Eesti Euroopa Liidus – positiivsed või negatiivsed kogemused (5)

Kaido Rannu AL-31
Eesti Euroopa Liidus – positiivsed või negatiivsed kogemused
Eesti liitus Euroopa liiduga 1. mail 2004 aastal. Varsti saab juba viis aastat täis selle liikmeks olemsisest. Euroopa liit on kaasa toonud palju muudatusi ja väga paljud neist on kaasa toonud positiivest vastu kaja aga mõni ka negatiivset.
Üheks suureks muudaduseks oli Shengeni viisa , mis muutis Euroopa liidu liikmes riikide vahelise reisimise viisa vabaks. See muutis välismaal töötavate inimeste elu selle võrra lihtsamaks, et ei pidanud enam uut viisat taotlema või pikendama kui tahtis uuesti sinna riiki tagasi minna. Tudengitel on ka lihtsam minna nüüd välismaale õppima tänu sellele viisa vabadusele. Tänu sellele kasvas ka transpordi vedu ja riigi piiriületus kontrollpunktides järjekorrad vähenesid ning kaup jõudis natuke rutem tarbijani. Oma silmaringi oli ka nüüd lihtsam laiendada kuna ei pidanud viisat taotlema. See suurendas kindlasti turistide arvu ja tänu sellele hakkas kindlasti ka meie kultuur Euroopas levima. Sest tore on kuulda kui on kuulda, et Eestist tehakse ka välismaal juttu ja seda loomulikult positiivsetest asjadest.
Seoses piiride kaotamisega said ka ettevõtted oma tööstusi rajada teistesse riikidesse, kaasa arvatud Eestisse, mis tõi kaasa uusi töökoht aga samas ka konkurentsi. Nüüd pidid väiksemad ettevõtted rohkem vaeva nägema, et turul vastu pidada.
Euroopa Liiduga liitumisel kaasnes ka suur hinnatõus, kus toiduainete ja muude kaupade hinnad tõusid. Eriti oli seda hinnatõusu kuulda suhkru pealt, kus Eestis olid liiga suured lao varud ja tänu sellele tuli riigil maksta suure trahve. See oli negatiivne asi. Seda hinnatõusu on mõjutanud euroopa inflatsioon . Eesti üritab ka jõuda samale tasemele selle inflatsiooniga mis on Euroopas. Ja seda selle pärast, et tahame üle minna ühisele rahale Eurole . Tänu sellele inflatsioonile on Eestis elu kallimaks läinud ja nüüd siis on palgad ka hakanud järgi tõusma, kuigi meil on veel suhteliselt väiksed palgad võrreldes teiste liikmes riikidega. Ja tänu sellele on paljud kõrgharidusega noored läinud välismaale tööle, mis on negatiivne asi kuna Eesti vajab ise ka neid tublisid ja heade oskustega noori.
Kui palgad ka ükskord nii suurteks saavad kui teistes riikides siis ma usun, et väljaränne väheneb ja et tööjõudu hakkab rohkem sisse tulema.
Euro kasutusele võtt tooks nii positiivsed kui ka negatiivseid asju kaasa. Positiivne oleks see, et meil on ühine raha ja kui tahad välisriiki minna siis ei peaks raha vahetama valuuta punktides ning oleks lihtsam arveldada riikide vahel: ei peaks valuuta kursi jälgima ja ümber arvutisi tegema. Negatiivne on see riikidelt kaob oma raha ära: Eestilt eesti kroon, Soomelt soome mark jne.
Lisaks on Euroopa liit kaasa toonud meile palju erinevaid toetusi. Haridussüsteem on oma osa saanud. Palju koole on renoveeritud ja kutseharidus keskused on saanud kaasaegseid seadmeid juurde, et õpilased saaksid omale korraliku põhja alla karjääri alustamiseks. Sammuti läheb suur osa toetusi põllumeestele. Eestis on veel palju põllumehi kes enamjaolt tegelevad looma kasvatamise ja põldude harimisega. Nad saavad Euroopa liidult toetusi, et omale uut tehnikat osta, et tootmine oleks kiirem ja suuremas koguses. Ning tänu nendele toetustele on nii mõnelgi talumehel elu paremaks läinud. Mis on iseenesest päris hea, sest ega kogu toodang välismaale lähe vaid jääb päris palju ka omale tagavaraks.
Kokkuvõttes on ikka päris hea, et me Euroopa Liiduga liitusime kuna piirid on vabad, saab erinevaid toetusi, tuleb ühis raha kasutusele. Samas jälle me poleks saanud väikeriigina jääda üksi sinna venemaa kõrvale. Euroopa liit on meile kindlus tunde andnud, et me ei ole üksi ja on tore kuulda kui teised riigid aitavad üksteist nagu sõpru.