistikuga
Lahuse korral on küllastunud veeauru rõhk väiksem kui puhta vee korral. Küllastunud veeauru rõhk on väiksem ka laetud osakese kohal. 42. Kuidas tekib looduses kondendatsioon? Looduses võib kondensatsioon tekkida: 1) Kui antud õhutemperatuuri korral satub antud ruumalasse veeauru juurde. 2) Õhu veeaurusisaldus jääb endiseks, kuid õhu temperatuur langeb. 43. Missugustel viisidel võib langeda õhutemperatuur kondensatsiooni tekkimiseks? tähtsaim protsess on õhu adiabaatiline jahtumine tõusmisel konvektsiooni puhul õhk tõuseb püstsuunas õhk võib tõusta ka piki tuulepoolset mäekülge tõusmist esineb ka frontidel segunemine külmega õhuga (kui seejuures on mõlemad õhuhulgad küllastumisolukorra lähedal, võib kujuneda udu ja pilvi. Sellistest pilvedest tekib ainult nõrku sademeid.). Aluspinna jahtumisel võib tugeva efektiivse kiirguse tõttu jahtuda ka alumine õhukiht (tekib kaste, hall või nn kiirgusudu).
Inflatsioonilise paisumise etapi lõppedes kaovad skalaarsed bosonid. Kuid säilivad inflatsiooniga koos ilmunud kvargid. Edasi hakkavad põhirolli mängima kvarkidega seotud osakesed ja nende muundumised. Välistatud pole ka selliste osakeste esinemine, millest praegu pole aimugi. Universumi edasine evolutsioon hakkab toimuma tavalisemat tüüpi elementaarosakeste muundumise tulemusena. Seejuures Universumi pideva paisumisega kaasneb tema pidev jahtumine ja järkjärguline raskete osakeste ja antiosakeste annihilatsioon, mis küll aeglustab, kuid ei suuda vältida Universumi jahtumist. Inflatsioonilisekosmoloogia kohaselt on kogu meie Universum tekkinud esialgsest vaakumist selles toimuvate protsesside tulemusena, mis viib vaakumi mullistumisele. See aga tähendabki edasiselt inflatsiooniliselt paisuva Universumi teket. Selliseid "mulle" ehk universumeid peaks olema tohutu hulk, ja meie oleme seal vaid üks realiige.
· isikuhäired · läbipõlemine · depressioon · stressihaigused · riskikäitumine töötraumad, -vigastused · liiklusõnnetused · suitsiid, vägivald, kuritegevus · ebaterve eluviis alkohol, suitsetamine, narkootikumid · abielu/perekondade purunemine · töölt lahkumine, vallandamine · heitumine tööst ja elust üldse 40. Mis on külmas töökeskkonnas töötamise ohud? · Hüpotermia ehk vaegsoojumus, alatemperatuur, jahtumine · Külmumus koe temperatuur langeb alla 0 kraadi C. · Külmamuhud põletikulised muhud peamiselt sõrmedel ja varvastel · Immersioonjalg e kaevikujalg pikaajaliselt külmas vees viibimisest tingitud jala seisund. 41. Nimeta psühholoogilise terviseriski hindamise viis taset. · Terviseriski ei ole · Vähese (talutava) terviseriskiga · Mõõduka terviseriskiga · Märkimisväärne, kuid lubatav risk koos kontrollimisega
nimetatakse n-järkus DV-ks. N-järku DV-ks on ka võrrand y(n) = f(x) (n ) (n−1) 38. DV-t kujul a0 y + a1 y +...+ an−1 y ´ + an y=0 nimetatakse konstantsete kordajatega homogeenseks lineaarseks n-järku DV-ks. 39. Lineaarse konstantsete kordajatega mittehomogeense teist järku DV erilahend: a. y ü= y h + y e 40. . Diferentsaalvõrrandite rekendused: a. 1. Kehade jahtumine d. 4. Keemiliste ainete reaktsioonid b. 2. Elektriahelad e. 5. Vabavõnkumine c. 3.Eksponentsiaalne kasvamine ja f. 6. Harmooniline võnkumine kahanemine g. 7. Sundvõnkumine h.
