Deflatsioon D fl i on kaasaegsele k l majandusele j d l mitteomane. i Arvatakse, A k praegu eii saa deflatsioon kesta mõnest kuust kauem. 5. Disinflatsioon on inflatsioonitempo aeglustumine. Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme. 6. Hinnasokk tekib mingi kauba (nafta, põllumajandussaaduste) järsust hinna tõusust, mis mõjutab ka teiste kaupade hindu. Kestvat inflatsiooni tuleb eristada ühekordsest hinnasokist. Hinnasokil on majandust läbiv mõju, ta võib põhjustada hinna tõusu mitme aasta vältel, sarnane kestva inflatsiooniga. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
valuutadesse, aktsiate indeksitesse ja kaupadesse, et vältida hindade mõjutamist kontsentreerudes fondi vaid ühele alale. · Fond suleti uutele investoritele aastal 2006, kui ta jõudis etteantud maksimaalsele fondi rahatasemele · Aastal 2011 teatas fond, et on raha kaotanud ainult kolmel aastal 20 tegevusaasta jooksul ja keskmine aastane tagasimakse oli 18%. All Weather fond · Rajati aastal 2006 · Sisaldab madalaid makse klientidele, globaalseid inflatsiooniga seotud võlakirju ja globaalseid fikseeritud tulumääraga investeeringuid. · Fond algatati kui firma looja, Ray Dalio, isiklik usaldusfond ja oli järgnevalt klientidele avatud. · Fondi eesmärk oli luua kõrged tulud, mis olid kohandatud riskiga. Tulud pidi ületama üldise turu tulu. · Fond koosneb $46 miljardist ja on üks suurimaid fonde USA-s alatast 2011 aastast. · Aprillis 2009, kui Lehman Brothers varise kokku, fond koliti üle ,,turvalise
Vali üks: a. suurenes 2% b. suurenes 18% c. alanes 2% d. alanes 18% e. jäi samale tasemele Küsimus 16 Kõige vähem saavad ettenägematu inflatsiooni tõttu kannatada: Vali üks: a. need, kes saavad fikseeritud nominaaltulu b. need, kelle nominaaltulu kasvab, kuid aeglasemalt kui hindade tase c. need, kellel on rahalisi sääste d. need, kes muutusid võlgnikuks ajal kui hinnad olid madalamad e. õiged vastused b) ja d) Küsimus 17 Ettenägematu inflatsiooniga kaasneb tavaliselt: Vali üks: a. majandusliku kahju puudumine b. majanduse effektiivsuse langus c. rikkuse ja tulude ümberjaotumine d. õiged ainult b) ja c) e. kõik vastused valed Küsimus 18 Kiireneva inflatsiooni tingimustes intressimäär: Vali üks: a. langeb, sest langeb raha hind b. langeb, sest langeb hõivetase c. kasvab, sest raha hind langeb d. kasvab, sest hõivetase langeb e. ei muutu Küsimus 19 Inflatsioon võib olla seotud: Vali üks: a. ainult SKP-ga b
5.Reklaami puudumine 8. Eurostandartitele vastavad tollilaoruumid 6.Vananenud seadmed (tõstukid) 9. Töökeskkonna koosseis hästi töötav 7. Halb transpordiühendus meeskond,puuduvad pinged. 8. Madal palgatase, puudub motivatsioon o pportunities - võimalused T hearts - ohud 1. Uue ostjagrupi tekkimine 1. Kulude kasv seoses inflatsiooniga. 2. Riigipoolne tugi tegevusalale(mis puudutab 2. Koolitatud spetsialistide puudus tollipoolset osakonda) 3. Palgatõus ei toimu, enne langus. 3. Konkurentide tagasitõmbumine tollilao 4. Teenuste ostjale eelistuste muutumine mitte olemasolevuse tõttu. 5. Kliendi maksejõuetus firmale Alus Grupp OÜ 4. Reklaami käivitamisel laoruumide täielik see võib tingida omakordafirma maksujõuetust. hõivamine
PEST-analüüs Tallinnas asuva ilusalongi kohta Majanduslik keskkond- Majanduskeskkonnas toimuvadmuutused, mida salong jälgib on seotud majanduskasvuga, hindadega, inflatsiooniga jne. Kuna salong teenindab Eesti siseturgu, siis peamiselt analüüsitakse sissetulekuid, keskmise palga muutumis, laenutingimusi, tööpuudust jne. Arvan, et majaduslik keskkond mõjutab salongi tegevust tugevalt, sest kui sissetulekud langevad ning tööpuudus suureneb, siis ei ole klientidel finantsilisi võimalusi salongis käimiseks. Sotsiaal-kultuuriline keskkond- Sotsiaalsetest muutusted avalduvad mitmetes
100 1. Pangareservid (R) 1. Erasektori nõudehoiused reaalne SKP ( püsihindades) - sularaha kassas (D) (Paasche indeks muutuva ostukorviga hinnaindeks) - deposiit keskpangas 2. Säästu- ja tähtajalised SKP deflaator üldine hinnaindeks 2. Väljaantud laenud hoiused Nominaalne SKP inflatsiooniga korrigeerimata 3. Investeeringud 3. Välisvaluuta hoiused Reaalne SKP inflatsiooniga korrigeeritud 4. Välisvaluuta 4. Kohustused teiste pankade Lisandväärtus = koguprodukt turuhindades 5. Põhivara ees, võlg keskpangale tootmissisendite väärtus 5. Omakapital (sh jaotamata
Afganistani majandus Suure töötute hulga (40%) ja kõrge inflatsiooniga (16.3%) on Afganistan üks maailma vaesemaid riike, kus üle poole rahvastikust elab allpool vaesuspiiri. Kuigi viimastel aastatel on Afganistani majandus näidanud tõusutendentsi on pikaajalise sõjategevuse ja poliitilise ebastabiilsuse tõttu riigi majanduse arengutase olnud väga madal ning see sõltub suuresti välisabist. Suur osa rahvastikust vaevleb puhta vee, meditsiinilise abi ja elektripuuduse
