Võtab infot (ärritusi) välismaailmast Viib kesknärvisüsteemi või organismi sisekeskkonnast ja viib läbitöötatud vastused, käsud info kesknärvisüsteemini. teostuselunditeni MINGI ÄRRITAJA retseptorid sensoorne erutus ehk impulss kandub mööda ahverentseid e. süsteem tundenärvikiude KNS motoorne läbitöötatud vastus ehk reaktsioon liigub mööda süsteem eferentseid ehk motoorseid närvikiude TEOSTUSELUNDKOND Reaktsioon ehk vastus ärritusele antakse: · tingimatute ehk kaasasündinud refleksidena info liigub ainult seljaaju
Populaarne mina millisena ma end teistele näitan Intiimne mina mida ma teelikult endast arvan Oleviku mina milleks ma pean ennast antud momendil. Dünaamiline mina milliseks ma enda arvates kaldun saama Ideaal-mina milline peaks üks ideaalne inimene minu arvates olema Tuleviku mina milliseks saan tulevikus Isiksuse psühholoogilised kaitsemehhanismid ehk mina kaitse *mahasurumine ehk väljatõrjumine pinget või rahutust tekitav impulss, emotsioon jms lülitatakse teadvusest välja, summutatakse, unustatakse *Reaktiivne käitumine tugineb emotsioonide (emotsiooni aluseks on vajadus) ambivalentsusele, kaksipidisusele, mistõttu teadvusele vastuvõetamatu tendents asendatakse vastupidisega ( nt armunud koolipoiss) *Projektsioon on omaenda tunnete ja tungide alateadlik ülekanne kellelegi teisele Projektsiooni spetsiifiline vorm on viha väljavalamine kättesaadavale objektile, patuoina leidmine.
Kui kaare süütamine toimub abiplaadil, mis on vasest, saame vältida osakeste sattumist keevitusvanni. Volframi osakesed keevisõmbluses moodustavad defekte. Selline kaare süütamise võimalus on olemas sainult alalisvooluga keevitamisel. Keevituskaare süütamine väljaspool detaili puudet. Vajutades põleti lülitusnupule teki- tatakse kõrgsage- dusliku ja kõrge- pingevooluga sä- delahendus ning süüdatakse kaar, mille järel keevitus- Lähendamine Kõrgpinge impulss Keevituskaar vool saavutab etteantud voolutõusu ajale seatud keevitusvoolu väärtuse. Kaare süütamist mõjutab elektroodi kaugus detailist, kaitsegaasi kulu ja detailiga ühendatud tagasivoolu klemmi ülemineku takistus. Sellise moodusega saab kaart süüdata nii alalisvoolu kui ka vahelduvvooluga. Tähiste selgitus: I -- kõrgsageduslike impulsside tootja; G -- keevitusvoolu seade. Lisamaterjalid ja nende tähistamine.
e) Refleks - on närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. f) Refleksikaar - närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub erutus elundist (nahast, lihastest) kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti mööda antakse impulss elundisse. Selliseid refleksikaari leidub inimese organismis vähe, enamus on kolme või enama neuroniga. g) Ganglion - on väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik. h) Tuum - on pea- ja seljaajus paiknev närvirakkude kogum. i) Hallaine - paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Seljaajus on hallaine tsentraalselt.
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Gravitatsiooniseadus m1 m2 F =G G gravitatsioonikonstant r2 Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende Impulsi jäävuse vastastikmõju tulemusel. seadus p = const p = mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe = kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N = mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i Fh = µN Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. seadus hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia
Depressiivne episood on kognitiivsete fn deaktivatsioon, vähenenud verevool dorsaalses lateraalses prefrontaalses koores, paremas parietaalsagaras, samuti dorsaalses eesmises vöökäärus ning suurenenud verevool mandelkehas. Depressioonist parenemisel taas suureneb verevool paralimbilises koores ja alumises parietaalkoores. Tasakaal subkortikaalsete ja kortikaalsete protsesside vahel : Vanj Honki tasakaaluhüpotees 1. subkortikaalne tasakaal – adekvaatne võitluse või põgenemise impulss sõltuvalt keskkonnastiimulitest 2. subkortikaalsete ja kortikaalsete piirkondade tasakaalustatud koostöö – võimalus subkortikaalse impulsi regulatsiooniks 3. kortikaalne tasakaal – võitluse või põgenemise vm otsus sõltuvalt eesmärgist. Serotoniinisüsteem ja emotsioonid : sotsiaalne isolatsioon vähendab serotoniini närviülekannet ja suurendab agressiivsust. Serotonergilise närviülekande efektiivsus on seotud heaolutundega. Vähemefektiivne serotoniini
täiendavaid elektrone, mis suurendab vastuvoolu ning sellise vastuvoolu suurenemine võib viia läbilöögini. 1.5 PN siirde sagedusomadused Päri- ja vastusuuna reziimide kiirel vaheldumisel toimub laengukandjate ümber paiknemine P osast N ossa ja vastupidi. On ilmne, et see protsess võtab aega, järeikult ei saa tekkida vastusuuna takistus hetkeliselt ning tulemusena tekib vastupingelise poolperioodi algul tavalisest suurem vastuvoolu impulss. (joonis) Kui mingis pooljuht seadises kasutatakse PN siirde põhiomadust siis tuleb arvestada et siirde sagedus omadustel on alati mingi piir, seejuures see piir võib olla erineb sõltuvalt sellest, millist tehnoloogiat on kasutatud siirde kujundamisel. 1.6 Pooljuht dioodid Pooljuht seadiseid mille põhiosaks on ühe siirdega pooljuht kristall nimetatakse pooljuht dioodideks. Seejuures jagunevad dioodid kahte suurde gruppi: 1. põhidioodid 2
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitä...