kompressiooni e. surveaste. 2-3 isogoor, põlemine. - lendosasisaldusega aga puit, turvas ja põlevkivi. isogoorne rõhutõusuaste. 3-4 adiabaatne paisumine. 4- Lendosad on peamiselt: süsinikmonoksiid, vesinik, 1 jahtumine, v= const. Lo=lp-lk=B34AB-A12BA. metaan, küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, q1=A23BA, q2=B41Ab. Pvk=const. Otto mootoritel Soojusvoog soojusläbikande korral: q=t1-t2/ veeaur ja õliaurud. Lendosast järelejäänud tahket massi on kasutegur määratav ainult surveastmega. t=1-1/k-1. (1/1+/+1/2, [W/m2]. q=t/Rt. q=kt, k-soojus- nim
gabro moone põlevkivi, sulamine kivisüsi moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE marmor sulamine MAGMA 8. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;
veekogu põhjas on vesi külm. Vee ringlemist ei toimu. Ainult lained segavad vett. Soojus kandub ülalt alla pikkamööda ja sügaval soojeneb vesi väga aeglaselt. KÜLMAL AASTAAJAL jahtub vesi pinnalt. Külm vesi on raskem kui soe ja hakkab allapoole vajuma. Altpoolt üles kerkiv soe vesi puutub kokku külma õhuga ja jahtub samuti. Vesi hakkab ringlema ja kogu veekogu jahtub. Vee ringlemine lakkab, kui veekogu põhjas on temperatuur 4 C ja pinnal 0 C.Veekogu soojenemine ja jahtumine avaldab mõju ümbruskonna temperatuurile.Temperatuuri käik vees:1)temp.MAX esineb augustis,MIN veebruaris-märtsis,2)aastane amplituud veepinnal on märksa väiksem kui maapinnal.3)temp.aastane kõikumine ulatub meredes 200-300m sügavuseni.Soojuse ülekande protsessid aluspinna ja õhu vahel.1)molekulaarne soojusjuhtivus,kus soojus antakse edasi molekulide kaootilise liikumise kaudu.Et õhu soojusjuhtivus on väga väike,siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga õhuke õhukiht
Kaob senini valitsenud soojuslik tasakaal. Aine ja kiirgus paisuvad erinevalt ning foonkiirgus eraldub ainest. Aine on muutunud kiirgusele läbipaistvaks. Kuuma Universumi ajajärgul kujunes ka nähtamatu aine, mida moodustavatest osakestest on teada, et need pole barüonid. On loodud Universumi mudelid, kus varjatud massi moodustavad kas neutriinod või tõenäosemalt aksionid. Läbipaistev Universum. Sellel ajajärgul jätkus Universumi paisumine ja jahtumine. Ka relikfoon ( footonid ja neutriinod ) laienes ja jahtus. Selle tulemusel suurenes tema lainepikkus ja nüüdisaegsesse Universumisse jõudis foonkiirgus mikrolainelise raadiokiirgusena ( vastav T ~ 3 K ja neutriinokiirgusena ( vastav T ~ 2 K ) . Läbipaistva Universumi arenemise käigus suurenes nähtamatu aine mõju, mis allub ainult gravitatsiooni toimele. Suurenes neutraalse vesiniku ja heeliumi mittehomogeensus algas Universumi suuremastaabilise struktuuri tekkimine
Avinurme Keskkool Referaat Inflatsiooni mõju Eesti ühiskonnale Koostaj a: Avinurme 2008 Inflatsioon ja hinnaindeksid Üldise hinnataseme pidevat tõusu nimetatakse inflatsiooniks. Inflatsioon on põhjustatud mitmete tegurite poolt: muutused reaalraha nõudluses, tehnoloogia areng, erasektori ootused, välis- ja sisemajanduse sokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused võivad olla inflatsiooni põhjustajaks. Kui inflatsioon on negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Näiteks, 1990-ndate alguses tõusis aastane inflatsioonimäär Nõukogude Liidu vabariikides üle 1000%. Samal ajal oli arenenud Euroopa riikides see kõigest 1-4%. Eestis (nagu ka teistes riikides)...
Belgia astronoom Georgs Lemaitre nn. "suure paugu" hüpoteesi, mille kohaselt sai universum alguse üliväikese ja tiheda mateeria-kogumi plahvatuslikust laialipaiskumisest umbes 15 miljardit aastat tagasi. Plahvatuse ajal ulatus temperatuur 100 miljardi kraadini. Mateeria paisudes hakkas temp. lange-ma ja tekkisid püsivad osakesed prootonid ja neutronid. Tekkisid raskemad elemendid süsinik, lämmastik, hapnik. Universumi paisumine ja jahtumine toimub kogu aeg ning tähesüsteemid eemalduvad üksteisest. 2) Keemiline evolutsioon keemiline evolutsioon sai aga võimalikuks tänu aatomite tekkele. Arengu võtmeelemendiks kujunes süsinik, mis erinevalt teistest elementidest võib moodustada püsivaidmakromolekule. Keemilises evolutsioonis eristatakse kolme etappi: · Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide
Tulumaksutagastused mõjutavad ka järgnevate kuude tasumisi. Kohalikele omavalitsustele eraldati veebruaris füüsilise isiku tulumaksu 834,6 miljonit krooni. Juriidilise isiku tulumaksu tasuti veebruari lõpuks 400,2 miljonit krooni, mis moodustab 12 protsenti eelarves planeeritust. Veebruaris tasuti juriidilise isiku tulumaksu 55,5 miljonit krooni, mis on oodatust mõnevõrra vähem. Majanduskeskkonna kiire jahtumine on mõjutanud ettevõtete finantskäitumist ning sellest tulenevalt ka juriidilise isiku tulumaksu laekumisi. Käibemaksu tasuti aasta kahe esimese kuuga 2,7 miljardit krooni, mis on 14,3 protsenti eelarves kavandatust. Veebruaris tasuti käibemaksu 1,3 miljardit krooni, mis vastab oodatud tasemele. Eratarbimine on jätkuvalt vähenemas ning tarbijate madal kindlustunne omab märkimisväärset mõju ka käibemaksulaekumistele.
Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. 18
hakkas esimesena arvet pidama tema tugevuse kohta. Tuginedes tardunud laava uurimistele üle maailma on pakutud, et Maa magnetväli vahetab oma pooluseid intervalliga, mis ulatub kümnetest tuhandetest kuni mitmete miljonite aastateni (keskmiselt 250 tuhat aastat). Viimane selline sündmus, antud nimega Brunhes- Matuyama reversal, leidis teoorias aset 780 tuhat aastat tagasi. Kui osa vedelast rauast tardub sisetuuma külge vabanevad kergemad metallid ning seda soojusenergia arvelt toimub jahtumine, mis põhjustab lisa elektrivoo. Sammuti mõjutab ka Maakera pöörlemine sulanud raua voolusid tehes neisse kurve, mis omakorda siis väänavad magnetvälja tekkekuju. Tavaliselt joonduvad uued magnetväljad olemasolevaga, kuid aeg-ajalt võivad tekkinud väljad võtta ka vastupidise suuna. Selline sündmuste kulg võib viia vana magnetvälja nõrgenemiseni ning uue välja kasvades võivad nad üksteist nullida. Maa magnetväli
okaspuude hävimine. Õhusaastet mõjutavad õm liikumine(KRK), niiskuse sisaldus õhus, tuule suund ja tugevus, inversioon talviselt ajal. Saaste vähendamise abinõud puhastus filtrid katlamajades, fossiilsete kütuste asendamine alternatiivkütusega, normatiivid heitgaasidele, seadusandlus , rahvusvahelised lepingud. Happesademed e. happevihmad, mis muudavad looduslikud veekogud ja mulla happeliseks. Inversioon maapinna lähedal toimub õhu jahtumine, kuid ülevalpool on temp mõnevõrra kõrgem. Sudu teatud tüüpi õhureostus. LITOSFÄÄR. Maa teke- planeet Maa tekkis praeguse ettekujutustel koos tähtedega kosmilisest hajusainest -nn. kosmilisest tolmust. Kosmilise tolmu tekkeni võib Päikesest enam kui 5 korda massiivsemate tähtede areng , mis lõpeb plahvatusega.. Päikesesüsteemi teke. Kosmilisest tolmust, mis moodustus ühe või mitme supernoova plahvatuse tagajärjel
Koeru Keskkool MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID Uurimistöö Autor: Keith Tauden, 11. klass Juhendaja: õp. Siret Pärtel Koeru 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. MESINIKUGA SEOTUD TEGURID..................................................................................... 3 1.1. Füüsiline kompetentsus................................................................................................ 4 1.2. Erialane kompetentsus................................................................................................. 4 1.3. Emotsionaalne kompetentsus............................................
2008. aastal oli suurimaks elektri- ja optikaseadmete ekspordi sihtturuks jätkuvalt Rootsi, kuhu läks 40% kogu ekspordist. Soome osatähtsus langes 27%ni, tingituna sideseadmete ekspordi olulisest kahanemisest. Taani tõusis kolmandaks sihtriigiks. Eksporti Saksamaale kasvatasid voolugeneraatorid, lisaks võib nimetada voolujaotusseadmeid, trafosid ja meditsiiniaparatuuri. Ekspordis Hollandisse olid suurema osatähtsusega isoleeritud elektrijuhtmed. (Lisa 4, Joonis 4) Majanduse kiire jahtumine 2008. aastal mõjutas negatiivselt ka ettevõtete investeerimisotsuseid. Elektri- ja optikaseadmete sektoris kahanesid investeeringud aastagusega võrreldes ligi poole võrra. Enam kui poole ulatuses investeerisid elektriseadmete ja -aparatuuri tootmise ettevõtted ning ligi kolmandik investeeringutest läks raadio- ja sideseadmete tootmisse. Mõlemas nimetatud allharus langesid investeeringud kogu sektoriga samas suurusjärgus. Oluliselt vähem investeeriti nii
ATMOSFÄÄR Oskab etteantud skeemi abil selgitada Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine te...
