asuvast südame erutusjuhte süsteemi osast. Ekstrasüstolid jaotatakse: 1. Supraventrikulaarseteks, mis lähtuvad kodadest, A-V õhendusest või Hisi kimbust. Kodade ekstrasüstolid võivad esineda ka tervetel isikutel, kuid täiendav juhtehäire vatsakestes või siinussõlme suunas on iseloomulikum südamehaigusele. 2. Ventrikulaarseteks, mis lähtuvad Hisi kimbu säärest. Ventrikulaarsele ekstrasüstolile järgneb tavaliselt kopensatoorne paus, sest vatsakeste impulss juhitakse A- V sõlme, kus ta põrkub supraventrikulaarse impulsiga ja kustub. Kui vatsakeste impulss jõuab koguni siinussõlmeni, siis ei teki kompensatoorset pausi, vaid siinusimpulss ilmub varem. Ekstrasüstoolia sunnib aga mõtlema südamehaigusele, eriti kui nende sagedus kehalise koormuse ajal või järel suureneb. Ekstrasüstoolia on seda sagedasem ja tõsisema tähendusega, mida raskem on südamehaigus või südamepuudulikkuse aste.
müokardile. Südame eritudes kehtib kõik või mitte midagi seadus. See tähendab, et erutusele vastavad kas kõik südamelihasrakud kontraktsiooniga või kui tegemist on liiga nõrga erutusega, ei reageeri sellele ükski rakk. Südame automatism. Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused. Seda nimetatakse autorütmiaks. Erutuse levik südames Normaalselt lähtub südamekokkutõmmet põhjustav impulss sinuatriaalsõlmest (siinussõlm), mis paikneb paremas kojas v.cava superior´i suudmeala läheduses. Kui organism on puhkeolekus, käivitab siinussõlmest lähtuv erutus südame sagedusega 60-80 korda minutis. Sinuatriaalsõlmest levib erutus kõigepealt mõlema koja töömuskulatuurile. Erutus saab levida kodadelt vatsakestele vaid ühte juhteteed pidi. Muus osas on kodade ja vatsakeste vaheline ala moodustatud mitteerutuvast sidekoest
Keemiline seede: Imendumine on väikeste molekulide liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Jaguneb difusiooniks ja aktiivtranspordiks. Imendumata osa väljutatakse roojana. Mikrobiaalne seede- 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Närviregulatsioon- parasümpaatiline impulss soodustab seedet- innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedetegevust, mõju üle enteraalse NS neuronite või otsene. Mediaator noradrenaliin. Eneraalne närvisüsteem võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Soolelihaspõimik reguleerib lihase
efekti täiendavalt tõsta rehvirõhu tõstmisega - mida suurem on rulli rehvirõhk, seda suurem on rehvi kontaktsurve pinnasele ja seda suurem on ka rulli tihendamisvõime. 33. Pinnase tihendamine tapp-rullidega Tapp-rulle on efektiivne kasutada siduvate pinnaste tihendamiseks. Tapprull tihendab pinnasekihti selle allosast ülespoole.Tapprull võib tekitada nelja tihendusjõudu: staatiline koormus, ümberpaigutamine, dünaamiline impulss ja vibratsioon. 34.Pinnase tihendamisvõimalused vibrorulliga Vibrorull võib olla sile või tappvaltsiga. Silevaltsiga vibrorullid tekitavad kolme tüüpi tihendatavat jõudu: staatiline koormus, dünaamiline impulss ja vibratsioon. Tappvaltsiga vibrorullid tekitavad lisaks neile ka ümberpaigutatud jõudu. 35.Kaevikutes pinnaste tihendamine. • Puistatakse ja tihendatakse toru alla olev kaitsekiht • Paigaldatakse toru • Puistatakse pinnas mõlemale poole toru
ülespoole. Kui nüüd F2>F1, siis kivi tõusebki. Kui tuge ei oleks, ei tõuseks kivi sentimeetritki (Münnhauseni efekt). Küsime, kas on võimalik, et rakett liigub kiiremini, kui temast väljuvad gaasid (~1000 m/s)? On küll! Gaaside väljumise kiirus on kiirus raketi (tema korpuse) suhtes. Iga sellise kiirusega ports v lisab raketi kiirusele V, mis võrdub Nagu tulistaks kuulipilduja raketi sabas. Kuulid väljuvad rauast ühesuguse kiirusega. Iga kuuliga viiakse süsteemist välja väike impulss mv. Et koguimpulss säiliks, peab kuulipilduja samasuguse implusiga vastassuunas liikuma. Neid väikesi portse summeerides võib kuulipilduja/raketi kiirust väga suureks kasvada. Tekkinud kineetiline energia saadakse raketi kütuse siseenergia arvelt. Samal põhimõttel töötavad reaktiivmürsud (katjuushad). Miks on vedurid nii rasked? Miks neil niipalju rattaid on, kui hõõrdumine kontaktpindalast ei sõltu? vedurid on rasked, sest raskete vagunite vedamiseks on vaja, et vedur oleks raske
1.LUUKOE EHITUS (PÕHIMIKULINE JA LAMELLAARNE LUUKUDE) Luukude kuulub sidekudede hulka: peamiseks ehitusmaterjaliks on valk osseiin (kollageenvalgu erivariant), millele annavad tugevuse kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Olenevalt osseiinikiudude asetusest eristatakse:- põhimikulist luukude (nt kõõluste kinnituskohas); - lamellaarset luukude (koosneb lamellidest osseiinkimbud paiknevad paralleelsete kimpudena). Kõrvuti asetsevates lamellides on kollageenkiudude suunad erinevad. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks. (Ealised iseärasused: Laste ja noorukite luudes on osseiinisisaldus suur luud on elastsed ja kergesti deformeeruvad. Ea tõustes luude osseiinisisaldus väheneb, luude mineraalosa soolade sisaldus luud muutuvad jäigemaks.)2.LUU KUI ORGANI EHITUS (PLINKAINE, KÄSNAINE), LUU KASVAMINE Luu põhilised koostisosad on plinkaine (paralleelselt orienteeritud luuplaadid + osteoonid) ja käsnaine (luulamellidest moodustunud võrgust...
· Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse (eferentsed närvikiud) · Reageerivast organist Refleksikaare ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse. Erutuste analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju · Väga tugevate ärrituste ja ohtude ning kõige lihtsamate reflekside korral ringleb impulss ainult seljaajus ning inimene reageerib liigutustega ilma peaajust edastatud korraldusteta. · Sellisel juhul on tegemist automaatse refleksiga. · Hästituntud seljaajurefleks on nt põlverefleks kui istuda üks jalg üle teise ja lüüa vabalt rippuva jala põlvekedera alla kõõlusele, sirutub põlveliiges ja jalg tõuseb inimese tahtest sõltumatult ning enne, kui tekib valutunne
Kadrina Keskkool Reaktiivliikumine Referaat Martin Proosa Juhendaja: Meelis Vaher Saukse 2011 1 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Raketi kiiruse määramine............................................................................................................ 9 Kasutatud kirjandus................................................................................................................... 10 2 Reaktiivliikumine Rektiivliikumise põhimõtteks on, et lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Lendamine raketi põhimõttel kannab nimetust reaktiivliikumine. Seejuures on olet...
F G G gravitatsioonikonstant r2 Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende vastastikmõju tulemusel. Impulsi jäävuse seadus p const p mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i seadus Fh N Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga.
Väline fotoefekt on leidnud rakendust fotoelemendis ja fotoelektronkordistites ning sisemist fotoefekti kasutatakse fototakistites, fotodioodides ja päikesepatareides. Seda, et valguskvante võib pidada osakeseks tõestab ka valguse rõhu tekkimine spetsiaalses vaakumseadmes, kus teravikule asetatud tiivik hakkab valgustades tiirlema. Valguskvandi massi leidmiseks kasutame Einsteini valemit , mis seob massi energiaga: E=m·c². Valguse osakese impulss saame leida valemist: p=m·c. Teades footoni ühte suurust (energiat, massi, impulssi, sagedust või lainepikkust) võime leida ülejäänud kolm. Täida ise järgmise tabeli tühjad kohad: Antud Leia m Leia p Leia Leia f Leia E suuru s m xxxxxxxxxxx p = mc = h/mc f = mc²/h E = mc²
Selles on kehastunud energia, mis suudab eimillestki teha väga palju. Sellel inimesel on suur elujõud ja tahe, enesekindlus ja uhkus. Loodus kasutab punast värvi vastassoo ligimeelitamiseks ning punane on looduslik kutse seksile. Seksuaalsuse erutuse momendil tulvab veri näkku ja huuled muutuvad punaseks. Soovitavav on vältida punast, kui inimene on ärritunud või hiljuti vapustuse üle elanud. Samuti saab punast kasutada keskendumise hõlbustamiseks ning sellest saadav impulss võib innustada uutele tegudele. Punase värvi mõju hormoonidele USAs Rochesteri ülikoolis tehti uuring, kus meestele näidati fotosid ja küsiti nendelt kui veetlev on pildil olev naine. Samal naisel olid erinevat värvi riided, kuid kõige rohkem meeldis meestele punaseid riideid kandvad naised. Uuringus osales ka naiskatsealuseid, kuid nende puhul muutusi polnud. Uuring näitas, et punased riided naiste seljas, paneb meestel hormoonid tööle
Näiteks töötelefon ja isiklik telefon on eraldi. Interneti kasutajaid on Eestis 57% kogu rahvaarvust. Mobiili ja internetiga saad ühendust võtta ükskõik kellega ja ükskõik kus. Et need seadmed töötaksid, on vaja vastavaid süsteeme. Neid aga on väga kulukas ja keeruline paigaldada. Näiteks telefonikõne jaoks on vaja antenni, mis saadab ja võtab vastu sobiva impulsid. Lisaks sellel on üle maailma paigaldatud hästi palju nii-nimetatud mobiilimaste, mida mööda siis see impulss levib. Et inimese hääl jõuaks kohale võimalikult selgelt, siis on vaja seadmeid, mis puhastavad heli liigsest kajast ja mürast filtreid. Kui vanasti olid telefoniliinid ja muud kaablid kõik õhus, siis tänaseks paigaldatakse kõik kaablid maa alla. Eestis on õhuliine alles jäänud ligikaudu 1600 kilomeetri ulatuses, samas ma alla on paigaldatud sidekaableid peaaegu 10 000 kilomeetri ulatuses. Huvitav on
kõrgemale · Seega on vabas aatomis põhiolekus (mitteergastatud olekus) kõik madalamad energianivood täidetud. HEISENBERGI MÄÄRAMATUSE PRINTSIIP · Liikuva osa koordinaadi ja liikumishulga määramisel eksisteerib alati teatud ebatäpsus ning nende füüsikaliste suuruste vigade korrutis ei saa kunagi olla väiksem kui Plancki konstant h. · Võrratus või h:2, kus p ja x on ebatäpsed mõõtmisel. · Osakeste asukoha täpsel määramisel jääb osakeste impulss täiesti määramatuks. · Määramatuse printsiip ütleb, et teatud väikesed vead on loodusseadustesse,,sisse kirjutatud´´, nad on omaette loodusseadused. KVANTARVUD: PEAKVANTARV · Tähis n. · Väärtuseks suvaline kvantarv. · Määrab energianivoo, kuhu elektron kuulub. ORBITAALKVANTARV · Tähis l. · Väärtuseks täisarv, mis: 0 l n-1. · Iseloomustab elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust. · Määrab stabiilsed orbiidid antud n korral.
