levitamisel e ning tugevda- misele 10. Inkvisitsioon ja ketserid (Frangi riik) Inkvisitsioon ketserluse vastu võitlemise spetsiaalne kohus (selgitati ketsereid välja) Ketserid paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks 11. Haridus (ülikoolide ülesehitus) kloostrikoolid (piibel + filosoofide tööd), katedraalikoolid e. toomkoolid (ladina keeles), põhi- ja ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine)
Feodaalne killustatus- ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad. Seisused: Vaimulikud, Aadlikud e. feodaalid, Linlased, Talupojad- pärisorjus + tunnused: 1)kogu maa kuulus feodaalidele või kirikule, 2)talupoeg kuulus sellele maale kus ta elas, 3)talupoeg tegi oma feodaali või kiriku heaks tööd- teoorjus, 4)talupoeg pidi tasuma loonusrenti, 5)talupoeg ei tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid- kuni...
Keskaeg 5. 16.saj Varajane keskaeg 5-11. saj kirikukirjandus * eepos ladina keelne Klassikaline keskaeg 12-15. saj rahvakeelne * kangelaslaulud · rüütliromaanid · trubaduuride luule · linnakirjandus · draama Hiline keskaeg e. Renessanss 16. saj Ristiusu ja kiriku tegevvõim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jum...
Kartes samas, et rahvakoosolek võib olla äraostetav, jäi ta pessimistiks. 3) Nimetage Euroopa valgustatud valitsejaid. (3 ) Miks neid nii kutsutakse? Friedrich Wilhelm I: Oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol. Valdava osa sissetulekust kulutas sõjaväele. Friedrich II Suur: Huvitus prantsuse valgustuskirjandusest. Kuulutas avalikult usuvabadust ning keelustas piinamise. Keiser Joseph II: kuulutas avalikult kõigi vabadust ja võrdsust. Inkvisitsioon kaotati, protestandid said riigis elamisõiguse, lõpetati juutide topeltmaksustamine, kirik allutati veel enam riigivõimule. Keelas piinamise ja surmanuhtluse. Pööras suurt tähelepanu haridusele ning pärisorjuskaotati. 3. Prantsuse revolutsioon.(Õpik - § 10) 1)Revolutsiooni puhkemise põhjused: Vana korra (feodalism) kriis. (rahvas ei tahtnud endistviisi
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed Allub paavstile Allub Konstantinoopoli patriarhile Armulauat. pakutakse hapendamata leiba Armulauat. Pakutakse hapendatud leiba ja veini Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast ...
Fourth level Fifth level Austria Versailles ehk Schönbrunni loss Click to edit Master text styles Second level Reformid Joseph II ajal Third level Fourth level Fifth level · Inkvisitsioon kaotati ning ketserlus ja nõidumine polnud enam kriminaalkuriteod. Juutide topeltmaksustamine lõpetati. · Keelas piinamise ja kaotas surmanuhtluse · Seitsmeaastane koolikohustus + rajati palju rahvakoole · Jagas riigi kümmekonnaks ringkonnaks · Riigikeelena hakati kasutama saksa keelt · Maksukohustus aadlikele ja vaimulikkonnale Click to edit Master text styles Second level Reformide tagajärjed Third level
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
üldkehtivatest arusaamadest kõrvalekaldumine. Ketseriks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Ülekantud tähenduses nimetatakse ketseriks mis tahes valitsevast ideoloogiast, usust või üldkehtivast arvamusest kõrvalekaldujat. 24. Maagia- maagide õpetust, üleloomulike jõudude ja väe omandamise kunsti, halvustavalt petturlik nõiakunst. Vähestele tuntud hinge- ja loodusjõudude tegevusse rakendamine. 25. Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Jesuiidid uskusid, et eesmärk pühendab abinõu. 26. Vabamüürlus on ülemaailmne liikumine, mis on jagunenud erinevateks, mõnigi kord omavahel seotud organisatsioonideks. Selle eesmärkideks on põhiliselt oma liikmete kõlbeline
MÕISTED Indulgents patukustutuskiri, müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Reformatsioon-usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine. Protestandid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvooluude pooldajad. Augsburgi usurahu Saksamaa ühiskond oli jagunenud usuküsimuses kahte leeri. 1555. aastal sõlmitud usurahu tähendas mõlemale leerile võrdsete õiguste tagamist. Luterlased protestandid, kes lähtuvad Martin Lutheri õpetusest. Kalvinistid protestandid, kes lähtuvad Jean Calvini õpetusest. Hugenotid kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal. Puritaanid kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal. Prsbüterlased kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal. Anglikaani kirik reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglise kirik, õpetus sisult oli sisult protestantlik; kirikukorraldus Inglismaal. Dogma lause, tunnistatakse vääramatu tõena ...
