Delfiinid on võimelised jäljendama helisid.Nad võivad jäljendada ka inimese sõnu, kuid nad ei saa sellega eriti hästi hakkama. Mõningad neist on öelnud nt. ("This Is a Trick") ja veel mõningaid ingliskeelseid sõnu. Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja.Kui veetase väheneb, siis hakkab delfiin vees vähkrema. Kuigi see teeb kergemaks ka nende hingamist. Delfiinidele meeldib olla soojas veel nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi..Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma, et sooja saada. Vesi, kus on üle 30 kraadi, on nende jaoks palav. Suhtumine. Inimesse suhtuvad nad suhteliselt rahulikult, kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama.Delfiinide peal on ka ratsutanud lapsi.Delfiinid ei ole kunagi inimesi hammustanud, kuid kui ta hambaid plaksutades oma 88 teravat hammast näitab, tundub see üsna hirmuäratav. Kuuluvus Delfiinid on kiiresti u...
1. Millised on elu omadused? Paljunemine, hingamine, seedimine jne, vereringlus 2. Mis on biomolekulid? Molekul, mis moodustub metabolismi käigus. (Sahhariidid, lipiidid jne) 3. Mis on pärilikkus? Organismide geofondi edasikandmine 4. Millised on elu organiseerituse tasemed? Mis on erinevate teadusharude nimed, mis uurib konkreetset organiseerituse taset? Molekulaarne tase(Molekulaarbioloogia), rakuline tase(Tsütoloogia), kudede tase(Histoloogia), elundite tase(Anatoomia), elundkondade tase, organismi tase, populatsooni tase, liigi tase(Etoloogia), ökosüsteemi tase(Ökoloogia), biosfäär, 5. Mis on neuraalne ja humoraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Humoraalne regulatsioon-elundkondade talituse regultasioon hormoonide vahendusel 6. Mis on loodusseadused? Looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või...
liigendatud tüüpi AG, need põhjustavad botulismi. Haiguse nimi on botulism. Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka haavade kaudu. Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt olulised funktsioonid, eelkõige hingamine. SEENED Aspergillus - hallitusseen , mis tekitab haigusi nii inimestel, kui ka loomadel. Penicillium- valge hallitus, mida kasutatakse piimatoodete hapendamisel. Fusarium- Anomorfsed halliusseened. Tekitavad inimestel mürgitusi.
Alkohol Keimo Aia KBp-12 Mis on alkohol? Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Alkohol võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada tervisehädasid, rahalisi raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi ning erimeelsusi sõprade ja omastega. Kui alkoholi tarvitamine põhjustab sulle võikellelegi teisele problee...
Rohukonn (Rana temporaria L.) Looma koht süstemaatikas ja „sugulased”- Klass: kahepaiksed Amphibia, selts: päriskonnalised Anura, Sugukond: konlased Randae keha põhiosad ja iseärasused- On pruuni ja kirju kõhualusega. Heaks kaitsevahendiks röövloomade vastu on kaitsevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal vöötidest koosnev muster jätab mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on rohukonnal nagu kõigil pruunidel konnadel oimul tume triip või laik, mis jätab mulje, et silm ei ole seal, kus ta tegelikult on. on öise eluviisiga loom. Väidetavalt võib rohukonn 1 hüppega läbida vahemaa, mis on võrdne tema 12 kordse kehapikkusega. sigimine, paljunemine ja arenemine- Pärast talveund ...
Lameussid Rõngusssid Ümarussid Teod Karbid Peajalgsed Näide Imiussid, Vihmauss, Liimuksolge Kiritigu, Rannakärp,jär Sepia, paelussid: kaan, sarvtigu,. vekarp, Kalmaae, maksakaan, mudsatuplane, Mudatigu, lamekarp, kaheksajalg nookpaeluss hulkharjasuss viinamäetigu südakarp, , laiuss, ,seatigu ebapärlikarp nudipaeluss Välisehitus Lame keha, Vöö, Mõlemast otsast Koda, Lubiainest Kombitsad keha kaitseb nahklihamõik, teritunud, nahakurd, laheosaline iminappadega, rakutu kest lülistunud lülistumat...
Lisaks tehakse sageli peaaju kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia võimalike ajukahjustuste ja epilepsia tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Ravi Pole välja töötatud ravimeid, mille lühiajalise võtmise tagajärjel epilepsia täielikult taanduks. Esmaabi Kui inimest tabab äge epilepsiahoog, tuleb jälgida, et ta ei vigastaks ennast krambi ajal Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel. Tuleks vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele. Haiget ei tohi jätta järelvalveta seni, kuni ta teadvus täielikult taastub. Kiirabi tuleb kutsuda vaid juhul, kui suur hoog kestab üle 10 minuti või kui hood järgnevad üksteisele, ilma et haige vahepeal teadvusele tuleks. Medikamentoosne ravi Peamine ravi on medikamentoosne - epilepsiavastaste ravimitega. Epilepsiaravimi kasutamine eeldab täpset korrapärasust. Ebakorrapäraselt kasutatav ravim võib halvendada hoo kontrolli.