Keha kiirendus ja talle mõjuv jõud on suunatud ringjoone tsentri poole. Fk= anm · Hooke' seadus. (Tähtede seletus ja vektorite suunad) F= -kx, k- konstantne tegur, keha jäikus/materjali elastsusmoodul, x-deformatsiooni nihe. Elastse deformatsiooni puhul on varda pikenemine võrdeline sellele mõjuva jõuga. Kehtib kuni pole saavutatud elastsuspiir. Tõmbe korral positiivne ja survel negatiivne (x). Kehtib elastse def. korral. · Kuidas on seotud kehale mõjuv jõud ja keha impulss? (Põhjendada) p=mv, f=dp/dt Ainepunkti impulsi tuletis aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. · Kuidas peavad kaks keha liikuma, et nad peale absoluutset plastilist põrget jääksid seisma? (Kiiruse suund ja suurus) vastassuunaliselt ja ühesuguste kiirustega · Kui suur on raskusjõu töö horisontaalsel pinnal sõitva auto korral, mille mass on m? (Põhjendada). 0, sest raskusjõud mõjub vertikaalselt ning vertikaalselt liikumist ei toimu
Neid kolme meetodit nimetatakse pidevlainemodulatsiooniks, sest moduleeritavaks kandevsignaaliks on pidev konstantse amplituudi, sageduse ja faasiga siinuslaine. Laialdaselt on kasutusel ka impulssmdulatsioon, kus kandevsignaaliks on konstantse amplituudi ja kestusega impulsside jada ning informatsiooni edastamiseks moduleeritakse · impulsside amplituudi (impulss-amplituudmodulatsioon) · impulsside kestust (impulss-kestusmodulatsioon) · seda, kas impulss on või ei ole (impulss-koodmodulatsioon) Keerulisemad modulatsioonimeetodid on faasimanipulatsioon (PSK) ja kvadratuur-amplituudmodulatsioon (QAM). Optilistes sidesüsteemides moduleeritakse elektromagnetiliselt laserkiire intensiivsust Pakettkommutatsioon - Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema. Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda
on olemas veel ajatelg. Et mõõtühikud peavad kõigil telgedel olema samad, tuleb ajamomenti enne teljele kandmist korrutada valguse kiirusega, mis erirelatiivsusteooria järgi on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Nii saamegi neli koordinaati: x, y, z ja ct; keha liikumisteele (punktide hulk, kus liikuv keha asub erinevatel ajamomentidel) vastabki neliruumis tema maailmajoon. 11. N II ja III seadus. Jõud, mass ja impulss. Inertne ja raske mass. N II seadus ehk masspunkti dünaamika põhivõrrand Liikumishulga muutus on võrdeline jõuimpulsiga ja toimub jõu mõjumise suunas. r r d (mv ) = F dt Impulss e liikumishulk Liikumisolekut kirjeldav suurus, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega. r r r r p = L = mv = F t Jõud Jõud on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele. Jõu tulemusena muutub kehade liikumishulk r r
- Vestibulospinaalkulgla: algab ajusilla vestibulaartuumast ja tuleb kuhu on paigutatud tasakaalunärvi tuum. 21. Lihastegevuse juhtimise ja tagasiside ülesanded 1) Närviimpulsside kulg tahtlikul põlveliigese sirutamisel: Signaal reielihasest (lihaskääv ja kõõlusorgan) sirutustaseme kohta -> reienärv -> nimmepõimik (viimane rinnanärv ja neli esimest nimmenärvi) -> õrnkimp -> kulgeb valgeaine tagaväädis posttsentraalkääru ülemisse ossa. Põlveliigese sirutamiseks impulss pretsentraalkäärust suurajust motokorteksist mööda kortispinaalkulglat alla seljaaju eessarve nimmepõimiku segmentideni -> sealt edasi reienärvi -> neuromuskulaarse sünapsi kaudu antakse reie nelipealihasele käsklus kontraktsiooniks, mis põlveliigest sirutab. 2) Närviimpulsside kulg automaatsel küünarliigese sirutamisel: Impulss liigub keskaju punatuumast mööda rubrospinaalkulglat alla seljaaju valgeaine
· striimeri liikumise ajast · pealahenduse liikumise ajast Tugevalt mitteühtlases väljas , kus: s on elektroodide vahekaugus vstr on striimeri liikumise kiirus Anoodstriimeril ja katoodstriimeril on erinevad kiirused. Striimeri kiirus sõltub ka elektroodide kujust Striimerite keskmised kiirused 20. Pingeimpulss ja volt-sekundkarakteristiku määramine Joonis 2.17 Pingeimpulsi normeeritud kuju Isolatsiooni katsetamisel on impulsid normeeritud: · standardne e. järsk impulss frondi kestus: tf = 1,2 s impulsi kestus e. poolväärtusaeg: timp = 50 s · kommutatsiooni- e. lauge impulss frondi kestus: tf = 250 s impulsi kestus e. poolväärtusaeg: timp = 2500 s Volt-sekund karakteristikuks nimetatakse keskmise lahendusaja sõltuvust rakendatud pingeimpulsi amplituudist