Kõrg- ja hiliskeskaeg § 13-24 1. Mõisted: a) Feodaalne killustatus- keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiaga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. b) Domeen- kuninga välja jagatud maatükk. c) Parlament- üleriigiline rahvaesindus. d) Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. e) Inkvisitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. f) Kirikulõhe e skisma- 1054, kus ristiusu kirik lõhenes Rooma- ja Kreeka katolikuks kirikuks. g) Skriptoorium- ümberkirjutuse ruum, kus mungad kirjutasid raamatuid ümber. h) Dormitoorium- ühine magamisruum munkadel. i) Refektoorium- ühine söögiruum munkadel. j) Rekonkista- Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. k) Tsunft- tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad. l) Skraa- igal tsunftil oli oma põhimäärus sk...
Ristiusk ja kirik Usutõe peamised allikad olid piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Keskaja ettekujutus: jumala inglitest üks oli Lucifer, kes oli ülbe ja Jumala vastu mässu tõstnud. Seetõttu heideti ta taevast alla, temast sai allilma e põrgu peremees, tema kaaslastest deemonid. Saatan kiusas juba esimesi inimesi. Võttis paradiisiaias mao kuju ja ahvatles Eevat noppima õuna, mis oli keelatud. Seepeale aeti Eeva ja Aadam paradiisist välja. Sellest sai alguse pärispatt - kurjus, mille saatan oli sisendanud inimestesse. Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse maailma kannatama, et see lunastaks kogu inimkonna patud. Jumal kui Isa, Kristus kui Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse. Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud, millega sai osa jumala armust. Ristimine, usukinnitus(konfirmatsioon), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajär...
1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid. Vaesed, ke...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
KESKAEG *Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal...
.................. Galileo Galilei pildid................................................ 1 sissejuhatus Galileo Galilei sündis aastal 1564 Itaalias Pisas, linnas, mis on kuulus oma viltuse torni poolest. Ta pidas loenguis Padova ülikoolis ning hiljem elas ja töötas Firenzes. Galilei ei leiutanud teleskoopi, kuid parandas tublisti selle suurendusvõimet. Mõned ajaloolased on oletanud, et Rooma inkvisitsioon piinas Galileid. Galilei kohta langetatud otsuses öeldakse, et Galilei tõeliste kavatsuste teadasaamiseks oli hädavajalik tema ,,karm ülekuulamine ''. Inkvisitsiooni zargoonis mõeldi selle all sageli piinamis, kuid piinamise all võidi mõelda ka vaid piinamisega ähvardamist. 2 Galileo Galilei Galileo Galilei sündis Pisas Firence õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast)
Korraldati lauluvõistlusi ning kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õiguseta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209 alanud ristsõjaga Lõuna-Prantsusmaa ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Tegevust alustas inkvisitsioon. Ellujäänud trubaduurid pagesid teistesse maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Truväärid XIII sajandi alguseskeskel puhkes rüütlikirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid nimetati truväärideks (ning Saksamaal minnesingeriteks). Nende peamiseks loominguzzanriks kujunes romaan, mis algselt tähendas igasugust romaanikeelset, see on rahvakeelset teost vastandina ladinakeelseile. Truvääride esimesed romaanid olid