Mina ja kaubandus Kaubandus ja kõik sellega seotu on alati omanud tähtsat rolli majandusarengu edendamisel. Kõik riigid püüdlevad vaesuse vähendamise ja jätkusuutliku arengu poole, kuid seda võimaldab vaid kindel ja kaalutletud kaubanduspoliitika. Kaubandus on tähtis, sellest sõltub inimkonna tulevik. Inimesed vajavad töökohti, et elatada ära oma perekonda ja tuua riigile sisse kasumit. Kui peaks juhtuma, et kaubandus ei ole tulevikus perspektiivikas, siis riik jääks suurtesse võlgadesse, rahvas muutuks vaeseks ja suremus suureneks. Kuna Eestis on palju kaubanduskeskuseid, väikeettevõtteid, söögikohti ja toidupoode, siis on arusaadav, et meie riigis elavad inimesed töötavad kõige rohkem kaubandusvaldkonnas, tuues sellega riigile suurt tulu. Kaubandus on maailmas sama tähtis kui igapäevane õhu sisse hingamine- ilma selleta ei saa. Kaubandusökonoomika koolitab õpilasi välja mügijuhtideks, müügiagentideks,...
tõsised rahaprobleemid, sest kokaiin maksab väga palju. Kuidas tarbitakse? Tõmmatakse ninna või süstitakse. Ninna tõmbamisel algab toime mõne minuti pärast ning kestab umbes 40 minutit. Süstimisel algab toime mõne sekundi jooksul ja kestab umbes 20 minutit. Miks tarbitakse? Kokaiini tarvitajad tunnevad ennast enesekindla, tugeva ja energilisena. Kuidas kasutajat ära tunda? laienenud silmaterad aine mõju all väga heas tujus, elevil ja püsimatu kiire ja väga pinnapealne hingamine kohati seosetu kõne Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kuidas valmistatakse? kuidas mõjub? Euroopas on hakatud kokaiini üha rohkem tarvitama. Eestis peetakse seda siiski kalliks. Kokaiini saadakse kokapõõsa lehtedest. 2-3 m kõrgune kokapõõsas kasvab Peruu Andide idanõlvadel ja selle lehti kasutasid juba inkade ülikuist esivanemad
· Kui sa pole kindel oma oskustes, ära kuluta aega pulsi otsimisele KONTROLLI SÜDAMETALITLUST · Leia pulss kaelal unearteril kõrisõlme kõrval Otsusta 5 sekundi jooksul Kui sa pole kindel oma oskustes, ära kuluta aega pulsi otsimisele Kui kannatanu ei hinga ja pulssi ei ole tunda alusta elustamist Elustamiseks pane kannatanu lamama selili kõvale alusele Lasku põlvili kannatanu kõrvale ELUSTAMINE KUNSTLIK HINGAMINE ·Hoia hingamisteed avatuna peakallutuse-lõuatõstmise võttega ·Suru laupa toetava käe pöidla ja nimetissõrmega kinni kannatanu ninasõõrmed ·Pane oma huuled tihedalt ümber kannatanu suu SÜDAMEMASSAAZ · Vabasta kannatanu rindkere rõivastest · Leia kannatanu roidekaare alaserv, vea sõrmedega keha keskjoone suunas roiete ja rinnaku ühinemiskohani · Pane keskmine sõrm rinnakutipule ja nimetissõrm selle kõrvale
4. Mis vahe on kesknärvisüsteemil ja piirdenärvisüsteemil? Millest need koosnevad? Kesknärvisüsteem koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevadest ajukestadest, KNS ja selle osad võtavad vastu ja töötlevad informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerivad nende tegevust. Piirdenärvisüsteem koosneb närvidest, mis ühendavad KNS kõigi keha piirkondadega. 5. Nimetage 2 tahtelist ja 2 autonoomset tegevust. Autonoomne silmade pilgutamine, hingamine. Tahteline liigutamine, kirjutamine 6. Missugune roll on informatsiooni ülekandes hüpotalamusel? Hüpotalamus on vaheaju põhjas paiknev KNS osa, mis reguleerib suurt osa autonoomsest närvisüsteemist. 7. Kirjeldage närviraku ehitust. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha ehk perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson - pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. 8
Seepärast ei oskagi teost õigupoolest retsenseerida. ERSO oli hea nagu alati ja ma imestan kui laia spektriga on nende kavad ja tegelikult sooviks ise teinekord mõne muusiku käest küsida, et milline zanr või helilooja on nende lemmik. Selle kontserdi juures oli ka üks hea ,,asi", kogu orkester oli mul nagu peo peal ja vaade rõdult imehea, just näha kogu ühtsust ja dünaamikat kuidas üks orkester oskab teose kokku mängida, kuidas neil on üks hingamine ja täielik usaldus dirigendi vastu, kes muide, oli saksa päritolu Michael Wendeberg, kelle repertuaari kuulub muusika Bachist nüüdisteosteni. Lõpetuseks võin öelda, et olen käinud (kui nii võib öelda, ja seda just muusika mõttes) kontsertidel, aga see kõik on ju maitse asi, eriti muusikamaitse. Ja ehk olen ise teadlikult vältinud nüüdismuusika kontserte, sest tean, et ei saa sellest muusikast aru, aga kunagi ei tea, ajad ja arusaamad võivada ajaga muutuda. Sten Ander Sepp
Rinnuliujumine on ujumisstiil, mida rahvapäraselt nimetatakse ka konnaujumiseks. Rinnuliujumine on võistlusalana kasutusel ka ujumisvõistlustel. Rinnuliujumine on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane edasiliikumise viis. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab näiteks väga head põlvede liikuvust. Rinnuliujumine on üks põhilisi viise ujumistehnikast ja seepärast tervisesportlased seda ka tavaliselt kasutavad Asend on sirge, õlad ühekõrgusel, rütm on õige, hingamine, tõmme ja jalgade löök ajastatud. Jalalöögid on sümmeetrilised ja teravad. Käed ja õlavöö tuleb hästi ette sirutada. Käelabad on pööratud väljapoole tõmbe alguses. Tõmme on kaarjas, käelaba juhib kogu liigutust. Küünarnukid on kõrgel kogu tõmbe vältel. ettesirutuse alguseks. Käed viiakse ette korraga kas veepinnal või selle all. Kõige tähtsam on õige rütm, käelabade õige asend, käte sirutus ette, jalgade löögitaoline liigutus. .