Äraarvatud inflatsiooni korral on indiviidid suutnud õigel ajal ja täies ulatuses prognoosita ning seetõttu ka tehingutes kajastada hinnatõus. (Eamets, et al. 2005, :197) Enamikel juhtudel ei suudeta inflatsiooni tulekut ära määrata. Ootamatu ehk prognoosimatu inflatsiooni korral majandussubjektid ei oska või ei jõua ennast kaitsta. (Mankiw 2008, : 378) Samuti võib avaldumise viiside abil kategoriseerida inflatsiooni kui avalikku, varjatud ja tõkestatud. Avaliku inflatsiooniga on tegemist normaalse majandusliku olukorraga, mis kaasneb majanduskasvuga. See on turumajandusele iseloomulik nähtus, mis väljendub üldises hinnatõusus ilma et raha vääring alaneks. Selle asemel on hinnatõus tingitud reaalse väärtuse tõusust tootest ja teenusest kliendile. Varjatud inflatsiooni korral on turul püsivad hinnad, kuid selle juures halveneb müüdavate toodete ja teenuste 7 kvaliteet ja/või aheneb sortiment
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon Mis on üldse inflatsioon. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hinnataseme tõus. Inflatsiooni vastand on deflatsioon ehk hinnalangus. Tegelikult on deflatsioon majanduse tervisliku seisundi kohta väga halb uudis. Kõik hinnakõikumised puudutavad meist igaühe ostukorvi nii kaudselt kui ka otseselt. Kui küsida erinevate inimeste käest, mida nemad inflatsioonist ja deflatsioonist arvavad, siis mingit kindlat vastust me sealt ei saakski, kuna inimesed on ühiskonnas erinevatel positsioonidel, on rikkamaid ja on vaesemaid. Riigimajandusele kui tervikule on inflatsioon kasulikum, kuid seal elavatele inimestele on aga vastupidi on deflatsioon kasulikum. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulikum. Hinnad tõusevad ja raha väärtus langeb. Inflatsiooni poole pealt on aga halb see, kui hinnad tõusevad siis tulevad turule uued pakkujad, kes ei pruugi müüa nii kvaliteetset kaupa,...
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida suure hulga erinevate inimeste käest, siis ei saaks tulla ühtset vastust. Inimeste jõukus ja positsioon ühiskonnas on erinev. Riigimajandusele oleks kasulik inflatsioon, kuid inimesele kes seal elab, deflatsioon. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulik. Hinnad tõusevad ja raha väärtus väheneb. Riik teenib kasu ju ka riigis olevate firmade pealt. Halb on aga see kui hinnatase tõuseb siis tuleb turule uusi pakkujaid, kes ei pruugi müüa kvaliteetset kaupa. Nad küll pakuvad turuhinnast madalamat hinda, kuid kauba kvaliteedi suhtes liiga kallist. Tarbijale ei ole inflatsioon aga kasulik. Teenuste ja kaupade hinnad tõusevad kuid sama raha eest, mis eelmisel kuul teenisid, saad vähem kaupa. Kui eelmisel kuul sain ma 10 EEKu eest leiva ja saia, siis sellel kuul pean ma raha juurde panema, et sama kaupa saada. Samuti ei soosi inflatsioon inimesi...
arengut. Impordihinnaindeks (IHI)-iseloomustab Eestisse sisse veetave kaupade hindade aregut. Inflatsiooni mõju tarbijale :Mõne majapidamise heaolu kasvab/kahaneb , tarbitakse vähem ostujõu langus, mõeldakse oste rohkem läbi. Hinnatõusu põhjused: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine, tootmiskulude kasv (nt Nafta hind maailmaturul tõuseb) majanduspoliitika eesmärgid: 1)kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega 2)hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga 3)kõrge ja püsiv majanduskasv 4)Õiglane sisstulekute jaotus .Rahapoliitika-tegelb raha väärtuse säilitmaise tagamisega. Fiskaalpoliitika-riik püüab sellega toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Maksukoormus-näitab maksude osatähtsust riigi majanduses.käibemaks-mõjutab vaeseid , kapitalimaks- rikkaid ,aktsiisimaks Tööturg 1)tööjõud-kes soovivad ja on võimelised tööl käima (töötajad + töötud)
Fin, Por) Hetkel euro kasutusel 17 riigis – Slo, Svk, Cyp, Mlt, Est Erikokkuleppealusel Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikan Euro kasutusel ka Kosovos, Montenegros. Ametlik riiklik kokkulepe puudub. Lisaks veel ülemereterritooriumid Den, Swe, Gbr säilitasid oma rahvusliku valuuta Eurole ülemineku kriteeriumid - Eelarve defitsiit alla 3% SKT – st - Riigi võlakoormus 60% - Inflatsioon mitte üle 1,5% kõrgem kui 5 madalaima inflatsiooniga riigi keskmine Eurole ülemineku majanduslik kasu - Valuutavahelduskulude- ja riskide kadumine - Lihtsam võrrelda hindu - Mugavam reisida - Eestis kogu aeg olnud euroga seotud ja sõltuvuses Euroga liitumise varjuküljed - Osade liikmesriikide võimalik vastutustundetu rahapoliitika mõjutab negatiivselt kõiki liikmesmaid Panganduse tekkimine ja areng Esimesed ’’pankurid’’ olid kullassepad keskajal
Seda nimetatakse ostujõu pariteediks teooriaks (purchasing power parity, PPP). Teine näitab, kuidas riikide intressimäärade erinevused on seotud oodatavate muutustega valuutakurssides. Seost nimetatakse rahvusvaheliseks Fisheri efektiks (The International Fisher Effect, IFE). Fisheri efekti järeldus: inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades. Nominaalne intressimäär võrdub reaalse intressimääraga plus oodatav inflatsioonimäära muutus. Kõrgema inflatsiooniga valuutadel peab olema kõrgem nominaalne intressimäär. Kuid arvatakse, et kõrgema nominaalse intressimääradega riikides kipub olema ka suhteliselt kõrgem reaalne intressimäär. Näide 9 Oletame, et Suurbritannias on inflatsioon 4% ja USA-s 1%. Siis ei tohiks USA nominaalsed intressimäärad olla Suurbritannia omadest madalamad kui 2,97% (0,040,01)/(1+0,01). Juhul, kui see pole nii ja vahe on väiksem, kapital hakkab liikuma USA-sse ja vastupidi, kuni olukord tasakaalustub.