Maadeavastused 15.-16. saj. võimaldasid esmakordselt kujutleda maailma kui tervikut, suurt hoogu said loodusteadused. Gutenberg leiutas 1440 trükikunsti, võimaldades sellega kirjutiste laialdast levikut (nt. massiline "Roosiromaanide" lugemine 16. saj. alguse Hispaanias). R ajal oli väga palju sõdu ja üldse lahkhelisid ning pingeid. Kujunes ka moraalikriis: vallandusid maine individuaalsus ja saamahimu (nt. Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine; katolik inkvisitsioon, aga ka protestantliku kiriku katsed ketserlust välja juurida sünnitasid vaid uut ülekohut). Ka vaimuelus sisepinged. Kõrvuti maisuse ülistamisega (Boccaccio, Rabelais), arenes Platoni õpetusest lähtuv vaimuvool, mis loodust idealiseerides tõrjus ja taunis selle "tumedamat" poolt - seksuaalsust ja maist kirge. Selle tõttu asendusid piiritu usk loodusesse, inimeste võimetesse ja mõistusesse 16. saj. lõpul skepsisega, mis vähehaaval valmistas ette R kriisi teisenemist barokiks
Ketserid Uskusid, et maailma lõi Jumal ja saatan koos. Taevariigi ja kõik vaimse koos hingega lõi Jumal; maise ilma ja kõik materiaalse, kaasa arvatud inimese keha lõi saatan. Inimese hing satub sündides keha ehk teisisõnu saatana vangistusse ja püüdleb sealt välja taevariiki. Katarid hoidusid kõigest materiaalsest k.a. suguelust, lihast. Mõned keeldusid sünnitamast. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus- inkvisitsioon. Inkvisitsiooni ülesanne oli ketserlus välja uurida, juurida, vajadus karistada. Ülevaade Must surm aastatel 1347-1349. Talurahvas mässas Prantsusmaal 1358. ja Inglismaal 1381. aastal, siis tapeti Wat Tyler, talupoegade juht. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453. Edward III oli võimalus pärida Prantusmaa kroon, aga see ei meeldinud Prantsuse kõrgaadlikele. 1346 Crecy juures ja 1356. Poitiers lahingus lõid Inglismaa vibukütid prantslasi
-lukase evangeelium(evangelist-jeesuse jünger,apostel-usukuulutaja -Matteuse evangeelium -johannese evangeelium -markuse evangeelium · inimene pole võimeline patust ise vabanma . seda aitab ainult katolik kirik sakramentide kaudu. Jumalaarmu saab jagada vaid kirik . 13.saj. keelati piibli tõlgendamine. Ketser- kahtlesid jeesuse õpetustes, usust kõrvale kalduja , tavaliselt peeti nõidadeks. Inkvisitsioon kiriku kohus, . anti välja ka raamatuid et nõidasid ära tunda. Kristluse põhitagmad: · kolmainsuse tagma- 1 isik 3 erinevas vormis. kirikukogu sinod paavsti võim pärineb paavstile on rajatud katoliku kirik.rooma I paavst- peetrus(paradiisivõtmed)rajas rooma linnas I koguduse. Aupaiste-nimrus ?! pühakute pea kohal. Igal pühakul on omad atribuudid , sümbolid. Jumal ilmutas end inimestele 3 erinevas isikus: (kristuse põhitagma)
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine ...
KESKAEG Religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhined feodalismil. - feodaaltsivilisatsioon KATOLIK KIRIK JA PAAVST (kõrgkeskajal) Kirik langes. Paavstid pidid eraeluga tegelema, seega jäi kirik unarusse. Gregoriuse reform uuendusliikumine, mille alustan Gregorius 7. Distsipliini tugevdati ja jumalateenistuse tähtsus tõusis. Sellega taheti suurendada paavsti mõjuvõimu. 1059. otsustati et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kardinalid(enne seda valis rahvas). Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkisid lahkhelid. Kumma uskumused on õiged?? Nad heitsid teise osapoole paavstid enda kirikust välja. Investituurtüli- paavstvõime ja ilmaliku võimu vahelised tülid. Põhjus- paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks ametitunnuseid (nt sõrmus, sau). Paavsti diktaat- paavst palkab/vallandab piiskoppe, paavst annab keistile võimutunnused, paavst võtab keisrilt võimu, paavsti kohtuotsuseid ei võ...