MLT 6004 Kvantmehhaanika 1 Ettevalmistus kvantmehhaanika eksamiks Aine nimetus: Kvantmehhaanika Aine kood: MLT 6004 Õppejõud: dots Ain Ainsaar Eksami aeg: 06.01.2005 Kell: 11.00 Auditoorium: K-123 Konsultatsioon: 04.01.2005 Kell: 10.00 Auditoorium: P-512 I OSA KVANTMEHHAANIKA PÕHIMÕISTED 1. Milline on kvantmehhaanika rakenduspiirkond? Kvantmehhaanika uurimisobjektiks on mikroosakesed ja nende süsteemid. Makroskoopiliste kehade mõõtmed ja impulsid on nii suured, et nendega võrreldes on konstant h kaduvväik...
Kasutatakse nt. skeemides, kus on vaja saada tagasisidet, nt. mälu vaatamine. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid ka: RS (resetset) seadesisendiga triger, keelatud on anda mõlemasse sisendisse korraga signaal 1, sest siis muutuksid väljundsignaalid määramatuks. 00=Q(t1), 01=1, 10=0, 11= T (toggle) loendussisendiga, iga järgmine impulss muudab oleku vastupidiseks. 0=Q(t1), 1=Q t 1 D (delay) andmesisendiga, säilitab niikaua eelmise väärtuse kuni clock sisendisse tuleb 1. Sõltub D väärtusest. Saab säilitada lühiajalist infot. 0=Q(t1), 10=0, 11=1. JK (jumpkey) universaalsisendiga, nagu RS, aga pole keelatud kombinatsiooni 11. 11 korral muudab oleku vastupidiseks. 00=Q(t1), 01=0, 10=1, 11=Q t 1 .
Järgnevalt analüüsime, millest sisehõõrdetegur sõltub. Vaatleme kaht kõrvutiasetsevat gaasikihti, mõlema paksusega on z . Tähistame ühe kihi kiiruse u1, teisel u2, Seejuures u 1u 2 . Iga molekul võtab osa kaootilisest soojusliikumisest, keskmise kiirusega v ning korrapärasest liikumisest kiirusega u. Olgu kihtide impulsid vastavalt p1 ja p2. Kuivõrd molekulid liiguvad ühest kihist teise, siis kihi impulss muutub pidevalt. Aja t jooksul 1 muudab asukohta ehk hüppab naaberkihti N = n v S t molekuli. (n - molekulide 6 kontsentratsioon, kordaja 1/6 tuleneb sellest, et ruumisuundasid on 6). Üle kantakse impulss p '= N m u 1 , kus m on ühe molekuli mass. Tänu teisest kihist esimesse tulevatele
169 D- triger (delay) viitetriger. Omab 1infosisendit. Mäluelement mahuga 1bitt. Kui D = 1, siis CLOCK`i aktiivne front lülitab ta alati olekusse 1. Kui D = 0, siis CLOCK`i aktiivne front lülitab ta olati olekusse 0. Viide on täpselt 1 takt! 170 T- triger (toggle) loendustriger. Loendab 0 1 0 1. Lülitub vastasolekusse kui tuleb ümberlülitussignaal. Iga impulss T lülitab trigeri ümber. JK- trigeri kasutamine. MS- struktuur (siseviivitusega triger). ,,Master Slave". Toppelttriger suurepärane konstruktiivne lahendus. Tavaliselt universaalne JK- triger. 171 Schmitt`i triger. Rikutud frontidega kahendsignaali kantimiseks (frontide järsuks tegemiseks). Schmitt`i triger omab hüstereesi! 172 Trigeri eelseadmine Lühikese impulsi formeerimine.