TURU TASAKLAAL JA -HIND 1.Kuidas pakkumine ja nõudlus tasakaalustavad turgu? Pakkumine ja nõudlus iseenesest mitte ei tasakaalusta turgu vaid määravad hinna tõusu või languse. Turu tasakaalustab tarbija, kuna hind kujuneb vastavalt tarbija subjektiivsele hinnangule toote/teenuse tarbimisväärtuse suhtes. Mida nõutum on toode/teenus, seda rohkem tarbija on nõus tema eest maksma eeldades, et tema esmatarbe vajadused on rahuldatud. 2.Mis on defitsiit ja ülejääk ning kuidas saab turukonkurents neid kõrvaldada? Defitsiit on mingi toote/teenuse nappus ülejääk on mingi toote/kauba ületootmine. Turukonkurents sunnib ettevõtjaid turustama oma kauoa tarbijale vastuvõetava hinnaga või lisama tootele/teenusele lisa hüvesid, et meelitada tarbijat oma pakutavat kaupa ostma. 3.Kuidas tekitavad nõudluse ja pakkumise muutused muutusi ka turuhindades? Nõudluse kasvades tõuseb (reeglina) toote/teenuse hind kasvades kahaneb ka hind: seega võib järelda...
abitusse o Inimesele tuleb anda vabadus ise endaga toime tulla o Tuleb lõpetada järeleandmised kommunistlikele riikidele ja suurendada sõjalisi kulutusi (uus võidurelvastumine, vastupidine suhtumine 60.ndatele) · Monetarism o Ehk valitsust saab mõjutada ainult ringluses oleva raha kaudu o Valitsuse peamine eesmärk pole võitlemine tööpuudusega, vaid inflatsiooniga o Valitsus peab ajama ranget rahapoliitikat o Makse tuleb majanduse ergutamiseks vähendada o Milton Friedman monetarismi eestkõneleja, majandusteadlane, juut · Suurbritannia o 1979 võitsid valimised konservatiivid o Peaministriks sai Margaret Thatcher (esimene naispeaminister Euroopas, konservatiiv). o Konservatiivide poliitika: kokkuhoiuprogramm sotsiaalkulutuste kärpimine
aasta septembrikuu hindadega on Läti 11,5protsendilise kasvuga. Eesti asub 7,5 protsendiga kolmandal kohal, teisele kohal oli Bulgaaria 11,0protsendilise hindade tõusuga. Võrreldes eelmise aastaga on elukallidus Leedus suurenenud septembris 7,1 protsenti, mis asetab riigi neljandale kohale. Madalaima näitajatega riigid on Malta (0,9 protsenti), Taani (1,2 protsenti) ja Holland (1,3 protsenti). Mis mõjutab inflatsiooni: Kroon on seotud stabiilse raha, euro kaudu euroala madala inflatsiooniga. Eesti kaubavahetus toimub peamiselt Euroopa riikidega ja kui Euroopas on kaupade hinnatõus väike, siis tõusevad kaupade hinnad vähe ka meil. Teenuste hinna kujunemisel mängib olulist rolli tööjõu hind ehk palk. Kokkuvõttes mida rikkamaks saavad inimesed, seda kallimad on teenused. Kui tänavu on kiire hinnatõusu taga üha suurem tarbimissoov ja paremad palgad, siis 2008. aastal kergitavad inflatsiooni erinevad aktsiisimaksud.Seega kallinevad aktsiisitõusude tõttu
TEINE VARIANT 1. Millised on barterkaubanduse puudused? 3 tk. -vajadused ei lange kokku kõikidele osapooltele -vahetuse proportsiooni määramine on raske -kauba säilivuse probleem 2. Mis on raha? raha on eriline kaup, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu proportsioonis, mis on määratud raha ostujõu ja kaupade väärtusega. 3. Millised on mistahes rahade ühised omadused? 7 tk. -säilivus -kaasaskantavus -jaotatavus -homogeensus -aktsepteeritavus -äratuntavus -piiratus 4. Mis on usaldusraha? Usaldusraha emisioon on sellise raha väljalaskmine, mille väärismetallide kate on osaline või puudub täielikult. 5. Nimetage põhilised pangandusriskid? 7 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Maarisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 6. Missugune järgnevatest ei ole rahamärk: -Krediitkaart ei ole rahamärk - paberraha panga kassas -nõudehoiused -välisvaluuta 7. Mis on valuutakomitee süsteem? On süsteem, kus võib ...
