Sovinism e.marurahvuslus-sellenurgakiviks on oma rahvuse teisest paremaks pidamine. Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, selline riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Euroopa tsivilisastsioon- juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna, iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peet imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu- Ameerika ja Jaapan. Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.Aafrika pakkus suurt huvi Euroopa riikidele- 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia,...
Saksa riikide valitsused ja Saksa Liit tegid järeleandmisi (kaotati tsensuur, lubati suuremat koosolekuvabadust, kutsutu kokku Rahvuskogu). Rahvuskogu kutsuti kokku 1848.aasta. Rahvuskogu kuulutas välja rahva põhiõigused, talurahvale rohkem õigusi, kõik sakslased seaduse ees võrdsed jne. Kuna põhiseadus mille Rahvuskogu koostas, ei kiidetud heaks valitseja poolt, mis vallandas ülestõusud ja seetõttu saadeti Rahvuskogu jõuga laiali. 7. Kolonialism ja imperialism. a. Kolonialism – poliitika, mille eesmärk on vähem arenenud või nõrgemad maad oma asumaadeks muuta, et nende rikkusi ära kasutada. Sai alguse 16.sajand -> Põhja-ja Lõuna-Ameerika koloniseerimine. 19.sajandil Aasia ja Aafrika kolooniate rajamine. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid Suurbritanni ja Prantsusmaa, Saksamaa*. Imperialism – suurriiklik mõtteviis, mille kohaselt rahvas on uhke ja väärikas kui suur ja võimas on riik
Ajaloo küsimused Kaimar Pihlapuu 1. Nimeta I ms põhjused; 1)Võimude tasakaalu kadumine Euroopas (Saksamaa ühinemise tõttu), 2)Riikide liitude süsteem 3)natsionalism,imperialism 4)võidurelvastumine 6)pingelised suhted balkanil 7)Austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. 2. Missugused muutused toimusid Vene impeeriumis 1905. a. -; 1917.a. veebruari - ja 1917.a. oktoobrirev. Tulemusel? Kergenes talupoegade ja tööliste olukord,vähenes rahvuslik rõhumine,Laienesid poliitilised õigused tugevnes rahvuslik liikumine,saadi õigus emakeelsete koolide rajamiseks,lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus ja ajakirjanduse tegevus lihtsustus. 3. Missugused olid Eesti iseseisvumise eeldused? Rahvusliku haritlaskonna teke Eestlaste majandusliku jõukuse kasv Rahvuslike liidrite esiletõus (Päts,Tõnisson) Osalemine omavalitsuse juhtimises 4. Kuidas toimus Eesti iseseisvumine? 1974. aastal...
juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Kolmikliit e. Keskriigid Saksamaa AustriaUngari Itaalia Antant Inglismaa Venemaa Prantsumaa Saksamaa ja Prantsumaa tüli ElsassLotringi pärast. Venemaa ja AustriaUngari konkurents Balkani PS'il. Kolooniate ümberjagamine. Uute relvade testimise soov. Imperialism Saksamaal soov laieneda, eriti kolooniates, ja saada võimsaks merel. Katsetada uusi relvi (tank, käsigranaat, zeppelinid, allveelaev, torpeedod, lennukid jne) Venemaa soov saada enda võimu alla Konstantinopol ja Must meri. Marne'i lahing (5.6. september 1914) Tannember'i lahing (26. 30. august 1914) Ypres'i lahing (22. aprill 1915) Gorlice lahing (2. mai 1915) Verduni lahing (21. veebruar 1916) Somme'i lahing (1. juuli 1916) Caporetto lahing (24. oktoober 1917)
vaid kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan. Euroopa tsivilisatsiooni aluseks on isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, seda tsivilisatsioonivormi käsitletakse kui ainuvõimaliku nii praegu kui ka tulevikus. Vaatamata sellele, et Euroopas pole selline liberaalne kord kõikjal valitsev, liiguvad kõik riigid selle poole. 20. sajandile ja eelkõige Euroopa koloniaalriikidele on iseloomulik imperialism, millega kaasnevad majanduslik ekspansion ja koloniaalvallutused. Ühiskonnas suhtutakse võõrastavalt kõigisse vähemusrahvustesse. Valimisõigust hakatakse laiendama kõigile täisealistele meestele ja naistele. Esimene riik, kus antakse naistele valimisõigus on Soome ja seda aastal 1905. Majandus areneb pöörase kiirusega. Igas tööstusharus kasvab tootmine plahvatuslikult. Nt: tööstuses üldiselt tõusis tootmine 1897-1913 81,8 %.
IMPERIALISM:*19.saj lõpp*on suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas *Tunnused:*koloniaalvallutused *sõjalised vallutused*tehnika areng*riikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jaot.*kõik riigid sõjakad TEHNIKA*masinaehitus(auto areng)*lennundus (tsepeliin,lennuk)*raadio(Marconi raadiosaade)*info eetri kaudu KOLONISEER-E: *suur huvi Aafrika vastu*Inglise-Buuri sõda(Aafrikas;buurid olid hollandi päritolu;buurid rajasid Transvaali ja Oranje vabariigi;Inglased lõid koonduslaagrid ja vallutasid valdused)*bokserite ülestõus ÜHISK.LIIKUM.-D : *revisionistid(usksid et Marxi õpetus vana;proletiaarid e.palgatöölised)*Vene enamlased(Lenini järgijad) tsentrisid(eesotsas Kausky;kuldne kesktee)*anarhisti(nende arvates tuli kodanli kord kukutada;ei pooldanud diktatuuri)*Sarnane-vankumatu usk e.progress MAJ.Elu MUUTUS:*globaliseerumine*rahaasutused/kaubandusfirmad kasvasid kokku*tööstus järjest rahvusvahelisemaks SÕJ...
