Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"impulss" - 717 õppematerjali

impulss - ja hüppekajad Impulsskaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon väljundsignaalina, kui sisendisse nullajahetkel antakse delta-impulss 8(t). Ideaalne impulss moodustub piirväärtusena lühikesest impulsist selle kestuse lähendamisel nullile nii, et impulsi pindala säilib ühikulisena. Ideaalse impulsi põhjustatud süsteemi väljundreaktsioon Laplace'i kujutiseks osutub ülekandefunktsioon, millest tuleneb impulsskaja ja ülekandefunktsiooni võrdvaarsus süsteemi omaduste kajastajana.
Impulss

Kasutaja: Impulss

Faile: 0
26
doc

Füüsika 12kl astronoomia

Tuuma ehitus, Miks prootonid ja neutronid ei liitu tohutult suurte tuumajõudude tulemusel? Miks osakesed millel pole välispinda ei lähene rohkem üksteisele? Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika ­ KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat vastasmõju (kuigi prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest, ei saa nad vahetada omavahel gluuoneid). Nukleonide vahelist jõudu vahendav osake peab ise olema samuti neutraalse värvilaenguga, k...

Füüsika - Keskkool
96 allalaadimist
7
docx

Isaac Newton

Rakvere Ametikool Isaac Newton Referaat 2009 Isaac Newtoni elulugu Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Inglismaal Woolstrophe'is, Lincolnshire'is. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Newton alustas oma õpinguid kohalikus külakoolis. Hiljem suundus ta õppima Grammar Schooli'i Granthamis, kus ta elas kohaliku apteekri juures, kust sai alguse tema vaimustus kemikaalide vastu. On olemas arvamus, et tema vaimne kannatus sai täiendust ka elavhõbeda mürgitusest tema keemilistest katsetest. Newton oli tuntud laialt eksperimenteerijana elavhõbedaga. Elavhõbeda mürgitus on seotud haigusliku ärritatavusega, unetusega, vaimse hüperaktiivsusega ­ neid nähtusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul. Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda taset. Ta...

Füüsika - Kutsekool
16 allalaadimist
24
docx

Füüsika teooriaeksami küsimused+vastused

Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 -1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendus...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
698 allalaadimist
14
doc

Motivatsioon

a MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: (Sirje Tammiste) PÄRNU 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1. Protsess..........................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................... 13 KASUTADUD KIRJANDUS........................................................................................14 2 Sissejuhatus Organisatsioonis võib...

Psühholoogia - Tartu Ülikool
201 allalaadimist
12
doc

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA, PÕHIMÕISTED NING SEADUSED

Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (n...

Füüsika - Keskkool
146 allalaadimist
1
doc

Seos Ek ja Ep vahel gaasides

*tõmbejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on suurem, kui molekulide diameeter. *tõukejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust. Reaalne gaas: *Reaalne gaas käitub ideaalsena suurtel hõrendustel. *Väiksematel kaugustel tuleb arvestada nii molekulide läbimõõtu kui molekulidevahelist vastastikmõju. *Erinevalt ideaalsest gaasist, saame reaalse gaasi puhul rääkida ülekandenähtustest. Van der Waalsi võrrandi sümbolit seletused: Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei arvesta molekulide vahelisi mõjujõude ega molekulide mõõtmeid. Reaalse gaasi olekuvõrrand: - väljendab gaasi siserõhku, mille tingib molekulide omavaheline tõmbumine. B ­ see osa gaasi ruumalast, mille täidaksid lõplike mõõtmetega molekulid. Ülekandenähtus: *Difusioon. Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekul...

Keemia - Keskkool
10 allalaadimist
2
doc

Romantism muusikas

Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) 18.-20. saj. Kaunid meloodiad, programmilisus-kaasas sisuseletus või aluseks kuulus kirjandusteos. Vormiskeemid hüljatakse, rahvusliku koloriidi kasutus. Uus zanr-sümfooniline poeem- 1-osaline, poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos Lemmikud-soololaul , operett 2. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. 3. Beethoveni looming (loetelu) 9 sümfooniat 5 klaverikontserti ooper ,,Fidelio" balletid, missad 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 4. Schuberti loomingu üldiseloomustus Esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täidab romantilise sisuga, kauni laululised meloodiad. Toob...