toimetulekule. 4. Füsioloogiline reaktsioon- Eksisteerivad stereotüüpsed mudelid nende muutuste kohta, mis erinevate emotsioonidega peaksid kaasnema. Näiteks kaasneb hirmuga külmatunne, higistamine, lihaste pingulolek. 5. Tegutsemisvalmidus- Erinevad emotsioonid sisaldavad erinevaid käitumistendentse nagu lähenemine, abi otsimine, agressiivsus jne. Näiteks hirmuga kaasneb impulss kaitsta end oletatava hädaohu eest, mis sunnib inimest põgenema või enda eest seisma. 6. Emotsioonide avaldumine- Inimese näoväljendused, hääletooni muutumine. Kui inimene tunneb rõõmu, avaldub see naeratuses; kui viha, võib ta vibutada rusikat 7. Regulatsioon- Emotsioonide avaldumist on võimalik pidurdada ja võimendada. Emotsioonide kontrolli määravad individuaalne kogemus kui ka kultuurinormid. Põhiemotsioonid 17
FÜÜSIKA MEHAANIKA Mehaaniline liikumine- Keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. Liikumine on pidev ajas ja ruumis, sest liikumine võtab alati aega asukoha muutus ei saa toimuda silmapilkselt. Punktmass- Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Trajektoor- Joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid- Sirgjooneline liikumine trajektoor on sirge. Kõverjooneline liikumine trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.) Ühtlane liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Võnkliikumine(võnkumine) liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edas...
2. kergemad tuumad ühinevad ja muutuvad raskemateks e ühinemisreaktsioon toimuvad tähtedes termotuumareakts, sünteesireakts, fusioon Elementaarosakesed · pole jagatavad väiksemateks osadeks · ei lagune tükkideks · muunduvad üksteiseks · muundumisprotsessid alluvad looduse põhiseadustele: 1. energia, impulsi (= mass . kiirus) ja laengu jäävus (suletud süsteemis kehade igasugusel vastasmõjul impulss muutumatu) 2. energia miinimumi printsiip 3. tõrjutusprintsiip (ei saa olla osakesi, mis ühes süteemis ja täiesti ühes olekus) Fundamentaalosakesed · elementaarosakesed, millel puudub sisemine striktuur (nt elektron) · kõik elementaaarosakesed pole fundamentaalosakesed · pr ja ne on elementaarosakesed kuid pole fundamentaalosakesed · fundamentaalosakesed jagatakse: o mateeriaosakesed aine ehituskivid; jagunevad kvarkideks ja leptoniteks
AATOMIFÜÜSIKA 1896.a. Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist. - et teada saada, milline on aatomimudel - mõõdetakse osakeste hajumisnurka 3. Millised järeldused tehti...
AATOMIFÜÜSIKA 1896.a. – Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. – Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. – Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. – Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist. - et teada saada, milline on aatomimudel - mõõdetakse osakeste hajumisnurka 3. Millised järeldused tehti...
eelmise põlvkonna neutronite arvu suhe). Kui neutronite paljunemistegur on ühest oluliselt suurem, siis kulgeb reaktsioon üha ägedamalt ja väljub lõpuks kontrolli alt (toimub plahvatus). Pikkuse kontraktsioon - liikuva keha pikkuse lühenemine; tekib mistahes liikumise sihilise pikkuse puhul; põhjuseks on ümbritseva süsteemi liikumatus Annihilatsioon - protsess, mille käigus osake põrkub oma antiosakesega; tekib uus osake(sed), millele kandub energia, impulss Alfa-lagunemine - suuremate seotud rühmade eraldumine; kõige sobivamaks rühmaks kahest prootonist ja kahest neutronist koosnev heeliumi tuum 24He Beeta-lagunemine - tekib, kui kõige kõrgem neutronite poolt hõivatud energiatase on prootonitega täidetud energiatasemest märksa kõrgem; neutron muutub prootoniks ja tekib ka veel elektron ja antineutriino Kellaparadoks - seotud ajavoolamise kiiruse relatiivsusega. Kui üks kaksikutest
1) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis on võrdne keha massi ning kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastastikmõju korral jääv. Suletud süsteem on süsteem, mis ei ole vastastikkuses mõjus süsteemiväliste kehadega. 2) Staatiline hõõre - (keha seisab paigal) Dünaamiline hõõre - (keha liigub ühtlase kiirusega) 3) Kineetiline energia on liikuva keha energia, mis on võrdne poole ()antud keha massi ja tema kiiruse ruudu korrutisega. . Kineetilise energia tuletis aja järgi on keha võimsus 4) Konservatiivsed jõud on sellised, mille töö liikumisel 1 2 ei sõltu trajektoorist, vaid punktide 1 ja 2 asukohast ruumis. Konservatiivsete jõudude alla kuuluvad nt potentsiaalne energia (gravitatsiooni jõud ja vedru jõud ) 5) Energia jäävuse seadus on üks olulisimaid jäävusseaduseid ...