Sisukord I Sissejuhatus II Sinivaal Suurim loom maakeral Sinivaala hingamine Sinivaala toitumine Sinivaalade ränne Sinivaalade paljunemine Sinivaalade omavaheline suhtlemine Sinivaal ja inimesed III Lõppsõna IV Kontrolli oma teadmisi V Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Vaalad on mõistlikud olendid. Nad elavad kaugetel meredel ja veedavad suurema osa elust vee all. Vanade meremehejuttude järgi on nad suure suuga merekoletised, nagu draakonid. Tegelikult on
Statistikaandmete põhjal on keskmine inimene 70-ndaks aluaastaks näinud umbes 150 000unenägu. Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Psühholoogide ja uurijate on tähtsaks küsimuseks kui sügav võib olla uni ja kuidas mõõta une sügavust. Inimese unenäod on tavaliselt seotud tema tundmuste, soovide ja unistustega. Magades lõõgastuvad kõik organid, et järgmiseks päevaks valmis olla. Südametegevus aeglustub, kehatemperatuur langeb ja hingamine puutub väga aeglaseks, mis tähendab, et organismi hapnikutase on suhteliselt madal. Me kõik näeme unenägusid, kuid ei pruugi neid mäletada. Inimese aju võib võrrelda arvutiga, mis pidevalt haarab, suunab, sõelub ja sünteesib infot. On üsna ilmne, et kui ajurakud on liigsest informatsioonist küllastunud põlevad nö "juhtmed" läbi ja ajutegevus aeglustub. Sellist olukorda saab parandada korraliku unega, mille jooksul nähakse unenägusid. UNI: Uni on psühho-füüsiline nähtus
Püüan koheselt varruka kustutada veega või patsutades. Helistan kiirabisse, valan käele palju jahedat vett kuni 30minutit, et jahutada põletushaavu. 16. Kuidas tunned ära kuumakurnatuse? Kuidas edasi tegutsed? Esineda võib ● Väsimus, nõrkus ● Peavalu, peapööritus ja segasusseisund ● Söögiisu kaotus ja iiveldus ● Higistamine, kahvatu kleepuv nahk ● Krambid jäsemetes ja kõhuseinas ● Kiire nõrgenev pulss ja hingamine. Pakun hulgaliselt vett juua ning hiljem nõrka soolalahust. vajadusel jahutan kannatanut ning aitan arstiabiga. 17. Kuidas tegutsed, kui leides teadvuseta ja oksendanud inimese, leiad tema kõrvalt ka tühja, lahtise tundmatu ravimipurgi? Keeran kindlasse külili asendisse, helistan 112-te , ning ütlen mis ravimit sõi , jätan kõik asjad nii nagu on , ei korja ravimipurki kokku, vajadusel elustan. 18
Anaeroobset mehhanismi tuleks vaadelda kui nn avariivõimalust. Treener Artur Lydiard on väitnud, et sooritustaseme määrab vastupidavusaladel aeroobne, mitte aga anaeroobne töövõime. 5 2 Aeroobne lihastöö 2.1 Aeroobne treening Alustades treeningut rahuliku kõnniga ning suurendades pidevalt kiirust, peate varsti üle minema sörgile. Veelgi kiirust suurendades tunnete, kuidas hingamine kiireneb, tekib hingeldamine ja jooksmine muutub ebamugavamaks. Kuni selle punktini oli tegevus sooritatud aeroobselt, s.t hapniku juuresolekul. Lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadi rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooni protsessidest (orgaaniliste ainete "põlemisest" lihasrakkudes, mille käigus vabaneb energia). Aeroobsete harjutuste kestus võib ulatuda mõnest minutist mitme tunnini. 2.2 Aeroobne energiatootmine
kusjuures REM-une osakaal kasvab öö edenedes. Iga osa unest on organismi funktsioneerimise seisukohalt vajalik ning evolutsiooniliselt väga täpselt välja kujunenud (Walker, 2017). Ajuaktiivsust, lihasaktiivsust ja silmaliigutusi jälgides ja registreerides eristatakse viite erinevat staadiumit: 1. Staadium alfa lained hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teetalainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Südametöö ja hingamine aeglustuvad, lihased lõdvestuvad. Võivad esineda kukkumise tunne ning ka nägmis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. 2. Staadium domineerivad teeta-lained. Iseloomulikud on "unesplindid" (1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud) ja K-kompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Võimalik unesrääkimine. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. 45-55%
Olen arvamusel, et seda mõjutab kokku puude erinevate ja paljude inimestega. Suhtlus keeleks on eesti keel kuid oskab ka inglise keele termineid, mida soodustab tehnoloogia areng. Lapse kõne on selge ja arusaadav. Sõnade lõpus on käänded sassis kuid see on eale kohane, et õpib alles käändeid sõnade lõpus. Suhtleb ka teiste lastega ja meeldib lasteaias lastega mängida. 3) Hingamine: Hingamissagedus on 25x minutis. Lapsega suheldes ei jäänud silma hingeldamist või muid probleeme, mis oleksid viidanud probleemidele seoses hingamisega. 4) Söömine ja joomine: laps sööb kõike ja suure isuga. Ainuke toiduaine, mida laps ei söö on ketšup. Lasteaias laps saab 80% oma päeva kaloraasist ning seal laps sööb antud koguse ilusti ära. Temaga vesteldes tuli ilusti välja, et peale lasteaeda sööb ta