* reformid talupoegade olukorra parandamiseks: teokoormistele ülempiiri kehtestamine, kartulikasvatuse propageerimine, soode kuivendamine, uute külade rajamine * usuvabadus Austrias Joseph II reformid: * pärisorjuse kaotamine *Kirik allutati enam riigivõimule, enamik kloostreid riigistati, * hariduse edendamine (7-aastane koolikohustus) * aadlid ja vaimulikud pidid makse maksma * provintside omavalitsuste kaotamine * usuvabadus * ametlikuks keeleks saksa keel * inkvisitsioon kaotati Venemaal: Katariina II reformid: * Suur komisjon, kelle ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine * liitis Baltikumi Venemaaga * Poola jagamine * pärisoriste talupoegade olukord halvenes * Venemaa jagamine 50 kubermanguks, mis jagunesid omakorda maakondadeks * aadlikogud Absolutismi ja valgustatud absolutismi erinevused: Valgustatud valitsejad pidasid oma peamiseks ülesandeks rahva teenimist ja üldise heaolu suurendamist
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...
pärast muret tunda. 5. "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta." Aastal 1632 Galilei avaldas oma raamatu Firenzeses "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta". Raamatu ilmumiseks oli tal olemas paavsti nõusolek ja tekst oli tsensorite poolt heaks kiidetud, järgnes valuline reaktsioon kiriku võimude poolelt. Kohtukutse Kõrges vanuses ja haigel Galilei kästi Rooma inkvisitsioon kohtu ette tulla. Peamine süüdistuspunkt oli see, kas Galilei rikkus 1619. aasta ettekirjutusi või mitte. Protsess lõppes Galilei endapoolse süüdi tunnistamisega ja talle mõisteti eluaegne vanglakaristus, mis küll muutus kohe koduarestiks. 6. Saavutused Galileo Galilei leiutas geomeetrilise ja militaarse kompassi aastal 1597. Ta pööras tähelepanu
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
· Dominiiklased jutlustasid usu kaitseks, panid suurt rõhku haridusele 15) Millega on põhjendatav ja kuidas avaldus pühakute kultus? · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises elus kui pärast surma · Pühakud vahendasid Jumala armu ja pühadust 16) Miks leidis katarite liikumine katoliku kiriku hukkamõistu? Arutlege, kes oli ketser. · Katarite liikumine pidas katoliku kirikut saatana kätetööks · Inkvisitsioon püüdis ketserid õigele teele tagasi tuua, kui see aga ei õnnestunud, siis karistada · Ketserid olid väärõpetuste kandjad, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud · Kujunes katoliku kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon oma preestrite ja piiskoppidegaInnocentius III kuulutas katarite vastu välja albilaste sõjad (1209-1229) mille käigus rüüstati LõunaPrantsusmaa õitsvad linnad 17) Kuidas oli korraldatud hariduselu linnas
BAROKK HISPAANIAS 17. sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Kunstis ei levi äärmuslik barokk, pigem barokk-klassitsism, säilivad antiigi ja renessansi taotlused. Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised . Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning toonitas usulist härdust. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi.