15. Hinnad tõusevad- kuna nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine, tootmiskulude kasv. 16. Infaltsioon- raha väärtuse e. Ostujõu langus. Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. 17. Ostukorv- koosneb erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. 18. Devalveerima- raha väärtuse langetamine välisvaluuta suhtes 19. Deflatsioon- keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõus. 20. Stagflatsioon- majanduse seisund, kus inflatsiooniga kaasneb stagnatsioon e. Kogutoodangu vähenemine ja tööpuuduse kasv. 21. Maksukoormus- riiklike maksude suhe SKPsse. Näitab, kui suure osa sissetulekust jaotub riik maksude abil ümber. 22. Maksumäär- tähistab %, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksiku sissetulekult. 23. Intress- raha hind. Raha omanikule raha kasutamise eest makstav protsent kasututatavast rahasummast. 24. Tänapäeva pangasüsteemis kaks tasandit- 1)Riigi kekspank 2) Erapangandus MAKSUD:
buumiajal tõusis Eestis inflatsioon kõrgustesse. Eesti majandusbuumi ja hiljem -kriisi põhjuseks oli kinnisvara hinnatõus. 2009.aastal kui majanduskriis algas, oli Eesti inflatsioon äärmuslikult madalale langenud. Näiteks kinnisvara kaotas veerand kuni pool oma väärtusest. Itaalias on inflatsioonimuutused toimunud sama mustriga kui Eestis, kuid palju väiksemates ulatustes. Üks olulisemaid majanduspoliitilisi näitajaid, millel on seos inflatsiooniga, on töötus. Samas 2009. aastal, kui inflatsioon langes rekordiliselt madalale, tõusis töötuse määr peaaegu kaks korda. TÖÖTUS(%) 2007 2008 2009 2010 Eesti 4.7 5.5 13.8 16.9 Taani 3.8 3.3 6.0 7.4 Võrdlus Eesti ja Taani tööpuuduses 2007-2010 Eestis tõusis töötus 2009 ja 2010
· Tal on kõrge positsioon. · Ta on üllameelne. · Ära võta altkäemaksu. · See on madal käitumine. Olemismetafoor tähendab sündmuste, toimingute, emotsioonide, ideede jmt käsitamist entiteetide ja ainetena. Olemismetafoorid teenivad mitmesuguseid eesmärke, mida peegeldavad ka keeles leiduvad väljendid, näiteks kogemus hindade tõusmisest, mida võib nimisõna inflatsioon kasutades metafoorselt entiteedina käsitada, näiteks: Peame inflatsiooniga võitlema. Olemismetafoorid on tavaliselt nii loomulikud ja meie mõtlemises nii valdavad, et neid peetakse tavaliselt vaimsete nähtuste enesestmõistetavateks. Enamik meist ei adu tõsiasja, et need väljendused on loomult metafoorsed. Siiski on kõige kergemini äratuntavad sellised olemismetafoorid, mille puhul füüsilist objekti esitatakse isikuna (isikustamine), näiteks: · See fakt räägib vastu tavateooriatele · Inflatsioon paneb meie kasumid nahka.
laenuks andmise eest mingil perioodil , mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast. Intress kujuneb vastavalt laenusummale ja intressimäärale Intresside arvutamiseks kasutatakse: Lihtintressi- arvutatakse , kui laenu iga-aastane põhisumma on üks ja sama n: K=k(1+in) Liitintressi korral K=k(1+i)n Nominaalne intressimäär i laenude eest makstava rahalise hüviise määr teatud ajaperioodil Reaalne intressimäär r inflatsiooniga kohandatud intressimäär Tavainimene puutub intressimääraga kokku laenu võttes. Sel juhul koosneb pangaintressimäär kahest osast: *pangapoosest marginaalist täpselt fikseeritud kogu laenuperioodi ajaks. See arvutatakse panga poolt igale kliendile personaalselt. *euriborist- üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Euribor kas fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks või
Sagenenud koondamised neis harudes Hinnatõusu kiirenemine, sh esmatarbekaupade ja –teenuste kiire kallinemine Intresside tõus ja laenumaksete suurenemine – Maailma majandusarengute halvenemine. Ootuste nõrgenemine Inflatsiooniootuste oluline kasv Negatiivsete uudiste ülevõimendamine meedias. Halvad uudised mõjuvad ruttu, headesse uudistesse ei taha keegi esialgu uskuda. Inflatsioon Kui kaupade ja teenuste hinnad kiiresti suurenevad, siis on tegemist inflatsiooniga. Inflatsiooniga kaasneb raha ostujõu langus. Madal inflatsioon on riigi üheks eesmärgiks. Töötus Töötus on olukord, kus inimesed, kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda tööd leida. Töötus vaatleb täiskasvanud töötajaid, kes ei tööta kuid otsivad aktiivselt tööd. Inimesi, kes ei tööta ja ka ei otsi tööd, ei loeta tööjõu hulka. Tööjõud ja töötusemäär
tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas (teatud subjektide maksustamine) suunab majanduse kui terviku edenemist, toetades selle arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitatavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Majanduspoliitikal oli neli peamist eesmärki: kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga kõrge ja püsiv majanduskasv õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Raha stabiilsusena käsitletakse hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni, mis näitab ka raha ostujõu säilimist. Rahapoliitika teostamine on majanduspoliitikast institutsiooniliselt eraldatud ning tavaliselt keskpanga ülesanne
