· Rahvusluse kasv aitas kaasa: I maailmasõja puhkemisele. impeeriumite lagunemisele I maailmasõja käigus. sovinismi kasvule (ehk suurrahvaste natsionalismile, mille käigus suruti maha väikerahvaid) genotsiidile ehk mingi rahvuse või religioosse rühma tahtlikule ja füüsilisele hävitamisele (N: armeenlaste genotsiid Türgis). Peep Reimer 2 2. Imperialism ja maailma rahvad / rahvusvahelised suhted (õpik lk.14-21): 2.1. Koloniaalvallutused ja imperialism: (Vt. lisaks ka õpik lk.14-21) · Euroopa riikide koloniaalvallutused algasid 15.sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega. · Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. · Koloniaalvallutus aktiviseerus 19.sajandil, kui hakati jagama /vallutama viimaseid
ülemvõimu pärast Saksamaa ja Prantsusmaa · Pingekolle Balkani poolsaarel 1912-1913 toimus 2 Balkani sõda: 1) Esimeses sõjas kaotas Türgi oma Euroopa valdused Balkani riikidele (Serbia, Bulgaaria, Montenegro) 2) Teises sõjas sõdisid Balkani riigid omavahel: Bulgaaria + Türgi ülejäänud Balkani sõdades tugevnes Serbia riik (teda toetas Venemaa). II Sõja põhjus 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Imperialism see on suurriikide püüded saavutada maailmas suuremat võimu. Imperialismi ilminguiks olid nii koloniaalimpeeriumide teke kui lihtsalt majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Esimese maailmasõja põhjuseks olid maailma imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Vastuolusid põhjustas terav võitlus · tooraineallikate · turgude · asumaade · mõjupiirkondade pärast. 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud põhiliselt Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks.
Serbia seljataga seisis aga Venemaa. Itaalia püüdis end kaitsta Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Antant – Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa võimu. Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa suurt võimu, kuid põhiline vaenlane oli Venemaale Türgi. Venemaa soovis ka kehtestada ülemvõimu Balkanil. Lisaks ka Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopas. 5. Imperialism ja selle ilmingud Inglismaa – kõige võimsam koloniaalriik, sõlmis Prantsusmaaga lepingu mõjusfääride jaotamiseks (Egiptus) Prantsusmaa – sõlmis Inglismaaga lepingu, millega sai Maroko enda mõjusfääri Saksamaa – saksastamispoliitika Venemaa – vene-jaapani sõda 6. I maailmasõja põhjused ja eeldused Ajend – Sarajevo atendaat – 28. juuni 1914 tapeti Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand Eeldused:
Serbia seljataga seisis aga Venemaa. Itaalia püüdis end kaitsta Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Antant – Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa võimu. Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa suurt võimu, kuid põhiline vaenlane oli Venemaale Türgi. Venemaa soovis ka kehtestada ülemvõimu Balkanil. Lisaks ka Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopas. 5. Imperialism ja selle ilmingud Inglismaa – kõige võimsam koloniaalriik, sõlmis Prantsusmaaga lepingu mõjusfääride jaotamiseks (Egiptus) Prantsusmaa – sõlmis Inglismaaga lepingu, millega sai Maroko enda mõjusfääri Saksamaa – saksastamispoliitika Venemaa – vene-jaapani sõda 6. I maailmasõja põhjused ja eeldused Ajend – Sarajevo atendaat – 28. juuni 1914 tapeti Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand Eeldused:
o France and Russia o Britain and France and Belgium o Japan and Britain Austria-Hungary declared war on Serbia, Russia got involved to defend Serbia. Germany seeing Russia mobilizing, declared war on Russia. France was then drawn in against Germany and Austria- Hungary. Germany attacked France through Belgium pulling Britain into war. Then Japan entered the war. Later, Italy and the United States would enter on the side of the allies. Imperialism: empires got bigger and with that the competition between the empires grew. Everyone wanted more areas for themselves. Militarism: at the start of 20th century, an arms race had started. Nations had more technology and manpower than ever before and started making armies and new weapons. Nationalism: Much of the origin of the war was based on the desire of the Slavic peoples in Bosnia and Herzegovina to no longer be part of Austria-Hungary but
Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised 19 saj lõpul algas imperialismiajastu: imperialism on suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu. Imperialismi tekkimise põhjused: # Olid tekkinud rahvusriigis (saksa, itaalia), levisid rahvusluse ideed kõigi rahvuste võrdsusest. # Levis shovinism e marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks.