E = mc2 = hf h = mc2 = . mc Kui elektroni liikumise kiirust aatomis tähistada v - ga, siis h h B = = p , mv milles B - De Broglie lainepikkus ja p = m v on elektroni impulss. Kui elektroni liikumine ümber tuuma on seotud lainetega, siis ei tohiks muutuda täistiiru jooksul laineharjade kokkusobimine, s.t. lained peaksid olema faasis - kujult seisulained. Seega elektron peab liikuma orbiitidel, milledele mahub täisarv De Broglie lainepikkusi : 2 r = n B , milles n on täisarv. n=1 n=2 n= 3
seljuhul täpselt võrdsed ja vastassuunalised. Tegelikult erinevad väljundastme õlgade parameetrid kuigivõrd teineteisest, mille tagajärjel kõlareid läbib teatav alalisvool, ka sisendsignaali puudumisel. See vool nihutab kõlari võnkepooli püsivalt keskasendist kõrvale. Punkti m potensiaali nullistamiseks rakendatakse sellest punktis alalispinge vastusidet võimsusvõimendi sisendastmesse. Sellele vaatamat tekib astme väljundis tugev alalisvoolu impulss võimendi sisselülitamisel. Samuti püsib alalisvool ühe õla transistori rikke tõttu. Et need voolud ei vigastaks kõlarit varustatakse võimendi sageli kaitselülitusega. Väljundastme ebasümmeetria puhul katkestab kaitselülitus kõlari toite vooluringi. Võimsusvõimendi toide Skeemil B oleva vastastakt lülituse puhul on vaja kahte võrdset kuid vastandpolaarsusega toiteallika pinget. Vastastakt astet on võimalik toita ka ühest toiteallikast, seljuhul jääb
a=F/m (m/s2) Algselt formuleeris Newton impulsi abil: p=m*v (kg*m/s) 3. F1 = - F2 15. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerge lähtevalemis olevad kiirused. v = v '+ v0 16. Lähtudes Newtoni II seadusest kiirenduse kaudu, andke see impulsi mõistet kasutades. Mis on jõuimpulss? F = ma Jõuimpulss on mõjuva jõu ja mõjumise aja korrutis. 17. Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv. = const p 18. Mis on töö ja võimsus? Andke valemid. Töö on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu efektiivsust keha mehhaanilise oleku muutmisel. (A=F*s*cos kus on vektorite F ja s vaheline nurk) Võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne ajaühikus tehtava tööga. (N=A/t) 19. Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. Vaadatakse jõudusid töö seisukohalt kinnisel trajektooril. Konservatiivne jõud töö on null
Nimetame seda lühidalt tuumkloonimiseks. 1997. a veebruaris avaldas Roslini biotehnoloogiainstituudi teadlaste kollektiiv Sotimaalt eesotsas Ian Wilmutiga sensatsioonilise teadusuudise: nad on klooninud täiskasvanud isendi keharaku tuuma baasil lamba, kellele pandi nimeks Dolly (Dolly the Lamb sündis juulis 1996). Nad olid elektrilise impulsiga sundinud 6-aastase ute udararaku ühinema munarakuga, millest oli eelnevalt eemaldatud tuum. See impulss käivitas ka tekkinud ,,vegetatiivse'' sügoodi embrüonaalse arengu. Embrüo siirdati teist tõugu utele, kes asendusemana sünnitas Dolly. Tulemus näitas selgelt, et diferentseeritud keharaku tuumas on organismi arenguks vajalik geneetiline informatsioon olemas ja realiseeritav. Siiratav rakutuum oli aga vaja rakukultuuri tingimustes viia täielikku soikeseisundisse, mis alati täpselt ei õnnestu. Tegelikult olid nad tuumkloonimise meetoodi kasutamisest teadnud juba varem
Mass on inertuse mõõduks. Ühiks on Kg. 1) Iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal, kuni välised jõud seda olekut ei muuda. 2) Keha kiirendus a on võrdeline ning samasuunaline temale mõjuva jõuga F ja pöördvõrdeline tema massiga m, a=F/m. 3) 2 keha mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel ja vastassuunaliste jõuduega. F=-F . Impulsi jäävuse seadus - Vektori suurust p=mv nimetatakse ainepunkti impulsiks. Ainepunktide isoleeritud süsteemi kogu impulss on jääv. Kreeka E m v= const. Töö, võimsus, energia: Töö – Töö on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A=Fs (kui vektorid, siis lisaks *cosa) Ühik on dzaul (J) 1J on töö, mida teeb jõud 1N tee pikkusel 1m. Võimsuseks nimetatakse suurust, mis näitab, palju tööd tehti ajaühiku kestel. N=da/dt = Fv ühik W(vatt) 1W=1J/s 1hj=736W. Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet tööd teha. Ühiks on J(dzaul)
.0,8V-ni ja püsti üles vool. Triood-türistor=trinistor:väljaviik teise trans baasist. tähis: diood, mille kriipsul krõnks otsas. saab juhtida sisselülitamise pinget. 2. OV Kuna võimendustegur lõpmatu, siis võib väike ebasümmeetria esimeses astmes kasvada suureks signaaliks väljundis (kui sisend ühendatud maaga) Saab vältida nullnihkepinge U0. U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. Kui sisendis 0 U0=3..30mV 3. loendustriger, impulss lülitab ümber JK->T: J=K=1; JK->D:K=-J 4. 1 sisend 2n väljundit n aadressi 5. neg parall TS pinge järgi. Oletame, et Rsis D==>Isis=Its, Usis-u0/R1=-Uvalj-u0/Rts. Juhul kui Ku->, siis u0=Uvalj/Ku->0 Kui=-Rts/R1 u0-ple nullnihkepinge vadi u. Sisendite vahel ei tohi olla üle 0,4..0,5V. Kui Rts=R1=>Kui=-1, kui uo->0, siis skeemi sisendtak Rsis=R1. Pilet 4. 1. filtriga võimu ehitamine 2. mahtuvuslik filter alaldis 3. väljatransistor 4. PROM 5. High-Z 1
s at 2 at 2 v 2 v0 v v0 v ; s x x0 ; x x0 vt ; s v0 t ;s ;a ; t; 2 2 2a t II Dünaamika osa kokkuvõte. 1. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. Valem: p=m·v, ühik 1kgm/s. Kuna kiirus, v on vektoriaalne suurus, siis ka keha impulss on vektoriaalne ehk suunaga suurus. Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus: „Kõikide süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende igasugusel vastastikmõjul jääv suurus.“ Valemina: m1 v1 m2 v 2 ... m1 v01 m2 v02 ... Impulsi jäävuse seadus on leidnud rakendust reaktiivliikumisel. Reaktiivliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille põhjustab vaadeldavast kehast mingi kiirusega eemale heidetud keha osa
liikuvate vaatlejate jaoks üks ja seesama kuju. Seda asjaolu nimetatakse relatiivsusprintsiibiks. Sellel juhul öeldakse, et vaatlejad asuvad inertsiaalsüsteemides. (wiki) 29. Lähtudes Newtoni II seadusest kiirenduse kaudu, andke see impulsi mõistet kasutades. Mis on jõuimpulss? Jõuimpulss on impulsi muutus. 30. Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv. 31. Mis on töö ja võimsus? Andke valemid. Töö on füüsikaline suuurus mis iseloomustab jõu efektiivsust keha mehhaanilise oleku muutmisel. Töö iseloomustab jõu mõju suurust. (A=F*s*cos kus on vektorite F ja s vaheline nurk) Võimsus on füüsikaline suurus mis on võrdne ajaühikus tehtava tööga. Võimsus on töö tegemise kiirus. (N=A/t) 32. Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid.
Enamikul inimestest on enesetapu suhtes kahe- sugused tunded. Enesetapule kalduva inimese hinges võitlevad elutahe ja soov surra. Soov elu vaevadest ja valudest vabaneda on suur, samas pole kadunud soov edasi elada. Paljud suitsidaalsed isikud ei taha tege- likult surra, nad ei saa lihtsalt eluga hästi hakkama. Kui nad abi saavad ja elusoov tugevneb, väheneb ka soov end tappa. 2) Impulsiivsus. Enesetapp on impulsiivne tegu. Nagu iga teinegi siseaje, on ka impulss end tappa mööduv ning kestab vaid mõne minuti või tunni. Tavaliselt vallandavad sellekohase soovi igapäevaelu negatiivsed sündmused. Niisugust kriisi leevendades ja püüdes aega võita saab tervishoiutöötaja aidata enesetapusoovi vähendada. 3) Mõtteviisi jäikus. Kui inimene hakkab enesetapule mõtlema, aheneb tema mõtte-, tunde- ja tegevusmaailm. Ta mõtleb kogu aeg enesetapust ning pole suuteline märkama teisi väljapääse.
SEKSUAALVÄGIVALD Vägistamine on suguühendus naisisikuga vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või kasutades ära kannatanu abitut seisundit. Seega saab vägistamisest rääkida vaid siis, kui puudub naise nõusolek antud tegude sooritamiseks. Naine võib nõustuda järgmistes vormides: · Tõeline nõusolek või teadlik osavõtt seksuaalaktist ilma süütundeta; · Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne; · Passiivne nõusolek, kui naine ei soovi vahekorda astuda, kuid ei takista ka selle sooritamist, mida teine pool hindab kui nõusolekut. Viimasel juhul on kohtupraktikas tekkinud vaidlusi, kas mees oma eesmärkide saavutamiseks on ikka kasutanud vägivalda. Vägistamine on tahtlik kuritegu ja sellest tuleneb, et ka vägivalla kasutamine on tahtlik ja teadlik
Joonspekter koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millest igale vastab kindel lainepikkus. Pidev kiirgus- ja neeldumisspekter tahked ja vedelad kehad ; Joonspekter gaasiline olek. Footon on kvantide nimetus valguse korral (valguskvant). Tal pole seisumassi, saab eksisteerida ainult liikudes Footoni energia ja sageduse vaheline seos: footoni energia on määratud vastava valguslaine sagedusega f. Valem: E =hf (h=6,310 Js Plancki konstant) ; c=f Footoni mass: m=hf/c²=h/c Footoni impulss: p=mc=hf/c=h/ Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljumist ainest valguse toimel. Footoni neelamine elektroni poolt, mille tulemusena elektroni energia suureneb sedavõrd, et ta suudab eemalduda positiivsete ioonide tõmbejõudude piirkonnast. Tehtud tööd nimetatakse väljumistööks. Elektronide arv suureneb valguse intensiivsuse suurenedes, kuna sellega kaasneb ajaühikus aine pinnaühikule langenud footonite arvu suurenemine.