1) taimed vajavad orgaaniliste ainete valmistamiseks vett ja süshihappegaasi. 2) kloroplastides moodustub suhkur ehk glükoos. 3) Glükoos muutub tärkliseks. Tärklis talletatakse varuainena. 4) Õhku eraldub hapnik. 5) Hingamiseks nim hapniku abil glükoosi lagundamisest saadavat energiat. Rakuhingamisel lõhustatakse hapniku abil glükoos ja seejuures vabaneb energia. Fotosünteesi ja hingamise erinevused: Fotosüntees Hingamine Orgaaniliste ainete moodustamine orgaaniliste ainete lagunemine Süsihappegaasi neeldumine süsihappegaasi eraldumine Hapniku eraldumine hapniku neeldumine Energia talletamine orgaanilistes ainetes energia vabanemine Toimub ainult valguse käes toimub nii valguse käes kui ka pimedas 23
Vastsündinu erineb alguses küll täiskasvanud eellasest, kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus. 24. Täismoondega: liblikad Vaegmoondega: rohutirtsud, prussakad, lutikad 25. Organismi vananemine sõltub geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 26. Surm rakkude pöördumatu hävimine 27. Agoonia vältel enamiku elundkondade talitus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. 28. Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitused. Võib kesta kuni 5 minutit. 29. Bioloogilise surma nähtavateks tunnusteks on keha jahtumine, vere ümberpaiknemine keha madalamatesse piirkondadesse(koolnulaigud) ja lihas kangestus.
Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond *BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. *Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine) II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine) III Vananemise staadium e. raukumisperiood. *Kliiniline surm on pöörduv vereringe, hingamine ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kui inimene selle aja jooksul abi ei saa, saabub pöördumatu ja lõplik bioloogiline surm. * Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine · Blastotsüst- imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. · Embrüo- organismi lootelise arengu staadium. · Fülogenees- organismirühma evolutsioonilise arengu tee.
Vereplasma külmub, lõhuvad erütrotsüütide membraanid ära. Osa esineb väljaspool organismi konservverega, sa organismis endas, nt bioloogiline, osmootne ja mehaaniline hemolüüs ka. VERE REAKTSIOON Ph- tase vaata vihikust!!!!!!! 7,35-7,45 Ph taset tuleb hoida normi vahemikus, nihkeid aluselises suunas-alkaloos, happelises-atsidoos Kuidas ph-d püsivana hoida? 1)Kõige kiirem säilitamise mehhanism on hingamine. Nt tugeva füüsilise koormuse korral toimub lihastes anaeroobne glükolüüs ja tekib palju laktaati (piimhape). Veri muutub happelisemaks (H+ tõus). See stimuleerib hingamiskeskust piklikajus ja inimene hakkab kiiremini ja sügavamalt hingama ja kopsude kaudu rohkem CO2-te ära andma. Normaliseerub vere pH. Minutiventilatsioon on hingamissagedus minutis korrutada hingamismahuga. Liiga intensiivse hingamisega tekitatakse alkaloos ja see pidurdab hingamiskeskust.
Lubiplaatidest koosnev lubiskelett säilitab meretähe kuju ja vormi. Meritähe keha pealispoolt katavad enesekaitseks ja keha puhastamiseks mõeldud väikesed tangikujulised haarlad. Kiirte alapoolel paiknevad neljas reas hiljusejalakesed. Need on varustatud iminappadega ja ette nähtud liikumiseks ning saagi kinnihoidmiseks. Kehapinnal paikneb peale toestusjätke veel erinevaid elundeid, näiteks paapulid ehk nahalõpused, mis on peamiselt hingamiseks. Lisaks toimub hingamine ka läbi hiljusejalakeste seinte. TOITUMINE Paljud meritähed sõeluvad veest toitaineid, ent suurem osa, kaasaarvatud verev meritäht, püüab eranditult elussaaki. Tema saagiks langevad korallid, käsnad, limused, vähilaadsed, ussikesed ning pisikesed kalad. Oma hiljusejalakeste abil registreerivad meritähed vee kaudu saadavaid keemilisi signaale ning otsivad nende põhjal saagi üles. Verev meritäht on spetsialiseerunud liistaklõpuseste püügile ning tuleb toime
Elu omadused: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energia vahetus (hingamine, toitumine, eritamine), stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng. Organiseerituse tasemed: · Molekulaarne tasand · Rakuline tasand esmane organiseerituse tase, millel on kõik elu omadused. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud moodustavad koe: Epiteelkude ehk kattekude: Lihaskude: - katab keha pinda, siseelundeid, moodustab näärmed (higi, sülg, pisarad) - võimaldab liikumist - kaitseb organismi väliskeskkonna eest - rakud kokkutõmbamisvõimelised - näärmed eritavad nõresid - elu jooksul juurde ei tule (pikenevad, laienevad) - rakud on tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe Jaotus: silelihaskude...