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Maoistid ei tunnistanud suure hüppe vigasust, vaid rääkisid "üksikutest vigadest". Süüdlased tõmbusid mõneks ajaks kõrvale ja nende asemel tulid riigi etteotsa HKP peasekretär Deng Xioaping [deng tsiaoping] ja Hiina RV esimeheks sai Liu Shaoqi. Samal ajal valmistati ette uut arveteõiendamist. Üha enam tugines Mao armeele. Samal ajal sündis Hiinas oma nn. Kolme maailma teooria : I maailm: valge imperialism USA punane imperialism NSV Liit II maailm: arenenud kapitalistlikud riigid III maailm: arengumaad teooria: arengumaad pidid hakkama maailma poliitikas üha suuremat rolli mängima ja Hiina juhib neid. Hiina sekkus üha rohkem arengumaade sisepoliitikasse. Pahempoolsetele soovitati relvastatud rahvavõitlust, relvadega ka toetati. Page 9 of 1 Kultuurirevolutsioon
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
Kipling was one of the most popular writers in English, in both prose and verse, in the late 19th and early 20th centuries. In 1907, he was awarded the Nobel Prize in Literature, making him the first English language writer to receive the prize. Among other honours, he was sounded out for the British Poet Laureateship and on several occasions for a knighthood, all of which he declined. Later in life Kipling came to be recognized as a "prophet of British imperialism." Many saw prejudice and militarism in his works, and the resulting controversy about him continued for much of the 20th century. Kipling kept writing until the early 1930s, but at a slower pace and with much less success than before. He died of perforated duodenal ulcer on 18 January 1936, two days before George V, at the age of 70. His death had in fact previously been incorrectly announced in a magazine, to which he wrote, "I've just read that I am dead. Don't forget to delete me from your
Nii sai alguse tema poliitiline tegevus. Lenin arreteeriti 1895.aastal detsembris ja pärast aastast vangistust saadeti asumisele Siberisse Susenskoje külla. Oma vangistuses kogutud materjali põhjal kirjutas seal esimese raamatu ,,Kapitaismi areng Venemaal", mis ilmus 1899.aasta aprillis. Siberis võttis Lenin naise, Nadezda Krupskaja, 1898.aastal. 2.1 Leninism Leninism on ideoloogia, mida kasutati Lenini valitsemise ajal Nõukogude Vene- maal ja Vene SFNV-s. Lenini sõnul on imperialism kapitalismi kõrgeim arengujärk. Kapitalismi saab 3 kukutada ainult revolutsiooniga ning et kõik katsed kapitalismi reformida, nii et see viiks sotsialismini, on määratud läbikukkumisele. Lenin ei arvestanud Karl Marxi (Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär) väidet, et revolutsioon peab toimuma kõigis riikides ühel ajal, vaid lootis, et revolutsioon ühes riigis kutsub selle esile ka kõigis teistes riikides
Maailm 20 saj algul 1. Vastuolud: Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA ...
poolda liiga kergekäelisi riigikorralduse muutusi Monopol seisund majanduses, kus ainult üks müüja pakub mingit teenust või toodet Kapitali väljavedu vara, millest saab tulu, ära viimine riigist Protektsionistlik kaubanduspoliitika majanduse vorm, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest neile limiitide kehtestamise, kõrge tollimaksu kehtestamise ja piiravate kvootidega Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada Isevalitsus piiramatu ainuvalitsus, valitsemisvorm, kus kogu võim on ühe inimese käes Venestamine vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Reparatsioonide summat ei määratud. Eurotsentrism - euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi. Kõik muud ühiskonnad kuulutati mahajäänuteks. Vankumatu usk progressi progressiidee. Sellega kaasnes missioonitunne valge rass või suurrahvas on kutsutud maailma juhtima ja euroopastama Imperialism - imperialism on suurriikide püüe saavutada poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu kogu maailmas. Sotsialism - Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Konservatism - Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi.
Kordamisküsimused: 1. Mille poolest läksid ajalukku vennad Wrightid? 2.Milles väljendusid rassism ja antisemitism 20. sajandi alguses? Dreyfusi afäär? 3. Sufrazettide liikumine. 4. Millistest Euroopa maadest rännati 20. sajandi algul enim välja Põhja_Ameerikasse? 5. Võrdle sotsiaaldemokraatiat ja kommunismi. Sarnasused ja erinevused? 6. Mida kujutas endast Suurbritannia protektsionistlik väliskabanduspoliitika? 7. Mida tähendab mõiste "imperialism"?. 8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks? 9. Nimeta 3 briti ja 3 Prantsuse koloniaalvaldust 20. sajandi algul? 10. Inglise-Buuri sõda? 11. Mida tähendab mõiste "dominioon"? 12.Sarajevo mõrv? 13.Schlieffeni plaan? 14.Sõjategevus Läänerindel 1914. aasta sügisel. Marne`i lahing? 15.Sõjategevus Idarindel 1914-1915? 16.Mida tähendab mõiste "positsioonisõda"? 17. Verduni ja Somme`i lahingud 1916. aastal? 18. Jüüti merelahing? 19. Brussilovi pealetung? 2...
Maailm 20 saj. Algul Iseloomulikud jooned: 1. Valitses eurotsentrism st. maailma juhtivaks piirkonnaks peeti euroopat. Need riigid omasid otsustavat osa. 2. XIX/XX saj, algul algas üleminek imperialism ajastule (suurriikide püüd saavutada valitsev seisund kogu maailmas, selle aja 56-st riigis oli 8 suurriiki: SB, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa. Koloniaalriik=metropol=emamaa, millel on asumaad (koloonia) Dominioonid asumaa, kus on kohalik omavalitsus
Putini Venemaa karakteristikud: Venemaa ajaloolised väärtused, tugev keskvõim, sõltuvus salateenistusest, püüdlus supervõimu staatuse poole (NL pärand). Putini Venemaa on sõltuv väärtustest ja hoiakutest ning omab teistmoodi ideoloogiat (Tsaari Venemaa: imperialism- suur võim, lainemine ja patriootlus/ NSVL: imperialism- suur võim, laienemine ja patriootlus/ Jeltsini Venemaa: puuduvad imperialism, laienemine ja patriootlus). Putin püüdleb imperialismi ja pragmatismi poole. Putin tahab teha Venemaa, kus on nii tsaari, NSVLi ja Jeltsin Venemaa koos. Riigi sümbolid väiksemate variatsioonidega sarnased. Lihtne natsion. laienemise konseptsioon (unikaalsus). Probleemid riigivalitsemisega: bürokraatia, korruptsioon, halb sotsiaalsüsteem. Putini Venemaa on Putini-eelse perioodi edendaja. Venemaa: maailma suurim territoorium (11,5% või 1/9 maast) kaks korda suurem kui USA. 9 ajavööndit.
Ajalugu Kordamine 1. Seleta mõisted: Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Proletriaat palgatöölised Urbaniseerumine linnastumine Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata. Natsionalism Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti natsionalismi all etnilist patriotismi. 2. Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks? Inglise revolutsioon Tarastamine talupojad pidid minema linna vabrikutesse tööle Algkapitali olemasolu ...
1) Põhjused, eellugu, taust Põhjused: · teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel: Saksamaa Prantsusmaa / Inglismaa · kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas · Balkani poolsaarel põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa konkurents mõjupiirkondade pärast · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi alade pärast · kolooniate ümberjagamine · natsionalism · suurriikide liidusuhete mehhanism · militarism, võidurelvastumine ja soov rakendada sõjaplaane · imperialism ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks · riikide teatud inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · psühholoogiline hirm kaotada oma liitlastele · kultuurierinevus ja fatalism (usk saatusesse) · valmisolek riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel · ülitundlikkus suurriikide pidevate kriiside ja pingete tõttu Eelugu, taust · alahinnati ohtu riigimehed ei uskunud, et sõda kujuneb nii suureks ja laastavaks. Pigem
Veebruar 1918. Suur osa rahvast Euroopas elas endast sõltumatul alal (kolooniates). Saksamaal polnud suurt rahvaarvu, sest polnud kolooniaid. Etioopia Aafrika sarv (kristlik kultuur on seal). Imperialismiajastu tõi kaasa majanduse globaliseerumise (kaubandus tõi sisse suuri kulusid, pangad hakkasid laenu andma, kodumaine tööstus arenes). Majandus riikide vahel selleks ajaks oli nii läbipõimunud, et soda polnud siis võimalik, kuna kõik kaotaksid majanduslikult väga palju. Imperialism riiklik poliitika, mille eesmärgiks on saada uusi territooriume, kolooniaid, saavutada kontroll teiste riikide üle majanduslikult või poliitiliselt. Ühiskondlikud liikumised: väljendasid ühiskonna hoiakut, inimeste mõtteviisi. Eelkõige arvati, et demokraatia ja liberaalne maailmavaade on esimesel kohal, muudkui arenevad, ei kujuta endast ohtu. Oluline oli töölisliikumine, ükski valitsus ei saanud seda ignoreerida. Tekkis töölisaristokraatia (oskustöölised kelle elatustase
Esimene maailmasõda (1914-1918) 1. Mõiste sõdivate riikide koosseisud -def. Maailmasõda-laiahaardeline sõda kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailmariikidest. -sõdivate riikide koosseisud: 1) keskriikide blokk: Saksamaa, A-U, Türgi, Bulgaaria 2)Antant: SuurBritannia, Prantsusmaa, Venemaa, USA(1917), Itaalia, Jaapan, Belgia 2. sõja põhjused LK 36 1)Suurbritannia, ja S võitlus liidrirolli pärast maailmas 2)Venemaa, A-U konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkanil, 3)Kolooniate ümberjagamine S. 4) S. ja Pr vastasseis (prantsusmaa soovis saada revansi 1870/71 Prantsuse Preisi sõjas saadud kaotuse eest) 5)Natsionalismi levik 6)Suurriikide liinusuhete???? süsteem 7)Militarism, võidurelvastumine, Soov rakendada oma sõjaplaane 8)Imperialism- suurriigid püüavad domineerida, püütakse naabrite arvelt võimalikult palju oma territooriume suurendama 3. Sõjaajend ja sõjakuulutused LK36-38 -1914 tapetaks A-U troonipärija Franz Ferdinand-tapja serbi...
endale. See oli maavaraderohke koht. Muud põhjused Ajaloolased on kujutanud Esimese maailmasõja puhkemisele eelnenud aastaid pingete kogunemise ja eskaleerunud kriiside ajana. Nende kinnitusel ei alanud sõda 1914. aastal äkiliselt, vaid siis lihtsalt kulmineerusaastate või isegi aastakümnete pinge. Esimene maailmasõda ei olnud arvatavasti vältimatu. 19. sajandi lõpul oli maailm imperialismiajastus. Imperialism on suurriikide püüded saavutada maailmas suuremat võimu. Imperialismi ilminguiks olid nii koloniaalimpeeriumide teke kui lihtsalt majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlikud riigid püüdsid teine- teisele näidata oma võimu, kohta ja tähtsust maailmas. Esimese maailmasõja puhkemist ei üritanud suurriigid takistada. Nemad tahtsid sõda, et saavutada oma eesmärke ning näidata teistele riikidele oma võimu. Polnud sõjavastasust.