tagasi. Tema kiirus enne põrget on 30 m/s ja pärast põrget 20 m/s. Leida liikumishulga muut ja keskmine jõud, mida sein avaldab pallile, kui põrge kestab 0.010 s. Lahendus: Joonis. Palli mass m = 0,4 kg Palli kiirus enne põrget v1= -30 m/s Palli kiirus pärast põrget v2= 20 m/s Põrke kestvus t = 0,010 s Liikumishulk e. impulss (vektor) ⃗ ⃗ ⃗ 0,4 30 / = 2 / ⃗ 0,4 20 8 / Liikumishulga muut avaldub ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ ⃗ ⃗ 8 2 / Keskmise jõu leiame järgmiselt ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ / ⃗⃗ = 2000 / = 2000 N , 46. Jalgpalli mass on 0.40 kg. Ta liigub esialgu horisontaalselt vasakule kiirusega 20 m/s,
1) võrdleb kahte või enamat spetsiifiliselt nimetatud või äratuntavalt esitatud samasse üldisesse toote/teenuse klassi kuuluvat marki 2) teeb sellise võrdluse ühe või mitme spetsiifilise omaduse alusel. EELISTUSKÄITUMISE SEADUSPÄRASUSED Kolm momenti vahelduse või uudsuse otsimisel on: 1) Tüdimust ja väsimust vältiv aktiivsuse suurenemine, suunatuna vaheldusliku keskkonna otsimisele. 2) Uudishimu kui inimese aktiivne impulss, mis sunnib teda otsima uusi aistinguid, kogemusi ja elamusi, viib uudistavale käitumisele, üha laiema teabe kogumisele. 3) Esteetiline huvi. Maksimaalselt eelistatavad on keskmise, optimaalse intensiivsuse ja kollatiivsusega stiimulid; huvipakkuvus kasvab aga seda enam, mida suurem on objekti kollatiivsus. Neli toote omadust, mis võimaldab rääkida selle esteetilisest mõjust: 1) Semantiline teave, mille vahendusel tähistatakse objektid, antakse neile
Retrokraatne transport vastupidine. Transpordib ka kahjulikke aineid, nt viiruseid (lastehalvatus, herpes) ja toksiine (teetanus, kangestuskramp). Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel: Sünapsis on põiekestes mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Põiekesed avanevad, kui impulss jõuab kohale, sest Ca siseneb nüüd rakku. Mediaatorid avavad ioonkanalid Na-ioonidele. Kui mediaatorit enam ei vajata, liiguvad nad tagasi. Atsetüülkoliin - lihaste ja seedetrakti regulatsioonis (Blokeeritud Alzheimeri tõve puhul) Dopamiin, - liigutused, tähelepanu, õppimisvõime, motivatsioon, edasipüüdlikkus (Parkinsoni tõbi skisofreenia) Serotoniin - tuju, unetus, isu (enamus seedetraktis), LSD mõjutab serotoniini
olnud, kuid inimesed on teadlikud, et jõupingutus aitab seda kontrollida. 0 Ühiskond arvestab mingi müraga, müra allika suhted ühiskonnaga on head. -5 Ühiskond on teadlik et tegutsemine, mis põhjustab müra on vajalik kuid ei kulge ebamääraselt. -10 Puhas impulss Pole puhast tooni impulsiivsel karakteril 0 Puhas toon või impulsiivne karakter +5 Müraprobleemide käsitlemine. Kui müraprobleem on olemas või on selle kahtlus, tuleb probleem teadvustada ja viivitamatult tarvitusele võtta süstemaatilised abinõud. Järgnevalt mõned müra-kontrolli tehnikad. Müraprobleemi määratlemine. Müraprobleemi määratlemine kätkeb endas põhiliselt kahte faasi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN 2008 Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk ...