ohtlikumaks kujuneb mürgitus. Roheline kärbseseen Amanita phalloides Valget kärbseseent Amanita virosa aetakse tihti segi söödava Aassampinjoniga Agaricus arvensis Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga (20 minutit paar tundi). Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, joove, meelepete (hallutsinogeenid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga pohmell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hingamine ja südametalitus tugevasti kiirenevad tekivad südame rütmihäired, krambid, süda seiskub. Punane kärbseseen Amanita muscaria Panter-kärbseseen Amanita pantherina Põhjustavad seedeelundkonna häireid, enamasti ei ole need mürgistused eluohtlikud. Võivad olla kupatatult söödavad. Saatana-kivipuravik Boletus satanas Tamme-kivipuravik - Boletus luridus
kristalne merevee keedusoola hästi lahustuv, sublimeeruv töötlemisel lisand vesilahused on aine klooriga tugevad happed Astaat Aitab halogeenide reaktsiooni toimumisele kaasa Hapnik Keemiliselt (O2) Hingamine, Oksiidid aktiivne, tööstuses meditsiinis, O2 reageerib reageerib H2O oksüdatsiooni pea kõikide enamuste elektrolüüsil protsessid lihtainetega, lihtainetega või vedela looduses, moodustades õhu terasetööstus, oksiide
Kui liigselt sööta, koguneb ülejääk maksa ja kudedesse ning sealt edasi satub vereringesse, mis omakorda põhjustab neerude haigestumist, hemolüüsi ning hemoglobinuuriat. Vasemürgituse suhtes on lambad tundlikumad. Neil on vase toksilisuse piirik ratsioonis 15mg ratsiooni kuivaine kg kohta. Veised on aga vasele liigsusele vastuvõtlikumad ning taluvad konsentratsiooni kuni 100mg/kg kuivaines. Vasemürgistuse tunnused loomadel on: isutus, janu, apaatia, sagenenud hingamine, südame löögisageduse kiirenemine. Vasemürgistus põhjustab loomadel maksarakkude nekroosi, Vase toksilisust vähendab suuremate tsingikoguste lisamine ratsiooni. Vasetarve Vasetarve põllumajandusloomadel sõltub söödaga saadud molübdeeni, väävli, tsingi ja kaltsiumi kogustest. Peaks arvestama sellega, et loomade tsingi ja väävlitarve oleks normidega tasakaalus ning molübdeenisisaldus söödaratsiooni kuivaines ei oleks alla 0,5mg/kg
INIMENE Inimesel on põhivajadused, mis on tervise komponendid Inimene koosneb bioloogilistest, psühholoogilistest, sotsiaalsetest ja vaimsetest komponentidest Inimene vajab tervise ja sõltumatuse saavutamiseks või rahulikuks surmaks Inimese keha ja vaim on lahutamatud ja omavahel seotud INIMESE 14 PÕHIVAJADUST Henderson püüdis eslile tõsta inimeste vajadusi, mis peaksid olema prioriteetsed patsiendi eest hoolitsemisel. 1. Normaalne hingamine 2. Sobiv söömine ja joomine 3. Jääkainete väljutamine 4. Liikumine ja hea kehaasendi saavutamine 5. Magamine ja puhkamine 6. Sobiva riietuse valik- riietumine ja lahtiriietumine 7. Kehatemperatuuri normaalpiirides hoidmine 8. Keha hoidmine puhta ja hoolitsetuna ning naha ja limaskestade kaitsmine 9. Ümbritseva maailma ohtude ja ja teiste kahjustamiste vältimine 10. Eneseteadvustamine teistele tunnetele, vajaduste, hirmu või arvamuste väljendamise teel 11
Õgimine Seedimine Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Objektiks on peamiselt organismi sattunud mikroobid, tolm, hävinud rakud. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsevõime. 6. Staatilisele rakupopulatsioonile on iseloomulik need rakud ei jagune edasi (närvirakud) või jagunevad väga harva (lihasrakud). 7. Raku hingamine on glükoosi ja teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Jaguneb: glükolüüs, reaktsioonid Krebsi tsüklis, prootonite ja elektronide transpordi süsteem 8. Valgusünteesi intensiivsus lihasrakus sõltub a) b) c) koormus, lihaskiu tüüp, vanus 9. Mis on transkriptsioon? RNA süntees DNA alusel. Algab sellest,et RNA polümeraas leiab “teatud” järjestuse DNA-s (promootor) jaseostub sellega. Selle tulemusena keerdub lahti DNA kaksikspiraal, mõlemad ahelad
UJUMINE 1. Nimeta põhiujumisviisid. Krool, seliliujumine, liblikujumine ja rinnuliujumine. 2. Milline on 4 x 25 m kompleksujumise õige järjekord? 1) liblikujumine ehk delfiin 2) seliliujumine 3) rinnuliujumine ehk konn 4) vabaujumine ehk krool 3. Milliste ujumisviiside stardihüpet sooritatakse pukilt, milliseid veest? Pukilt sooritatakse krooli, liblikujumise ja rinnuliujumise stardihüpped. Veest allustatakse ainult seliliujumist. 4. Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre? Rinnuli pöördel peab vastu seina minema kaks kätt. Delfiini pöördel tuleb puudutada mõlema käega seina ning seejärel end seinast ära tõukama. 5. Millistes ujumisviisides on lubatud ka saltopööre? Saltopööre on lubatud seliliujumise ja krooli puhul. 6. Mitu valestarti on lubatud võistlejal? Võistlustel ei ole lubatud teha ühtki valestarti. Valestardi puhul ei võeta tulemust ar...