Ainult varem arvutatud intresiisummadelt Aluseks on baassumma, mille on liidetud varem arvutatud intressisummad Inressi arvutatakse ainult baassummalt 18. A G A G A 19. Õige on väide Nominaaltulusus on inflatasiooniga korrigeeritud tulusus Nominaaltulusus on lepingus fikseeritud tulusus Reaaltulusus võtab inflatsiooni arvesse Reaalltulusus ei võta inflatsiooni arvesse Reaaltulusus võib peale nominaaltulususe inflatsiooniga korrigeerimist olla 20. Saadi laenu 15500. Tasuti intressi 1240. Leida intressimäär
a. ettevõtte organiseerimine ja juhtimine. b. kõik, mida tavaliselt vahetatakse vara, kaupade ja teenuste vastu. c. füüsiline ja vaimne jõupingutus kaupade ja teenuste tootmiseks. d. koos teiste tootmisteguritega seda kasutava firma omand. _a__ 6. Üks reaalse SKT puudusi majanduskasvu mõõtmisel on see, et a. ta ei sisalda toodetud, aga müümata kaupade väärtust. b. ta sisaldab ebaseaduslikult kaubeldud kaupade ja teenuste väärtust. c. teda ei ole inflatsiooniga korrigeeritud. d. ta ei arvesta puhaseksporti. _c__ 7. Mastaabisääst saavutatakse a. müües vähem ühikuid kõrgema hinnaga. b. väikeste kapitalimahutustega. c. kapitali mahutamisega tehase suurendamisse ja ühikukulude vähendamisega. d. kõige eeltooduga. _a__ 8. Mis suurendab täisvõimsusega töötava tehase tootlikkust kõige tõenäolisemalt? a. Suurema arvu või paremate masinate kasutamine. b. Uute tööliste juurdevõtmine. c. Tehase tegevuse hoidmine väikeses mahus. d
EsimeNE VARIANT 1. Mis on münt? Münt on rahana kasutatav metallitükk, millel on seadusega määratud mass, koostis, vorm ja nimiväärtus. 2. Millised on raha põhifunktsioonid? 5tk. Vahetuse vahend- vahendab kauba, teenuse, tööjõu liikumist. Väärtuse mõõt ja arvestuse ühik. Rikkuse akumulatsiooni vahend. Maksevahend- raha liikumine on ajas ja/või ruumis eraldatud kauba liikumisest. Väärtuse ülekandmise vahend- pärandus, kingitus. 3. Milline alljärgnevaist on seaduslik maksevahend: -asendusraha -sularaha- on seaduslik maksevahend! ( Riigi poolt või riigi nimel emiteeritud rahamärgid on seaduslikeks maksevahenditeks, mis on kohustuslikud vastuvõtmiseks kõikidele majanduse subjektidele! -kaupraha -pangaraha. 4. Millised on keskpanga rahapoliitilised instrumendid? Refinancing Policy -The Purchase of Bill of Exchange -The Extension of Loans against Collaterial (Lombard Policy)- keskpank annab laenu väärtpaberite tagatisel- laen(tähtajaline)taga...
Tarbija seisukohalt on inflatsioon halb, sest toodete, kaupade ja teenuste hinnad tõusevad, kui varem näiteks maksid bussipileti eest euro, siis inflatsioonilises majanduses maksab see 2 või 3 eurot. Samas eeldatakse, et inflatsioonilises majanduses palgad tõusevad ja majandus areneb. Palkade tõusud omakorda suurendavad tarbijate ostujõudu ja mida rohkem ostetakse seda suuremat kasumit teenib firma, kes antud tooteid toodab. Aga kui mõelda sellele, et firma tootmiskulud suurenevad koos inflatsiooniga, siis hakatakse mõtlema, kas ettevõtted teenivad ikka nii suuri kasumeid nagu arvatakse. Loomulikult on uutel ettevõtetel kergem tulla turule inflatsiooni ajal, kuna rahval on raha, et tooteid osta, aga tooted ei pruugi enam olla nii kvaliteetsed, sest pakkujaid on liiga palju. Inflatsioon on halb ka inimestele, kes on säästnud, sest raha väärtus pole enam see, mis ta oli kui säästma hakati. Deflatsioon on vastupidine inflatsioonile, laenata ei taheta ja raha väärtus tõuseb.
Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga. SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territooriumil toodetud kaupu. · SKT kasv võib mõjutada inflatsiooni. · Rahvastiku muutused. · Kvaliteedimuutused. · Ei hõlma kasutatud kaupu. · Kahjulikud kaubad ja teenused. · Turuväline tootmine. · Looduskatastroofide järgi SKT kasvab. SKT- arvutamine Tootmise meetid (kogu toodangu arvutamine) Tarbimismeetod
9. Tarbijahinnaindeks - tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus Tööstustoodangu tootjahinnaindeks- Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus(hinnad käibemaksu ja aktsiisita) Ekspordihinnaindeks - iseloomustab Eestist välja veetavate hindade arengut Impordihinnaindeks - iseloomustab Eestist sisse veetavate hindade arengut 10. Majandusarengu planeerimine Majanduspoliitika eesmärgid: Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga Kõrge ja püsiv majanduskasv Õiglane sissetulekute jaotus 11. Rahapoliitika Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säiltamise ehk rahalise stabiilsuse tagamisega Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil Valuutakomitee- rahasüsteem, riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud Fiskaalpoliitika Püüab toetada riigi majanduse arengut ja vähendada tööpuudust 12
ja vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi, kasvavate hindadega kaasa minna. Muidugi peavad alandades tööpuudust ja inflatsiooni. majanduskasv ja hinna stabiilsus olema mõistlikuse Majanduspoliitika neli peamist eesmärki: kõrge piires tasakaalus, et ei tekiks äärmuslikke olukordi. tööhõive ehk võitlus tööpuudusega, hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga, kõrge ja püsiv 9. Mida tuleb tänapäeva globaliseerunud majanduskasv ning õiglane sissetulekute jaotus. maailmas riigil majanduspoliitika rakendamisel silmas pidada? Riik peaks panustama soodsa 2. Võrdle riigi ja firma majanduslikke eesmärke