kogusse). J.Liivi lüürika paremik on kirjutatud aastail 1894-1910, millest esimene kogu luuletused ilmus 1909 9 ja 1910. Posthuumsetes trükkides on seda luuletusekogu käsikirjade põhjal tunduvalt täiendatud . Nõukogude korra ajal ilmunud (Teostes) leidub veelgi hulk esmakordselt trükitud luuletusi. J.Liiv on eesti suurim lüürik , kelle poolehoid kuulub vaesele tööinimesele ja kelle hukkamõistu osaliseks saab kullaorjus , silmakirjatsemine, julmus , rahvusvaheline imperialism. Liiv on kirjutanud hulga kõrgeväärtuslikke , sügavalt patriootilisi luuletusi. Rikkalik on J.Liivi realistlik looduselüürika , kus kirjanik erga sisseelamisega maalib Eesti looduse iseloomulikke vaatepilte. J.Liivi lüürika paremikule on omane rahvalik, piltlik ning musikaalne sõnastus. Siin ka üks Juhan Liivi luuletus Noor-Eestile. Nad hirmsad on, mu laulud, Mind ärge austage — ja hirmus mu süda sees, ei iial iganes
I Maailmasõda 28. juuni, 1914 tapeti Franz Ferdinand, oli sõja ajendiks 28. juuli, 1914 Kuulutati sõda I Maailmasõja põhjused Imperialism + pinged Võimuvõitlus, sõjatehnika areng Diplomaatia puudumine, et sõda ära hoida ning riikidevahelist suhtlemist hõlbustada Kas esimene maailma sõda oli paratamatu? Esimese maailmasõja puhkemise põhjuste ning ajendite kohta on rohkesti arvamusi ning kahtlemata ei saa üht pidada paremaks kui teist või öelda, et mõni on õige, mõni aga vale. Erinevatelt seisukohtadelt vaadates võivad sõja puhkemise asjaolud paista paljuski erinevad ning kes teab kas või kuidas oleks olnud võimalik seda ära hoida. Mina isiklikult olen arvamuselt, et tolle ajastu poliitiliste võimude ning algeliste või üldse puuduvate diplomaatiliste organisatsioonidega oleks olnud sõda ära hoida äärmiselt raske, kui isegi mitte võimatu. 20. sajandi alguses oli maailmas valitsemas imperialistlik poliitika ning riikidevahelised su...
Sotsiaaldarvinism ning mitmed sellele tuginevad filosoofilised suunad kuulutasid kristluse iganenud, valeks ja kahjulikuks. Looduses, mis tugines looduslikule valikule, pidi ellu jääma tugevaim. Sõja ülistamine muutus järjest populaarsemaks. Tuntud Saksa mõtleja Friedrich Nietzsche imetles avameelselt julma, kaunist ja rõõmsameelset jõudu. Sõjas nähti väljapääsu igavast argipäevast, mille purustav ja puhastav toime lõpetaks kõik sõjad. 5. Imperialism. Koloniaalimpeeriumid. Vene imperialismi omapära 1914. aastaks elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Tihti oli emamaal elavate inimeste arv tühine võrreldes kolooniates elavate inimeste arvuga. Paraku hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad 20.sajandi alguseks otsa saama. Mis tekitas loomulikult vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada
Maailma 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda Sovinism marurahvuslus ehk oma rahvuse teistest paremaks pidamine Imperialism suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; majandusliku mõjuvõimu laiendamine maailmas Euroopa tsivilisatioon isikuvabadus, demokraatia, eraomand Norra eraldus Rootsist 1905. a USA, Jaapan, Belgia, Portugal Saksamaa ja Venemaa kasutas rahvastamispoliitikat, et võidelda rahvuste enesemääramise vastu Inglismaa kasutas selleks relvajõudusid (Iirimaa vastu) Austria- Ungari andis piiratud autonoomia Inglise-Buuri sõda 1899-1902 buurid olid hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõunda Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Buurid läksid üle partisanisõjale; inglased rajasid koonduslaagrid ja sinna paigutati enamik buuri tsiviilelanikest. Kasutusele võeti raskekuulipilduja 1902 a rahuleping buuride vabariik arvati B...
Rahvusvahelistele suhetele iseloomulikud jooned Euroopas imperialism - suurriikide taotlus laiendada oma territooriumi või mõjusfääri Hiina oli jaotatud erinevate Euroopa riikide vahel mõjusfäärideks Kuninganna Victoria valitseb 64 aastat - Victoria ajastu Rahvuslusele toetuv imperialism meie rahvusele peab siin maailmas kuuluma kindel positsioon rahvuslusele vaimseks toiduks on teadmine, et oma riik on võimas Püüd laiendada enda mõjuvälja maailmas Õigustust leiti Euroopa tsivilisatsiooni ülimuslikkuses vallutus = progress vallutust võeti kui hädaliste aitamist, põhimõte oli et väiksed riigid ise ei ole võimelised suureks saama ja siis nö `aidati' neid Kolooniad ka väikeriikidel
paljude eurooplaste teadvuses sügavalt juurdunud ammu enne natside võimuletulekut. Juba 17. sajandil olid paljude elukutsete esindajad, eriti intellektuaalid, arutlenud inimkonna rassideks jagunemise üle. Aastal 1854 kirjutas Prantsuse diplomaat Arthur de Gobineau mõjuka raamatu rasside ebavõrdusest. Ta väitis, et nn aaria rass oli kõigist teistest kõrgem ja parem, seda varitsevat aga oht seguneda mitte-aarialastega, keda peeti madalamaks. Ajal, mil natsionalism ja imperialism Euroopa riikide sise- ja välispoliitikas üha suuremat rolli mängisid, võeti sellised ideed avasüli vastu. Esimene maailmasõda tõestas maailmale, kui suur oli industrialiseeritud riikide potensiaal efektiivselt ja massiliselt inimesi tappa. Natsipartei asutajaliikemte hulgas oli palju sõjaveterane, kes seda katastroofi omal nahal kogenud olid. Saksamaa lüüasaamine, milles süüdistati kohalikke juute (keda ei olnud palju), tekitas kättemaksuiha. Natside sõnul oli
suutnud korraldada näiteks suurriikide kohtumisi vms. x)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia sõjatehnika arenes nii kiiresti, et riikide valitsused lausa ei märganud seda. Riigid isegi ei teadnud enda valmistehtud sõjaplaane. 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 2) Kolooniate ümberjagamine 3) Saksamaa ja Prantsusmaa vastasseis 4) Natsionalismi levik (rahvuslus) 5) Imperialism 6) Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane 7) Suurriikide liidusuhete süsteem MAAILMASÕJA AJEND: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. Serbia koolitusega terrorist hukkas ta. Sellepeale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja, selle peale kuulutas Venemaa mobilisatsiooni, et Serbiale appi minna. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, Prantsusmaale ja tungis kallale Belgiale, rikkudes Belgia neutraliteeti. See ärritas
Kingissepaks; seda nime kannab ta tänini. Ka Kuressaare linn kandis aastatel 19521988 Kingissepa nime. Võnnu lahing Välispoliitilised tegurid novembris 1918 kujunesid eestlastele soodsaks selles mõttes, et nende kaasabil kõrvaldati viimne suur takistus eestlaste iseseisvuse teel. Saksa okupatsioonivõim Baltikumis Saksa sõjalise võimu langemisega tekkis aga ajutiselt olukord, kus eestlaste teine ajalooline vaenlane. Vene imperialism kommunistliku Venemaa näol võis loota jälle kiskuda meid tagasi oma rüppe sõjalise vallutamise teel Võitluses N-Venega oli meile suureks kergenduseks Vene kodusõda, mis nõrgendas tunduvalt enamlaste sõjalist jõudu Kallaletungi vastu idast võis Eesti loota ka vägevate liitriikide toetusele Selle kohaleilmumine nõudis aga aega Lähemaist naabritest võis mõnesugust hädavajalist sõjalist abi anda vaid Soome Abi sealtki oli veel ettevalmistamata ja võis
Lähiajalugu Saksamaa keisririigi sünd 1871 Kuninganna Victoria (Inglismaa) surm 1901 I maailasõda 1914-1918 20.sajandi algus imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia
võitjariik ei tohtinud teistest tugevamaks saada) ja julgeolekupõhimõte (millest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa sõjaliselt ja poliitiliselt nõrkade puhverriikidega. 9.KAPITALISMI ARENG Mis on tööstuslik pööre, kus ja millal sai see alguse, olulisemad leiutised (masinad, side-pidamis- ja transpordivahendid, elekter), tööstusliku pöörde tagajärjed, uus linnaühiskond, mõisted kodanlus ja proletariaat, mis on ja miks tekkis imperialism. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. See sai alguse 18.sajandil Inglismaal. Peamised leiutised oli aurumasin, tänu sellele rongiliiklus ja aurik, telegraaf, röntgen, elektripirn, fonograaf, grammofon ja telefon tänu elektrile. Tööstusliku pöörde peamiseks tulemuseks oli käsitöö asendumine masintööga. Tööstusliku pöörde negatiivseteks tagajärgedeks oli see et masinate kasutuselevõtmine tegi inimeste eest palju tööd ära ja jättis
Tööpäeva pikkus oli 10 – 12 hnädalas töötati 6-7 päeva. Siiski oli linaas elu kergem kui maal linnades hakati piirama tööpäeva pikkust ja laste tööd. Vaesus ja tagakiusamise tõttu läksid osad inimesed euroopast usase ja kanadasseasde Kt küsimused. 1. rahva arv 20 sajandil 2. iseloomusta 8. suurruiiki 3. antant 4. keskriigid 5. iseloomusta maailma majandust 20 saj alguses 6. imperialism 7. rassism 8. antisemitism 9. šovinism Eesti 20 saj alguses 1. 20 saj alguses kasvas eestlaste haritlaskond ja keskklass 2. üha rohkem oli tööstustöölisi 3. suurenes eestlaste majanduslik jõukus 4. paranes eestlaste haridus ja kultuuri tase 5. tartu kõrvale tõusis eestluse teise keskusena tallinn poliitilised voolud 20 saj alguses 1. rahvuslus
Imperialismiajastu ja ühiskond 1.Imperialism- Suurriikide püüe saavutada suuremat mõjuvõimu maailmas a)Imperialismiajastusse jõudis maailma 19. Sajandi lõpul: · Suurriike oli 8,maailma poliitikat tehti Eur's b)Suurriigid arvasid väikeriikide peatset kadumist c)Levis sovinism- suurriiklik marurahvas, kus oma rahvast peeti teistest paremaks d)Imperialistlikku poliitikat vähemarenenud maades põhjendati Euroopa tsivilisatsiooni väärtuste levitamisega seal. 2.Koloniaalimpeeriumide teke a)XX. saj. Alguseks oli maailm kolooniateks jagatud. b)Suurriikide kõrval oli kolooniaid ka Euroopa väikeriikidel.c)Algas võitlus kolooniate ümberjagamiseks, kus eriti aktiivne oli Saksamaa d)Huvikeskmeks oli tollal Aafrika, millest 90% oli koloniseeritud. · Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria · Suuremad valdused Inglismaal ja Pran e)Vastupanu kolonisaatoritele suruti julmalt maha. · Inglise-Buuri sõda (1899-1902) · Buurid- Hollandi a...
Õpikust "Lähiajalugu I" peatükid 1, 2, 5, 6, 8, 9,10, Õpikust "Eesti ajalugu 2" peatükid 27, 28, 29 Ptk 1: 1. Mida tähendavad imperialism-suurriikide püüe saavutada maailmas võimalikult suur mõjuvõim sovinism- ehk marurahvuslus: oma rahvust peeti teistest paremaks koloniaalimpeerium -eramaad koos kolooniatega Kuidas on need omavahel seotud? 19.saj lõpul ja 20.saj algul levis väga laialt rahvuslus e sovinism, see andis omakorda eeldused imperalismile 2. Nimeta uuendusi tehnikas 20. Sajandi alguses! seeriatootmine; lennunduse areng Kes oli Henry Ford? Tema järgi on saanud oma nime autofirma Ford. Tema käivitas oma autotehastes esimesed konveierid, tänu millele ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12- tunnile. Peale seda suurenes autode tootmine plahvatuslikult. 3. Kirjelda suundumusi majanduse arengus 20. Sajandi alguses! Väga olulisele kohale tõusis järjest enam kaubandus. Otsiti erinevaid viise kauba odavaks ja kiireks ...
puhkudele.Seda ärgu unustagu kaasmaalane paguluses,kes mõtleb oma rahva minevikule,olevikule ja tulevikule.Harald Riipalu raamat ei igane kunagi. Lahinguvenda Harald Riipalu ei ole enam-tema ring sai täis sügaval nõndanimetatud ,,rahu" ajastul,mil sõjajärgse lääneliitlase ja sovjetti ,,vennastumise"asemele oli juba ammu astunud külm sõda.Vaba maailm oli pikapeale siiski jõudmas taipamisele,et maakeral ei saa olla tõelist õiget rahu enne, kui kogu maailma orjastada püdev sovjettide imperialism on ära pühitud.Selle mõtte on ka kadunud Harald Riipalu andnud oma raamatule pärandusena ainuõiges pühenduses: ,,Lahingukaaslastele-neile,kes langesid,ja neile,kes kaotasid võitluses tervise.Aga ka neile,kelle kõrvus kajab taas kord vabaduse sõjahüüd."Need sõnad-see mõte-peaks olema tulekirjaga kustumatult kirjutatud iga kaasmaalase,iga eestlase nii võõrsil kui kodumaal,hallpeast kuni koolinooreni!
1. Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul Jõuvahekordade tasakaal - maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki Sovinism e. marurahvuslus - oma rahvuse teistest paremaks pidamine - kasvas välja 19.saj. tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism - 8 suurriiki (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Jaapan, USA, Itaalia, Austria-Ungari) - suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (kolooniavallutused, majandusliku mõjuvõimu laienemine) - vähemarenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ja turuks Eurotsentrism - kõik euroopale omane oli õige, muu vale - Euroopa tsivilisatsiooni, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomad ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna - igat muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust - val...
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Absolutism on riigivorm, kus võim kuulub ainult ühele isikule. 17-18 saj valitseti. Prantsusmaa, Hispaania, Venemaa. Kuningas tegi seadusi ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Ametnikkond koosnes väikeaadlikest ja linnakodanikest. Nii sai kuningas nende peale kindel olla. Enne absolutismi oli alaline sõjavägi. Mindi üle sõjaväekohustustele. Kehtestati kindel kord, parandas sõdurite väljaõpet ning riik hoidis sõjalisi kulutusi kokku. 1 seisus- vaimulikud. Ei pidanud makse maksma. Võisid olla kuninga õükonnas, aga pidid jumalateenistuses olema. 2 seisus- aadlikud. Maksuvabad, aga pidid teenima sõjaväes. 3 seisus-linlased ja talupojad. Pidid makse maksma ja võisid oma riigis elada. Louis XIV oli Prantsuse kuningas. Ta ehitas Varsaillesse mitu lossi ja väga ilusa pargi. Siia tulid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Tänu team hiilguse, pidustuste, tseremooniate ja üritu...
She learned French, drawing, dancing, music, and the use of globes. If the school, or the governess, was interested in teaching any practical skills, she learned plain sewing as well as embroidery, and accounts. 1. 19. sajandi ideoloogiad: konservatism, liberalism, sotsialism (utoopiline s, revolutsiooniline s (marksism e kommunism), reformistlik s. Tekke põhjused, vaated riigivalitsemisele ja majandusele, peaideoloog). Natsionalism, imperialism. Konservatism (18.sajand): Tekke põhjused Ümberkorraldustele vastukaaluks tekkisid ühiskonnas ideed, mis toetasid alalhoidlikust ja ei pooldanud kiireid ja põhjalikke muutusi. Vaated riigivalitsemisele ja majandusele Ei pooldanud naistele valimisõiguse andmist, ei pooldanud riigivõimu avalikku kritiseerimist. Tuleb vältida välismaist konkurentsi. Usk, religioon. Soov kaitsta turgu välismaise konkurentsi eest. Peaideoloog Edmund Burke. Liberalism (19
Ajalugu Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1879.aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882.aastal ühines nendega Itaalia.See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust.Noor Sakasa keiser Wilhel II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. 1893. aastal sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu , millega kohustusid kallaletungi ajal üksteisele appi minema. Prantsusmaa ja Venemaa koostöö oli Saksale vastumeelne ja Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest lepingust loobuma, kuid asjata. Saksamaa olukord läks veelgi keerukamaks just siis kui ka Inglismaa ühines Vene-Prantsuse liiduga. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale õnnestunud visiidi, mille tagajärje...
1. MAAILM ENNE MAAILMASÕDA (20 SAJ. ALGUS) Maailm oli tugevalt Euroopa keskne. Suur osa maailmast jaotatud Euroopa riikide kolooniate vahel. Lääs dikteeris oma tahet kõikjale (läänelikud tarbeesemed, rõivad jne). Naisõiguslased ehk sufrazetid (sai alguse 19nda sajandi lõpul Suurbritannias ja Ühendriikides. Peamine eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguste eest) Soome kehtestas kõigepealt Valimisõigused. Vastased jagasid naisõiguslasi naeruvääristavaid plakateid, et neid rünnata. Proktsionism: majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest. Positiivsusele lisaks esines pessimismi, üheks avalduseks oli antisemitism - juudivastasuse tugevnemine. Theodor Herzl rajas sionistliku - juudirahvusluse liikumise 2. TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20 SAJ. ALGUL Teadus: Teadlased hakkasid otsima organismi pärilike omaduste materjaalseid kandjad (alus geneetikale...
* Klassidesse ei jagata enam päritolu, vaid jõukuse järgi. * Suureneb sotsiaalne mobiilsus erinevate ühiskondade kihtide vahel. * Tekib töölisliikumine ettevõtjad püüdsid töötasu hoida hästi madalal ning hoida kokku ka töötingimuste parandamise kohapealt ning oma huvide kaitseks organiseerisid töötajad ameti- ja kutse ühinguid. Kõige olulisem nende juures oli kindlustuskassade rajamine tööpuududse, haiguse, vanaduse puhuks. * Hakkab välja kujunema ka imperialism tugevnes suurriikide vaheline konkurents ning see laienes kogu maailmale oluliseks sai kolooniate vallutamine, et oma arenevat tööstust kindlustada tooraine ja turuga. Imperialism * Imperialism olukord, kus suurriigid tahtsid oma võimu ja valitsust laiendada ning üritasid seda eeskätt vallutuste teel. * Põhjused, miks loodi suuri impeeriumeid: -) Konkurents ressursside pärast: 1) Toorained (igalpool polnud maavarasid võrdselt); 2)
(23.juuni 1919) . Kokkuvõtlik hinnang seisukorrast Vabadussõja alguseks Välispoliitilised tegurid novembris 1918 kujunesid eestlastele soodsaks selles mõttes, et nende kaasabil kõrvaldati viimne suur takistus eestlaste iseseisvuse teel - Saksa okupatsioonivõim Baltikumis. Saksa sõjalise võimu langemisega tekkis aga ajutiselt olukord, kus eestlaste teine ajalooline vaenlane - Vene imperialism kommunistliku Venemaa näol - võis loota jälle kiskuda meid tagasi oma rüppe sõjalise vallutamise teel. Võitluses N.-Venega oli meile suureks kergenduseks Vene kodusõda, mis nõrgendas tunduvalt enamlaste sõjalist jõudu. Kallaletungi vastu idast võis Eesti loota ka vägevate liitriikide toetusele. Selle kohaleilmumine nõudis aga aega. Lähemaist naabritest võis mõnesugust hädavajalist sõjalist abi anda vaid Soome. Abi sealtki oli veel ettevalmistamata ja võis seetõttu viibida
Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20. sajandi alguses Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust (st. nad ei saa ise aru oma klassihuvidest). Haritlased peavad neid aitama, töölistele selgeks tegema, et nende ajalooline missioon on kapitalism kukutada. Imperialism viimane kapitalismi arengufaas; selle käigus muutub riigisisene ekspluateerimine riikidevaheliseks, st. lääne kapitalistid ei ekspluateeri enam niivõrd mitte oma riigi töölisi kui arengumaade töölisklassi. Eristas sotsialismi ja kommunismi. Sotsialism ühiskonnakorraldus kus igaühelt võetakse tema võimete kohaselt ja igaühele antakse tema töö alusel. Kommunism 3
partnereid agressiooni korral abistada. Niisuguste lepete olemasolu tähendas, et ka mitmesugused kohaliku loomuga konfliktid, nii nagu 1914. aastal Austria-Ungari ja Serbia vahel, võisid areneda kergesti globaalseks sõjaks, kuna nii konflikti kaasatud suurriigi (antud juhul Austria-Ungari) kui ka väikeriigi (Serbia) taga seisis kogu vastav riikide blokk. Vastuolude siseriiklikud põhjused · Natsionalism, militarism ja imperialism · Panslavism · Keisririikide sotsiaalsed probleemid ja sotsiaalimperialism Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused · Prantsuse-Preisi sõda 1870-71 · Vene-Türgi sõda 1877-78 ja Berliini kongress 1879 · Vene-Jaapani sõda 1904-05 · Maroko kriisid · Bosnia kriis 1908 3 · Balkani sõjad 1912-13 28. juunil 1914 tappis Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Austria troonipärija
1 ESIMESE MS PÕHJUSED *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama. *Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupo...
Iraak) ja Araabia poolsaarel. Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsassi ja Lotringi, mis ta Prantsuse-Saksa sõjas (1870-1871) oli kaotanud. Sellele lisaks haarata Saarimaa kivisöebassein ning samuti osa Saksa asumaid. Venemaa oli finantssõltuvuses Prantsusmaast ja osaliselt Inglismaast. Sõjaks oli Venemaa veel nõrgalt ette valmistunud, sest sõjaväereform pidi lõpule jõudma alles 1917. aastaks. Kuid Venemaal olid sõjast osavõtuks ka omad põhjused. Vene imperialism ei tahtnud Saksa mõju tugevnemist Türgis ja Balkanil. Ta püüdis ise kehtestada oma võimu nendes maades. Türgi otsis omalt poolt juhust, et uuesti orjastada Balkani poolsaare rahvaid. Niisiis olid imperialistlikud riigid sõjaks valmistunud pikka aega ja igal neist olid välja töötatud oma strateegilised plaanid. Prantsusmaa kindlustas tugevasti piiri Saksamaaga, kuid Belgia piir jäi kindlustamata. Ei usutud sealt kaudu sissetungi. AASTA 1914
Noorsoomlased hakkasid organiseerima vastupanu 1904 tulistas üks soomlane Bobrikovi(suri) Helsingis; laskja tappis enda ka koha peal soomlaste õnneks puhkes Venes 1905 revolutsioon 1906 Eduskund o I korda said valida naised o Eduskunna valimised o Võitsid sotsid (sots.dem juba üle 100a tugev) Nikolai II’l soomes tsaaristaatust polnud I ms põhjused ja algus I ms (1914-18) Põhjused: Imperialism (antant ja kolmikliit) “Püssirohu tünn” oli Balkani poolsaar (Aus-Ung ja Serbia) o mõlemad tahtsid Balkanit endale. Balkanil põrkusid Viini ja Belgradi taotlused o Serbia selja taga Vene 1) Ohu alahindamine Paljud arvasid, et Euroopas võivad puhkeda vaid kiirkondlikud sõjad, mitte üle Euroopa v maailma. 2) Sõja romantiseerimine Sõdimine oli tähtis, sõda oodati ja sooviti
teostatud peamiselt akadeemikute ning ekspertide poolt kuid oma roll on olnud ka massimeedial ning poliitikutel. Tõsisemalt hakati EL teemadega tegelema alles 2013 aastal, enne eurole üleminekut – nii riigi enda kui ka EL perspektiivis. Kuna Läti jaoks on kogu see protsess alles värske, siis ollakse alles nii-öelda otsingutel. Samas on teada, et Läti sarnaselt Eestile toetab föderatsiooni või sidusrühma valikuid. 16. Ploom, Illimar. 2014. “Towards Neoliberal Imperialism? Discussing the Implications of the New European Governance Emerging from the Fiscal Crisis and Administrative Reforms for the Identity of the EU.” Administrative Culture 15 (1), 21-38. Toomas Laigu See on siis sissejuhatav ülevaade antud teooriast üleüldiselt, et kui sellest aru ei saa, siis ei saa ka aru tegelikult Illimari tekstist. Uusimperialism – tootmise laiendamine metropoliitsetes riikides ning domineerimine maailmaturul. Hierarhiline organisatsiooniline korraldus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
