Seltskonna mängud. (2)

Laagrilaste mängud.
Tõde ja Tegu.
(Mängijad: paarisarv , vaja läheb toole)
Kaksa vöistkonda istuvad üksteise vastas toolidel. Toa kummaski otsas kahe istujate rea vahel on tühi tool . Üks neist on „töe“ tool, teine „vale“ tool. Vöörustaja loeb igale mängijatepaarile kordamööda ette ühe lauase. Kui nad arvavad , et lause on töene,
jooksevad nad „töe“ tooli juurde, kui nad arvavad, et mitte, jooksevad nad „vale“ tooli juurde. Mängija, kes istub öigele toolile, toob oma vöistkonnale punkti. Kui mölemad mängijad tormavad sama tooli juurde, saab punkti see, kes istub sellele esimesena
Tikkude sorteerimine
(tikutoos, stopper , rätikud)
Varuge kaks toosi tikke (kontrollige, kas neis on ühepalju tikke ja kas igaühel on ikka pea). Seejärel siduge kahel mängijal silmad rätikuga kinni, puistake tikud nende ette hunnikusse ja ajage segi. Märguande peale hakkavad mängijad pimesi tikke toosidesse tagasi panema , pead ühele poole. Võtke aega. Iga tiku eest, mille pea on valel pool, lisage 5 sekundit ja iga toosi panemata jäänud tiku eest 10 sekundit trahvi
Saladuslik ruut
. Esitage mängijaile tähtedega täidetud ruudustik. See on sifreeritud tekst, mille lahendamist tuleb alustada vasakus ülanurgas olevast tähest ning liikuda edasi ühe sammu kaupa rõht- või püstisuunal (mitte diagonaalis). Tähtedest moodustatakse sõnad. Ühegi tähe juurde teist korda tagasi ei pöörduta ja ükski ei tohi jääda kasutamata. Paremaks kontrolliks märgivad mängijad liikumistee ruudust ruutu oma ruudustikul joontega.
Näide:
Lahendus: Terav kirves leiab kivi.
Põmaki!
(Mängijaid: paarisarv, vaja: toole ja patja )
Mängijad jagatakse kahte vöistkonda, kes istuvad üksteise vastas. Toa ühes seinas on tool, mille peal on padi . Iga vöistkond kirjutab eraldi paberilehtedele üles köigi vastasvöistkonna liikmete nimed. Vöistkond A paneb seejärel ühe paberilehe padja alla
ning palub üksköik missugusel B vöistkonna liikmel istuda sellele toolile. Mängu eesmärk on hoiduda oma nimele istumast. Kui te seda teete karjub vastasvöistkond kövasti „PÖMAKI“ ning te olete surnud ja seeläbi mängust väljas. Aga kui tegu pole teie
nimega, lähete oma vöistkonna juurde vigastamatult tagasi. Nüüd on B vöistkonna kord valida padja alla panemiseks nimi. Mäng jätkub seni kuni üks vöistkond on täielikult hävitataud.
Pudeli edasi andmine
(Mängijad: suvaline arv, vaja: kahte tühja pudelit)
Vöistlejad jagatakse kaheks vöistkonnaks, mis rivistatakse ülesse, tühi pudel rea alguses. Esimene mängija haarab pudeli oma pölvede vahele ja annab selle edasi enda körval seisva mängija pölvede vahele. Samal viisil jätkab pudel teekonda mängijaterea
löpuni. Vöistkond, mille pudel esimesena rea löppu jöuab, kuulutatakse vöitjaks. Käsi ei tohi kasutada ja kui pudel maha kukub , siis tohib seda üles tösta ainult pölvede abil. Naistele, kes kannavad lühikesi kitsaid seelikuid vöib see mäng pisut
Pliiatsi toppimine
Siduda kahele inimesele ümber vöö paelaga pliiats nii, et pliiats ripuks taga, nagu saba, ~~30 cm pikkuselt.Põrandale mängija taha asetada tühi pudel. Pliiats tuleb kükitades pudeli kaelast sisse saada. kumb saab ennem,see võidab.
Pingsipalli veeretamine
(Mängijaid: suva arv, vaja: lauatennisepalle ja nööri)
Mängijad jagatakse paaridesse ja igale paarile antakse lauatennisepall ja kaks ühepikkust nöörijuppi (umbes 1,5m). Paarilised seisavad vastamisi, kummaski käes nööriots, ja tömbavad nöörid pingule ning hoiavad neid körvuti nagu raudteerööpaid.
Käskluse „läks“ peale paneb mängujuht palli nööripaari ühte otsa ja teises otsas olev mängija langetab oma otsa seevörra, et pall hakkaks allamäge veerema. Kui pall jöuab teise otsa, töstab teine mängija oma nööriotsi nii, et pall hakkaks tagasi veerema..
Kui pall kukub maha, peab selle uuesti nööriotste algusesse panema. Meeskond , mis köige kiiremini suudab palli kolm korda edasi-tagasi veeretada, on vöitja.
Parvetamine
See on üpris löbus ja kiire mäng, mida vöiks väga hästi mängida kogu perega .
MÄNGUKS VAJALIK: Pliiats ja paber. Paberile joonistatakse kujutletavaks mängurajaks jögi.
MÄNGU KÄIK: Iga mängija paneb kordamööda pliiatsi sinna punkti, kuhu ta eelmine kord jäi (alguses muidugi stardijoonele), suleb silmad ja püüab kinnisilmi tömmata joont nii, et see püsiks jöe kallaste vahel. Ülejäänud mängijad jälgivad liikumist ja
hüüavad kohe, kui pliiats läheb üle kaldajoone. Siis on mängija kaldas kinni ja selleks korraks löpetanud. Järgmisel ringil vöib ta jätkata samast punktist, kus ta eelmine kord kaldasse jooksis. Mängu vöidab see kes esimesena finisisse jöuab.
