Seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi. ● III seadus ehk mõju ja vastastikmõjuseadus- kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. 8. Gravitatsiooniseadus ● kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 9. Punktmassi ja süsteemi impulss. ● punktmassi impulsimoment koordinaatide alguspunkti suhtes on L=r*p=r*mv, kus r osakese kohavektor, v kiiruse vektor, m mass ja p=mv impuls ● Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss (sinna kuluvate kehade summa) on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv (p1+p2+p3+…+pn= mv1+mv2+mv3+…+mvn =const; ). Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada mitmeid põrgetega seotud nähtusi ja reaktiivliikumist 10. Impulsi jäävuse seadus.
kantud kaugusringid ja äärele asimuudiskaala. Objekti asimuut määratakse suundantenni asendi järgi momendil, kui objektilt peegeldunud signaal on maksimaalne. Üheaegselt impulsi kiirgumisega hakkab indikaatori ekraani keskmest radiaalselt liikuma elektronkiire tekitatud helendav täpp; selle heledus on võrdeline saabuva impulsi tugevusega ning kaugus keskpunktist võrdeline ajaga, mis impulsil kulub objektini ja tagasi jõudmiseks. Antenni pöörlemise tõttu kiirgub iga impulss eelmisega võrreldes väikese nurga all ja sama nurga võrra pöördub ka kiir indikaatori ekraanil. Nii saadakse ekraanil erisuguse heledusega täpid. Doppleri efekti põhjustatud peegeldunud signaali sageduse muutus võimaldab määrata objekti radiaalsuunalist kiirust ja välistada seisvate objektide kujutisi. Raadiolained peegelduvad seda paremini ja antenni võimendus on seda parem, mida suuremad on objekti ja antenni mõõtmed võrreldes lainepikkusega
dU U 0,26V V = = -3 = 928,57 dt t 0,28 10 s s 2) arvutuslikult dU V = 2 f U amp = 962,83 dt s Näen, et otseselt (kahe markeriga) mõõtmise teel saadud maksimaalne pinge kasvamise kiirus (928,57 V/s) on ligilähedane arvutuslikul teel saadud maksimaalsele pinge kasvamise kiirusele (962,83 V/s). Impulss signaalide jälgimine Impulsside amplituud: Umin = 1,48 V Umax = 1,60 V U min + U max U amp = = 1,54V 2 Impulsside pikkus: t1 = 23,52 ms t2 = 35,98 ms t = 12,46 ms Periood: T = 10,14 ms Kõlari resonantssageduse määramine Umin [V] tmin [ms] Umax [V] tmax [ms] 0,92 8,90 1,36 3,76
FÜÜSIKAEKSAMI KÜSIMUSED Valemid 1. Ühtlane liikumine v=s/t [m/s] 10m/s=36km/h 2. Kiirendus a= Vt-Vo/t [m/s2] Vo-algkiirus 3. Teepikkus s=vt , s=Vo t +at2/2 [m] 4. Newtoni II seadus F=am a-kiirendus 5. Gravitatsiooniseadus F=G m1 m2/r2 G- 6,67#10 -11 6. Raskusjõud Fr=gm[N] g- 9,81 m/s 7. Kehakaal Q=gm+-am 8. Hõõrdejõud F hõõrde=Mfristi M-hõõrdetegur 9.Keha impulss e. Liikumishulk P=vm [m#Kg/s] 10. Mehaaniline töö A=FS [j] , A=Pt , P=ui 11. Võimsus N=a/t [w] 12.Potensiaalne energia Ep=mgh[j] mg-raskusjõud 13. Kineetiline energia Ek=mV2/2 [j] 14. Nurkkiirus w=fii/t [rad/s] 15. Joonkiirus ringliikumisel v=2 pii rn [m/s] n-pöörete arv 16.Võnkeperiood T=1/n [s] 17. Sagedus n=f=1/T [p/s] [Hz] 18. Rõhk P=F/s [Pa] 1 N/m2 = 1 Pa 19. Ideaalse gaasi olekuvõrrand 20. Isotermiline protsess P1V1/T1 = P2V2/T2 21
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused- liigutus,mõtlemis,kõnelus,maitsmis,haistmis, kuulmis,nägemis,naja...
ühe perioodi vältel jõuab laine edasi ühe lainepikkuse võrra. Soojusõpetus on .... .... füüsika osa, mis hõlmab: Molekulaarfüüsika Termodünaamika Aine ehituse alused Faasisiirded Jaotuse aluseks on see, kuidas ja millised soojusnähtusi kirjeldatakse. Molekulaarfüüsika ..kasutatakse soojusnähtuse kirjeldamiseks molekule iseloomustavaid suurusi: Molekuli kiirus Molekuli mass Molekuli impulss ...jne Termodünaamika ...kasutatakse soojusnähtuste seletamiseks kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi: Temperatuur Rõhk Ruumala Aine ehitus Käsitleb erievusi gaaside, vedelike ja tahkiste struktuuris ja sellest tulenevaid erinevusi ülekandenähtustes nagu difusioon, sisehõõre ja soojusjuhtivus Faasisiirded Käsitlevad üleminekuid aine erinevate faaside(gaas, vedelik, tahkis) vahel. Temperatuur
docstxt/126099420151275.txt
Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra nimetatakse ühtlaselt ...