1)Tööstusliku pöörde eelistused on 1. raha 2.inimesed 3.masinate kasutusele võtt. 2)Tööstuslik pööre sai alguse inglismaalt, sest 1. Söe kaevandus 2.Ketrus ja kudumismasina leiutamine 3. Feotaalsete takistuste puudumine. 3)Auruajastu leiutised 1.aurik 2.aururong 3.aurumasin 4)Muutused põllumajanduses 1.uued maaharidusviisid ja põllukultuurid 2.raudader 3. külvi ja viljaplaksu mais 5)Tööstusliku pöörde tagajärjed 1.käsitöö asendumine masinatega 2.töö puudus 3.elujärje purunemine 4.suurenes sööviljakus 5.alandas kaupade hindu 6)Transpordi areng 1.söe vedamine 2.leitati raudtee võrgustik 3.raudtee ümber kerkisid asulad ja tööstuettevõtted 4.veetransport 5.leiutadi diisel- ja bensiinimootor. 7)Elektriga seotud leiutised 1.elektrijuhtmed 2.patarei 3.elektrigeneraator 4.elektrimootor 5.elektrilamp 6.elektrikoorohi 7.elektriline võidukäik 8. elektri telegramm 8) Elu linnas 1.Linnad muutusid 2.elutingimused paranesid 3.paranemine linnaelus 4.ko...
Kes? Millal? Mõju sõjategevusele? 14. Esimese maailmasõja tulemused ja tagajärjed. 15. 16.Isikud: keiser Nikolai II president Woodrow Wilson keiser Wilhelm II liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch keiser Franz Joseph Vladimir Uljanov (Lenin) ertshertsog Franz Ferdinand 17. 18.Mõisted: imperialism separaatrahu positsioonisõda okupatsioon manööversõda separatism maailmasõda 19. 20.Olulisemad daatumid: 1879-1882 - Kolmikliidu kujunemine 1893-1907 - Antandi kujunemine 28. juuni - 1914 Sarajevo atentaat 3. aug 1914 28
Mis on imperialism? Isel. Kujunemine. Põhijooned Imperialism on kapitalistliku ühiskonna arenguaste, kus suurriigid püüavad saavutada oma ülemvõimu maailmas seda teiste territooriumite vallutamise, teiste maade üle oma poliitilise ja majandusliku võimu saavutamise kaudu. Põhijooned: * rahvusluse ja rahvusriikide tekkimine * sovinismi ehk marurahvusluse teke (Saksamaa, Venemaa, Hispaania, Itaalia) *koloniaalsüsteemi loomine * majandusliku mõjuvõimu suurenemine teiste riikide üle *tehnika kiire arenemine *globaliseerumine *rahvusvahelise liikumise elavnemine Tehnika areng saj. algul ja maailmamajanduse olukord 1)Henry Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid- pani alus konveieril tootmisele, mis kiirendas ning muutis tootmise odavamaks. Lennunduse areng. Zeppelini õhulaev ja katsed lennukitega. Sidevahendite areng. 1895.a jõudis eetrisse esimene raadiosaade ning 1901 saatis Marconi juba raadiosignaali üle Atlandi. 2)Majanduse...
asumaal USA-s kasvas raudteeliinides pikkus 1830.a lõpuks Inglismaaga võrreldes aga kahekordseks. Uuendus on ka proletariaadi - vaene linnatööliskond teke. Ajakirjandus hakkas laiemalt levima, uued poliitlised voolud - sotsiaaldemokraatia ja Marx`i kommunism. Rahvad hakkavad huvituma oma minevikust- rahvusluse teke ja levik. Probleemideks oli aga väga vaesed ja väga rikkad ning nende vastuolud ühiskonnas. Ning üheks suurimaks probleemiks oli veel ka imperialism, kus suurriigid allutasid väikeriike oma võimualla, arvestamata nende soove ja huve ega hoolinud nende arengust. Näiteks venestamine Eestis. Industriaalühiskond oli ühiskond kus kõik arenes stabiilselt ja kiirelt, tekkis palju uut ja ka palju probleeme. Kuna leiutati palju uut näiteks patarei, tänapäeva mallrats, raudteeliinid ja auriku esimene sõit, siis on see väga tänuväärne ajajärk ka tänapäeval, kuna siis tekkis palju mis ona ka kasutuses tänapäeval.
· NIMED · Jaan Poska- eesti riigimees, kirjutas alla Tartu rahulepingule. · Konstantin Päts- päästekomitee liige, Eesti esimene president. · Johann Laidoner- Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas. · Jaan Tõnisson- riigitegelane ja poliitik. 20 saj postimehe peatoimetaja. Lõi eesti esimese erakonna. · F. R. Kreutzwald- Eesti esimese eepose looja, õppis Tartu Ülikoolis arstideaduskonnas. Töötas ka arstina. · Karl Robert Jakobson- Ajaleht Sakala looja. EkmS juht. · Jakob Hurt-vana vara ja rahvaluule koguja, Oteoää kirikuõpetaja, EkmS president. · J. V. Jannsen- Perno Postimehe looja, lõi laulu jamänguseltsi Vanemuise, korraldas esimese üldlaulupeo Tartus. · Lydia Koidula- oli Eesti kirjanik ja Jannseni tütar. · J. Köler- oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. · Nikolai II- oli Ve...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. ...