Muusikaajalugu - Keskkool
110 allalaadimist
18
docx

Juhi käitumise mõju alluvate rahulolule

SISUKORD Juhi mõju alluvate tööga rahulolule SISSEJUHATUS Rahulolu uuringute läbi viimine ettevõtetes on muutunud järjest populaarsemaks. Rohkem on hakatud väärtustama inimressurssi ning tihtipeale peetakse tööjõudu ettevõtte väärtuslikuimaks varaks. Et töötajad oleksid oma tegevuses tootlikud ja aktiivsed, tuleks tagada nende rahulolu. Töö jagatakse kahte osasse. Esimeses osas on eesmärgiks anda ülevaade juhtimisteooria ajaloost, tööga rahulolu teooriast ning varasemalt läbi viidud uuringutest, mis näitavad juhtimise eri aspektide seotust tööga rahuloluga. Juhtimisteooria ajaloost on plaanis lähemalt kirjeldada teadusliku juhtimise koolkonda, inimsuhete koolkonda, administratiivse juhtimise koolkonda ning bürokraatlikku koolkonda. Teises osas seab tööautor eesmärgiks kirjeldada empiirilise uurimuse tulemusid ning analüüsi. Töö eesmärgiks on uurida juhi mõju alluvate...

Ainetöö - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
171 allalaadimist
2
pdf

TTÜ mõõtmise Töö nr. 5 nimetusega „Digitaalostsillograaf“

5 nimetusega ,,Digitaalostsillograaf" Aines ISS0050 Mõõtmine ARUANNE Aruanne esitatud: Aruanne kaitstud: Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. .................................. (allkiri) Siinuselise signaali mõõtmine ja jälgimine Siinuseline signaal sagedusega 1000 Hz, sumbuvus 10 dB, tundlikkus 0,5 V/div. Signaali sagedus on = 1000 Signaali amplituud on = 10,13 ÷ 2 = 5,065 Signaali max. Tõusukiirus on ÷ = 0,75 ÷ 0,00002 = 37500 Signaali max. Tõusukiirus arvutuslikult on 2 = 2 1000 5,065 = 31824,33 M...

Mõõtmine - Tallinna Tehnikaülikool
53 allalaadimist
1
doc

Dünaamika

Dün, klassikaline dün-punktmasside ja jäikade liikumiss(nt s=f(t)ja leida tuleb punktm-le on inertsimom antud teljega paralleelse ja Kin en tuletis aja järgi =mõjuva jõu võimsusega kehade dün-on staatika ja kinemaatika rakendatud F, mis põhjustab selle liikumise. masskeset läbiva telje suhtes ning teine Rööpl korral: T=m*vc²/2 Pöörleva l korral: kokkupandult. Käsitletakse liikumise 2.On teada punktm-le mõjuv F.Leida tuleb liidetav=keha massi ja telgedevahelise kauguse T=Iz*z²/2 Tasap l korral: T= m*vc²/2+ põhjustajaid(jõude), mis alati tekitab kehale punktm-i liikumiss. ruudu korrutisega. Ümarmat korral: Iz*z²/2 kiirenduse. Punktmassi liikumise diferentsiaalvõrrand e Ix=Iy=m*r²/4 Rõnga/toru korral: Ix=Iy=m*r²/2 Keha pot en suurendamiseks on vaja teha tööd, Inerts...

Abimehanismid - Eesti Mereakadeemia
73 allalaadimist
1
odt

Reaktiivliikumine

Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt ­ kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles olev kütus. Kui rakett pole veel startinud, siis on paigal nii raketi kere kui ka selle sees olev kütus. Järelikult süsteemi koguimpulss võrdne nulliga. Järelikult süsteemi impulss peab võrduma nulliga ka pärast starti. Kui eeldada, et kogu põlenud kütus paiskub raketist välja korraga, siis saame: mkevke + mküvkü = 0, kus mke on raketi kere m...