Kõverjoonelisel liikumisel muutub ka kiiruse siht. Jäiga keha niisugust liikumist, mille puhul keha kõigi punktide trajektoorid on paralleelsed ja kujult ühesugused, nimetatakse kulgliikumiseks ehk translatoorseks liikumiseks. Kui keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktid asetsevad ühel ja samal liikumatul sirgel , siis nimetatakse liikumist pöördliikumiseks ehk rotatoorseks liikumiseks. Mehaanilise liikumise mõõdud on kineetiline energia ja impulss. LIIKUMISE SUHTELISUS Liikumine on keha asukoha muutumine. Asukohta saab aga alati määrata ainult mingi teise keha suhtes. Keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse, nimetatakse taustkehaks. Taustkehaks võib valida mistahes sobiva objekti: majanurga, suure kivi, kirjutuslaua, mäetipu, Päikese, raudteevaguni jne. Erineveta taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Kõik me oleme kuulnud, et Maakera tiirleb koos meiega ümber Päikese
Toksiline kogus ühe umbes 10 kg kaaluva lapse jaoks on pool tuubi pastat allaneelatuna. Ka abrasiivne komponent võib kahjulikuna mõjuda. Kui abrasiivset komponenti on pastas liiga palju, siis sellise pastaga pidevalt pestes võib kahjustada hambaemaili, eriti just emaili kõige õhemas kohas igemepiiril ja tekitada nii hammaste ja igeme piirile kiilukujulise defekti, mis näeb välja nagu hambaauk. Lisaks paljastuvad dentiini torukesed, mille kaudu nii külma kui kuuma impulss jõuab kiiresti hambanärvini põhjustades tundlikkuse järsku tõusu. Kokkuvõtvalt mõjutavad hambapasta koostisosad meie tervist kui ka hambaid. Täiskasvanud ning eriti lapsed ei tohiks kuritarvitada hambapastaga. Kindlasti tuleks välja uurida millest hambapasta koosneb ning mis aine on ülekaalus. Soovitatav oleks konsulteerida hambaarstiga, kes oskaks soovitada sobivaid pastasid just sinu hammastele.
korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Gravitatsiooniseadus m1 m2 F =G G- gravitatsioonikonstant r2 Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende Impulsi jäävuse vastastikmõju tulemusel. seadus p = const p=mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe=k k keha jäikus (1N/m), x- keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N= mg cos mg raskusjõud; kaldenurk Liigehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga Amontons'i- Coulumb'i seadus Fh=N hõõrdetegur, N - toereaktsioon 3. Töö ja Energia
Südame rütm · Siinus rütm igal QRS-kompleksil on oma P-sakk ja igale P-sakile järgneb QRS · Koer siinus rütm, respiratoorne siinus arütmia · Kass siinus rütm Siinus bradükardia · Südame sagedus alla 60 löögi/min · Vaagus närvi toime Siinus tahhükardia · Südamesagedus üle 140 löögi/min · Adrenergilise toonuse ülekaal AV-blokk · 1 astme AV-blokk P-R pikk · 2 astme AV-blokk P-sakid olemas, aga igale ei järgne QRS-i · 3-astme AV-blokk impulss blokeeritakse AV-sõlmes Sekundaarne rütm vatsakese seinast, aeglasem päästelöögid Siinus arrest · Siinus sõlmest ei teki impulsse Pikk paus, järgneb päästelöök Enneaegne kodade süstol (APC) · Koja müotsüüdist · Varem kui siinus sõlmest tulev · QRS normaalne Enneaegne ventrikulaarne süstol (VPC) · Vatsakese müotsüüdist · Lai QRS kompleks · T-sakk suur ja vastupidises suunas kui QRS kompleks Supraventrikulaarne tahhükardia (SVT)
Teema 8-Jäävusseadused mehaanikas 1. Rakett hakkab liikuma tänu sellele, et selle ühest otsast paisatakse läbi spetsiaalse ava (düüsi) suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekkivad gaasid. Enne starti on paigalseisva raketi ja selles sisalduva kütuse impulss null. Kui nüüd kütuse põlemisel tekkivad gaasid ühes suunas välja lendavad, hakkab rakett ise vastassuunas liikuma. Muidu ei jääks raketist ja gaasidest koosneva süsteemi koguimpulss ju nulliks. Nii tekibki raketi reaktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa.Kasutatakse Newtoni kolmandat seadust. 2. Raketi kiirus .vr = -mk/mr *vk
liigid : tõmme, vääne, surve, paine, nihe. Elastsusjõud - jõud,mis tekib keha kuju muutumisel ,olles vastupidine deformatsiooniga. Tekib: osakeste vaheliste tõmbe- ja tõukejõu tõttu. Hooke´i seadus: elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe = -k * (kolmnurk)l , kus k on jäikustegur ühikuga 1N/m. Elastsusjõu näited : 1) vibu laskmine 2) inimese nahk. Impulsi jäävuse seadus : Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Impulss sõltub keha massist.Keha liikumist saab iseloomustada suurusega,mida nimetatakase liikumishulgaks ehk impulsiks. Impulsi tähiseks on p. Kehadevahelise mõju väljendamiseks kasutatakse mõistet vastastikmõju. Vastastikmõju tugevuse mõõduks on füüsikaline suurus jõud. Jõu mõõtühik 1N . Newtoni 3 seadus : kehad mõjuvad teineteist alati vastastikku suuruselt võrdsete jõududega. Kehade süsteemiks nimetatakse omavahel mingil viisil seotud (vastastikmõjus olevate) kehade hulka
Kolmandaks paistis mulle silma sein, kus olid kujutatud Johannes Aaviku grammatilised uuendused eesti keeles. Välja oli toodud palju tema poolt väljamõeldud sõnu, mis meie kõnekeeles on igapäevaselt kasutusel, nagu näiteks nooruk, ülemus, nautima, siirus, raev, väärikus, naasma, toimima, ese, tara, ületama, kogemus, kiindumus, eelistama, osutuma jne. Lisaks olid seinal kujutatud ka võõrsõnad, mille kasutamist Aavik propageeris, nagu näiteks idee, identne, impulss, termin, tämber, trikk, initsiaalid, fantaasia, elementaarne, toost, meetod jne. Johannes Aaviku uuendused eesti keeles on meid väga suurel määral mõjutanud, me saame end paremini väljendada ning meie keel on sõnade poolest rikkalikum. Aavikul on Eesti ajaloos vägagi tähtis koht. Näitus meeldis mulle väga. Positiivne oli see, et eksponeeritud olid ka erinevad video- ja audioklipid, erinevad tarbeesemed ja relvad ning muu meie riigi ajaloost pärinev, mitte ainult fotod
Iannis Xenakis (1922 Rumeenia 2001 Pariis) Vanemad olid kreeklased, esimesed eluaastad elas perega Rumeenias, seejärel Kreekas. Muusikalised kogemused lapsepõlves: ema klaverimäng, mustlasmuusika, kreeka rahvam., kreeka- katoliku kirikum., raadiost klassikalist m. Gümnaasiumis käis Ateenas, õppis eraviisiliselt klaverit ja m.teooriat, astus 1940 tehnikaülikooli, kuid lõpetas selle pärast sõda. II Maailma sõja ajal osales vastupanuliikumises, sõdides Kreeka vabaduse eest. 1944 sai pommirünnakus tõsiselt haavata, elas mõned aastad põranda all, kuna oli ametlikult surma mõistetud. Põgenes 1947 Prantsusmaale, kus töötas arhitektina kuulsa Le Corbusier' stuudios (aastani 1959), tema projekteeritud on mitmed tähtsad hooned Prantsusmaal. Hoonete arhitektuuriprojektidest tuletas ka oma muusikateoste struktuure ja vastupidi. Nt 1958. a. maailmanäituse jaoks loodud Philipsi paviljoni projekt põhineb orkestriteose "Metastaseis" (ka "M...
Dengue palavik Aleksandra Gergeljuk Õ16k-j Denguepalaviku Denguekirjeldus palavik on gripilaadne haigus, mis on põhjustatud viirusest. Nakkus levib inimese kaudu sääskede hammustuste kaudu. Nakatunud lapsed ja imikud võivad puududa sümptomid või ainult alaealine, gripilaadne halb enesetunne. Täiskasvanutega patsientidel võib haigus tõsisem, eluohtlikum vorm tekkida. Denguepalaviku põhjused Selles haiguses võib esineda neli tüüpi dengue viirusi. Viiruseid kannavad sääsed Aedes. Kui nakatunud sääsk haistab inimese, viirus satub verdesse. See võib põhjustada haigusi. Infektsiooni ei edastata inimeselt inimeselt. Dengue palaviku riskitegurid Denguepalaviku tekkimise tõenäosust suurendavad tegurid: Liikumine troopilistes või subtroopilistes piirkondades, nagu näiteks: Aafrika; India; Kagu-Aasias ja Hiinas; Lähis-Ida; Kariibi mere piirkonna riigid (sealhulgas Puerto Rico) ja Kesk...
On küllalt täpselt määratav eksperimendi abil. Impulsskaja h(t) – süsteemi reaktsioon delta-impulsile. Delta-impulss on signaal, mille väärtus on lõpmatus kui argument t = 0 ning samal ajal selle impulsi pindala lõpmata väikeses ümbruses on 1 (sellist signaali reaalselt ei ole olemas, vaid on olemas sellele ligilähedased impulsid) ja 0 kui t ei ole võrdne 0. Lühiajalised impulsid tekivad alghetkel, mida lühem on impulss seda parem. Põhimõtteliselt on selle impulsi näol tegemist löögiga ehk impulsskaja on süsteemi reaktsioon löögile. Impulsskaja on hüppekaja tuletis. Impulsskaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon väljundsignaalina, kui sisendisse nullajahetkel antakse delta-impulss. Impulsskaja kasutatakse lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustajana (ülekandekarakteristikuna). Küllalt lühikese impulsi kasutamisel sisendis piisavalt täpselt eksperimentaalselt mõõdetav.
1. Süsteemi moiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja valjundmuutujad. Millest soltub süsteemi kaitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dunaamiline süsteem. Pidev-ja diskreetaja süsteemid. 1.1. Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida kasitletakse süsteemi suhtes jagamatuna, tervikuna), sidemed (mistahes laadi seosed elementide vahel, mis võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne) ning terviklikkus (võib tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust, kokkuseotust jne, s.o põhjust või võimalikkust vaadelda teatavat kooslust süsteemina, võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana). Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süste...
Valemid Seletus Valem Ühik/(märkus) kiirus s m/s v= t tihedus m kg = V m3 raskusjõud Fr = mg N (njuuton) üleslükkejõud Fü = gV N (njuuton) hõõrdejõud Fh = kN = kmg N (njuuton) elastsusjõud Fe = kl N (njuuton) (k - jäikus (N/m)) rõhk F Pa (paskal) p= S pindpinevustegur F N = l m vedelikusamba kõrgus 2 m h=...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika õppetool Õppeaine Side (IRT3930) Laboratoorse töö "Analoogtelefoniühendus" ARUANNE Täitjad : Anneli Kaldamäe Triin Hommuk Tarvo Kesküla Helerii Kalev Juhendaja : A.Raja Töö sooritatud : 16-10-2000 Aruanne esitatud : ....-....-........ Aruanne tagastatud : ....-....-........ Aruanne kaitstud : ....-....-........ ................................................................................... /juhendaja allkiri/ Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud") ja nendele rezhiimidele vastavaid signaale telefoniliinil. Töövahendid T...
närvirakkudest. 2) närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3) kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4) närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5) reageerivast organist. PÕLVEREFLEKS Väga tugevate ärrituste ja ohtude ning kõige lihtsamate reflekside korral ringleb impulss ainult seljaajus ning inimene reageerib liigutusega ilma peaajust edastatud korralduseta. TINGIMATUD REFLEKSID: On kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. Tingimatud refleksid on seotud madalama närvitalitlusega (selja- ja piklikajuga). TINGITUD REFLEKSID:
Trafomähise elektromotoorjõud on proportsionaalne sagedusega; mähise keerdude arvuga; südamiku magnetvoo amplituudiga. USAs valmist trafo 240/12V, 60Hz toodi Euroopasse Kas saab kasut pingel 230V 50Hz? Ei saa pikaajaliselt; võib lühiajaliselt. Trafo 24/12V primaarmähis lülitatakse alalispingele mis on 50% nimipingest. Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb. Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas; pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest. Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2.
JK_FF JK_FF U8 & AND5 Joonis 2. Loenduri skeem Tööpõhimõte Impulssgeneraator genereerib impulsse. Trigeri väljundis Q tekib impulss, mis läheb seitsmesegmendilisse indikaatori esimesse sisendisse. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Reset rakendub siis, kui ning elemendi sisendid on kõik ühed. Sisendid on valitud vastavalt koodi järgi (10010). Tabel 1. Arv 19 leidmine 2nd süsteemis.
· Spektraalanalüüs on aine määramine spektri abil. Selle plussid- ei riku aine koostist, piisab ühest molekulist, uuritav ei pea asuma laboris Kvantteooria · Valgusosake e kvant e footon · Ühe valgusosakese energia e kvandi energia. E= h*f · Kvandi omadused: Paigalseisvat footonit pole olemas seisumass =0 Valguse kiirus 3* Liikuva osakese mass m= Impulss p=m*c · Fotoefekt on nähtus, kus valgusosake lööb metallist välja elektroni(jääb heledam laik) · Kvant teeb elektroni välja lüües tööd, väljumistöö A= h* · Elektron saab kaasa kineetilise energia K= · Einsteini võrrand E= A + K · Kaks seaduspärasust: Elektronide arv sôltub valguse intensiivsusest(lampide arvust) Elektroni kineetiline energia sõltub pealelangeva valguse sagedusest Comptoni seadus- koos kvandiga peegeldub väiksem energia
vastassuunaline vastumõju. 7. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 8. Inerts on aine omadus, mille tõttu iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. 10. Impulsi jäävuse seadusväidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele ei süteemile ei mõju väliseid jõude. 11. Võimsus on töö tegemise kiirus. Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. 12. Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia potentsiaalsete
LOOMA EMAKASSE. EMBRÜONAALKLOONIMINE VARASE EMBRÜO LÕHESTAMISE TEEL SAADUD KLOONEMBRÜOTE KASUTAMINE IDENTSE GENOTÜÜBIGA JÄRGLASTE SAAMISEKS. TUUMKLOONIMINE KLOONIMINE SOMAATILISE RAKU TUUMA SIIRDAMISEGA MUNARAKKU, MILLEST EELNEVAL ON TUUM EEMALDATUD. TUUMKLOONIMINE 1) ELEKTRILISE IMPULSIGA ÜHINEVAD UDARARAKK JA MUNARAKK, MILLEST EELNEVALT ON EEMALDATUD TUUM; 2) IMPULSS KÄIVITAB ,,VEGETATIIVSE" SÜGOODI EMBRÜONAALSE ARENGU; 3) EMBÜRO SIIRATAKSE TEIST TÕUGU IMETAJALE; 4) EMBRÜO ARENEMINE. TERAPEUTILINE KLOONIMINE INIMESE KLOONEMBRÜOTE TEKITAMINE TÜVIRAKKUDE HANKIMISE EESMÄRGIL GEENITERAAPIA TEOSTAMISEKS. TÜVIRAKUD RAKUD, MIS VÕIVAD MUUTUDA TEISTEKS RAKUTÜÜPIDEKS, KUID SÄILITAVAD KA ENDASUGUSEID (ERISTATAKSE ARENGUVÕIME JA PÄRITOLU JÄRGI).
Ühtlase liikumise kiirus Ühtlaselt muutuva liikumise kiirendus Kiirus ja keha poolt läbitud teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Kesktõmbekiirendus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale mõjuv kogujõud Kehale mõjuv kogujõud on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorsummaga Raskusjõud P = m g , kus g on raskuskiirendus ja m on vaadeldava keha mass. Elastsusjõud F = − k x , kus k on jäikus, x deformatsiooni suurus. Hõõrdejõud - Ühe keha libisemisel teise keha pinnal mõjub liikumissuunale vastupidine hõõrdejõud kus µ on hõõrdetegur (liugehõõrdetegur) FN on keha kokkupuutepinnaga risti olev jõukomponent (jõu normaalkomponent). Kesktõmbejõud - Ringjoonelisel liikumisel mõjub kehale ringi tsentrisse suunatud kesktõmbejõud kus v joonkiirus ja r ringi raadius. Kiirendust nimetatakse kesktõmbekiir...
Rütmihäired e. Tahhükardiad Tahhükardiad on sagedased rütmihäired ning võivad esineda igas vanusegrupis. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Need võivad omakorda olla tingitud lisajuhteteedest (Wolff-Parkinson-White sündroom), südame automatismi suurenemisest või taassisestusmehhanismist. Valdavalt on tegemist paroksüsmaalsete rütmihäiretega ehk kiire südametegevus algab ning lõpeb järsult. Sageli on rütmihäirete teke seotud emotsionaalse pinge või füüsilise koormusega. Tervel inimesel esineb füüsilisel koormusel füsioloogiline tahhükardia, mis kaebusi ei põhjusta. Tekkepõhjused ja mehhanismid Tavaliselt on südamekodade ja vatsakeste töö koordineeritud. Seda tööd juhib elektriline impulss, mis liigub siinussõlmest atrioventrikulaarsõlme ning sealt edasi vatsakestele. Ebanormaalselt kiire südametegevus võib olla põhjustatud erinevatest juhtesüste...
nimetatav füüsikaline suurus Newtoni 2. Seadus Jõu poolt tekitatud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga Valem: Newtoni 3. Seadus ehk dünaamika kolmas põhiseadus Kui kaks keha mõjutatavad teineteist jõududega, siis need jõud on mooduli poolest võrdsed, kuid vastassuunalised, ja mõjuvad samal sirgel Impulsi jäävuse seadus Newtoni 2.seadusses tõime sisse uue mõiste impulsi Osutub, et suletud süsteemi impulss on jääv suurus Töö Töö on jõu ja selle rakenduspuntki nihke korrutis Valem: Võimus Ajaühikus tehtud tööd nimetatakse võimsuseks N= A/delta t Energia · Kehadel on erinev võime teha tööd, selle võime iseloomustamiseks uue mõiste energia Mehaanilise energiana teame 2 vormi: kineetilist ja potentsiaalset energiat · Kineetilise energia saame defineerida impulsi ja kiiruse poolkorrutisena
Süsteemi koguimpulss on 0 11. Juku surub 20s vältel maja seina jõuga 20N, kuid maja ei liigu paigast. Juku poolt tehtav töö on a. 400 J b. 1 J c. 0 J d. Vastamiseks pole piisavalt andmeid 12. Keha massiga 3g liigub kiirusega 5 m/s. Kui suur on keha impulss (ühikuks (kg*m)/s)? 0.015 13. Mitu J energiat kulutab mootor, mille kasutegur on 30%, kui see teeb kasulikke tööd 45 J? 150 14. Jõu ja jõu õla korrutis on jõumoment 15. Kas on õige väide "Elektrijaamades toodetakse energiat"? Väär Tõene Energia jäävuse seaduse järgi energia ei teki ega kao, võib vaid muunduda ühest liigist teise. Elektrijaamades muundatakse mingit liiki energia (vee potentsiaalne energia, kütuse põlemisel saadud
Seotuna on tal diskreetne energia. Tõenäosuslikkus kvantmehaanikas Kvantmehaanikas pole osakese asukoht ja kiirus samal ajahetkel täpselt määratud: mida täpsemalt on teada osakese asukoht, seda ebatäpsema tulemuse annavad kiiruse mõõtmised ja vastupidi. Elektroni oleks määrab üksnes tõenäosuse ühe või teise mõõtmistulemuse saamiseks. Heisenbergi määramatuse printsiip 1. Osakese ruumis paiknev koordinaat x; x, kus x - mõõtemääramatus. t, t. 2. Osakese impulss p=mv; p x*ph t*Eh Pauli keeluprintsiip Ühes mikroosakeste süsteemis ei saa olla kahte või enamat osakest, mille kvantarvus oleksid ühesugused. Kvantarvud, nende omavahelised seosed. Kui n=1, siis l=0 ja m=0. Kui n=2, siis l=1. Kui n=3, siis l=2. 1. Peakvantarv - n Määrab orbitaali kauguse tuumast. n=1; 2; 3... 2. Kõrvalkvantarv - l Määrab orbitaali kuju. l=0; 1; 2... (n-1) 3. Magnetkvantarv - m Seotud magnetiliste omadustega
9. Mis on termotuumareaktsioon? Näide! Vastus: Päikese ja teiste tähtede suure kiirusvõime aluseks on termotuumareaktsioon, kus prootonid ühinevad heeliumi tuumadeks. 10. Milliseid füüsikalisi suurusi ei saa põhimõtteliselt määrata ükskõik kui täpselt? Milline seos seda näitab? Vastus: Määramatusseos näitab, et kõiki füüsikalisi suurusi ei saa pm määrata ükskõik kui täpselt. Asukoht ja impulss ning aeg ja energia on näited suurustest,mis on omavahel määramatuse kaudu seotud. 11. Mis on tuumareaktsioon? Näide! Vastus: See on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad või elementaarosakesed. Näide: Uraani tuumade lõhustumine neutronite toimel tuumapommis või -reaktoris. 12. Millest sõltub seoseenergia suurus ja kuidas?