Majandusteadlase seisukohalt on töö ettevõtte organiseerimine ja juhtimine. a. kõik, mida tavaliselt vahetatakse vara, kaupade ja teenuste vastu. b. füüsiline ja vaimne jõupingutus kaupade ja teenuste tootmiseks. c. koos teiste tootmisteguritega seda kasutava firma omand. _a__ 6. Üks reaalse SKT puudusi majanduskasvu mõõtmisel on see, et a. ta ei sisalda toodetud, aga müümata kaupade väärtust. b. ta sisaldab ebaseaduslikult kaubeldud kaupade ja teenuste väärtust. c. teda ei ole inflatsiooniga korrigeeritud. d. ta ei arvesta puhaseksporti. __c_ 7. Mastaabisääst saavutatakse a. müües vähem ühikuid kõrgema hinnaga. b. väikeste kapitalimahutustega. c. kapitali mahutamisega tehase suurendamisse ja ühikukulude vähendamisega. d. kõige eeltooduga. _a__ 8. Mis suurendab täisvõimsusega töötava tehase tootlikkust kõige tõenäolisemalt? a. Suurema arvu või paremate masinate kasutamine. b. Uute tööliste juurdevõtmine. c. Tehase tegevuse hoidmine väikeses mahus. d
(ehk rahaga tagatud) nõudluse kaudu. Ühendas Keynes säästmise (säästud S), kapitalimahutused (investeeringud I ) ja tarbimise (tarbimiskulutused C) suletud süsteemiks, mis tema arvates pidi tagama majanduse tasakaalu. 1.1. Makroökonoomika olemus ja peamised makromajanduslikud seosed ning näitajad 3 kõige olulisemat näitajad: 1) SKP 2) inflatsioonimäär 3) töötuse määr Reaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP) on inflatsiooniga korrigeeritud sisemajanduse koguprodukt (SKP) ehk SKP püsivhindades. Per capita sisemajanduse koguprodukt ühe inimese kohta Võimaldab võrrelda erineva rahvaarvuga riikide parameetreid. Kui SKP tõuseb, siis elutase tõuseb!! Retsessioon mõõdukas majanduslangus Depressioon, surutis sügav ning kestev kahanemine Majanduskasv reaalse SKP tõusmine võrreldes eelmise ajaperioodiga, mõõdetakse SKP juurdekasvutempoga või per capita kogutoodangu juurdekasvutempoga
konkurentsi. Nüüd pidid väiksemad ettevõtted rohkem vaeva nägema, et turul vastu pidada. Euroopa Liiduga liitumisel kaasnes ka suur hinnatõus, kus toiduainete ja muude kaupade hinnad tõusid. Eriti oli seda hinnatõusu kuulda suhkru pealt, kus Eestis olid liiga suured lao varud ja tänu sellele tuli riigil maksta suure trahve. See oli negatiivne asi. Seda hinnatõusu on mõjutanud euroopa inflatsioon. Eesti üritab ka jõuda samale tasemele selle inflatsiooniga mis on Euroopas. Ja seda selle pärast, et tahame üle minna ühisele rahale Eurole. Tänu sellele inflatsioonile on Eestis elu kallimaks läinud ja nüüd siis on palgad ka hakanud järgi tõusma, kuigi meil on veel suhteliselt väiksed palgad võrreldes teiste liikmes riikidega. Ja tänu sellele on paljud kõrgharidusega noored läinud välismaale tööle, mis on negatiivne asi kuna Eesti vajab ise ka neid tublisid ja heade oskustega noori.
1-le, mis oleks vähendanud strateegiliste kandurite arvu. OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. TÄTSERISM kokkuhoiupoliitika: sotsiaalprogrammide kärbe, ettevõtete erastamine. Tulemuseks: inflatsioon vähenes, konkurents taastus, elujärje parandamiseks. REIGANOOMIKA riikide kulutuste vähendamine, piirati sotsiaalprogramme. Tulemus: kiire majandus tõus, infl vähenes, tööpuudus langes, sissetulekud suurenesid. STAGFLATSIOON tööpuudus koos stagnatsiooni ja inflatsiooniga. BALTI APELL 1979. a nõuti NSVL-t ja lääneriikidelt MRP salaprotokollide tühistamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. 40. KIRI 1980. a protesteeriti nõukogude jõustruktuuride vägivalla vastu ning avaldati muret rahvuskultuuri olukorra pärast Eestis. DISSIDENDID teisitimõtlejad KONTRAKULTUUR eitusel põhinev kultuuriline liikumine. KEKKONEN Soome president, käivitas CSCE, Helsingi protsessi kordinaator. POL POTH Kambodza verine diktaator.
maksed Majanduslikus mõistes eelarve tasakaalus ei ole, kuna maksutulud ei kata kulutusi Eelarvedefitsiidi kriitika Tuleb maksta intressi, mis sööb jooksva perioodi tulusid Suur eelarve puudujääk võib tõsta intressimäärasid. Raha laenamine puudujäägi katteks. Puudujäägi seos erainvesteeringutega Puudujäägi seos inflatsiooniga – raha juurdetrükkimisega Kuidas eelarvet kontrolli all hoida? Koostada mitme aasta eelarve strateegia, et näha ette pikemaajalisi kulutusi Maksude tõhusam kogumine Maksusüsteemi (maksumäärade optimeerimine Laenata AINULT investeeringuteks MITTE jooksateks kulutusteks ega puudujäägi katteks
Inflatsioon Aleksander Kohlap 12.C Mis on inflatsioon? Inflatsiooniks nimetatakse riigi keskmise hinnataseme jätkuvat kasvu piisavalt pikal perioodil. Inflatsioon ilmneb ka juhul, kui mõnede toodete hind alaneb, eeldusel, et teiste toodete hind kasvab kiiremin. Mõnikord kasutatakse hindade muutumisest rääkides ka mõistet deflatsioon, mis on riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Nende kahe vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu vüi on muutus minimaalne. EUroopa keskpank peab hindu stabiilseks, kui hinnideks ei kasva üle kahe protsendi aastas. Millega inflatsiooni mõõta? Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu vüi kvartaliga) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnainde...
muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini; c) avaliku sektori ekspansiivne majanduspoliitika on kergemini teostatav,, sest riigi g maksutulud kasvavad kiiremini juhul j kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega); d) viletsuse indeks (töötuse määr + inflatsioonimäär) majanduses kasvab; e) tegemist on nn nn. galopeeriva inflatsiooniga inflatsiooniga. 10 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 27. Põhilised kontseptuaalsed ja statistilised probleemid tarbijahinnaindeksi THI kasutamisel ilmnevad kuna: a) THI on konstrueeritud selliselt, selliselt et põhiliselt arvestatakse vaid vähekindlustatud inimeste sotsiaalabi vajadust ning eiratakse ülejäänud j tulugruppide
o Vähendab intresside inflatsiooniriski o Väldib tarbetut riskide maandamist- korge inflatsioon ajendab varuma reaalkaupa 16. Eurosüsteem o Euroopa keskpank koos koigi europiirkonna liikmesriikide keskpankadega o Teaostab euroala rahapoliitikat o Eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus euroalal 17. Maastrichti kriteeriumid o Euroopa Liidu leping ehk maatrichti leping o hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme koige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% vorra; o eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; o riigivolg: ei tohi ületada 60% SKT-st; o stabiilsed intressimäärad: pikaajalised intressid tohivad kolme koige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3 protsendipunkti votta. o vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud koikumise piiresse. 18. Euroala kujunemine
Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub neile. Riigi esmane eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui terviku edenemist, toetades majanduse arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi , alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Eesmärgid: *Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega *Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga. *Kõrge ja püsiv majanduskasv *Õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. 2)Rahapoliitika ..tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule keskpangale, kelle ülesanne on hoida madalat inflatsiooni. Traditsioonilise rahapoliitika puhul reguleerib keskpank enamasti kas raha pakkumist, seeda
· Euroopa Liidu rahapoliitika eesmärk on hoida inflatsioon e. hindade keskmine tõus madalal tasemel (euroala keskmisel 2% aastas). · Hinnatõus sõltub ringluses oleva raha hulgast. · Ringluses olevate eurode kogumahu määrab Euroopa Keskpank. · Madala ja vähemuutuva inflatsiooniga on ka intressimäärad stabiilsemad ning Eesti pankadel on võimalik raha madalama protsendiga oma klientidele edasi laenata. Eurole üleminek kahandab pangandusega seotud kulusid · Eurodes võetud laenud, nt eluasemelaenud lähevad laenajale soodsamaks. · Pankades kaovad raha konverteerimise kulud, mille pangad enda määratud kursi
III KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED 1 Millistele (ehitus) hangetele kohaldatakse Eestis võistupakkumist Riiklikele ja munitsipaalehitistele Kui finantseeritakse täielikult või osaliselt o Riigieelarvest või riiklikest fondidest o Riigiettevõtete ja riiklike AS poolt o KOV eelarvest või fondidest o Munitsipaalettevõtete poolt 2 Riigihanke kohaldamise piirmäärad o Asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot o 3 Marketingi definitsioon. Mida tähendab marketingi plaani elluviimine? Marketing on juhtimisfunktsioon, mis korraldab ja juhib äritegevust eesmärgiga muundada kliendi maksuvõimelisus nõudluseks, saades sealjuures kasumit ja täites firma muud eesmärgid. Vajadusest ja tarbijast lähtuv määratlus: Marketing on tegevuste kogum, millega selgitatakse, millised on vajadused, teavitatakse tarbijat nende teenuste ja toodete olemasolust ja toimetatakse need tarbijale. Pl...
Järgnevalt on ära toodud remontimistööde kalenderplaan ligikaudsete hindadega praegustes väärtustes. Tabel hinnad praeguste väärtustega Ehitise osad 2013 2014 Vundament 13200 Trepikojad 10000 Küttesüsteem 143000 Ventilatsioon 155000 Remontimistööde kalenderplaan ligikaudsete hindadega tööde teostamise aegadel, arvestades 4% inflatsiooniga. Tabel hinnad tööde teostamise ajal, arvestades inflatsiooni Ehitise osad 2013 2014 2023 Vundament 13200 20321 Trepikojad 10000 14802 Küttesüsteem 160856 220142 Ventilatsioon 174354 238615
*inflatsiooni mõju tarbijale on erinev, sõltub sellest, kui suur on inimese sissetulek ja millised on tema tarbimisharjumised ja võimalused *mõne majapidamise heaolu võib inflatsiooni tulemusena suurendada samal ajal teise oma väheneb. Nt pangalaenu korral inflatsiooni võrra väheneb laenu tagatismakse. Säästud kaotavad aga oma väärtust. *Negatiivne mõju- raha väärtuse ehk ostujõu langus *raha väärtus-kaupade või teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta *kui inflatsiooniga samaaegselt tõuseb ka inimese palk, siis raha väärtus küll langeb aga ostujõud ei pruugi langeda *inflatsioon mõjutab negatiivselt säästusid. Hinnatõusu põhjused: *nõudlusinflatsioon- nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine Inimestel on palju raha, aga pole kaupa, mida tarbida Juhtub, kui pangad annavad liiga kergelt laenu *kuluinflatsioon- tootmiskulude kasv ( nt nafta tõus) *hindade ühtlustumine maailmaturu hindadega