järjestunud filamentideks ega sarkomeerideks. Kontraheeruvad aeglasemalt kui vöötlihasrakud, suudavad arendada kolmandiku kontraktsioonijõust. Samas ei väsi nii kiirelt. Suurem osa silelihastest kontraheerub automaatselt, ilma närviimpulsita. Silelihast innerveerivad autonoomse NS närvikiud. Puuduvad tõelised närvi- lihase ühendused. Ülekandeaineks on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Südamelihases innerveerib müokardi autonoomne NS. Müokard kontraheerub automaatselt, impulss algab stimulaatorrakkudest. Impulss levib ilma ülekandeaineta ühest rakust teise. Repolarisatsiooniaeg on pikk. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid. Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid. Nende koosseisus on harilikult mitmed komponendid ehk teisiti oeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta
2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia jäävuse seadus 5.4 Konservatiivsed jõud. Potentsiaalse energia gradient 5.5 Põrge 5.5a Absoluutselt mitteelastne põrge 5.5b Absoluutselt elastne põrge 6. PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA 6.1 Jõumoment 6.1a Newtoni III seaduse analoog pöördliikumisel. 6.2 Impulsimoment 6
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
Elektrotehnika kordamisküsimused: 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? See annab oskusi muundada looduslikku energiat ning oskusi saada ja edastada elektrilist informatsiooni. Elektrotehnilised seadmed annavad võimaluse tootmist kompleksselt automatiseerida ning võtta kasutusele tehnoloogiaid, mille rakendamine näiteks kõrge temperatuuri, rõhu või ohtliku kiirguse tõttu oleks muidu võimatu. Elektronarvutite abil saab töödelda ning salvestada informatsiooni. Elekter on meie igapäevaelu vältimatu osa. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Elektroonika tundmine annab oskuse käsitleda keskmise ning suure võimsusega seadmeid, mille ülesandeks on ühe vooluliigi muundamine teiseks. Neid muundussüsteeme kasutatakse värviliste metallide elektrolüüsil, elektertranspordis, tõstemasinates, elektriajamites ning energia alalisvoolu ülekandel suurtele kaugustele. 3. Kes peaks olema õppimi...
neuroni ühendamiseks) Neuroni ehitus. NB! palun iseseisvalt õpiku abiga lisada närviraku funktsionaalsed osad. Jah, need, millele jooned osutavad Iga neuron koosneb rakukehast (mille keskel tuum) ning jätketest: dendriitidest ja aksonist. Dendriidid kannavad eelnevast rakust lähtuva impulsi üle rakukehale; närviimpulss liigub mööda aksonit, mis enamasti on ümbritsetud müeliinkestaga, et impulss ei kanduks edasi hajusalt ning ka impulsi suurema kiiruse (kuni 100 m/s) tagamiseks. Neuronitevahelist ühenduskohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele (või ka neuronilt lõppelundile), nimetatakse sünapsiks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete: virgatsainete (ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite) vahendusel, mille mõju võib olla kas erutav või pidurdav. Tuntumad virgatsained on atsetüülkoliin (Ach, seotud peamiselt lihaste kokkutõmbumise ja liigutuste
http://www.eau.ee/~yjaakma/puls.htm#ligat Sinuatriaalsõlm on u.1-cm-ne C-kujuline spetsialiseerunud südamelihas parema koja tagaseinas ülemise õõnesveeni tüves, mille lihaskiud on peenemad ja heledamad. Nenede puhkepotensiaal väheneb automaatselt kuni rakumembraan savutab läviväärtuse ja algab 13 iseenesest aktsioonipotensiaal. Impulss levib sinuatriaalsõlmest kodade kolme juhteteesse, mis kontraheeruvad kui impulss on leviunud kodade tavalistesse lihaskiududesse.(3) Vatsakestesse kulgeb kontraktsioonikäsklus vaid atrioventrikulaarsõlmest parema koja alaosast, jätkub läbi kodade-vatsakeste vahelise kiudkolmnurga vatsakestele Hisi kimbuna. Aktsioonipotesiaal hilineb enne vatsakesteni levimist 0,1 sek, mis võimaldab kodadel kontraheeruda enne vatsakesi. Vatsakese vaheseinast levib aktsioonipotensiaal Hisi-kimbust
39. Printer: Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile. Pallprinter :): sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Tindiprits: tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning
Saavutad kontrolli oma harjumuste üle. Omandad võime elada täisväärtuslikku elu, mis eeldab oma missiooni leidmist ja 10 realiseerimist. 7 harjumust: 1. Harjumus: Proaktiivsus ehk oma elu eest vastutamine Võime valida, kuidas reageerida toimuvale ja ise olukordi luua. Sellega võetakse välispidistelt asjaoludelt võimalus meid kontrollida. Proaktiivse inimese põhitunnus on allutada impulss väärtushinnangule. Reageerivaid inimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond. Proaktiivse lähenemise korral tunnistatakse oma eksimusi kohe, parandatakse ja võetakse õppust. 2. Harjumus: Alustamine lõppeesmärki silmas pidades Eeldab isikliku missiooni või filosoofia loomist. See missioon on nii suurte, elu suunavate otsuste kui ka igapäevaste otsuste tegemise alus. Annab kindlustunde keset muutusi. Võimaldab välja arendada nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid.