(fototakistiga, fotodioodiga, nõrka valgust fotoelektronkordistiga), kinos, televisioonis, fotograafias, päikesepatareides (hulk omavahel elektriliselt ühendatud fotoelemente; kosmoselaevades, elektrijaamades, ka kosmosesse paigutatavates) jne. Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valgusenergia elektrienergiaks. Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega. Footonil puudub seisumass, ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega ning selle suund ühtib valguslaine levimissuunaga. Kui footonid langevad mingile kehale, annavad nad oma impulsi sellele üle. Valguse rõhk on võrdeline valguse intensiivsusega. Footoni põrkumisel vaba elektroniga väheneb footoni energia ja suureneb kiirguse lainepikkus. Fotokeemilisteks nimetatakse reaktsioone, mis toimuvad vaid valguskvantide osavõtul (fotosüntees, osooni tekkimine, pildistamisel). E – (kvandi)energia (J)
Ristuvate võnkumiste liitmine? Üldisel juhul tekivad väga keerulised trajektoorid. XXVI N r mv Jõuõlg?M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Lõiku l=rsin nimetatakse jõu F õlaks. Jõu mõjumissirge kaugus pöörlemisteljest.Impulsmoment?impulsimomendiks telje suhtes nim teljel asuva punkti suhtes määratud impulsimomendi selle telje suunalist komponenti Relativistlik impulss,jõud???? dr dr dv p m m m d v 2 v XXVIII dt 1 ( ) 1 ( )2 Ainepunkti inertsimoment?I=mr2 Ainepunkti
nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Näeme maailma värvilisena, kuna esemetelt peegeldunud (ka kiirgunud) valgus tekitab meie silmis valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid valguaistinguid. Footon kvantoptikas energia portsjon. Valguskvant, mille kaupa kiirgub valgus aatomist. Valgus on footonite voog. Footoni energia. E= hf Footonil pole seisumassi, st ta ei saa eksisteerida paigalolekus. E=mc² (footoni massi leidmiseks) Footoni impulss p=mc Murdumisseadus täieliku peegeldumise kohta sin/ sin90º = n2/n1 Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum või õhk, siis sin = 1/ n1 Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda, kuhu laine pole veel levinud, sellest keskkonna osast, mille laine on läbinud. Lainefrondi kõik punktid võnguvad samas faasis, sest neisse jõudmiseks on laine levinud võrdse aja. Nii võib öelda, et lainefront on samafaasi joon või pind.
Leedi oli ostetud Kohta/Paika. Ta toodi peremehe mantli taskus nagu pehme karvane kuldpruun karvapall mitte suurem kui poole kiisu suurune. Peremees võttis kuuse kutsika, kes keerutas, väänles ja kniunus ja pani ta verenda põrandale maha. Lad kõndis ettevaatlikult üle veranda, nuusutas uurivalt pilgutavat kääbust, kes esitas kangeslalikult urina, kaitstes ennast suure tervitaja eest- esimesest hetkest oli ta võtnud ta enda kaitse alla. See oli puhtatõuline loomalik impulss kaitsta nõrgemat. Siis kui korrapäratu kujuga kollane beebi kasvas saledaks kauniks kolliks, tema kaitsmine kasvas täielikuks jumaldamiseks. Ta oli Leedi elu ori. Ta lollitas teda halastamatult, ta käsutas õrna hiiglast häbiväärselt, teda kamina ette kõige soojemasse kohta lubama, külmalt võttis ta tema eest kõige mahlasema kondi tema lõugade vahelt ära ja kuuma ilmaga ta ammu enne tukuks jõeäärsete puude all.