See toimib siis, kui valitsus laenab ja kulutab raha, mida inimesed on kokkuhoidnud, kuid mida firmad pole investeerinud. Eelarvedefitsiidi Riigivõlalt tuleb maksta intressi. kriitika Suur eelarve puudujääk võib tõsta intressimäärasid. Puudujäägi seotus erainvesteeringutega. Puudujäägi seotus inflatsiooniga. Võimalused - Koostatakse alati mitme aasta eelarve, et näha ette eelarvedefitsiidi pikemaajalisi kulutusi. vähendamiseks - Koostatakse riiklike investeeringute programm, mis määrab pikemaks perioodiks vajalikud investeeringud ja nende võimalikud rahastamise allikad. - Pensionireformi läbiviimine, mis peaks
· Heaolu kahjustamine · Tulu ümberjaotumine · Säästmise vähendamine · Maksumoonutused · Majandusliku efektiivsuse alandamine · Võib tekkida stagflatsioon, mis on inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv. · Inflatsiooni tõttu võib tekida disinflatsioon, mis on inflatsioonitempo aeglustumine. Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme. 1.2 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga. See näitab keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab
b) suurenes 18%; c) alanes 2%; d) alanes 18%; e) jäi samale tasemele. 11. Kõige vähem saavad ettenägematu inflatsiooni tõttu kannatada: a) need, kes saavad fikseeritud nominaaltulu; b) need, kelle nominaaltulu kasvab, kuid aeglasemalt kui hindade tase; c) need, kellel on rahalisi sääste; d) need, kes muutusid võlgnikuks ajal kui hinnad olid madalamad; e) õiged vastused b) ja d). 12. Mis allpooltoodust ei oma ühist tootmiskulude kasvust tingitud inflatsiooniga: a) hõive ja tootmise kasv; b) kulutuste kasv toodangu ühiku kohta; c) töötasu tempo eeliskasv; d) pakkumise sokid; e) intressitaseme kasv. 13. Kogukulude kasv põhjustab inflatsiooni, kui: a) majandus areneb täishõive tingimustes; b) SKP tegelik ja potentsiaalsed mahud on võrdsed; c) tööjõu arv ei kasva; d) õiged ainult vastused a) ja b); e) kõik vastused õiged. 14. Kiireneva inflatsiooni tingimustes intressimäär:
tulemusena, samal ajal kui teise oma väheneb. Neg mõju raha väärtuse e. ostujõu langus. Hinnatõus põhjustab kui nõudlus kasvab kiiremini kui tootmineinimestel tarbimiseks raha on, aga ei ole kaupu mida tahetakse tarbida, tootmistulude kasv ja ka hinnataseme ühtlustumine maailmaturu hindadega.Majanduspoliitika 4 eesmärki: kõrge tööhõive võitlus tööpuudusega, hindade stabiilsusvõitlus inflatsiooniga, kõrge ja püsiv majanduskasv, õiglane sissetulekute jaotus.Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamise ehk rahalise stabiilsuse tagamisega selle all käsitletakse hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni, mis näitab raha ostujõu säilitamist ning soodustada riigi majanduse kasvu. Seda viib ellu keskpank, kus reguleerib raha pakkumist (käibeoleva raha hulk) või raha hinda ehk intresse.Eesti rahapoliitika baseerub
USA IIMS JÄREL 1944 - USAs presidendivalimised, kandideerisid FDR (dmkr.) ja Dewey (vab.). FDR võitis 4 korda valimised, asepresidendiks sai Truman. 1945 - FDR suri, presidendiks sai Truman. Otsustati vähendada USA NLiidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil. Just Trumani kutsel saabus Churchill USAsse ja pidas Fultonis kõne. märts '47 - Trumani doktriini ettepanek kongressile suvi '47 - formuleeriti USA välispoliitiline doktriin nn. Pidurdamiskotseptsioon. See seisnes Nliidu ekspansionistlikke taotluste pikajalises kannatlikus, kuid kindlas tagasitõrjumises. 1948 - Kongress võttis vastu resolutsiooni tänu millele toimus ajalooline pööre USA välispoliitikas, loobuti isolatsionismist. Resolutsioon lubas USAl astuda liitu Euroopa riikidega. 1949 Loodi NATO Tru...
õiguskulud, keskkonnakaitse, julgeolek, riigikaitse, vaba aeg, kultuur ja religioon Tulud: Otsesed tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks,töötuskindlustusmaks, raskeveomaks Kaudsed käibemaks, aktsiisimaksud, hasartmängumaks, tollimaks. 23. NIMETA majanduspoliitika üldised eesmärgid - Kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega - Hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga - Kõrge ja püsiv maj kasv - Õiglane sissetulekute jaotus (sots süsteem) - Ühishüvede pakkumine (haridus, tervishoid jms) - Riigivara korrashoid - Keskkonna kaitsmine 24. Eesti panga ülesanded on: - Raha reservide hoidmine - Euro seisundi jälgimine - Järelvalve kommertspankade üle 25. Otsesed maksud: tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks,töötuskindlustusmaks, raskeveomaks 26
rahuldamiseks. Puudujääk – nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Ülejääk – kui hüvise hind on kõrgem tasakaaluhinnast, ületab pakutav kogus nõutavat. Turutõrked on põhjuseks miks turg ei toimi ja on vajalik valitsuse sekkumine. Turutõrked on välismõjud, konkurentsitõrked, infotõrked, turgude puudulikkus, avalikud kaubad. Kui kaupade ja teenuste hinnad kiiresti suurenevad, siis on tegemist inflatsiooniga. Inflatsiooniga kaasneb raha ostujõu langus. Töötus on olukord, kus inimesed, ke soleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda tööd leida. Turumajandus on selline süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutust reguleerib konkurents. Riiklikud maksud on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, kindlustusmaksed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