universumi evolutsioon - Ühe sajandiksekundi jooksul oli temperatuur nii kõrge, et eksisteeris vaid kiirgus ja elementaarosakesed, edasi tekkisid esimesed deuteeriumi ja triitiumi tuumad, edasise paisumise käigus vähenes aine tihedus ja footonite energia ning elektronid ja tuumad said ühineda vesiniku ja heeliumi aatomiteks. Hakkas tekkima aine ning universum liikus kuuma universumi ajajärgust läbipaistva universumi ajajärku. Jätkus universumi ja reliktfooni paisumine ja jahtumine. Suurenes nähtamatu aine mõju ning vesiniku ja heeliumi mittehomogeensus algas Universumi suuremastaabilise struktuuri tekkimine. Gaas kuumenes ja sellest moodustusid galaktikaparved, galaktikad, esimese põlvkonna tähed. Suur Pauk - Universumi tekke alghetk, mille ajal Universumi läbimõõt on 0, temperatuur ja tihedus on lõpmatud ja peale mida algab kiire paisumine e. inflatsioon.
Mõningad Maa atmosfääri koostises olevad gaasid, eeskätt veeaur, metaan, lämmastikoksiid, osoon ning süsihappegaas neelavad infrapunakiirgust, mis põhjustab kliima soojenemist. Ilmekaim näide sellest on liustike ja mandrijää sulamine, millega võib kaasneda maailmamere taseme tõus, mis ohustab ulatuslike üleujutustega. Sõltuvalt ilmselt peamiselt päikeseenergia taseme kõikumisest võib Maa kliima ka jahtuda ja oluline osa mandritest kattuda jääkihiga. Kliima jahtumine kitsendab samuti inimkonnale sobilikke elupiirkondi ning keskkonna elukõlbulikuks muutmiseks tuleb kasutada energiat, globaalses mastaabis väga palju energiat. Kas inimkonnal on seda piisavalt ja milline on enim kasutatav energialiik? (Palumaa, 2012) PÄIKE – suurim ja parim jõujaam maailmas! Mõnikord on vanimad asjad ikka parimad, sest pikemalt kui päike ei taga meile keegi energiat, ja seejuures täiesti sõltumatult! Ilma päikeseta on elu maal täiesti mõeldamatu
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse instituut Liisa-Reet Piirimäe, Maris Pihlapuu Loomakasvatus II kursus Söömust mõjutavad faktorid Söötmisõpetus Juhendaja Emeriitprofessor Olav Kärt Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on söömus 4 1.1 Söötmistase 5 1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis 5 2.Söömust mõjutavad tegurid 2.1Looma individuaalsed ja eesmao histoloogilised omadused 6 2.2 Vatsa seede ja sööda viibimine vatsas 7 2.3 Söödaratsiooni koostis 8 2.4 Fermentatsiooniproduktide mõju 9 2.5 Vesi ...
18. Mitme kraadi võrra kasvab 0,5 liitri vee temperatuur, kui selle siseenergiat kasvatada 200kJ võrra. 9I füüsika (7) 25.september 2012 1. 2,5 liitrile veele algtemperatuuriga 60°C anti 25 kilodzauli soojusenergiat. Arvuta selle vee temperatuur peale soojendamist. m=2,5kg=2500g 25000J/4,19=5967cal t=5967cal/2500g=2,4K t=t0+ t=60C+2,4C=62,4C Tunni teema: KEHADE SOOJENEMINE JA JAHTUMINE. ERISOOJUS. Lk.27-36 2. Kuidas on soojushulka tähistatud selles õpikus? Jõu tähiseks on F. 3. On soojus ja temperatuur sama tähendusega füüsikalised suurused? 4. Jõu põhiühik on njuuton, mille tähiseks on N. Milline on soojushulga põhiühiku nimetus ja tähis? 5. Mida tähendab kalor (cal)? 6. Teisenda 500cal = J 2,5kJ= cal 7. Mida tähendab füüsikaline suurus erisoojus?
BIOLOOGIA 2. PEATÜKI KÜSIMUSED Küsimused lk 60 1) Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Hõimkond: selgroogsed Klass: imetajad Selts: esikloomalised Ülemsugukond: inimlaadsed Alamsugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo Sapiens 2) Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui 2% võrra. * Nii inimahvid kui inimesed on sotsiaalse eluviisiga, kelle liigisisene vastastikune sõltuvus on väga tugevasti kinnistunud (võime üksteiselt õppida) * Mõlemad valmistavad elutegevuse hõlbustamiseks tööriistu. 3) Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest? * Võrreldes teiste imetajatega esineb inimesele neoteenia pidurnud areng ja eellaste noorjärgu säilimine täiseas. * Inimesed on ühiskondliku eluviisiga üksikisendid. Nad on omavahel seotud tiheda, mõistelisel keelel põhineva teabesuhtlusega ja...