Küsimus 10 Suletud ehk isoleeritud süsteemi korral a. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on konstantne b. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0 c. süsteemi koguimpulss on konstantne d. süsteemi koguimpulss on 0 Küsimus 11 Juku surub 20 sekundi vältel maja seina jõuga 20 N, kuid maja ei liigu paigast. Juku poolt tehtav töö on Vali üks: a. 400 J b. 1 J c. 0 J d. Vastamiseks pole piisavalt andmeid Küsimus 12 Keha massiga 3g liigub kiirusega 5 m/s. Kui suur on keha impulss (ühikuks (kg·m)/s)? Kirjuta arvuline vastus ilma ühikuta, kümnendkoha eraldajaks kasuta punkti! Answer: 0,015 kg*m/s Küsimus 13 Minu džauli energiat kulutab mootor, mille kasutegur on 30%, kui see teeb kasulikku tööd 45 džauli? Kirjuta arvuline vastus ilma ühikuta. Answer: 150 Küsimus 14 Jõu ja jõu õla korrutis on Answer:jõumoment Küsimus 15 Kas on õige väide "Elektrijaamades toodetakse energiat"? Vali üks: Tõene Väär
KÕNNIANALÜÜS ALGKONTAKT ALGKONTAKT – z Jala asend, kui see puudutab maad z Oluline stabiilsuseks ja edasiliikumiseks z KRK siirdamine tugifaasis on põhiline edasiliikumise impulss z Õige kannalöögi asend ja KRK vastuvõtmine on tähtis stabiilsuse saavutamiseks KEHARASKUSE SIIRDAMISE FAAS KEHARASKUSE SIIRDAMISE FAAS z Põlves 10 – 15 kraadi flekstiooni z Keharaskus siirdub kesktelje poole KESKSEIS KESKSEIS: z Puusa painutus väheneb z Keharaskuse siirdamine koos 5-10 kraadise põlve painutusega üle kesktelje
Ee = = = C 2 2C 2 Keha omadust säilitada oma liikumisolekut (keha inertsust) Juhtmesüsteemi omadust säilitada endas voolu (elektrilaengu näitab inertne mass m liikumise inertsust juhtmes) näitab induktiivsus L Liikuva keha võimet teisi kehi liikuma panna näitab impulss Juhtmekeerus kulgeva voolu magnetvälja võimet voolu alal p=mv hoida näitab juhtmekeerdu läbiv magnetvoog = L I d F= dp
M*m 2 ( R+h) M 17) g-väärtus g=G* ( R+h)2 18) Kehakaal P=m*g 19) Ülekoormus P=m(g+a) 20) Alakoormus P=m(g-a) v2 21) Keha liigub mööda ringjoont a= r 22) Liugehõõrdejõud Fh=µ*m*g 23) Veojõu valem Fv=m*a + µ*m*g 24) Elastsusjõu valem Fe= k l a 25) Müü valem µ= g 26) Keha impulss p=m*v ' ' 27) Impulsi jäävuse seadus m1v1 + m2v2=m1 v 1 + m2 v 2 28) Töö valem A=F*s 29) Töö valem A=F*s*cos k l2 30) Elastsusjõu töö valem A= 2 A 31) Võimsus N= t 32) Võimsuse valem kiiruse kaudu N=F*v m v2 33) Kineetiline energia Ek= 2
Gaas normaalrõhul ribaspekter 3. Millise valemi järgi arvutatakse liikuva objekti lainepikkust (de Broglie laine)? (3) 4. Elektronmikroskoopia on a. liikuvate elektronide kasutamine väikeste objektide uurimiseks b. optilise mikroskoobile elektroonse sensori ja kuvari lisamine c. elektronide uurimine mikroskoobi all 5. Miks ei ole võimalik üheaegselt määrata mikroosakese asukohta ja kiirust? a. Sest mikroosakese koordinaat ja impulss ei saa olla üheaegselt täpselt teada b. Korraga kaht füüsikalist suurust mõõta ei saa c. Mikroosakeste kiiruse mõõtmiseks pole veel mõõtevahendeid 6. Mida tähendab, et laserikiirgus on koherentne? a. Esineb vaid üks konkreetne sagedus b. Üksikute aatomite poolt kiiratud lained on samas faasis c. Laserkiirt saab koondada ülipeeneks 7. Milles seisneb aatomi planetaarmudelis peituv vastuolu? a
sees toimuvate protsesside integreerumisest. Et me paremini mõistaksime inimkäitumist, on meil vaja tunda bioloogilisi protsesse. Teadusharud, mis uurivad organismi bioloogiliste, psüühiliste ja käitumusklike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaajju, kust edasi motoorsesse närvirakku, mis viib impulsi omakorda edasi lihastesse ja õpilane reageerib ärritusele
Keskmine vahemaa galaktikate vahel galaktikaparvedes on natukene rohkem kui galaktika diameeter korrutades kümnega. Seega galaktikate põrkumine on suhteliselt sagedane ja mängib suurt rolli nende evolutsioonis. Galaktikate lähedane möödumine üksteisest põhjustab galaktikate moondumist ja võib kaasa tuua ka gaasi ja tolmu vahetuse. Galaktikate kokkupõrkumine, mis lõpeb nende ühinemisega Kokkupõrge toimub, kui kaks galaktikat lähevad täpselt läbi üksteise ja mõlemal on piisav impulss, et mitte ühineda. Tähed mööduvad sellistes galaktikates tavaliselt üksteisest ilma kokku põrkamata. Gaas ja tolm aga põrkuvad. See võib kaasa tuua uute tähtede sünni, sest tähtedevaheline ruum on kokku pressitud. Kokkupõrge võib muuta ühe või mõlema galaktika kuju, tekitades "vardaid", ringe ja sabalaadseid struktuure. Kõige ekstreemsemal juhul galaktikad ühinevad. Sel juhul on mõlema galaktika impulss ebapiisav, et galaktikad saaksid üksteisest läbi minna.
neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud on kompenseeruvad. 4.Newton II kehale antud kiirendus on võrdeline kiirendust põhjustava jõuga ja pöörvõrdeline kiirendatava keha massiga a=Fi/m 5.Newton III kaks keha mõjutavad vastastikku jõududega, mis on suuruselt võrdsed, suunalt vastupidised ja mõjuvad neid ühendava sirge sihis. F2=-F1 6.Impulsijäävuss.:kinnise süsteemi korral kehade vastasmõjul süsteemi impulss on jääv. P=p1 7.Bernoull'i:vedelike ja gaaside voolamise kohta. Vedelike&gaaside statsionaarsel voolamisel on staatiline ja dünaamilise rõhu summa jääv ja võrdub kogu rühmaga Ps+Pd=p=const 8.Gravitatsioon: kaks keha tõmbuvad teineteise poolejõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende kehade kauguse ruuduga. Fg= y m1*m2/r² 9.Hüdraulise masina: hüd.masin.kasutamisel võidame jõus nii palju, kui mitu korda on suurema kolvi pindala suurem väiksema kolvi
kontakt) põrub/vibreerib enne kui tekib stabiilne ühendus Lisaimpulsside eemaldamiseks kasutatakse: 1. Schmiti trigeriga puhverelementi koos takisti ja kondensaatoriga (konde. laaditakse läbi lülitikontakti ja takisti. Pinge konde. kasvab sujuvalt ja sisendi vähimal kõrge nivoo väärtusel lülitub puhvri väljund ümber) 2. Ümberlülituva kontaktiga lüliti (RS-trigeri kasutumine) Impulsi formeerijat kasutatakse tagamaks et impulss poleks lühem mingist konkreetsest kestusest. Dekoodrid ja koodrid kasutatakse laialdaselt nii eraldi integraallülitustena kui ka osana muude integraallülituste kossseisus; lisaks ka puuteekraanides, LCD ekraanides ja andmete lugemisel kaamerate fotosensoritest. Dekodeerimisel adresseeritakse mälupesi nii info kirjutamisel mällu kui ka lugemisel sealt; lisaks kasutatakse ka mitmesugustele indikatsioonielementidele sümbolite, tavaliste numbrite kuvamiseks.
F=mv/t F= m*v/t F=m*am Seadus3: Igale mõjule on olemas võrd vastupidine vastumõju. Ehk kehade mõjud teineteise suhtes on võrdsed ja vastupidi suunatud mõju ja vastumõju seadus. 14. Kui kaua kukuks keha 200m kõrguselt ja kui suure kiirusega põrkaks keha vastu maad kui õhu takistus puudub? ( 1 kiirus ) 15. Mis on liikumishulk, jõuimpluss ja ühikud? Liikumishulk füüsikaline suurus, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega. Impulss kehale mõjuva jõu ja aja korrutis I=F*t ( I-impulss; F-jõud; t-aeg ) 16. Kuidas lahutada vektorid kaheks liidetavaks? Mis peaks olema teada? Joonis ja sammud. ELEKTER 1. Elektivoolu töö, ühikud, definitsioon? Kui elektrivool läbib mingit seadet, siis teeb ta tööd. A=q*U ( A- töö(J) ; U- laengu ühiku poolt kulutatud energia (V); q- seadet läbinud laeng (C) 2. Defineerige elektrilaengu ühikud ja valem?
G=6.67*10-11 N m2/kg2 Raskusjõud: Gravitatsioonijõud, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. Kaal, P: Jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. Kui puudub mõju alusele või riputusvahendile, siis ei ole kaalu ehk on kaaluta olek. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (raskusjõud neile mõjub!) Impulss, töö, energia, võimsus Keha liikumishulk e impulss, p: Näitab liikuva keha võimet teisi kehi mõjutada. See võime sõltub keha massist ning kiirusest p=mv Ühik [p]=kg*m/s Omab suunda, mis ühtib kiiruse suunaga . Liikumishulga jäävseadus: Suletud süsteemis on kehade summaarne liikumishulk jääv suurus. Kui 2 keha üksteist mõjutavad, siis kogu impulss sellest ei muutu. Töö näitab mehaanilise oleku muutumise protsessi. Kehade vastastikmõju tõttu võib muutuda kehade kuju või asend.
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
Ühtlase sirgjoonelise liikumise koordinaadi võrrand: x = x0 + vx ∙ t Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand: v = v 0 + at att Nihe ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel: s=v 0∙ t+ 2 Vaba langemine: Langemise aeg t= √ 2∙s −g (-g sellepärast, et keha liigub alla) Keha kiirus maapinnale jõudmise hetkel v =−g ∙ t=−g ∙ √ 2∙s −g Keha viskamine (paralleelselt maapinnaga): Lennu aeg t=...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