Elektroonikas CD-seadmetes, laserprinterites, laserhiirtes, laserskännerites, lasersihikutes Meditsiinis hambaravi, silmalõikused, laserkirurgia, laserteraapia Meelelahutuses holograafias, visuaalkunstis Sõjaväes Sidetehnika valguskaablid Mõõteseadmetes maamõõtmine Ehituses lasernivelliirid Valveseadmetes- Bondi filmid 1960. aasta mais õnnestus Ameerika teadlasel Theodore Maimanil luua esimene laserkiir, erepunase valguse impulss. Tema laseriks oli rubiinlaser Esimene laser tekitas valgust sünteetilisest rubiinist. Rubiin annab tavalist valgust välklambist ja kiirgab laserivalgust. Sellega oli pandud alus uuele teadusharule, millele leitakse tänapäeval juba sadu ning isegi tuhandeid kasutusi teaduses, tehnikas ja meelelahutuses. Igat sorti valgus, sealhulgas ka laserist, ning loomulik valgus, liigub äärmselt kiiresti 300 000km/s. Selline kiirus võib tunduda uskumatuna, kuid kosmoses on tegu
...................................................................................11 5. Newtoni I seadus (e inertsiseadus)..........................................................................................11 6. Newtoni II seadus....................................................................................................................13 7. Newtoni III seadus...................................................................................................................13 8. Impulss.....................................................................................................................................14 9. Impulsi jäävuse seadus............................................................................................................15 10. Elastsusjõud...........................................................................................................................16 11. Keha kaal....................................................................
galaktika diameeter korrutades kümnega. Seega galaktikate põrkumine on suhteliselt sagedane ja mängib suurt rolli nende evolutsioonis. Galaktikate lähedane möödumine üksteisest põhjustab galaktikate moondumist ja võib kaasa tuua ka gaasi ja tolmu vahetuse. Galaktikate kokkupõrkumine, mis lõpeb nende ühinemisega.. Kokkupõrkumine toimub kui kaks galaktikat lähevad täpselt läbi üksteise ning mõlemal on piisav impulss, et mitte ühineda. Tähed mööduvad sellistes galaktikates tavaliselt üksteisest ilma kokkupõrkumisteta. Gaas ja tolm aga põrkuvad. See võib kaasa tuua uute tähtede sünni, sest tähtedevaheline ruum on kokkupressitud. Kokkupõrge võib muuta ühe või mõlema galaktika kuju, tekitades "vardaid", ringe ja sabalaadseid struktuure. Kõige ekstreemsemal juhul galaktikad ühinevad. Sellisel juhul on mõlema galaktika impulss ebapiisav, et galaktikad saaksid üksteisest läbi minna.
31. Määramatuse printsiip Kvantmehhaanikast järeldub, et mitte kõik klassikalised suurused ei ole samaaegselt mõõdetavad. Nende suuruste korral ühe suurue täpsem mõõtmine viib sellele, et teise füüsikalise suuruse määramise täpsus väheneb. Matemaatiliselt väljendub samaaegselt mittemõõdetavus määramatuse seoste kujul. Kvantteooriast saame, et näiteks mingi koordinaatteljesihiline koordinaat ja impulss ei ole samaaegselt mõõdetavad. Olgu x-koordinaadi määramatus x ja vastava impulsi px määramatus p x . Vastav määramatuse seos avaldub kujul h x p x . 2 MLK 6004 Kvantmehhaanika 40 Analoogilised seosed saame ka y- ja z-telje korral:
mineraalid ja kivimid. 9. Atmosfäär Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest , mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär See paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht
Callisto pinna all, hiljuti Maa lähedust külastanud Hale-Boppi komeedis ja mitmel pool mujal Universumis. Esimene teade võimalikust Maa-suuruse planeedi leidmisest saabus käesoleva aasta alguses. Seni on avastatud planeedid olnud Jupiteri-suurused ja suuremadki, millel elu on väga vähe loota. Viimastel aastatel on astronoomias palju juttu olnud gammakiirguse sähvatustest, mida mõõdetakse satelliitidelt. 1998. aasta augustis mõõdeti võimas gammakiirguse impulss Kotka tähtkujus. See andis tunnistust alles avastatud tähtede liigi magnetaride olemasolust. Magnetarid on tähed, mille magnetväli on sadu kordi suurem tavaliste pulsarite magnetväljast. Hubble'i kosmoseteleskoop tegi järjekindlalt uusi pilte ülisügavast Universumist nii lõuna- kui ka põhjataevas. Mitu päeva kestnud pildistamise tulemusel ilmusid ülesvõtetele galaktikad, mis pärinevad väga varajasest Universumist, olles kuni 12 miljardi aasta vanused
Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. Varju piirkonnas lained interfereeruvad, kui lained on koherentsed. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist: . Impulssi iseloomustab purustusvõime. Kehale mõjuv jõud F ja impulsi muutus p on omavahel Siit saame, et impulsi muutus . Mida lühema aja jooksul impulss muutub, seda suurem jõud mõjub kehale. Hooke'i seadus. Elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega: Fe = - k l, kus Fe on elastsusjõud, l keha pikenemine ja k – jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia
kümosiin piima kalgerdumiseks, lipaas rasvade lõhustamineks) Mao põhimiku katterakud - soolhappe eritus (et toit roiskuma ei läheks) 12. Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks? Süsivesikud, kuna neid lõhustavad fermendid ei saa toimida happelises keskkonnas 13. Mis on isumahl? Maomahla eritus, mis tekib reflektoorselt. Algab enne, kui toit makku jõuab, kutsub esile kesknärvisüsteemist tulev impulss. Näiteks toidu nägemisel, kui kõht on tühi, toidu lõhna tundmisel, nätsu närimisel jne. Võib tekkida ka tingitud refleksist teatud kellaaegadel söömisest. 14. Mao sekretoorse talitluse faasid Reflektoorne faas - "isumahl" Keemiline faas toimub kui toit on sattunud makku. Samuti reflektoorne, maomahla suurenenud eritumine. Ekstraktiivained kutsuvad esile eriti suure maomahla eritumise, neid leidub juurviljades ja lihas, ning nad erituvad keeduvedelikku. Seetõttu on nt
parameetritele. Ühendaksin elektrimootori ratta kerge kaaluga kuid vastupidavast materjalist rihma abil dünamo rattaga ning kiiresti elektrit juhtivast ainest valmistatud juhtme abil ühendaksin dünamo ning elektrimootori klemmid omavahel. Nüüd on meil ühendatud masin mis tiireldes toodab energiat ning teine masin mis vajab tiirlemiseks energiat ning töötades nad aitavadki üksteisel see vajaminev energia saavutada. Kui anda seadeldisele esialgne impulss siis dünamo hakkab tootma elektrit mille annab edasi elektrimootorisse, mis saadud energia abil käivitab enda ratta mis omakorda rihma abil kinnitatunua dünamo külge sunnib tootma dünamol uut energiat ja nii edasi ja nii edasi kuni lõpmatuseni või seni kuni rihm või dünamo või elektrimootor ära kuluvad. Kas inimestele on üldse vaja igavesti liikuvad masinat ? Nagunii tahaks järgmised põlved selle korraks seisma jätte, et vaadata kuidas seda uuesti tööle saab panna
Igal muul juhul Süsteemi kui terviku impulsi ajaline tuletis on keha kaal võrdne raskusjõuga. on siis võrdne nulliga Maa raadius R=6400 km,mass dp/dt=0 m=5,98*10^24 kg,siis ülemaailmne gravitatsiooni const. y=6,67*10^-11 Nii oleme tõestanud impulsi jäävuse m³/kg*S²,raskuskiirenduse Maa pinnal seaduse: g=9,81m/S². Mehhaaniliselt isoleeritud süsteemi impulss Fg(N) raskusjõud on konstantne m(kg) keha mass g(m/s2) - vaba langemise kiirendus p¯=const Kui süsteemi mõjutavate väliste jõudude 1.2.3.Impulss ja impulssi jäävuse seadus summa on F¯,siis süsteemi impulssi ajaline tuletis Newtoni II seadus ütleb,et jõud f¯,kui ta mõjutab keha,massiga m annab talle dp/dt=F¯
Siinussõlme poolt genereeritavale impulsile vastab müokard kontraktsiooniga, millele jõrgneb lõõgastusfaas. Selline paljude müokardirakkude üheaegne kontraheerumine ja lõõgastumine tekitab jõu, mis on piisav vere liikumapanekuks. Müokardi rakud on omavahel kõrvalharude kaudu ühendatud, niiet kui üks rakk erutub, levib aktsioonipotentsiaal kõikidele rakkudele, nagu membraane polekski vahel. Kodade ja vatsakeste üheaegne kokkutõmme välistatakse nendevahelise sidekoekihiga, kust impulss pääseb läbi vaid atrioventrikulaarsõlme. 1ms peale aktsioonipotentsiaali tekkimist pole võimalik uut aktsioonipotentsiaali erile kutsuda. 9 12. Südame pumbafunktsiooni iseloomustus. Vatsakeste tsükli jaotus faasideks, rõhu ja mahu muutused nendes faasides. Vererõhu väärtused vereringe eri osades. Vere maht täiskasvanul on umbes 5 liitrit.