Aluspinna albeedo- tagasikiirgunud kiirguse suhe, nt kõige rohkem peegeldub lumelt Kõige rohkem neeldub vees Kliimat kujundavad tegurid 1. Päikesekiirte langemisnurk maapinna suhtes, seega koha kaugus ekvaatorist 2. Maismaa ja mere jaotus 3. Reljeef: i) Temperatuurilangus 6 kraadi 1 km kohta . Hoovused . Mandriliustikud ÜLDINE ÕHURINGLUS Õhuringluse muudavad keerukamaks: 1. Coriolise jõud 2. Maapinna hõõrdejõud 3. Mere ja maapinna erinev jahtumine ja soojenemine Coriolise jõud on maapinna pöörlemisel tekkiv inertsjõud, mille mõjul kandub tuul gradientjõu suunas põhjapoolkeral paremale ja lõuna poolkeral vasakule. Gradientjõud on tekkinud õhurõhkude erinevusest ja paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Maapinna hõõrdejõud mõjutab tuule tugevust.hõõrdumise vähenemise tõttu kasvab tuule kiirus kõrguse suurenedes. Musoonituuled on tuuled, mis muudavad kaks korda aastas oma suunda.
Süvakivimid moone lubjakivi, .....graniit, liivakivi, moone gabro sulamine põlevkivi, moondekivimid kivisüsi MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE sulamine marmor MAGMA maavarade kaevandamisega kaasnevad probleemid; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine,
v=const , nim. Otto ringp. Otto rp. töötavates mootorites kasut. kergeid vedel-ja gaas kütuseid. Õhu ja kütuse segu süüdatakse elektri sädemega. Siin on soojuse eraldumine vaadeldav püsivmahulisena. Protsessi kujutame Ts diagrammil: 1-2 –adiabaatiline komprimeerimine. a.s.s.->ü.s.s. (ülemine- ja alumine surnudseis) . =v1/v2 – mootori kompressiooni e. surveaste. 2-3 isogoor, põlemine. - isogoorne rõhutõusuaste. 3-4 –adiabaatne paisumine. 4-1 jahtumine, v= const. Lo=lp-lk=□B34AB-□A12BA. q1=□A23BA, q2=□B41Ab. Pvk=const. Otto mootoritel on kasutegur määratav ainult surveastmega. t=1-1/k-1. Diiseli ringprotsess Kasutatakse raskeid kütuseid. Diisel kütus nii kiirelt ei põle ja seetõttu põlemis protsessi jooksul kolb nikub. p lp=23411’2’2 T q0=l0=q1-q2 lk=211’2’2
Eetrid mahu% max 15 Muud O-ühendid mahu% max 10 2. Mootoriõlid * Triboloogia -> Hõõrdumine -> Kulumine -> Määrimine 2.1 Määrdeainete Ülesanded * Hõõrdumise vähendamine. * Kulumise vähendamine. * Temperatuuri alandamine. * Korrosioonikaitse. * Saastekaitse. * Koormuse ülekanne (Hüdraulika). * Elektri-isolatsioon. 2.2 Õlikile paksuse suurendamine * Kiiruse suurenemine. * Õli jahtumine. * Koormuse vähenemine. 2.3 Õlikile paksuse vähendamine * Kiiruse vähendamine. * Õli soojenemine. * Koormuse suurenemine. 2.4 Kulumise liigid * Abrasioon. * Adhesioon. * Erosioon. * Pindväsimus. 2.5 Määrdeainete liigitus * Mineraalsed Põlevkivi, kivisüsi. * Orgaanilised Taimsed-, loomsed rasvad: Raps, searasv, seapekk. * Sünteetilised Keemia. 2.6 Olekult * Vedel Õli. * Tahke Grafiit. * Gaasiline (Turbiin mootor). *Platiline ,,TAVOTT"- määre.
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
on soojusenergia. Energiavood biosfääris Maa energiabilanss Maale saabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahet nimetatakse energiabilansiks. Energiabilanss on 0, kui saadav ja kulutav energia on tasakaalus. Loodusprotsessid on stabiilsed, ei toimu soojenemist ega jahtumist. Energiabilanss on positiivne. Maa saab rohkem kiirgust, kui seda kulutab Energiabilanss on negatiivne, Maa kulutab rohkem energiat, kui saab, toimub jahtumine Fotosüntees Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (=süntees) 6CO2 + 12H2O → C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Toimub ainult rohelistes taimerakkudes Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) Rakuhingamine Rakuhingamise 3 etappi 1. Glükolüüs (toimub raku tsütoplasmavõrgustikus) 2. Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses) 3
Surmaga lõpeb organismi elutegevus Kliiniline surm 1)inimene on kaotanud teadvuse 2)seiskuvad südame töö ja hingamine 3)nahk sinakas-kahvatu 4)lihased lõtvunud 5)silmapupillid laienenud 6)rakud ja koed suudavad organismi hapnikuvarudest elada veel 5-6 minutit Juhul kui inimest selle aja jooksul ei suudeta elustada, läheb kliiniline surm üle bioloogiliseks. Bioloogiline surm 1)esimesena hävivad ajurakud hapnikupuuduse tõttu 2)keha jahtumine 3)vere valgumine madalamal asetsevatesse kehaosadesse 4)lihaskangestus Inimene kui tervik · Kehahoid püstine · Kõndimine tagajäsemetel (jalgadel), liikumiskiirus võrreldes paljude loomadega kahanenud · Eesjäsemed (käed) on kõndimisest vabad ja nendega saab sooritada mitmesuguseid liigutusi · Tagajäsemed eesjäsemetest pikemad · Selgroog on S-kujuliselt kõverdunud ja ristluulülid on liikumatult kokku kasvanud, et
kaetakse mütsiga või viiakse katusele. Sundtuulutuse korral lisatakse tuulutustorule elektriventilaator, mille tööd täisautomaatse juhtimise korral reguleerib ruumi paigaldatud radooniandur. Valmis hoonele on vundamendialuse tuulutuse ehitamine komplitseeritud. Kindlasti on vaja teada vundamendi lõiget ning kommunikatsioonide asetsemise plaane, võtta arvesse maapinna niiskus, pinnasevee tase, lisaks põrandaaluse võimalik liigne jahtumine talvekuudel jms. Enne tuulutussüsteemi ehitamist tuleb kindlasti konsulteerida spetsialistiga, kes teeb ventilaatori võimsuse, kaevu suuruse ning asukoha arvutused. Kui hoones on täielik põrandaküte, on kirjeldatud meetme kasutamine praktiliselt välistatud. [9] 3.5 Sokli tuulutus ehk radoonivöö Olukorras, kus sisetööd (põranda lammutamine) on mingil põhjusel välistatud, tuleb hoonele läheneda väljaspoolt ning näiteks paigaldada radoonivöö
• alustada põhisammude ja -liigutuste õppimisest, millele lisatakse uusi variante: tempo muutusi, erinevaid suundi, pöördeid, rütmiseerimisi, st õpetus toimub kergemalt raskemale ja lihtsamalt keerulisemale; • alustada jalgade liikumisest, millele hiljem lisatakse erinevad käeliikumised; • keerukamaid samme õpetada suurema korduste arvuga; • intensiivsust tõsta järk-järgult, suurendades liigutuste amplituudi ning kiirendades harjutuste sooritamise tempot. AEROOBNE JAHTUMINE (COOL DOWN) Pikkus 3–5 minutit. Eesmärgiks on vähendada pulsisagedust ja liigutuste aktiivsust. Pulsi alandamise võimalused: • eelnenud liikumiskombinatsiooni sooritamine väiksema intensiivsusega (ilma hüpeteta ja hoogsa käte liikumiseta); • muusika tempo aeglustamine; • rahustava ja lihaseid lõdvestava iseloomuga liikumiste kasutamine. LIHASTREENING (JÕUHARJUTUSED) Pikkus sõltuvalt tunnist 10–20 minutit.