pneumaatilise juhtimisega II konstruktsiooni järgi diferentsiaal tüüpi (õhk voolab balloonist klapi diferentsiaal pinnale) klapialuse täitega ( õhk voolab balloonist klapi alusesse ruumi) PNEUMAATILISE KÄIVITUSKLAPI TÖÖPÕHIMÕTE: Peale käivitusklapi avamist voolab õhk peakäivitusklapi peale ja see on käivitusõhk, kuna klapp on suletud, sest klapitaldriku tasakaalustusjõud hoiab klappi suletuna. Õhujagajast kolvi peale tulev juhtõhu impulss surub kolvile ja see omakorda mõjub klapile, mis avaneb ja seega avab trassi õhule, ning käivitusõhk pääseb silindrisse. Silindrisse pääsenult mõjub see kolvile ja seega pannakse läbi kolvi mootori vänt – kepsmehanism pöörlema, mille tulemusel pöördub ka õhujagaja negatiivse profiiliga nukkketas asendisse, kus lõpetatakse silindrisse õhu andmine. AUTOMAAT KÄIVITUSKLAPP Töötab nagu pumbaklapp so. Rõhkude vahe põhimõttel. Koosneb 1. kork, 2. õhukanal, 3. klapp, 4
2g (põlved, kolmikud jt). Kohttakistustegurid määratakse katseliselt, vaid üksikjuhtudel saab nende jaoks tuletada arvutusseose. Üks sellistest on järsk voolulaiend. Kohttakistus tekib kohas kus on voolu suuna ja kiiruse muutus. 1.32 Voolu järsk laienemine ja kitsenemine Laiendis voolujoonud kõverduvad tugevasti, tekivad pöörised, mis võtavad kõige rohkem energiat. Liikumishulga muutus ristlõigete 1 ja 2 vahel võrdub mõjuvate jõudude impulsiga (p1-p2)A2dt. Rõhujõudude impulss võrdub liikumishulga muutusega: (p1-p2)A2dt=0Qdt(v2-v1). Hk= (v1-v2)^2/2g. 1=(1-A1/A2) )^2, 2=(A2/A1-1) ^2. Valemid kehtivad turbulentses voolus, kui Re>3500. 1.33 Mõningad kohttakistuse tegurid 1.34 Mõõteriistad vedelike vooluhulga, kiiruse ja rõhu mõõtmiseks 1. Kiirust soovitavas voolupunktis saab mõõta Pitot' toru abil. Sirges torus, mis on põhimõtteliselt piesomeeter, tõusis vesi survetasandini, kõvera otsaga torus aga sellest h=u2/2g võrra kõrgemale
ärrituvad lihaste pingutamisel. Lihastes olevad meelerakud edastavad infot keha asendi eest. Pea asendi muutustest annavad ajule teavet mõik, kotike ja poolringkanalid. Mõigu ja kotikese seintes on hulgaliselt karvakestega meelerakke. Nendes on ka kaltsiumkarbonaadi kristalle sisaldav sültjas vedelik. Kui keha on mingis asendis, ärritavad kristallid oma survega teatud rakkude karvakesi. Kui keha asend muutub, ärritavad kristallid teisi rakke. Nendest rakkudest saadetakse impulss peaaju tasakaalukeskusesse. Poolringkanalites on nagu mõigus ja kotikestes vedelik ja meelerakud. Kuna poolringkanalid paiknevad üksteise suhtes kolmel tasapinnal, siis igakordsel pea asendi muutmisel hakkab vedelik vähemalt ühes kanalis liikuma ja ärritab selle kanali meelerakke. Sealt saadetakse närviimpulss peaaju tasakaalupiirkonda Seos nägemismeelega: 1. Kujutise automaatne stabiliseerimine: tasakaalumeelega seotud nn vestibulaar-okulaar-refleks
Maa kuju poolustelt kokkusurutud ellipsid. Maal on ellipsoidi kuju pöörlemise tõttu. Geoid on aga kõige täpsemini Maa kujule vastav geomeetriline kujund. Geoid Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb igas Maa punktis risti raskusjõu suunaga (nn loodjoonega). 4. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss (nt maavärin või plahvatus) tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide laineline levik Maa sees). Seismilised lained jagunevad pinna- ja ruumilaineteks ehk Maa pinnal ja sees levivad lained. Seismoloogia kasutab seismilisi laineid Maa siseehituse uurimiseks saab teha maavärinate ja seismoloogiliste lainete järgi järeldusi Maa struktuurist ja erinevate kihtide tihedusest. 5. P ja S lained nende olemus
5..1MB L3 on the motherboard: SRAM 1..5MB Printerid Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile. Pallprinter :): sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Tindiprits: tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest.Eemaldata tohib juhul kui tegu pole kandvakonstruktsiioniga. 2. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 3. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõ...