· Isa loodud valitsemisaparaati ta ei muutnud · Tal polnud nõunikke · Tema ajal uuendati kogu õiguskorraldus · Fr. II jätkas preisimaa armee suurendamist · Sisseveetva kohvi asemel propgeeris kuningas õlu joomist. · Kuninga valdustes kaotas ta pärisorjuse JOSEPH II · Austria valitseja · Andis välja tolerantsuspatendi, mis kehtestas usu- ja südametunnistusevabaduse · Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaaltegude seast välja · Protestandid said riigis elamisõiguse, lõpetati juutide topeltmaksustamine ning neil lubati sõlmida abielusid kristlastega · Keelas piinamised ja kaotas surmanuhtluse · Maaomandile kehtestatud maks laienes ka aadlikule ja vaimulikkonnale · Kaotati pärisorjus ja mindi üle teorendilt raharendile · Riigikeeleks ladina keele asemel saksa keel. Merkantilism sh
Kokkuvõte Vanim ja omapäraseim hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, keda tuntakse üldiselt ta hüüdnime El Greco (Kreeklane, õige nimega Domenicos Theotokopoulos) järgi. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. 7 Kasutatud kirjandus Krausse, A-C. ,,Maalikunsti ajalugu" Koolibri. Tallinn 2006 Marcade, I
HILISKESKAEG, VARAUUSAEG *Riigivõim kõrgja hiliskeskajal riigivõim koondus kuninga ja kiriku kätte. riigil puudus kindel territoorium. Riigi ühendas tervikuks valitseja isik, kellel võis olla valdusi väga erinevates kohtades. Riigid polnud püsivad. Feodaalne killustatus kuningatest vähesõltuvad suurfeodaalid hakkasid omavahel sõdima. Riigisiseselt tekkisid eraldi feodaalide ,,riigid". Kuidas toimus valitsemine? eksisteerisid nõukogud, mis koosnesid vasallidest kes tegelesid riigiküsimistega. Nõukogude liikmete hulgas polnud talupoegi. Suurimaks võimukandjaks oli riigis ikkagi kuningas ja kirik. *Gregoriuse reformid ja investituuritüli Gregorius leidis, et reformid on vajalikud, kuna senimaani olid paljud vaimulikud oma ametid välja ostnud. Seetõttu leidsid aset järgnevad reformid: 1) ainult paavst tohib piiskoppe ametisse määrata, 2) ainult paavst saab keisrile võimu anda, 3) pa...
Friedrich II Suur Wilhelm I järeltulija. Keelustas piinamised ning deklareeris usuvabadust. rajas oma lossi Sanssouci loss. Maria Theresia Austria valitseja, tegi läbi mitu reformi piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Rajas Schönbrunni lossi Viinis. Rõhutas kõlblust ja kombelisust. Joseph II Maria poeg. Kõige ulatuslikumad reformid tolleaegses Euroopas. Deklareeris võimule tulles kõikide inimeste vabadust ja võrdusst. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Protestandid said riigis elamisõiguse. Juutidel lubati abielluda kristlastega. Kaotas piinamised ja kaotas surmanuhtluse. Peeter I venemaa tsaar, valitses 1682-1725. Seadis sihiks euroopalike kommete juurutamise, eriti aga tehnilise moderniseerumise, korraldas 1697-1698 pikema tutvusreisi Euroopasse. Kiriku allutamine riigile.
majanduskeskused, mis rikastuisd oma toodangu müügist 2)kerjusmungaordud-*tegutsesid linnades *kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetsusele 3)frantsisklased-*hallis, pruunikad kuued *elasid vaesuses *soovisid jumalasõna lihtrahava seas levitada 4)Dominiiklased- *Jumala ustavad koerad *Ül oli jutlustada õige usu kaitsex *Must kuub *Suur rõhk haridusel c)võitlus ketseritega: 1)ketserite vastu toimusid ristisõjad 2)loodi spetsiaalne kohus inkvisitsioon ketserluse vastu 3)püüti ketserid välja selgitada ja nad õigele teele tagasi tuua 4)ketsereid ootas kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus või surmanuhtlus d)ristisõjad: põhjused:*soov saada maid juurde *soov vabastada Jeesuse hauda Islami usuliste käest *Rooma katolik kirik soovis saada ülemvõimu Bütsantsi õigeusu kiriku üle *Islamiusulised keelasid palveränduritel ristiusu pühapaikade külastamise