Füüsika - Keskkool
48 allalaadimist
25
doc

Arvutid I eksamipiletid ja vastused

PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid................................................................................................................................... 6...

Arvutid i - Tallinna Tehnikaülikool
911 allalaadimist
5
docx

“Foreign direct investments in the Estonian economy”

ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES Institute of Economics and Social Sciences BOOK REVIEW ("Foreign direct investments in the Estonian economy", University of Tartu, Urmas Varblane) (Pages : 10 20) Prepared: Kadri Tamm, MF-I-5 Tartu 2007 I read book about direct investments in the Estonian economy. The book is issued by University of Tartu and the writers are also scientists from University of Tartu. "Foreign direct investments are relatively new phenomenon for Estonia because during the nearly five decades as part of the Soviet economic system, our economy received virtually none. Such economic isolation from the West lasted until the early 1990s. In consequence of the mid-...

Inglise keel - Eesti Maaülikool
16 allalaadimist
41
doc

Kõrgepingetehnika

Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U ­ on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV ­ oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloomustus, lahendu...

Kõrgepingetehnika - Tallinna Tehnikaülikool
211 allalaadimist
11
pdf

Elektroonika komponendid

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond KEE-007 Konspekt Elektroonika komponendid Juhendaja J. Kuus Tallinn 2007 Igas elektriseadmes on takistid. R=U/I Xl=2L ­ Hz, L ­ H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C ­ F(faradites) Joonis 1. TAKISTID Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2. mittelineaartakistiteks: mittelineaartakistite takistus sõltub välismõjuritest: pingest(U) varistoridel, temperatuurist termotakistitel, valguskiirgusest fototakistitel. 2. Kasutusotstarbelt ning ehituselt jagunevad takistid: 1. püsitakistiteks, mille taskistus on kindla suurusega ja lubatud takistuse hälbe...

Elektroonika - Kutsekool
59 allalaadimist
6
rtf

Füüsika referaat

Füüsika referaat 11 H Valguse difreaktsioon Nähtust,kus lained painduvad tõkete taha nimetatatakse difraktsiooniks. Valguse difraktsioon ilmneb ,kui avade (tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest (d = 2..5) Difraktsioon esineb ka siis, kui veelained läbivad tõketes olevaid avasid. Valguse sattumine varju piirkonda Varju piirkonnaks nimetame seda ruumiosa,kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Joonis : Tasalaine frondi tekkimine Huygensi printsiibi kohaselt. Tasalaine frondiks on elementaarlainete puutepind. Huygensi printsiibi abil saab seletada valguse sattumist varju piirkonda. Difraktsioonipilt ja Hygensi-Fresneli printsiip Huygensi printsiipi täpsustas Prantsuse füüsik A. Fresnel . Selle printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana,kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud element...

Füüsika - Keskkool
23 allalaadimist
6
doc

Meteoorid

Referaat 9.klass Koostaja: Juhendaja: 2009 Sisukord: 1. Meteoorid 2. Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ja kuju 3. Meteoorivool 4. Piirtähesuuruse määramine 5. Meteoorid laiendasid Universumit Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist...

Bioloogia - Põhikool
14 allalaadimist
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke ­ Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval ­ see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on loomul...

Üldine teatriajalugu - Tartu Ülikool
170 allalaadimist
4
docx

10. klassi mehaanika mõisted+ seadused

Liikumine on pidev ajas ja ruumis, sest liikumine võtab alati aega ­ asukoha muutus ei saa toimuda silmapilkselt. Punktmass- Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Trajektoor- Joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid- Sirgjooneline liikumine ­ trajektoor on sirge. Kõverjooneline liikumine ­ trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.) Ühtlane liikumine ­ keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine ­ keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Võnkliikumine(võnkumine) ­ liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi s...

Füüsika - Keskkool
96 allalaadimist
10
doc

Füüsika eksami konspekt

Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv ­ kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv ­ reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv ­ kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv ­ arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt. Seega on vastavus tasandi punktid...

Füüsika - Eesti Maaülikool
267 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun