10. klassi mehaanika mõisted+ seadused (1)

FÜÜSIKA
MEHAANIKA
Mehaaniline liikumine- Keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. Liikumine on pidev ajas ja ruumis, sest liikumine võtab alati aega – asukoha muutus ei saa toimuda silmapilkselt.
Punktmass - Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata.
Trajektoor - Joon, mida mööda keha liigub.
Liikumise liigid- Sirgjooneline liikumine – trajektoor on sirge.
Kõverjooneline liikumine – trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.)
Ühtlane liikumine – keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused .
Mitteühtlane liikumine – keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused.
Võnkliikumine(võnkumine) – liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoori mööda.
Kulgev liikumine – keha kõikide punktide trajektoorid on ühesuguse kujuga.
Pöörlev liikumine – nt palli veeremine
Liikumise suhtelisus- Keha asukoha määramine mingi teise keha ( taustkeha ) suhtes.
Teepikkus - Läbitud tee pikkus piki trajektoori. Tähis: l Ühik: m
Nihe - Keha kaugus asukohast mööda sirgjoont mõõdetuna (nö. linnulennul)Tähis: s Ühik: m
Taustsüsteem- Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem.
Kehade vastastikmõju- Ühe keha kuju või liikumine muutub teise keha mõjul.
Gravitatsiooniline vastastikmõju- Kehad tõmbuvad teineteise poole gravitatsioonijõu mõjul.
Vaba langemine- Kehade langemine, kus õhutakistus puudub, langevad võrdse kiiruse (kiirendusega).
Ühtlane sirgjooneline liikumine- Sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused.
Kiirus- Liikumist iseloomustav suurus. Näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul.
Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. (kiirus kasvab – kiirenev, väheneb – aeglustuv )
Kiirendus- Näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiiruse muutumise kiirus. (1 m/s2)
Newtoni I seadus ehk inertsiseadus- Vastastikmõju puudumisel või kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Inerts - Nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada.
Inertsiaalsed taustsüsteemid- Taustsüsteemid, kus kehtib inertsiseadus.
Inertsus - Keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja.
Mass- Keha inertsust väljendav suurus. Massi määratakse vastastikmõju või kaalumise teel.
Jõud- Ühe keha mõju teisele. Kui kehale mõjub jõud, siis muutub tema kiirus ja ta saab kiirenduse.
Newtoni II seadus- Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga.
Gravitatsiooniseadus - Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Raskusjõud- Gravitatsioonijõu avaldumisvorm ehk Maa külgetõmbejõud. Jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi.
Keha kaal- Jõud, millega keha maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele või riputusvahendile.
Keha on paigal või liigub ühtlaselt– keha kaal=raskusjõud
Keha liigub kiirendusega– raskusjõust erinev (liftis)
Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (a=g)
Hõõrdejõud- Tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kehade kokkupuutepinda.
Seisuhõõrdejõud– Võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga.
Liughõõrdejõud– Suunatud liikumisele vastassuunas , võrdeline rõhumisjõuga.
Elastsusjõud- Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud.
Hooke ’i seadus- Kehtib väikestel deformatsioonidel. Elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooniga.
Newtoni III seadus ehk mõju ja vastumõju seadus- Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, kuid suunalt vastupidiste jõududega.
Keha impulss- Liikumishulk . Keha massi ja kiiruse korrutis. (p=mv)
Impulsi jäävuse seadus- Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
Mehaaniline töö- Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub. Töö on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega.
Võimsus- Võimsus võrdub töö ja selle tegemiseks kulunud aja suhtega. Iseloomustab töö tegemise kiirust.
Energia- Keha või kehade süsteemi võime teha tööd.
Kineetiline energia- Energia, mis on kehal liikumise tõttu.
Potentsiaalne energia- Energia, mida omavad kehad vastasmõju tõttu.
Mehaaniline koguenergia- Keha potensiaalse ja kineetilise energia summa.
Energia jäävuse seadus- Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Kehade süsteemi koguenergia ei muutu, vaid jääb konstantseks.
Ringjooneline liikumine- Keha punktide liikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.
Pöördliikumine- Trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees. Keha kõik punktid ei liigu mööda ühesuguseid kõverustrajektoore.
Pöördenurk- Nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius.
Nurkkiirus – Pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku jagatis .
Periood T- Ajavahemik , mille jooksul läbitakse üks täisring või täisvõnge.
Sagedus- Ajaühikus tehtavate täisringide arv.
Kesktõmbekiirendus- Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel on kehal kiirendus, sest ta kiiruse suund muutub. Kiirendus on suunatud ringjoone keskpunkti.
Jõu õlg- Jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõu õlg on alati jõu mõjusirgega risti.
Jõumoment- Jõu ja jõu õla korrutis. Suurus, mis iseloomustab jõu võimet pöörata keha ümber selle telje. Tähis: M
Impulsimoment - Punktmassi impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutis.
Impulsimomendi jäävuse seadus- Suletud süsteemis on impulsimoment jääv. M=0  pr=L= const
Võnkumine- Liikumine kordub võrdsete ajavahemike tagant. Liikumine toimub edasi- tagasi sama trajektoori mööda.
Vabavõnkumine- Võnkumised, mis tekivad süsteemis pärast selle tasakaaluolekust välja viimist sisejõudude toimel.
Sundvõnkumine- Võnkumine, mis toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul.
Hälve- Keha kaugus tasakaaluasendist.
Võnkeamplituud- Suurim kaugus tasakaaluasendist.
Harmooniline võnkumine- Võnkumine, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil.
Resonants- Võnkeamplituudi järsk kasvamine perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega.
Laine- Võnkumise edasikandumine ruumis. Laines toimub energia edasikandumine, kuid ei toimu võnkuva keskkonna edasikandumist.
Ristlaine - Laine, kus võnkumine toimub levimissihiga risti.
Pikilaine - Laine, kus võnkumine toimub piki levimissihti.
Lainepikkus - Vähim kaugus kahe sünkroonselt võnkuva punkti vahel.
Laine levimise kiirus- Sõltub keskkonna elastsusomadustest.(normaaltingimusel 300 m/s)
Interferents - Lainete liitumine üheks resultantlaineks. Tingimuseks lainepikkuste võrdsus.
Difraktsioon - Lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest. Lainete paindumine tõkete taha.
N1 Vastastikmõju puudumisel või kompenseerumisel keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
N2 Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga.
N3 Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, kuid suunalt vastupidiste jõududega.
Gravitatsiooniseadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Hooke’i seadus: Elastsusjõud on võrdeline deformatsiooniga.
Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.
Energia jäävuse seadus: Energia ei saa tekkida või kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Kehade süsteemi koguenergia ei muutu, vaid jääb konstantseks.
Impulsimomendi jäävuse seadus: Suletud süsteemis on impulsimoment jääv. M=0  pr=L=const