hõivas oma vägedega londoni ja korraldas parlamendis puhastuse, Habsburgid- hispaania ja austria haru Maria Theresia- tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ja valitsemise monerniseerimiseks; katoliiklane, rõhutas kõlblust ja kobelisust; Joseph II- Maria Theresia poeg; kandis Saksa keisri tiitlit; deklareeris kõigi inimeste vabaduse ja võrdsuse; kehtestas usu- ja südametunnistusevabaduse; inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja; protestandid said elamisõiguse; kloostrid riigistati; kaotas surmanuhtlused; pööras suurt tähelepanu haridusele, kehtestati riiklikud õppekavad; Friedrich II- Friedrich Wilhelmi järeltulija, oli isa vastand, huvitus prantsuse valgustuskirjandusest, oli kirjavahetuses Voltairega, keelas piinamised; deklareeris usuvabaduse; rajas Sanssouci lossi; tegeles muusikaga; isa valitsemisaparaati ta ei muutunud;
Paastumine Almuste jagamine Kord elus palverännaks Mekasse 49) Mošee – moslemite pühakoda 50) Medres – moslemite poistekool 51) Sakramendid - Kristuse poolt seatud ja Kiriku kätte usaldatud tõhusalt toimivad jumaliku armu märgid, mis on meeltega tajutavad 52) Mitra - kõrge kolmnurkne peakate paavstil 53) Tiaara - muistne valitsejate peaehe, kolmekordse krooni kujuline kuhjakas peakate 54) Ketser – inimene, kes kritiseeris kirikut 55) Inkvisitsioon - kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas 56) Benediktlane – mungaordud, rajajaks Benetictus, kandsid mustasid kuubesid 57) Tsistertslane – mungaordud, nime on saanud Citeaux’i kloostri järgi, kandsid valgeid kuubesid 58) Dominiiklane – mungaordud, valge rüü, mille peal kantakse musta kuube 59) Frantsisklane – mungaordud, hall rüü 60) Ristisõda – usulistel eesmärkidel toimunud sõda, kiriku poolt organiseeritud 61) Ordurüütel -
9-10 saj- kiriku üldine langus Selle vastukaaluks tekkis uuendusliikumine eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu-- eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 ...
inimesed. Arvasid, et Jumal ja saatan lõid maailma koos. Inimese keha ja materiaalse lõi saatan, hinge Jumal. Katarid üritasid võimalikult vähe saatanaga kokku puutuda seksiga, hingede vangistamisega kehadesse. Katarite õpetus levis 12.saj Euroopas nt Toskaanas, Lombardias ja Flandrias, Lõuna-Prantsusmaal Provansis. Albi linn katarite vaated olid väga populaarsed nimetas sealsed katarid albilasteks. Katoliku kiriku võitlus ketseritega. Inkvisitsioon. Kirik nägi ketserluse väljajuurimises oma kohust. Albilaste sõjad (1209-1229) Innocentius III kuulutas nende vastu ristisõja, kus ka halastamatult rööviti Lõuna-Prantsusmaa linnu. Inkvisitsioon ketserluse vastu võitlemiseks 13.saj loodud spetsiaalne kohus. Selle ülesandeks oli ketserid välja selgitada ja neid õigele teele tuua või karistada. Süüdimõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine, eluaegne vangistus, surmanuhtlus. 26
Nälginud rändnäitlejate paar viieaastase tütarlapse ja rinnalapsega tuleb turuplatsile, kus rahvas, osalt maskides, vastlarongkäiku ootab. Näitlejatel on kaasas pambud, trumm ja muud rekvisiidid. 10) Esitatakse uut sisseostetud laulu mille pealkirjaks on ,,Härra õuefüüsiku Galileo Galilei hirmuäratav õpetus ja hirmuäratavad vaated ehk tuleviku eelmaik". Maa käib ümber Päikese! Galileo Galilei, piiblihävitaja! (vali naer rahva hulgas.) 1633: Inkvisitsioon kutsub maailmakuulsa uurija Rooma. Medicite palee eestuba ja trepp Firenzes. Galilei ja tema tütar ootavad suurhertsogi jutule pääsemist. 11) Trepist tuleb alla Gaffone, ülikooli rektor. Ta kohkub Galileid märgates ja möödub mõlemast jäigal sammul, pea kramplikult kõrvale pööratud, vaevalt noogutades. Galilei kurdab halva silmanägemise üle ning on natukene üllatunud, et too neid ei tervitanud. Üks mees, kellele Galilei oli sulaahju kavandi joonistanud, tuli nendega juttu tegema
Kokku 8 ristisõda. 1202-1204, vallutati Konstantinoopol(1204). 1291 Püha maa langes moslemitte kätte, sõjad lõppesid. Aitas lõpetada feodaalsõjad, aitasid kaasa kaubanduse arengule idamaadega, eurooplased liikusid rohkem, rüütlid said seiklushimu välja elada, idamaadest levisisid uued tavad ja kombed. Kasvas usuline vaimustus ja sallimatus, hakati juute tagakiusama, kaupmehed nägid neis konkurente. d)võitlus ketseritega: Ketserite vastu toimusid ristisõjad. Loodi spetsiaalne kohus inkvisitsioon ketserluse vastu. Püüti ketserid välja selgitada ja nad õigele teele tagasi tuua. Ketsereid ootas kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus või surmanuhtlus. Bulla- paavsti ametlik sõnavõtt. Kuuria-paavsti õukond. Legaat-paavsti volitatud esindaja. Katar-katoliku kiriku vastane. Fabliool-värsivormiline lühilugu. Investituur-paavstide ametisse nimetamine. Kastellaan-lossiülem Trubaduur-poeet ja laulik Sakrament- kiriku õnnistav toiming
Varauusaeg Peatükid 28-33 Laura Kivilo 11. klass Varauusaeg Ajajärk 16. 18. sajandini. Roomakatoliku ja kreekakatoliku usu järjest suurenev lõhe. Suured maadeavastused. Usu reformatsioon. Euroopa varauusaja algul Rahvusriigid Lääne- Euroopas: Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes nendes kuningavõim. Inglismaal: Henry Tudor (1485- 509) Prantsusmaal: Francois I (1515-1547) Saksamaal: Maximilian I (1493-1519) ja Karl V (1519-1556) Hispaanias: Fernando II Katoliiklane Ida- Euroopas suured ja rahvarohked riigid: Venemaa ja Poola. Poola saavutas 17. sajandil oma suurima territoriaalse ulatuse, miljon ruutkilomeetrit. Rootsi kuningas pärast Taani võimu all olemist Gustav I Vasa (1496-1560) 16. sajandil sõda Ida- ja Põhja- Euroopa riikide vahel, tuntud kui Liivi sõda (1558- 1583) Pikaajaline võitlus Läti ja Eesti alade eest. (Põhja- Eesti jäi Rootsile, Lõuna- Eesti ...
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (...
Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimuli...
Vanim ja omapäraseim hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, keda tuntakse üldiselt ta hüüdnime El Greco (Kreeklane, õige nimega Domenicos Theotokopoulos; 1541-1614) järgi. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel.Üks kõigi aegade tuntumaid hispaania kunstnikke üldse on Diego Velazquez (1599-1660) - tõetruude, suure inimestetundmisega loodud portreede autor
Ungarlasi ärritas rahvussümboli kaitsepühaku kuningas Stepheni krooni üleviimine Viini. Peale oma võimuletulekut, ei kinnitanud Joseph II seisuslikke privileege ning ta deklareeris kõikide inimeste vabadust ja võrdsust. Ta püüdis realiseerida oma valgustatud ideoloogiat kindlale süsteemile, mis pidi olema hea kõigile. Ta andis 1781. aastal välja tolerantsuspatendi, mis sätestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse, usundite võrdsuse. Samuti kaotati inkvisitsioon ning ketserlus ja nõidumine polnud enam kriminaalkuritegude hulgas. Elamisõiguse said ka teisest usust inimesed, protestandid ja juudid ning lõpetati ka juutide topeltmaksustamine. Juutidel lubati ka abielu sõlmimine kristlastega, mis enne oli rangelt keelatud. Samal ajal viis Josephi pärisorjuse tühistamine kuigi seda ei rakendatud kõikjal sotsiaalse revolutsioonini. Ta andis talupoegadele õiguse reisida, abielluda ja elukutset valida oma isandalt luba küsimata
AJALOO EKSAMI KORDAMINE VanaEgiptus: ajalooallikad MÕISTED: Vaarao egiptlased samastasid vaaraod erinevate jumalatega. Pistrik oli üks peamisi sümboleid, kuna eelkõige oli vaaraoks kõrguste isand Horos. Vaaraost sai pärast surma surnute riigi valitseja. Püramiid vaaraole pühendatud hiiglaslik haudehitis, mille sees oli valitseja hauakamber. Sfinks lõvi kehaga ja inimese peaga mütoloogiline olend Cheopsi püramiid Egiptuse püramiid mis on nime saanud jumala järgi. Maailma kõrgeim. VanaKreeka: ajalooallikad MÕISTED: Linnriik/polis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Ateena ja Sparta suurimad linnad. Hellen vanaaja kreeklased; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest) Homerose eeposed Odüsseia ja Ilias Olümpiamängud Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Need said alguse just VanaKree...