I MS Põhjused: *teravnenud vastuolud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kuna GER soovis juhtpositsiooni *ohu alahindamine *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine diplomaatiast kaalukam * suurriikide võidurelvastumine *imperialism *kolooniate ümberjagamine. Ajend: 28.juuni 1914- Sarajevo atentaat: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. Osapooled: Keskriigid->Saksamaa, Austria-Ungari<->Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia. Lokaalsest sõjast sai 35 riigiga sõda. Sõjaplaanid:1)Saksamaa- Schlieffeni plaan. Anda põhilöök läänerindel, purustada Prantsusmaa ühe suure pealöögiga, pidada idas kaitsesõda, kasutades peamiselt Austria-Ungari sõdureid. 2)Venemaa- pealetung austerlaste vastu Galiitsias, kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. Pidi lööma "aururullina" e. massina, kuna oli kehv sõjatehnika. 3)Prantsusmaa- Plaa...
Sündmused *Kolmikliit 1882 sõjaline liit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel *Antant 1907 Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia liit (vastukaaluks kolmikliidule) *Vene-Jaapani sõda 1904 tülist Mandzuuria, Korea pärast,Jaapani võit *Inglise-Buuri sõda 18991901 SB ja Aafrika kolonialistide järglaste buuride vahel peetud sõda(kullavarud), SB võit, loodi buuride omavaitsus, *Bosnia kriis 1908 A-U liidab Bosnia ja Hertsegoviina®kolmikriik. Terav vastasseis Serbiaga. *I Balkani Sõda 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro nõrgestatud Türgile sõja, Türgi kaotas enamiku valdustest Balkani poolsaarel. *II Balkani Sõda - 1913 ründasid Serbia, Makedoonia, Türgi, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria alasid(A-U, Saksa toetus), mis võitnud Türgilt I BalSõjas *I Maroko kriis (1905-1906) Saksa püüdis pidurdada Pr ekspansiooni Marok *II Maroko kriis (1911) Prantsusmaa okupeeris Fesi, Maroko kriisid teravdasid I maailmasõja eelseid s...
Põhjused: 1. Suurriikide imperialistlik poliitika Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada. Püüdlus oma territooriumit laiendada ülemere kolooniatega Suurriikidel oli vaja rohkem maad kuhu paigutada inimesi ja rohkem sõdalasi. I Maroko kriis | 1905 - 1906 Sõda ei puhke Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, sest mõlemad riigid ei ole sõjaks valmis. Prantsusmaa mõjuvõim oli suurem maroko üle, kuid neid ei liidetud kokku. Marokosse jäi maksuvabadus
Suurenev globaliseerumine ehk üleilmastumine kiirendas kaupade, kapitali ja inimeste liikumist. Vaba turg soodustas konkurentsi ning elavdas kaubandust. Turge kaitsti kõrgete tollidega. Tööstuse koondumine suurtesse monopolidesse. Tehnika mõju – sõjatehnika areng, sidetehnika areng Kiire infolevik – kättesaadavam maailm. Reisimine kiirenes, kuna laevad ja sadamad arenesid. 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid imperialism, monopol, Antant, Kolmikliit. Imperialism – suurriikide poliitika, mille eesmärk on laiendada oma võimupiire. Monopol – kaubaartikli ainumüügi- või ainutootmisõigus. Antant – kokkulepe, liit. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa vahel 1907. aastal sõlmitud sõjaline ja poliitiline liit. Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel 18822. aastal sõlmitud sõjaline ja poliitiline liit. Esimene maailmasõda Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane:
Transport kiirenes kaasa aitas raudteede ja laevaliikluse areng. Hakati laialdaselt kasutama elektrit leiutati elektripirn, patarei, elektrigeneraator ja võeti kasutusele elektrijuhtmed, lisaks täiustusid sidepidamisvahendid. Põllumajanduses hakati kasutama traktoreid ja kombaine see suurendas tunduvalt põllumajanduse tootlikust, toiduained hakati säilitama. Linnaühiskonnas kaasnes majandusliku arenguga linnastumine ,elukeskkond paranes pidevalt. 18. Mida tähendab imperialism? Miks see tekkis? Suuremate riikide suurenemine ja soov suureneda. See tekkis sest suured riigid tahtsid olla üksteisest võimsamad. 19. Millised muudatused tõi industrialiseerimine kaasa tööliste hulgas? Tööliste osatähtsus suurenes paranes kodanluse varanduslik seisund ja elatustase. 20. Oska iseloomustada liberalismi, konservatismi, sotsialismi. Konservatiivid pooldasid ühiskonna aeglast ja järjepidevat arengut ning olid vastu igasugustele murrangulistele uuendustele
Maailm 20. sajandi alguses Mõisted: 1)Imperialism-suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 2)Sovinism-marurahvuslus ehk oma rahvusluse paremaks pidamine teistest rahvustest. 3)Koloniaalimpeerium-ühe suurriigi all olevad väikeriigid. 4)Globaliseerumine-riigid hakkasid rohkem üksteisest sõlutma. Firmad põimusid, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. 5)Sotsialism-ühiskonnakord 6)Enamlased-Venemaa poliitilise voolu esindajad töölisliikumisel. 7)Anarhism-Sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast 8)Antant-Liit Venemaa,Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. 9)Sotsiaaldemokraatia-ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust ja demokraatiat. 10)Antisemitism-Juutide vaenulikkus. 11)Sionism-Juutide poliitiline liikumine. 12)Ekspressionism-Kirjanduse vool, mis seadis esikohale autori isiklike elamuste väljendamise. 13)Juugend-Kirjandusstiil, ilutsemine. 14)Agraarreform-maaomandisuhete ümberkorraldamine. 15)Riigiduuma-Venemaa pa...
autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus. deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu demokraatia poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. diktatuur mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal. impeerium koloniaalriik koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. kodusõda sõda, mille põ...
1. Iseloomusta sotsialistlikku realismi. Sotsialistlik realism: Suur tähelepanu silmakirjalikkusel, tegelased pole elulähedased, tegelased jagunevad headeks ja halbadeks, töö on esikohal ja halvad peavad omal jõul toime tulema, rangelt piiritletud, otseses kõnes domineerib propaganda, tähtsaim kirjanduszanr on kriitika, Nõukogude asjad on parimad, põlastav suhtumine omariiklusesse. 2. Millistel teemadel ja miks kirjutati sotsialistliku realismi valitsemisaegu? Teemad: Kiidulaulud Stalinile, kolhoosirahva rõõmus elu, rahvusvaheline imperialism, sõjaga seotud võitlus ja igatsusluule. Kirjutati sellest, kuna see pidi tsensuurile kõlbama ja kardeti liiga vabalt kirjutada muust. "Valesti" kirjutatud tekste tauniti. 3. Iseloomusta Smuuli ja Vaarandi luulet. Vaarandi kirjutas ilusatest ja inimlikest asjadest (pere, kodu, armastus, loodus, igapäevane elu). Naiselik toon. Smuuli luules romantiline suhe looduse, töö ja inimestega. ...
Õpik lk 50. 6. Mõisted: Rahvuslik liikumine - rahvuslike rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist taotlev liikumine Ärkamisaeg ajajärk Eesti ajaloos, mils eestikeelse kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvuslike eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega monopol - 1. Ainuõigus 2. kapitalistlik suurettevõtte Imperialism - suurrriikde püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas 7. ... tegevus ärkamis ajal. vt õp lk 45 8. Kes on? Aleksander I ja II Vene keisrid Napoleon III Prantsuse keiser Victoria - Inglismaa kuningas Otto von Bismarck Saksamaa valitsusjuht, poliitik. Abraham Lincoln USA president. 9
imperialism 1.Mis on imeprialism? Iseloomusta. Suurriikide püüe maailma valitseda. Püütakse saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu maailmas, kolooniate vallutamine, majandusliku mõjuvõimu laiendamine, sovinismoma rahvuse teistest paremaks pidamine. 2.Mida kujutasid endast monopolid?, miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist?Mida tegid ettevõtjad selleks? Püsiv turuseisund kus toodet või teenust pakkus ainult üks müüja. See tõi suurt kasumit kuna puudus konkurents ja müüja võis kehtestada sellist hinda nagu ise tahtis. 3.Millised olid maailmamajanduse iseloomulikud jooned 20.s. alul? Tööstuse arengu kiire tempo(kasvas 2%), tekkis juurde uusi tööstusharusid(elektrotehnika, autotöstus, raudtee), monopolid, teaduse ja tehnika saavutused(konveier), kapitali väljavedu(investeeriti raha maadesse kus teenida kasumit), globaliseerumine(majandus muutus rahvusvahelisemaks) 4.Millised olid ...
AJALOO KONTROLLTÖÖ: I Maailmasõda 1. Millal toimus I maailmasõda ja mis olid selle ajendid? Mis olid I MS põhjus-eeldused? I MS toimus 1915-1918. Selle ajendiks oli kaks asja kokku: a) atendaat Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi vastu (Serbia kodaniku poolt sooritatud) ja Austria-Ungari poolt saadetud noot (poliitiline arupäring) Serbiale. Põhjus-eeldused: 1) Imperialism teravdas suurriikide vastuolusid (nt. SB ja Saksamaa, kolooniate ümberjagamise pärast). Loodeti kiiret lokaalset sõda. Atendaati kasutati ära, kui põhjendust alustada sõda. Loodi kaks blokki: Kolmikliit ja Entente. Diplomaatiline nõrkus. 2) Sõja romantiseeriti rahva hulgas: inimesed olid valmis vabatahtlikult sõtta minema, arvati, et jõuludeks on sõda läbi. Samuti ei osatud hinnata, mis on sõda. 2
1.Millised olid 20. sajandi alguse olulisemad sündmused? -I Maroko kriis (1905-1906), Bosnia kriis(1908), II Maroko kriis(1911), I Balkani sõda(1912-1913), II Balkani sõda(1913) 2.Mida tähendab mõiste „eurotsentristlik maailm"? Euroopa domineeris maailmas poliitiliselt, majanduslikult, teadus-tehniliselt, sõjaliselt. Euroopa riigid omasid väga palju asumaid. Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku, st. Tugevnesid rassistlikud arusaamad. Vähemarenenud maades hakati L-EU eeskujul tühistama aegunud seaduseid. 3.Millised olid kolooniate vallutamise põhjused? -Koloonia vallutused algasid 15.saj lõpul koos uute maadeavastamisega, see aktiveerus 19.saj lõpul kui hakati jagama veel seni puutumatuid territooriume ning sellega liitusid ka need riigid kes olid algul asjast kõrvale jäetud. Tuli imperalism. Majanduslikud põhjused, liigse rahva väljaviimine, vallutajate strateegiline huvi, valitseja auahnus, kolooniate vallutamine oli p...
6.Kes on piltidel? Millega läksid nad ajalukku? Mida nendest veel tead?(6p) V.I.Lenin, tegelik nimi oli Vladiimir Uljanov. Oli Nõukogude riigi rajaja.Töötas enne seda põranda all, välismaal ja oli vangis. Nüüd on tema muumia Moskvas mausoleumis. Gavrilo Princip mõrvas Sarajevos Austria-Ungari troonipärija, sellest sai alguse Esimene maailma- sõda. Kuulus Serbia terroristlikku salaorganisatsiooni. II OSA Faktoloogia 45p 1.Mõtestage lahti mõisted imperialism ja home rule. (2p) Imperialismi iseloomustab: * Tootmise kontsentreerumine ja monopolid * Pangad ja nende uus osa * Finantskapital ja finantsoligarhia * Kapitali väljavedu * Maailma jaotamine kapitalistide liitude vahel * Maailma jaotamine suurriikide vahel * Imperialism kui kapitalismi eriline staadium * Kapitalismi parasitism ja roiskumine * Imperialismi kriitika * Imperialismi ajalooline koht
1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul. Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele * Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata * Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne) * Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron (...
Kasvav kultuuritarbimine 18./19.saj tööline mängis kaarte, vestles, levitas kuulujutte, jõi ja käis kirikus 19./20 saj. tööline luges ajalehte või raamatut, käis kinos või staadionil, kuulas raadiot või heliplaate, külastas näitusi Põhimõisted impeerium monarhistlik suurriik; maailmariik, suur koloniaalriik koloonia asumaad (nt Briti koloonia) asundus (nt eestlaste koloonia Austraalias) alaealiste parandusmaja imperialism suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada BRITI IMPEERIUM Inglismaa kolooniad XX sajandi algul olid: AUSTRAALIA KANADA INDIA EGIPTUS LÕUNA-AAFRIKA Lisaks kontrollisid inglased suurt osa HIINAST, Kaspia ja Musta mere naftapiirkondi, Iraaki, Iraani jne. Inglise-Buuri sõda tuntumaid koloniaalsõdu ajaloos Euroopa XX saj algul INGLISMAA MÕJUKAIM RIIK MAAILMAS XX SAJANDI ALGUL Inglismaa võimsuse aluseks oli KOLONIAALIMPEERIUM
I maailmasõda Esimene maailmasõda toimus 1914. 28.juuli 1918. 11. november kell 11:00 Esimese maailmasõja põhjused: 1) Imperialism suurriikide soov domineerida väikerahvaste (ja väikeriikide) üle. Venemaa domineeris Läänemereäärsete väikerahvaste üle. 1908. aastal liitis Austri Ungari kaksikmonarhia oma valdustega Bosnia ja Hertsegoviina. Türgi huvi Balkani piirkonnas. 2) Suurbritannia ja Saksamaa rivaliteet koloniaalvalduste ja laevastiku osas. Suurbritannial oli kõige rohkem kolooniaid ehk asumaid. Saksamaa soovis oma kolooniate arvu suurendada.
oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide juhtide kohtumisi. Peamised põhjused 5 · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia - Riikide valitsustes ei tahetud märgata sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat. Samuti ei tahetud saavutada kompromisse ega kokkuleppeid, vaid oldi oma nõudmistes kinni. Üldised põhjused · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast · Imperialism · Kolooniate ümberjagamine · Natsionalism- oma rahvuse esiplaanile toomine · Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada oma sõjaplaane Sõja eellugu · Esimesele maailmasõjale pandi alus juba Saksa keisririigi loomisega 1871. Juba siis alustas Saksamaa sõjaks valmistumist. · 1890datel töötati välja Schlieffeni plaan, mis nägi ette Euroopa vallutamist välksõja meetodiga (see plaan aegus sõja alguseks). · Sisuliselt oli Saksamaa sõjaks
imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised.maailma arengut mõjutas rahvustuse areng,levik.tekkisid võimsad rahvusriigid.suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end üle sovinism(marurahvuslus).sovinism õigustas imperialism teked(püüd saavutada maailmas suurim ülevõim).vähem arenenud maad muudeti tooraine baasideks.euroopa suur rigid levitasid euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomadused).20saj algul kogu maailm jagatud euroopz riikide asumaadeks.suur riigid olid väga huvitatud oma asumaadest.imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumide välja kujunemine.20saj tekkisid koloniaalriikide vahelised vastuolud(vabad maad said otsa).1914 elas üle poole inimest koloniaalmaades(56%).suur
palku • Lubati emakeelset õpet rahvuskoolides, suurenes rahvuskeelne ajakirjandus, lubati erinevaid organisatsioone 4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul. • Tekkis kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia • Antant - Venemaa-Prantsusmaa (1893); Prantsusmaa – Suurbritannia (1904), Suurbritannia – Venemaa (1907) • Iga riik soovis oma mõjusfääri suurendada 5. Imperialism ja selle ilmingud. • Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas • Monopolide teke- suurettevõtte kes annavad enamuse ja määravad hinna • Kapitalide väljavedu ületab kaupade väljaveo • Maailm on jaotatud suurriikide vahel mõvusfäärideks • Maailmaturud on jaotatud monopolide vahel 1. 6. I maailmasõja põhjused ja eeldused. Põhjused: • Vastuolud suurriikide vahel:
Ajaloo töö, vihik +1,2pg 1901-13.optimism ja progress, inimeste elu paranes.1914-23. 28.06 tapeti F.F(1914);esimesed lennukid(I ms, mis toimus juba õhus, vees ja maal);tulid allveelaevad;1915 kasut sakslased gaasi;sõda lõppes1918; venemaal toimus kaks pööret:oktoobri ja veebruari revolutsioon;sõda tõi kaasa rahvuslikkuse tekke ja riigipiiride ümberpaiknemise.1919-29. 1929 algas suur depressioon;inimesed said rahulikult elada;kuldsed kaheksakümnendad.1929-33. Börsikrahh+kriis;tekkisid diktatuurid;NSVL oli ainuke, keda ei puudutanud majanduskriis(seal oli plaanimajandus);Saksamaa hakkas suhtlema NSVL-iga.1933-39. Diktaatorid haarasid võimu;kõik liikus sõja poole;K.Päts sai presidendiks1938;riigipööre eestis 1934.1939-45.1.sept tungis S kallale poolale ja algas II ms(põhjuseks tõi raadiojaamad);juute tappis H siis kui tal sõjas halvasti läks;holokaust;2sept 1945 lõppes sõda;8-9mai 1945 S kapituleerus.1945-55 pandi paika rahuting.(kus otsus...
Inimeste eluolu XX saj alguses Senine seisuslik agraarühiskond lagunes. Toimus väga kiire linnastumine, mis tõi omakorda kaasa slummistumise, teravad keskonna-ja hügienniprobleemid. Inimesed eemaldusid oma kodukohast, tekkis massikultuur. See kõik aitas kaasa tööstuse kiirele arenemisele- arstiabi ja haridus muutusid madalamale klassile kättesaadavamaks, tehnika arenes kiiresti, töölisklassi ehk palgatööliste arv kasvad hüppeliselt koos tehaste loomisega. Tööliste elu oli raske, 10-12 h tööpäevad, 6-7 päeva nädalas. Majandusliku kitsikuse ja rahvusliku tagakiusamise eest üritati põgeneda Põhja-Ameerikasse. USA rahvaarv kasvas mõnel aastal rohkem kui mln võrra. Ei olnud veel demokraatlik ajastu, tekkisid erinevad poliitilsed rühmitused, võideldi peamiselt naiste valimisõiguse eest. Tekkinud ametiühingud võitlesid lühemate tööpäevade jms eest. Sotsialistid tahtid sotsialistlikku ühiskonnakorraldust kehtestada läbi reformide, kommunistid l...
, Brierley, J.E.C. Major Legal Systems in the World Today. London 1985, pp 547-576. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 4. Gibsoni, J. L. Truth, Reconciliation, and the Creation of a Human Rights Culture in South Africa. Law and Society Review. Vol 38, No 1, 2004. 5. Huntington, S.P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Tartu 1999, lk 44-46; 49-54;76-104; 120-134; 225-230; 267-278. 6. Ilumoka, A.O. Legal Imperialism and Chauvinism: Lesson from Africa. Imperialism and Chauvinism in the Law. Lausanne 2004, pp 39-53. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES). 7. Kulcsar, K. Modernization and Law. Budapest 1987. 8. The American Journal of Comparative Law, Vol 36, 4, 1988 (Sfeir, G.N. artikkel). 9. What is Law. N.Y. 1989, pp 28-38. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES). Lektor S. Kaugia 27.02.2014
Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+asumaad) Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva...
4. Kas buurid olid põlisrahvas või kolonistid? Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. lennundus · 1900 Zeppelini õhulaev Saksamaal (tsepeliin) · 1903 Wrightid lennuk c. sidetehnika · 1895 Marconi esimene raadiosaade
Rooma“. Selle survel nimetati Mussolin peaministriks. Ta kehtestas mõne aastaga piiramatu diktaatori võimu. Parlament kaotas mõju, kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. See polnud rassistlik ja verine. Riigis loodi korporatiivne süsteem, mis põhines kollektiivsete töösuhete seadusel. Ebaseaduslikuks kuulutati ametiühingud. Tööpuuduse vähendamiseks korraldati suuri riiklikke töid. SÕDA VAHEMERE PIIRKONNAS – Fašistlik imperialism taotles ülemvõimu Vahemere piirkonnas ja koloniaalvalduste laiendamist Aafrikas. Eriti sõjakaks muutus itaalia 1930.aastail pärast seda, kui toimus itaalia lähenemine natsi- saksamaale. 1935 aastal tungis itaalia kallale etioopial. Saksamaa ja Itaalia koostöö tihenes 1930aastate teisel poolel. SAKSAMAA WEIMARI VABARIIK , KUJUNEMINE, LIKVIDEERUMINE – Novembrirevolutsiooniga kukutati Saksamaal keisririik ning kehtestati vabariik. Uue vabariigi põhiseaduse töötas 1919
20.sajandi sõdade võlu ja valu 20. sajandi alguse kõige iseloomulikumaks nähtuseks on peetud imperialismi. Sõna imperialism on pärit ladinakeelsest sõnast imperium, mis esialgu tähendas võimu, seejärel suurriiki. See on aga otseselt seotud selle aja suurriikide vallutuspoliitikaga, mille käigus muudeti nõrgemad maad enda valdusteks. Kuna majandus oli muutunud rahvusvaheliseks, polnud riiki, kes tahtlikult oleks soovinud maailmasõda valla päästa. Kuid oli üsna mitmeid asjaolusid, mis sellele siiski kaasa aitasid. Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28
4. Kas buurid olid põlisrahvas või kolonistid? Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. lennundus · 1900 Zeppelini õhulaev Saksamaal (tsepeliin) · 1903 Wrightid lennuk c. sidetehnika · 1895 Marconi esimene raadiosaade
KT KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1.Imperialism- ühe riigi enesekeskne poliitika oma võimu ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Suurim kolooniariik- Inglismaa 2. olulised leiutised 19.saj-20.saj algul- kiire autode valmistamine, esimene lend tehti õhulaevaga, esimene raadiosaade jõudis eetrisse, mürkgaaside kasutamine esimest korda Belgias, tankide kasutamine Somme`i lahingus 3. Millised riigid kuulusid järgmistesse sõjalistesse liitudesse: Antant , Kolmikliit .- antant- prantsusmaa, venemaa, inglismaa, serbia kolmikliit- saksamaa, austria-ungari, itaalia 4. Kes Kolmikliidust sõdis tegelikult Antandi poolel? Millised olid sõjas Keskriigid ? - Kolmikliidust sõdis Antandi poolel: Saksamaa, Itaalia ja Austria- Ungari liit, Itaalia Keskriigid- Saksamaa, austria,-ungari, türgi ja bulgaaria 5. Milline riik liitus Antandiga 1917.a.? - USA 6. Nimeta I maailmasõja põhjused- 1.kolooniate ümberjagamine, 2. vastuolud maailma suurvõim...
Inimesed jäid küll maal tööta. 6) Kuidas mõjutas majanduse ja tehnika areng elu linnades? Enamik inimesi kogunesidki linnadesse elama, kus elu aja jooksul ainult paremaks läks. Linna kogunesid kultuurikeskused, teatrid ja raamatukogud. Teid valgustati ja inimesed said sõita näiteks trammiga. Korteritesse tuli elekter ja veevärk, olemas olid vannitoad ja wc-d. 7) Kes kuulusid töölisaristokraatia hulka? Oskustöölised. 8) Mida tähendab imperialism? Tööstuse saavutustele tuginev ühiskonda. 28. Poliitilised õpetused. Konservatiivne partei tegutsenud Inglismaal 1830.aastatest kuni tänapäevani Sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust Konservatism poliitiline õpetus, mis tugineb traditsioonilistele põhimõtetele. Liberalism poliitiline õpetus, mis lähtub inimeste vabadusest ning õigustest, mida kaitseb riik. Natsionalism rahvuslus.
Kas I maailmasõda oleks olnud ärahoitav? 20. sajandi alguseks olid maailma suurriigid jõudnud imperialismi staadiumisse. See tähendas, et võimsamad Euroopa riigid ja Ameerika Ühendriigid omasid suurt mõjuvõimu. Kuna imperialism on juba oma olemuselt tugevama ja nõrgema vahekord, oli põhjuseid konfliktideks palju: kolooniat püüd vabaneda suurriikide võimust, finantsliidrite ja tööliste vahelised tülid, impeeriumide omavahelised võimuküsimused. Seega, kas oleks üldse saanud midagi teha, et suur sõda oleks jäänud olemata? 20. sajandi alguse imperialismiajastul oli kõigi suurriikide huvides majanduslik kasu ja positsiooni tugevdamine või säilitamine. Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid võimsaimad riigid maailmas, omades palju heade asukohtadega kolooniaid. Suurbritannia kolooniate territoorium oli koguni 109 korda suurem kui riigi enda pindala. Samuti oldi jõutud väljakujunenud kapitalismi staadiumis...
I maailmasõda Sõdurid Sõda käis enamasti kaevikute vahelt ja sõdurite suurim probleem nendes olles oli niiskus ja räpasus. See tekitas sõduritele "Trench footi", mille korral tõmbusid veresooned külma ning niiskuse tõttu kokku ja jalad hakkasid paistetama. Kui jäetakse ravimata, siis nahk hakkab kooruma, ära tulema ja närvirakud hävivad. Selle tõttu amputeeriti paljude sõdurite jalad. Rindel leidus ka toidu ja hügieenipuudust. Sõja lõpu poole läksid sõdurite vahetused aina pikemaks, tihtipeale pidid mehed rindel olema väljapuhkamata mitmeid kuid. Väsimus ja koduigatsus oli paljude meeste suureks mureks. Kolmandaks suureks probleemiks oli "shellshock", mis on iseenesest stressihäire. See tekkis valjude, pidevate mürsuplahvatuste tagajärel. Shell shockis sõdurid muutusid teo- ja kontaktivõimetuks. Selle sümptomiteks olid arglus ja emotsiooniline nõrkus, mida tavaliselt karistati, kas mahalaskmis...