Ämblikud Erich Kivi 8.a Kehaehitus Keha on 110 cm pikk Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast Neil on 8 lülilist jalga Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele Neil on lõugtundlad, mis lõpevad terava küünisega, mille tipus on mürginäärme juha Toiumine ja seedimine Ämblikutel on kehaväline seedimine: 1) hammustab ohvrit lõugtundlatega 2) surub temasse mürgi 3) surnud ohvri mähib võrku 4) eritab ohvri kehasse seedenõret 5) kui see on saaklooma sisemuse lagundanud, imeb ta selle suurde sopilisse pugusse. Hingamine Hingab raamatkopsudega Raamatkopsud ämblike raamatukujulised kopsud Tagakehas trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde Trahheed torukesekujulised hingamiselundid, mis juhivad väliskeskkonnast õhuhapniku elunditeni Ämblikute tähtsus Ämblikud on väga olulised organismid Nad on olulised putukate arvu reguleerijad, ilma nendeta oleks putukai...
suuavasse, kus osaliselt toit lõugade abil peenestatakse. Edasi liigub toit makku, kus jätkub toidu seedimine (vajalikke nõresid toodab maks). · Jõevähid toituvad väga mitmekesiselt vetikad, väikestest loomakestest, ka surnud konnad ja kalad. · Erituselundkond: jäägid eritatakse roheliste näärmete kaudu (vedelik, mis eritub on rohelist värvi). · Vereringe: avatud, veri (sinakasroheline) liigub südamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. · Hingamine: lõpuste abil, kus toimub vere rikastamine hapnikuga. Jõevähi sigimine · Jõevähid on lahksugulised, viljastumine toimub keha väliselt. · Isane kinnitab seemnerakud emaslooma tagakeha alla. · Emane muneb sügisel kuni 60 muna, kohe pärast munemist toimub viljastumine. · Kuni kevadeni kannab vähk viljastud mune endaga kaasas. · Kui vesi on piisavalt soe kooruvad munadest väikesed jõevähikesed. · Kuna koorik ei veni, poeb vähk sellest välja ja
keha? · Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks. · Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn. · Juuksed hõrenevad, nahk läheb kortsuliseks. · Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. · Suitsetaja vananeb kiiremini. · Tekib ,,suitsetaja köha". · Väheneb lõhnataju. · Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. · Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. · Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. · Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. · Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, kuna suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Milline on tubakatarbimise mõju Sinu tervisele pikaaegsel tarbimisel? · Suitsetamine vähendab oluliselt eluiga iga suitsetatud sigaret Click to edit Master text styles
sünteesivad kehale vajalikke aineid Kõigil organismidel on püsiv sisekeskkond ja selle tagavad keemiline koostis koos neutraalse pH'ga Elu tunnus arenemine, on iseloomulik organismidele ja ökosüsteemile Elu tunnuseks on suhtlemine meelte abil ja väliskeskkonnaga Organismid peavad saama väliskeskkonnast toitu, vett ja energiat. Kõikidele organismidele on iseloomulik eritamine ja hingamine Elu saab defineerida viie kuni kaheksa tunnuse abil Elu uurimisega seotud elukutsed Molekulaarbioloogia - Biomolekulid Tsütoloogia - rakkude ehitus ja talitlus Geneetika - pärilikkusaine Füsioloogia ja anatoomia Elundite talitlus, Elundkondade talitlus, organismide ehitus Histoloogia Kudede uurimine Südamekirurgia/kardioloogia Südame ehitus ja tegevus Morfoloogia Organismi välised tunnused
töötlemiseprotsessi kiirus on tasakaalus. (Minaseisund 'I') Selle märkimiseks kasutab ta lõpmatuse märki ,,See on see kogemus, kus kaovad piirid mina ja mittemina vahel" Selle kogemuseni on võimalik jõuda 2 erineval teel: ergotroopne(inimene jõuab TTS mõistes ekstaasi, pinge kasvab, kaob piir mina ja mittemina vahel) ja trofofoopne (jõuab sisemise vaikuse, meditatsiooni kaudu) 1. Hingamine 2. Röökimine 3. HU (karjumine, hüppamine) 4. Vaikus Selgub, et erinevates usulistes traditsioonides võib selfi tunnetamine olla erinev. Enesetunnetamise ülim kogemus, vabastav tunne (unes lendamine). Selfi elamust kirjeldatakse kui vabastavat, aga teel selfini pole midagi vabastavat. Teadvuse tasandil (I) on võimalik otsustada, mida teha, aga selfis ei saa enam otsustada. Probleem võib tekkida, kui inimesel tekib sõltuvus, ekstaasi otsitakse rohkem, kui
Bakterirakud paljunevad pooldumisega kromosoom Bakterid paljunevad sobivates tingimustes väga ruttu Arvuta kui palju baktereid tekib 1 tunniga, kui poolestusaeg on 20 minutit? Millised on soodsad tingimused? Petri tassidel kasvatatakse baktereid Eosed e. endospoorid Moodustavad osad bakterid väliskeskonnas eksisteerimiseks. Eosed on väga vastupidavad keskkonna tingimustele . Taluvad keetmist 30-40 minutit. Bacillus anthracis endospoor Hingamine • Aeroobsed - vajavad …. ? - nt piimhappebakterid - äädikhappebakterid • rohkem liigiliselt ja arvuliselt • ümbritseb meid kõikajal • Anaeroobsed – ei talu …..? - nt etanoolkääritajad • -veekogude põhjamudas, looma soolestikus • - liigiliselt ja arvuliselt vähem hapnikuta hapnikuga Etanoolkäärimine ja piimhappekäärimine Toitumine • Valmis orgaanilisest ainest – enamik
............................. 50 3.4. Veri........................................................................................................................................ 54 3.5. Südame-vereringesüsteem ..................................................................................................... 57 3.6. Hingamiselundid ................................................................................................................... 67 3.6.1. Hingamine ................................................................................................................ 71 3.7. Seedesüsteem ........................................................................................................................ 76 3.8. Eritusorganid ......................................................................................................................... 83 3.9. Suguelundid...............................................................
1. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Atmosfääri tähtsus: Atmosfäär tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine. Võimaldab roheliste taimede elu (CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks). Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm (tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed) Tagab keskmise temperatuuri (looduslik kasvuhooneefekt) Kaitseb maad kosmiliste taevakehade ja UV-kiirguse eest. Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%).
Valu ja üldanesteesia (Seminar 3) 1. Mis farmakoloogiline vahe on üldanesteesial ja narkoosil? Üldanesteesia - KNSi(peaaju, seljaaju) pidurdus, pöörduv; narkoos – mürgistus, hingamine lakkab, surm. 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded: teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine. Ideaalne üldanesteetikum: ilma vastunäidustusteta, ilma kõrvaltoimeteta. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Hüpoksia oht, inaktiveerib organismis B12 vitamiini, oksendamine, iiveldus, pideval kasutamisel luuüdi depressioon. 4
mitoos- rakkude jagunemine, kromosoomide arv tütarrakus ei muutu 27.meioos- sugurakkude ja eoste valmimisviis, muutub pärilikkus ja kromosoomide arv väheneb poole võrra 28.haploidne-sugurakkudele omane, diploidne- keharakkudele 29.somaatiline rakk-keharakk, gameet-sugurakk 30.sügoot - viljastatud munarakk 31 ontogenees. - organismi areng sünnist surmani 32.embrüo -loode 33. platsenta- emakook, mille kaudu loode saab emalt kõik vajaliku 34. kliiniline surm- on katkenud südametegevus ja hingamine, bioloogiline surm, aju tegevus katkenud. 35.mutatsioon- muutus pärilikus aines 36. mutageen- mutasioone põhjustav tegur, kantserogeen- vähitekitaja 37. geenifon- populatsiooni kõikide geenide ja alleelide kogum. 38. kaksikute meetod-uuritakse keskkonna mõju geenide avaldamisele 39.pärilik haigus- saadakse kaasa vanematelt vigaste kromosoomidega. 40.a ja biootiline tegur- eluta looduse tegur 41.antropogeenne tegur- inimtegur 42.areaal- leviala 43
MIS ON TEADVUS? TEADLIKKUS ISEENDAST JA OMA KESKKONNAST. MIS ON ÄRKVELOLEKUTEADVUS? KUI OLEME ÄRKVEL JA PIISAVALT ERKSAD NING TAJUME ENNAST JA KESKKONDA. KAS ME TEADVUSTAME ÄRKVEL OLLES KÕIKE? MIKS? EI; 1) ME EI MÕTLE OMA KEHAST TOIMUVATELE PROTSESSIDELE; 2) OSA TEGEVUSI VÕIB MUUTUDA AUTOMAATSEKS JA ME EI TEADVUSTA NEID ENAM. MIKS ON UNI OLULINE? 1) UNI KAITSEB MEID SEL AJAL, KUI ÄRKVELOLEMINE JA RINGIKÄIMINE OLEKS VÄGA OHTLIK (AITAB HOIDUDA AKTIIVSUSEST JA SÄILITADA ENERGIAT); 2) UND ON VAJA MEIE SEESMISTE JÕUVARUDE TAASTUMISEKS; 3) TAASTAB KNS'I, MEELEELUNDITE JA LIHASKONNA JÕUVARUSID; 4) SOODUSTAB MÄLU, ERITI PÜSIMÄLU KINNITAMIST. MILLEST SÕLTUB UNEVAJADUS JA KUI PALJU PEAKS MAGAMA? 1) SÕLTUB SELLEST, KUI PALJU PÄEVA JOOKSUL ENERGIAT KULUTATAKSE, ET SEDA ÖÖSEL TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H. KUIDAS UND UURITAKSE? UNEKESKUSES EEG-GA NING SILMALIIGUTUSTE JA LIHASAKTIIVSUSE REGISTREERIMISEGA (EEG ABIL RE...