Paberi rebimine
Andke kõigile mängijaile ühesuurused paberilehed ja tehke ülesandeks rebida neist võimalikult pikk riba. Kelle riba rebeneb , see langeb mängust välja.
Minutiline jalutuskäik
(Mängijaid: suva arv, vaja: stopperit vöi kella)
Katke kinni köik toas leiduvad kellad, vötke mängijailt nende käekellad ära jne. Vöistleja ülesanne on kulgeda punktist A punkti B täpselt ühe minutiga (distantsiks piisab täiesti 5 meetrist). Köik alustavad korraga ja peavad olema pidevas liikumises,
hoides ühtlast tempot. Köik, kes tabatakse seisatamast, isegi sekundi murdosa vältel, vöi kes jöuavavd löpujoonele liiga vara, arvatakse mängust välja. Kui 60 sekundit saab täis, hüüab mängujuht „Stopp!“ Kes sellel hetkel on lõppsihile köige lähemal,
tunnistatakse vöitjaks.
Ma panin kotti ...
Mängijate arv: 2 või rohkem...
Mängu käik: Mäng on väga lihtne- esimene mängija alustab ringi lausega: "Ma panin kotti..." ning nimetab ühe eseme. Mäng läheb edasi nii, et iga mängija peab aina pikeneva nimekirja õiges järjekorras meeles pidama enne, kui tohib omalt poolt midagi kotti lisada. Kui keegi jätab mõne eseme vahele või ütleb vales järjekorras, langeb ta mängust välja...
Joonistusvõistlus
Mängujuht kirjutab viiele paberilehele igaühele ühe asja nimetuse, näiteks kass , maja, raadio, vihmavari, telefon. Samasugused lehed valmistatakse igale võistkonnale. Kui mängujuht annab märku, jookseb igast võistkonnast üks mängija tema juurde, et näha esimest paberilehte, mille mängujuht üles tõstab. Seejärel jooksevad nad oma meeskonna juurde tagasi ja hakkavad ruttu seda asja joonistama. Kui keegi meeskonnast suudab õigesti ära arvata, millist asja joonistatakse, siis kirjutatakse asja nimi paberile ja viiakse kiiresti mängujuhile, kes kuulutab välja uue objekti. Meeskond, kes suudab esimesena ära arvata kõik joonistatavad objektid, võidab mängu
Impulss
Istutakse maas /toolidel kahes võrdsearvulises reas üksteise selja taga ning hoitakse vasaku käega ees istuva mängukaaslase paremast käest kinni, moodustades nii kaks võistkonda. Mängijaterea taga istub üks mängujuht, kes hoiab kummagi võistkonna viimase mängija paremast käest. Võistkondade ees on üks ese (mis parasjagu ette juhtub: müts, pliiats vms.), mida kummalgi võistkonnal oleks võrdseil tingimustel võimalik haarata. Selle eseme juures istub teine mängujuht- kohtunik , kes fikseerib võitja s.t. kumb võistkond sai asja enne kätte. Taga istuv mängujuht surub üheaegselt mõlema võistkonna viimase “lüli” kätt ja siis liigub käepigistus impulsina mängijatest oleneva kiirusega rea ette. Valeimpulsse saata ei tohi (võid suruda eesistuja kätt ainult siis kui oled ise tundnud selja tagant tulnud käepigistust). See kes istub reas kõige esimesena, püüab impulssi saades haarata “mänguobjekti”. Mängijad võivad vaadata ainult ettepoole . Võitnud võistkonna esimene “lüli” läheb nüüd rea lõppu viimaseks “lüliks”, kaotajad aga jäävad oma kohale. Mängu võidab võistkond, mis esimesena suudab esialgse reajärjestuse taastada.
Mädamuna
Mädamuna puhul tõmmatakse maha ring, mille sisse mängijad ühe jala asetavad. Üks mängija läheb ringi keskele ning viskab palli õhku, hüüdes selle mängija nime, kes peab palli kinni püüdma. Ülejäänud jooksevad ringist nii kaugele, kui saavad. Pall käes, hüüab mängija “stopp!” ning kõik peavad peatuma . Asudes taas sõõri sisse, on palliomanikul kaks võimalust: hõigata välja “vaba maa” ehk laialijooksnud kaaslased peavad ise sõõri juurde tagasi tulema , vältides samas palliga pihtasaamist. Teine võimalus on valida välja üks mängija, kellele lähenetakse kolme pika ja kolme väikese sammuga, pakutakse talle välja “lind”, “leht” või “puu” ning püütakse seejärel teda palliga tabada enne sõõri tagasijõudmist. Kui palli-omanik ühtegi teist mängijat palliga ei taba, saab ta endale esimese “muna” ning peab üles viskama ja välja hõikama järgmise mängija. Kolm mädamuna kogunu saab teistelt hüüdnime, mis valitakse kambas ja salaja . Kui pärast nimepanekut visatakse pall esimest korda taevasse , hüütakse uus nimi välja. Nime saanu ei pruugi ehmatusest aru saadagi, et just teda selle Punapea või Kondikubu hüüdmisega silmas peetakse.

"Noh!!"

Mängijad on ringis, esimene mängija ütleb "noh". Temast järgmine mängija ütleb "noh" ja nii edasi.
See, kes hakkab naerma või ütleb midagi valesti või valel ajal, saab endale uue sõna, näiteks "lennuk". Seda sõna peab ta edaspidi ütlema sõna "noh" asemel. Kui sama isik peaks veelkord vea tegema, saab ta järgmise sõna, kuid ka vana sõna jääb alles.
mati: "noh"
peeter: "noh"
kalev: "noh"
andrus: "lennuk kapsas "