Atmosfäär ehk Õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist
world economy, and the development policy of the country itself," Urmas Varblane phenomenon nähtus ranks kohal; järjestama, reastama; klassifitseerima per capita inimese kohta; võrdsetes osades; hääletamine; üks hääl inflow sissevool, juurdevool presumably arvatavasti, oletatavasti, eeldatavasti impact mõju, toime, efekt; impulss numerous arvukad foreigner välismaalane, võõramaalane; võõras; muulane trend suund; suundumus, trend; kalduvus, hoiak; suunitlus; muutus summarize summeerima, kokku võtma; lühidalt väljendama privatization-related erastamisega seotud reinvest taasinvesteerima cross-border piiriülene acquisition hankimine v soetamine ostu teel; omandatud v soetatud vara, soetis
elastse deformatsiooni suhtena. Näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral. Nihkemooduliks nim. võrdetegurit, mis iseloomustab materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile. 21. Mis on elastsuspiir ja mis on purunemispiir? Elastsuspiir näitab, kui palju võib keha deformeerida, et säiliks veel elastne deformatsioon. Purunemispiir näitab, kui palju võib keha deformeerida, et keha ei puruneks. 22. Kuidas on seotud kehale mõjuv jõud ja keha impulss? (Põhjendada) 23. Kuidas peavad kaks keha liikuma, et nad peale absoluutset plastilist põrget jääksid seisma? (Kiiruste suunad ja suurused) Vastassuunas ja ühesuguste kiirustega. 24. Lühidalt seletada reaktiivmootori tööpõhimõtet. Millisel jäävusseadusel põhineb reaktiivmootori tööpõhimõte? Inertsijäävusseadusel. 25. Millist keha punkti nimetatakse masskeskmeks? Sõnastada masskeskme liikumise teoreem.
põhjustajaid on teiste vahenditega väga raske leida. Mugavuselektroonika arvutivõrgu protokoll Sulge NB! Vaata ostsilloskoobi sammpinge signaale ja selle peegelkujutist! Kahtlase võrgu häirete kontrollimiseks tuleb panna ostsilloskoop "luurama" lubatud pingest kõrgemaid või madalamaid signaale. Lisaks tuleb kontrollida, kas häire impulss kordub ka sõidu ajal. 25 26 10. Harjutusülesanded 1. Miks on pinge 0,8 V? 2. Miks on nüüd pinge 4,2V? 26 27 3. Miks näitab multimeeter 60 oomi? 4. Miks näitab multimeeter nüüd 120 oomi?
Füüsika kodune kontrolltöö ,,Laserid" Kaarel Aruoja, 12. klass 2. Mis järeldub Heisenbergi täpsuspiirangust kiirgumisaja t ja kiirguva energia E kohta? - Heisenbergi täpsuspiirangust järeldub kiirgumisaja t kohta see, et see ei saa olla nulli lähedane. Kui t oleks hetkeline ehk nulli lähedane, siis kiirguv energiahulk E oleks energiaskaalas lõpmata lai (energiahulk oleks siis lõpmata suur). 3. Mida mõista kvantseisundi eluea all? Kui pikk see on? - Kvantseisudni eluiga on tegelikult kiirgussirde kestus. Kiirgussiirde kestvus on 10-9 10-8 sekundit. 6. Mida nimetatakse luminestsentsiks? Too kolm näidet, kuidas see tekkida võib. - Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraal-diapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. Kolm näidet: Fotoluminestsents on protsess, mille käigus toimub valguse (footoni, valguskvandi) kiirgumine ...
Referaat Ohutegurid minu töös Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Raino Käär 28.01.2013 Sissejuhatus FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA VIBRATSIOON MIKROKLIIMA Füüsikalised ohutegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne. Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350800 Hz...
Avamise tüürimpulsi voolu maksimaalväärtus on piiratud tüürelektroodi suurima lubatud kaovõimsusega P FGM. 51. Mida on tarvis teha avatud türistori sulgemiseks? Lihttüristore kasutatakse reeglina muundurites, kus väljalülitamine toimub vahelduvpinge mõjul nagu võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Suletava türistori sulgemiseks antakse tüürlülitusse katoodi suhtes negatiivse pingega võimas tüürvoolu impulss. Suletava türistori sulgemise võib jaotada kolmeks perioodiks. Esimesel perioodil eemaldatakse tüürelektroodi laeng, teisel toimub tüürelektroodi Avalanche laviinläbilöök ja kolmanda perioodi jooksul anoodvool kahaneb. Tüürimpulsi pinge ei tohi ületada teatavat lubatud väärtust. Suletava türistori sulgumisvõime sõltub tugevalt sulgahela parameetritest. Suletud olekus jäetakse tüürelektrood vastupingestatuks, mis tagab maksimaalse blokeerpinge ja du/dt mõju vähenemise. 52
liikumisega. Aine osakesi nimetatakse siin alati molekulideks, olenemata aatomite arvust. Seega on soojusfüüsikas kasutatav ka mõiste üheaatomiline molekul. Soojusfüüsika on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat ja aine ehituse aluseid. Jaotuse aluseks on see, kuidas ja milliseid soojusnähtusi kirjeldatakse. Selleks võib kasutada molekule iseloomustavaid suurusi nagu molekuli kiirus, impulss, mass jne. Sellist käsitlust nimetatakse molekulaarfüüsikaks. Soojusnähtusi saab kirjeldada ka kasutades kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi nagu temperatuur, rõhk, ruumala. Sellist käsitlust nimetatakse termodünaamikaks. Soojusfüüsika osa, mis käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel, nimetatakse aine ehituseks. Soojusfüüsika kasutab mitmeid mõisteid, mida mehaanikas ei kasutatud.
rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi y(s)=H(s)u(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis u(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel. Järgnevalt leitakse väljundmuutuja kujutis. Originaalile üleminek toimub y(s) avaldise lahutamisega osamurdudeks. Impulss- ja hüppekajad- Impulsskaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon väljundsignaalina, kui sisendisse nullajahetkel antakse delta-impulss 8(t). Ideaalne impulss moodustub piirväärtusena lühikesest impulsist selle kestuse lähendamisel nullile nii, et impulsi pindala säilib ühikulisena. Ideaalse impulsi põhjustatud süsteemi väljundreaktsioon Laplace'i kujutiseks osutub ülekandefunktsioon, millest tuleneb impulsskaja ja ülekandefunktsiooni võrdväärsus süsteemi omaduste kajastajana. Piirväärtusest järeldub, et hetkel t=0 omab impulsskaja hüppe siis, kui ülekandefunktsioonil on nulle ühe võrra vähem kui poolusi
jagamatutena, st. ,,aatomitena". Näiteks võime gaaside molekulaarkineetilises teoorias käsitleda aatomitena terveid molekule, tuuma ehitust uurides käsitleme ,,aatomitena" nukleone jne. Määramatuse printsiip väidab, et mikromaailmas ei ole objekti kõik füüsikalised suurused üheaegsel sama täpsusega määratavad. Sellisteks füüsikaliste suuruste paarideks on näiteks osakese koordinaat ja tema impulss, samuti aatomi ergastatud seisundi energia ja selle seisundi eluiga. Avaldumisvorme füüsikas: elektronide difraktsioon, spektrijoonte loomulik laius jne. Tõrjutuse e. Pauli printsiip väidab, et ühe algosakesega määratud ruumipiirkonnas saab eksisteerida maksimaalselt kaks vastandlike spinnidega fermioni. Need kaks nagu ,,mahuksid" teineteise sisse. Ülejäänud osakesed tõrjutakse ruumipiirkonnast välja. Printsiip on rakendatav aineosakeste e.
Emotsioonid lisa 4. Füsioloogiline reaktsioon- eksisteerivad stereotüüpsed füsioloogiliste muutuste mudelid nende muutuste kohta, mis erinevate emotsioonidega peaksid kaasnema. Nt hirmuga kaasneb üldine külmatunne, higistamine ja lihaste pingulolek. 5. Tegutsemisvalmidus- erinevad emotsioonid sisaldavad erinevaid käitumistendentse, nagu lähenemine, endassetõmbumine, abi otsimine või vaenulik käitumine. Nt hirmuga kaasneb kaasneb impulss kaitsta ennast oletatava hädaohu eest, mis sunnib inimest põgenema või muul viisil ennast kaitsma. 6. Emotsioonide avaldumine- emotsioonid avalduvad inimeste näoväljendustes, hääletoonis kui ka muus emotsionaalses käitumises. 7. Regulatsioon- emotsioonide avaldumist kas pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult. Emotsiooni kontrolli määravad nii individuaalne kogemus kui ka kultuurinormid.
Laagrilaste mängud. Tõde ja Tegu. (Mängijad: paarisarv, vaja läheb toole) Kaksa vöistkonda istuvad üksteise vastas toolidel. Toa kummaski otsas kahe istujate rea vahel on tühi tool. Üks neist on ,,töe" tool, teine ,,vale" tool. Vöörustaja loeb igale mängijatepaarile kordamööda ette ühe lauase. Kui nad arvavad, et lause on töene, jooksevad nad ,,töe" tooli juurde, kui nad arvavad, et mitte, jooksevad nad ,,vale" tooli juurde. Mängija, kes istub öigele toolile, toob oma vöistkonnale punkti. Kui mölemad mängijad tormavad sama tooli juurde, saab punkti see, kes istub sellele esimesena Tikkude sorteerimine (tikutoos, stopper, rätikud) Varuge kaks toosi tikke (kontrollige, kas neis on ühepalju tikke ja kas igaühel on ikka pea). Seejärel siduge kahel mängijal silmad rätikuga kinni, puistake tikud nende ette hunnikusse ja ajage segi. Märguande peale hakkavad mängijad pimesi tikke toos...
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...
isoleerivad neid teistest keharakkudest elektriliselt. Tänu gliiarakkudele on närviimpulsi liikumiskiirus 100 m/s (ilma oleks 5 m/s). 8. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga ja annab närviimpulssi edasi järgmisele rakule. Tööpõhimõte: närviimpulss saabub -> mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga -> ioonkanalid avanevad, impulss kantakse edasi -> mediaator laguneb ja ioonkanal sulgub 9. Narkootikumide mõju organismile Narkootikumid imiteerivad mediaatorite toimet. Pärast narkootikumi manustamist väheneb või lõppeb organismis mediaatorite süntees, sest need on juba olemas. Narkootikumi mõju lõppedes ei suuda organism ise vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub tugevalt ja tekib vastupandamatu vajadus uue annuse järgi. 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