Süvakivimid lubjakivi, moone .....graniit, liivakivi, gabro moone põlevkivi, sulamine kivisüsi moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE marmor sulamine MAGMA Mineraal on looduslik lihtaine või keemiline ühend, mida iseloomustavad kindlad keemilised ja füüsikalised omadused. Nt grafiit, teemant, kvarts
kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. Külmema ilma puhul võiks kasutada väljaulatuvate kehaosade (põlved, kõrvalestad, varbad, sõrmed) täiendavat soojustamist - kõrvaklapid, saapakaitsed jm. Külmetamist soodustavad tuul, märjad riided, organismi üldine jahtumine. Sageli ei märgata, et kõrvalestad on juba külma saanud. Kasutage kindlasti mütsi, mis katab kõrvad, või soojustatud kõrvaklappe. Pärast suusasõitu peaks kohe vahetama riided kuivade ja soojemate vastu. Kehalise tegevuse lõpetamisel toodavad lihased vähem sooja, kuid soojuse kadu püsib sama suur kui töö ajal ja on suur oht külmetuda. Kõige parem moodus liigesest soojusest vabanemiseks on higistamine, kuna higi aurustumisel neeldub suhteliselt rohkem energiat
Kasutatakse: difusioon-, täis-, pool-, madallõõmutust. Normaliseerimine on TT viis, mille korral terast kuumutatakse 30...50 °C üle faasipiiri A c3 (A cm ), seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse õhus. Normaliseerimise tulemusena vähenevad sisepinged ja toimub faasiline ümberkristalliseerumine, mis muudab jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks. Normaliseerimine on lõõmutusega võrreldes odavam TT viis, sest ahju kasutatakse ainult kuumutamiseks ja seisutamiseks, jahtumine toimub aga õhus. Madalsüsinik- ja madallegeerteraseid tavaliselt lõõmutamise asemel normaliseeritakse, sest omadustel pole vahet. Normaliseerimise tulemusena muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suuremad kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse parandamiseks sageli karastamise eeloperatsioonina. Karastamiseks või karastuseks nimetatakse TT viisi, mille tulemusena saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur
majanduskliima jahenemist just Rootsi ettevõtete kindlustunde osas. Viimaste arengute kohaselt on sealsete ettevõtete optimism tuleviku osas viimastel kuudel kiirelt kahanenud. LHV analüütik Nils Vaikla sõnul on ka Eesti ettevõtete kindlustunne vaikselt madalamatele tasemetele libisemas. Onordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on ohumärk euroala tööstussektori kindlustunde indeksid, mis viitavad viimasel kahel kuul langusele. Tema sõnul ohustab paratamatult globaalse majanduse jahtumine ekspordile avatud Rootsi, Soome ja Venemaa tööstust. Järelikult saab sellest tingituna omakorda mõjutatud olema ka Eesti majandus, mis nimetatud kolmest üsna sõltuv on. Mõjutatud saab Eesti majandus aga ennekõike just Euroopa Liidus toimuva tõttu eurokriii mõjud ei too ilmelt veel pikka aega ELi majandusele midagi head ning ka Eesti saab kogu sündmuste käigust kõigi teiste EFSF-iga liitujatega veel n.ö ,,uut masu" tunda. 15
81. Tikuga proovides: puust tikuga suruda tootesse 82. Toote murdmisel: murdes peab sisu olema elastne, vetruv. Nätske, kleepuv, kergesti kokkumuljutav pole küps. 83. Aja järgi: peale ettenähtud küpsemisaega oletame, et küps. 84. Sisu t° järgi: sisu keskosa temp 94-96 °C, suhkrurikastel toodetel 100-102 °C. 85. Jahutamine 86. Ahjust võetud toote temp kooriku pinnal 130-180 °C, kooriku ja sisu piiril 100 °C, sisus 94-96 °C. Jahtumine 10-20 °C juures 2-8 tundi. Jahtumisel ja säilitamisel vähenevad toodetel kaal ja niiskus, sisu muutub elastseks. Toote happesus väheneb seoses lenduvate ainete lendumisega. Jahtumisel suureneb kooriku niiskus 12% (niiskuse ümberpaiknemine sisust koorikusse). Jahtumise ja säilitamise käigus aurustuvat niiskust nim. jahtumiskaoks (%). Jahtumiskao suurus 2,5-3,5% 87. Pakendamine Väljastatakse pakendatult või pakendamata.
jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. · Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. · Maa keskmine temperatuur on 15*C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. · Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. · Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Osoon ehk trihapnik (O3) · Koosneb kolmest hapniku aatomist · Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. · Keemiliselt aktiivne aine · Võime neelata ultraviolettkiirgust Kloroflorosüsivesinikud CFC Happevihmad Lämmastiku ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks.
Mina valisin oma refraadi teemaks polaaralad. Nende soojenemine mõjutab kogu maailma rahvaid, sealhulgas ka eestlasi. Olgugi, et polaaralad on kauged, külmad ja inimtühad, mõjutavad nad siiski maakera ja selle kliimasüsteemi. Seetõttu on polaaralad pakkunud palju kõneainet nii teadlastele, kui ka erinevatele riikidele. Ma pean seda teemat tähtsaks, kuna polaaralad on nagu külmkambrid, kus hoitakse magevee varusid. Peale selle elab seal ka ohustatud loomaliike. Polaaralasid ei saa käsitleda isoleeritud piirkonnana. Neil on väga oluline osa kogu maailma, ennekõike suurte ja keskmiste laiuskraadide kliima- ning ökosüsteemis. Ega ilmaasjata nimeta teadlased polaaralasid kliima köögiks. Seega võrdlemisi suurel laiuskraadil paiknev Eesti on samuti Arktika kliimasüsteemi ja selles aset leidvate võimalike muutuste mõjualal. Kuid ka teine ulatuslik polaarala Antarktika mõjutab kogu globaalset kliimasüsteemi, sealhulgas kaudselt meiegi ilmast...