39. Printer: Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trükkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub nõeltest maatriks, iga nõela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetväli tõukab nõela peast välja. Paberi ja nõela vahel on trükilint, mis jätab paberile täpi. Täppidest moodustub kujund. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile. Pallprinter :): sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Tindiprits: tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning
· Kultuurinormid 35. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus. Hiljem on lisandunud ka seitsmes emotsioon põlgus 36. Mis on emotsioonide otstarve? Emotsioonid on seotud muutustega inimeste tegutsemisvalmiduses. Erinevad emotsioonid sisaldavad erinevaid käitumistendentse: lähenemine, endassetõmbumine, abi otsimine, abi palumine või vaenulik käitumine. Näiteks hirmuga kaasneb sageli impulss kaitsta ennast oletatava hädaohu eest, mis võib sundida inimest kas põgenema või muul viisil ennast kaitsma. 37. Mida kujutab endast isiksus? Isiksus on järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. Isiksus on psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel
hulgad ekvaatoril ja poolustel, tuuled ja tormid. - Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga.Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Atmosfäär jaotatakse temperatuurigradiendi muutumise alusel mitmesse ossa. Kõige alumine osa on troposfäär, mis ulatub umbes 11 kilomeetri kõrgusele ja kus leiavad aset protsessid, mis mõjutavad ilma.
peavad funktsioneerima. 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Analüsaatorid ehk meeleorganid koosnevad kolmest osast: · retseptor ehk perifeerne osa- NÄRVILÕPMED; · juhttee- NÄRVIKIUD; · tsentraalne osa- AJU. Retseptorites tekkinud ärritused kantakse üle peaajusse ja selle tulemusena tekib meil kujutis välismaailmast. Juhttee on moodustunud närvikiududest. Juhttee kaudu kandub retseptoris tekkinud impulss ajukoorde. Analüsaatori tsentraalses, ajukoores paiknevas osas, muutub vastav närviimpulss lihtsamaks psüühiliseks avalduseks- AISTINGUKS. 13. Selgitada: eristuslävi, ärritajalävi, tundlikkuselävi Eristuslävi (aistingulävi)- ärritaja füüsilise intensiivsuse väikseim tajutava erinevuse väärtus. Ärritajalävi- sensoorse ärritaja minimaalväärtus, mis on vajalik aistingu tekkimiseks, aistingu identifitseerimine pole vajalik.
Saavutad kontrolli oma harjumuste üle. Omandad võime elada täisväärtuslikku elu, mis eeldab oma missiooni leidmist ja 10 realiseerimist. 7 harjumust: 1. Harjumus: Proaktiivsus ehk oma elu eest vastutamine Võime valida, kuidas reageerida toimuvale ja ise olukordi luua. Sellega võetakse välispidistelt asjaoludelt võimalus meid kontrollida. Proaktiivse inimese põhitunnus on allutada impulss väärtushinnangule. Reageerivaid inimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond. Proaktiivse lähenemise korral tunnistatakse oma eksimusi kohe, parandatakse ja võetakse õppust. 2. Harjumus: Alustamine lõppeesmärki silmas pidades Eeldab isikliku missiooni või filosoofia loomist. See missioon on nii suurte, elu suunavate otsuste kui ka igapäevaste otsuste tegemise alus. Annab kindlustunde keset muutusi. Võimaldab välja arendada nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid.
Piletite vastused 1) 1. See väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui ka kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. 2. nimetatakse suvalise kujuga jäika keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Füüsikalise pendli võnkeperiood sõltub keha kujust, massist, kinnituskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. 3. Joa pidevuse võrrand.
a = Fi/m või F = m*a . Vaba keha diagramm on meetod kehale mõjuvate jõudude väljaselgitamiseks. Kehade süsteemist väljaarvatud kehale mõjuvate jõudude arvesta-mine on vaba keha diagramm. §14.N. III seadus. Jõud millega kaks keha teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised ja on rakendatud erike-hadele. F1= -F2 F1 F2 1)Jõud esinevad alati paarikaupa 2)Pole oluline , mis tüüpi jõududega on tegemist. §15. Impulss, jõuimpulss. N. II seaduse võrrandile m*dv/dt=f saab anda teise kuju. Arvestades, et klassikalises mehaanikas on mass m konstantne suurus, võib viia ta tuletise märgi alla ning kirjutada järgmiselt: d(mv)/dt = f. Vektorilist suurust p = mv nimet. ainepunkti impulsiks. JÕUIMPULSS -- Kasutades impulsi mõistet saame teise seaduse võrrandi kirjutada kujul: dp/dt=f. Def: ainepunkti impulsi tuletis aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. §16. Impulsi jäävuse seadus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