korraldada. Uute piiride kindlaksmääramsiel lähtuti 3 põhimõttest: legitiimsuse-, tasakaalu- ja julgeolekupõhimõttest. 9. KAPITALISMI ARENG (õpiku II osast lk 6-13) Mis on tööstuslik pööre, kus ja millal sai see alguse, olulisemad leiutised (masinad, side- pidamis- ja transpordivahendid, elekter), tööstusliku pöörde tagajärjed, uus linnaühiskond, mõisted kodanlus ja proletariaat, mis on ja miks tekkis imperialism. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal 1750. aastal. Leiutati aurumasin, aurik, vedur, elektripirn, telegraaf, telefon, raadio, grammafon, võeti kasutusele elekter. Tööstusliku pöörde tagajärjel jäid tööta paljud käsitöölised, tööpuudus; masinad kiirendasid ühiskonna arengut ning alandasid kaupade hindu, elujärje paranemine tõi kaasa rahvaarvu suurenemise. Uues
Tööstuslik pööre. Industriaalühiskond. Poliitilised õpetused 1. Võrdle käsitöölise töökoda, manufaktuuri ja vabrikut. Käsitöölise Manufaktuur vabrik töökoda 1)tööjaotuse olemasolu Ei Jah Jah 2)töö iseloom(masinaga või käsitsi) Käsitsi Käsitsi masinaga 3)palgatööjõu kasutamine Ei Jah jah 2. Mida on kapitalistile vaja vabriku rajamiseks? Kapitalistile on vaja vabriku rajamiseks raha, nutikust, ideed, hoonet, toorainet, turgu, maad, töölisi, masinaid ning turgu. 3. Nimeta tööstusliku pöörde kaks külge. Selgita nende tähendust. 1)tehniline masinate leiutamine ja kasutuselevõtt 2)ühiskondlik uute sotsiaalsete kihtide teke palgatöölised ehk proletariaadid ja kodanlus ehk kapitalistid 4. ...
1)Sõjaplaanid: 1. Saksamaa Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu 2. Venemaa Sõjategevus kahel rindel 3. Prantsusmaa Prantsuse Saksa piirile ehitati kindlustused 4. Inglismaa Lootis liitlaste peale ja kindlustas neid rahaga 2) I Maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. - Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. - Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade...
Esimene maailmasõda I Ms oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918 Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antant - 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Keskriigid - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant ja Keskriigid Sõja põhjused Võimuvõitlus kolooniate pärast Wilhelm II plaan Tehnika areng Imperialism Franz Ferdinandi surm 28. juunil 1914 tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand Serbia terroristide poolt Troonipärija ja tema abikaasa surid See sündmus vallandas I Ms Sõdade väljakuulutamine Saksamaa kuulutas Venemaale 1. augustil ja Prantsusmaale 3. augustil sõja. Itaalia kuulutas ennast erapooletuks sõjategevuses 2. augustil. Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale.
Liidus 1917-1991 valitsenud režiimi põhjal. • Nõukogude Liidu kommunismi režiimi vältel hukkus kümneid miljoneid inimesi (peamiselt enne II maailmasõja lõppu 1945) • Selleaegsed inimsusevastased kuriteod on kommunismi mainet oluliselt mõjutanud. Leninism • Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia. • Kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude Venemaal (1917- 1918 ja Vene NSFVs 1918-1922. Leninism • Imperialism on tema järgi kapitalismi kõrgeim arengujärk ja seda saab kukutada vaid revolutsiooniga. • Lootis, et revolutsioon ühes riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides. • Maailmarevolutsiooni siiski ei toimunud. Leninism Leninismi mõistet kasutatakse ka Lenini kultuse kohta – tema nime kandsid mitmed linnad, kolhoosid, asutused jne, – suuremates linnades asus Lenini monument, asutustes tema portree või büst, – ta oli rahatähtedel, markidel,
1845-1849 Mehhiko-Ameerika sõda. *1861-1865 Kodusõda. 1865-1913: Majandus kasv ja ekspordi buum: Laienemine Alaska, Hawai, Panama kanal. 1913-1933: Esimene globalisatsiooni ajastu. Isolatsioon (RLst keeldumine); Suur depressioon, millele järgnes oma majanduse kaitsmine; konflikt- I MS, sõjalised tegevused Mehhikos ja Venemaal sealsetel revolutsioonidel. 1933-1945: Laienemine: maailm muutub, ÜRO, WTO; IMF; Nato, USA maailma suurvõim; Konflikt- II MS, Külma sõja algus. USA IMPERIALISM: Imperialism- ühe riigi enesekeskne poliitika oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Majanduses: USD globaalne reservvaluuta, Wall Street. Kultuuris- Macdonalds, Facebook, inglise keel, Hollywood. Poliitiliselt- süsteemi põhised organisatsioonid NATO, IMF, UN, vabakaubanduslepped. Nt USA Panama- USA aitas Panamal iseseisvuse taastada ja vastutasuks sai ehitada Panama kanali. 1999 anti
Carporaso, Levin Kalkuleerimine, materialism ja struktuur Balaam ja Veseth Pinged kahe poole vahel Dünaamika Kollase ja sinise metafoor poliitika ja majandus on vägagi kattuvad, kui jagada p ja m kaheks värviks oleks kogutulem roheline Frieden, Lake Siseriikliku ja rahvusvahelise suhe Riigi ja erasektori suhe Gilpin Metodoloogi Teooria (võiks seletada kõike) majanduse imperialism Erinevad küsimused o Majanduse defineerimine o Tegutsejad o Maailmamajanduse dünaamika o Klassikaline majandusteadus (turg) vs poliitökonoomia (riik) Qatley Erinevad aspektid: majandusteooria, poliitika ja nende mõjutused Neli valdkonda: kaubandus, rahandus, korporatsioonid, areng Kaks probleemvaldkonda: heaolu ja ümberjaotamine Kolm teooriat/ideoloogiat Liberalism : indiviid, vabakaubandus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