keskmes madalaima õhurõhuga madalrõhkkonnaks (tsüklon)- tähistatuna M, L (low), T (tief) Atmosfääri üldine tsirkulatsioon e. globaalne õhuringlus · Lihtsaim teoreetiline skeem- ekvaatori lähistel soojenenud õhk tõuseb ja voolab pooluste suunas, jahe õhk liigub pooluste poolt otse ekvaatori poole · Aga arvestada tuleb- 1.C, R muudavad õhu liikumise suunda 2. Laialdaste mere ja maismaa alade erinev soojenemine ja jahtumine?mõjutab kõrg- ja madalrõhkkondade paiknemist?õhu liikumist 3.Kõrged mäestikud-takistavad maapinnalähedaste õhumasside liikumist · Päikesekiirguse tsonaalne jaotus+eelpoolnimetatud tegurid? kujuneb õhurõhu ja valitsevate tuulte tsonaalne jaotus Tuul ja miks see tekib · Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise - tuule. · Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud
Newton töötas välja seaduse (Newtoni kehade jahtumise seadus), mille kohaselt kuuma keha jahtumise kiirus on võrdeline keha temperatuuri ja ümbritseva keskkonna temperatuuri vahega, s.t. kus T(t) on keha temperatuur ajal t ning K(t) = K = konstant on ümbritseva keskkonna temperatuur. Konstant λ on leitav eksperimendist. 43. Näiteid DV-i rakendustest. Esimest järku DV-d: • Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine • Kehade jahtumine • Elektriahelad • Keemiliste ainete reaktsioonid Teist järku DV-d: • Harmooniline võnkumine • Vabavõnkumine • Sundvõnkumine
Kiirgus: Kasvuhoone efekt: kiirgusliku tasakaalu tingimustes on Maa efektiivne temperatuur kosmosest vaadatuna 255K. Elu Maal on võimalik seetõttu, et maakera pinna temperatuur on keskmiselt 288K. tegelikkuses eksisteeriv erinevus 33 kraadi tekib tänu atmosfääris toimivale kasvuhooneefektile. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa koor moho ülemine vahevöö alumine vahevöö välistuum vedel välistuum tahke sisetuum Mandriline maakoor koosneb: - Mandriline: 40km kivimid: graniit, diotriit - Ookeaniline 7 km Kivimid: basalt Laamade vahelised liikumised: - Lahknevad laamad (lõhevulkaanud - Põrkuvad laamad (kihtvulkaaid) - Nihkuvad laamad Ookean ookean konvergents, tekivad vulkaanilised saarestikud ja süvikud nt jaapani saarestik
Radiatsioonilise öökülma esinemisel läheb tavaliselt õhtul, või isegi juba päeval, selgeks ja tuul ööseks vaikib või jääb väga nõrgaks. Päikeseloojangu eel hakkab temperatuur kiiresti langema, saavutades kõige madalama seisu päikesetõusu ajaks. Radiatsioonilise öökülma kestus võib varakevadel ulatuda 12 tunnini, hiliskevadel aga esineb öökülma ainult varahommikustel tundidel. *Segatüüpi tsükloni taganedes külma õhu sissevool, millele järgneb kiirguslik jahtumine. Kõige sagedasemad ja ohtlikumad, tekivad paiguti. Advektiivseid öökülmi saab ette näha sünoptiliste kaartide abil. Radiatsioonilise puhul asi raskem, sel juhul oleneb palju mikroklimaatilistest iseärasustest. Öökülma mõjutavad: Pilvitus maapinna ja taimkatte öösise jahtumise ulatuse ning temperatuuri languse määrab suurel määral pilvituse hulk ja selle liigid. Eriti tugevasti kaitsevad maapinda ja taimi soojuse kaotuse eest madalad, paksud pilved.
Üle 95 % kiirgusest on nn optilises aknas (0.29-2.4 m). Optiline aken on see sellepärast, et just sellest spektriosas on Maa atmosfäär kõige enam läbipaistev (80 % kiirgusest tuleb läbi). Samal ajal kui kauge UV ja IP neelatakse peaaegu täielikult (läbi tuleb vaid vastavalt 1% ja 3.6%). Ka infrapunases on üks nn atmosfääri aken so 8-12 m. Kolmas aken on raadiolainealas (1-20 cm). Päikesekiirgus Päikese poolt kiiratud energia. Atmosfääri soojenemine ja jahtumine, tema püsivus, vee aurumine ja kondensatsioon, soojusenergia muundumine õhu liikumise kineetiliseks energiaks ja Maa kliimade omadused sõltuvad sissetuleva päikesekiirguse voost. Päikesekiirguse voog on erinev eri laiustel, aastaaegadel ja kellaaegadel. Päike on praktiliselt ainukeseks energiaallikaks. Näiteks Maa seest tuleb 5000 korda vähem energiat. Natuke tuleb energiat ka tähtedelt ja planeetidelt. · Pidev spekter
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