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
otsuste tegemiseks üheskoos kirikukogudel nõu. Kellelgi polnud absoluutset võimu teiste üle. 9. sajandil hakkasid ida- ja läänekirik üksteisest eralduma, kui Rooma patriarhid hakkasid teistelt patriarhidelt allumist nõudma. Et õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, nagu soovis paavst, viis see kirikulõheni aastal 1054. Nii õigeusu kirik kui ka katoliku kirik on Suure kirikulõhe järel pidanud end ainuõigeks kirikuks. Inkvisitsioon oli katoliku eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsiooni juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. sajandi esimesel poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst
ja Esimese maailmasõja koledused. 20. Modernism taotleb uuenduslikust. On mõistuspärane ja imed tuleks välja jätta. Postmodernism taotleb maalilisust ja isikupärasust. 21. Sofism on pettejäreldus. Näiteks keegi ütleb, et ta valetab. 22. Ratsionalism on mõistuspärane mõttevool. Nõuab, et kõik oleks mõistusega kooskõlas. 23. · Hereesia väärõpetus · Ketser väärusuline 24. Maagia on loodusjõudude tegevusse rakendamine. 25. Inkvisitsioon uurib katoliku kiriku seaduspärasuste vastu eksimist. Jesuiitide põhimõte on, et eesmärk pühendab abinõu. 26. Vabamüürlus on kodanlik kõlbeline käitumine. Eesmärgid: · Üksikisiku täiustumine · Kõikide inimeste ühinemine vendluse ja tõearmastuse vaimus. LIONS ja ROTTARY klubid: heategevusega tegelevad vabamüürlased. 27. Õigluse kuldreegel: Igaüks võib teha, mida tahab, eeldades, et sealjuures ei riku ta ka samasugust vabadust
Neljas tase Viies tase Giordano bruno (15481600) Giordano Bruno oli Itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist, kes on eelkõige tuntuks saanud heliotsentrilise maailmasüsteemi ning universumi lõpmatuse teooriate pooldamisega. Kosmoloogia kõrval kirjutas Bruni uurimusi ka mälu ning mnemotehnikate kohta. Teda peetakse uusaegse teadusliku mõtlemise märtriks, kuna inkvisitsioon põletas ta elusalt ketserluses süüdistatuna, sest Bruno ei olnud valmis oma aadetest loobuma. Ehkki Brunot on hiljem nähtud teaduslik materialistliku maailmavaate eestvõitlejana, ei olnud ta kindlasti ateist, vaid pigem okultismi kalduv panteist Giordano bruno Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Nende igapäevaelu oli väga range järelvalve all, nad pidid kohustuslikult jumalateenistustel käima, igasugused lõbustused olid keelatud, riietuda tohtis vaid musta, kohustuslik oli töötamine. Kalvinistid olid väga sallimatud teiste usuliste vastu. Vastureformatsioon usuline ja poliitiline liikumine, mille eesmärk oli katoliku kiriku sisemine reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon. 1540.a. loodi uus mungaordu Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine katoliku usku, võitlus reformatsiooni vastu. Nad rajasid koole, kus valmistati vaimulikke ette tööks protestantismist ohustatud piirkondades, tegutseti ka ilmalikes õppeasutustes, pihiisadena õukonnas, misjonäridena Ameerikas, Indias, Hiinas ja Jaapanis. 1598.a. Nantes'i edikt:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