5.Milline luuline moodustis on roomajatel siseelundite kaitseks? Nimeta veel üks ülessanne, mida see täidab. V:Roided, 6.Missuguse kujuga on sisaliku ja mao keel? Mis on keele ülessanne? V: Keel on kaheharuline ja sellega nad maitsevad, kombivad maad või mingit objekti 7.Millised meeled on sisalikul tähtsad toidu otsimisel? V: Haistmismeel, nägemismeel ja maitsmismeel ka 8.Miks ei saa roomajad hingata naha abil? V:sest kuiva naha abil ei ole hingamine võimalik.Nad on nii arenenud et kopsudest piisab elutegevuseks. PTK. 12 1. Loetle peamised roomajate rühmad. Iseloomusta neid. V: Sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Nad on kõigusoojased soojalembesed loomad, kuid ei talu väga kõrget temperatuuri, kes elavad maismaal ja mõned liigid ka vees. nad liiguvad jäsemete abil või siueldes , osal neist pole jäsemeid. 2. Võrdle kilpkonna ja krokodilli välimust ning leia erinevused.
kui suurematel, mistõttu nad taluvad valu halvemini. Ülemääraselt tugev valu võib tekitada närvisüsteemis struktuuri muutusi, mistõttu on väga oluline, et laps ei tunneks suurt valu. Imik väljendab valu valju nutuga, klammerdub vanemate või teiste oluliste inimeste külge, iseloomulik on lihaste jäikus. Väikelaps, eelkooliaeline ja kooliealine laps väljendab valu verbaalselt. Valu ajal tuleks jälgida lapse käitumist ja selle muutusi (asend, näoilme, hääl, hingamine, naha niiskus). Hoolimata haigusprotsessi raskemast kujust taastuvad laste paranedes tänu kudede headele regeneratsiooni võimetele nii funktsionaalsed kui ka morfoloogilised muutused kiiremini kui täiskasvanul 1. Nimeta kolm lapse hoolduse põhimõtet. 2. Millised on laste sagedamad terviseprobleemid? 3. Miks esineb lastel sagedamini hingamisteede haigusi? 4. Kuidas õpetada lapsele nina nuuskamist? 5. Kui palju vedelikku vajab viieaastane laps, kui kehatemperatuur on tõusnud 39,3
Afekt- emotsionaalne plahvatus, sest see seisund tekib kiiresti, kestab lühikest aega, on hästi tugev. Nõrgeneb inimese enese kontroll. Ärevus-ärevust põhjustab mingi olukorra määramatus, info puudus, võimalikud ebameeldivused. Frustratsioon- psühhiline pinge seisund, kui inimene ei saa oma eesmärki saavutada mingi eesmärgi tõttu. UNI Uni?-uinumine, uni, sügav uni, rem-uni. Rem uni?- tekib 90-100 min. Pärast. Hüplevad silmaliigutused. Südametegevus ja hingamine kiirenevad, äratamine raske, 3 korda läbitakse öö jooksul seda perioodi. Unehäired ja seletus? Unehäired võivad tekkida üleväsimusest ja unega seotud haigustest. On nt. Narkolepsiat-kutsub esile 10-15 min. Uinakuid. Une 2 definitsiooni?j Kui palju on mõistlik magada? 7, INTELLIGENTSUS Mõisted: IQ- vaimne intelligentsus EQ- emotsionaalne inlte. PQ- praktiline MQ-multiintelligentsus STRESS Stress, positiivne või negatiivne- mõlemad
kasutatakse fotosünteesi pimedusstaadiumis? ATP ja NADPH2 Millised ühendid moodustuvad glükolüüsi tulemusena? Püroviinamarihape, ATP ja NADH2 Fotosüntees Hingamine Toimub Kloroplastis Toimub Mitokondris Kasutab CO2 Kasutab O2 Eraldub O2 Eraldub CO2 Metabolism organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. · Sahhariidid on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks.
VILJASTUMINE Ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. ONTOGENEES- isendi areng viljastumisest surmani. PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik. Hävinevad nt. munarakke vähem olla) vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks. suguküpseks saamisest kuni kõrge eani. Et viljastumine toimus lastakse vette palju Naistel- sugurakud küpsevad tsüklites, puberteedi- sugurakke. ...
Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi. Uni on vajalik selleks, et organism saaks puhkust. Uni Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma. Lihaste lõdvestumine. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis Pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Uni Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda.
Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu
Nahaalune lipiidikiht kaitseb keha mahajahtumise ees ja annab kehale vormid. Samuti moodustavad lipiidid siseorganite ümber kaitsva kihi. Lipiidide kaudu saavad rasvlahustuvad vitamiinid kehale omastavaks. Lipiidid on olulised närvirakkude signaali ülekannetes. Toidusüsivesikud katavad inimese päevasest toiduenergaiast suurima osa. Süsivesikuid tuleks tarbida nii, et need annaksid 50-60% päevasest koguenergiast. Neid on vaja põhiainevahetusteks - hingamine, vereringe, närvi-lihastegevuse tagamine jne. 2. Nimeta ja kirjelda 3 sündmust, mis toimub organismis valkude, lipiidide ja süsivesikute ületarbimisel Süsivesikute, lipiidide ja valkude järjepidava ületarbimise tulemuseks on liigne kehakaal, rasvumine, hammaste lagunemine, suurenenud risk haigetsuda suhkrutõppe ja südamehaigustesse; enamik toiduallergiaid on põhjustatud valkudest. 3. Nimeta ja kirjelda 3 sündmust, mis toimub organismis valkude, lipiidide ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
