Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia KT kordamine: aine- ja energiavahetus (0)

1 Hindamata
Punktid
Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. ( valgusenergia fotosünteesijad, keemilised energia kemosünteesijad)
Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.
Assimilatsioon – organismis toimuvad sünteesiprotsessid, mille käigus saadakse: sahhariide , lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. ( vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat.
Dissimilatsioon – organismis toimuvad langundamisprotsessid (Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Vabaneb energia.)
ATP – universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Moodustub glüküüsi, käärimise ja hingamise käigus.
Glükoosi lagundamine
*Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis(polüsahhariid) → glükoos ( monosahhariid )
Lagundamise etapid: 1) glükolüüs ehk glükoosi algne lagundamine – toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul
  • tsitraaditsükkel – toimub mitokondri sisemuses
  • hingamisahela reaktsioonid – toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel, selles etapis vabaneb kõige rohkem energiat
    Glükolüüs jaguneb:1)Anaeroobne glükolüüs – hapnikku ei jätku piisavalt, moodustub etanool või piimhape
    2) Aeroobne glükolüüs – hapnikku on piisavalt. Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit.
    Glükoos → 2 viinamarihape (CH3COCOOH) + 4H
    Piimhappekäärimine – toimub lihaskoe rakkudes hapniku puudusel . Vesinikku ei eraldu.
    Glükoos→ 2 piimhape (C2H4COOH)
    Etanoolkäärimine – suhkru lagundamine pärmseente toimel. Glükoos → 2 etanool ( C2H5OH ) + CO2 ↑
    Tsitraaditsükkel – püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb reaktsioonidest, mille käigus eraldunud järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid .
    Hingamisahela reaktsioonid – neis vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest. Eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub H2O. 12 NADH2 + 6 O2 → 12 NAD + 12 H2O
    *NADH2 moodustub glükolüüsil
    Aeroobne glükolüüs
    Anaeroobne glükolüüs
    Hapniku osalus
    O2 külluses
    O2 puuduses
    Saadused
    NADH2 , ATP , püroviinamarihape
    ADP , CO2 , etanool
    Näited elust
    Maratonijooksja
    käärimine
    Sarnasused
    1. moodustub ATP 2.glükoosi lagundamine 3. NADH2
    Autotroof
    Heterotroof
    Erinevus: eluks on vajalik anorgaanilisi aineid
    Vajavad orgaanilisi ühendeid
    Sarnasused: Neil mõlemal toimub aine- ja energiavahetus. Vajavad energiat.
    Dissimilatsioon
    Assimilatsioon
    Erinevused
    Lagundamine
    Süntees
    Vabaneb energia
    Neelab energiat
    Sarnasus
    Kulgevad samal ajal
    Näide
    Glükoosi lagundamine
    Fotosüntees , DNA
    FOTOSÜNTEES
    Kloroplastides olev klorofüll võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoos) → fotosüntees 6 CO2 + 12 H2O → C6H12O6 + 6 O2↑ + 6 H2O
    Fotosüntees jaguneb kaheks:
    1) Valgusstaadium – valgusenergia ergastab klorofülli molekulid. Lagundatakse vee molekuli. Eraldub O2 – 2 H2O → O2 + 4 H+ + 4 e- . Tekib NADPH2. Salvestub ATP energia.
    *Fotosüsteem II – vee fotooksüdatsioon ja ATP süntees
    *Fotosüsteem I – NADPH2 moodustamine
    2) Pimedusstaadium – Süsinikuallikaks CO2 , vesinikallikana NADPH2 , Calvini tsükli tulemusena moodustub glükoos , energia saadakse valgusstaadiumis tekkinud ATP molekulidest
    Fotosünteesi tähtsus: 1) talletub valgusenergia 2) tekib orgaaniline molekul – glükoos 3) eraldub hapnik (vee veefotooksüdatsioon) 4) eralduv hapnik on osoonikihi aluseks 5) heterotroofid lagundavad orgaanilisi aineid energiavajaduse täitmiseks 6) tagab süsinikuringe
    Millist kahte valgusstaadiumi produkti kasutatakse fotosünteesi pimedusstaadiumis? ATP ja NADPH2
    Millised ühendid moodustuvad glükolüüsi tulemusena? Püroviinamarihape, ATP ja NADH2
    Fotosüntees
    Hingamine
    Toimub Kloroplastis
    Toimub Mitokondris
    Kasutab CO2
    Kasutab O2
    Eraldub O2
    Eraldub CO2
    Metabolism – organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid , mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.
    • Sahhariidid on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks.
    • Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustamisega.
    • Süsihappegaas on dissimilatsiooni jääkprodukt.
    • Kloroplasti lamellide koostises olevad klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega moodustavad kaks fotosüsteemi. (Fotosüsteem I ja fotosüsteem II)
    • Valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks.
    • Fotosüntees on ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemetega energiaks.
  • Bioloogia KT kordamine-aine- ja energiavahetus #1 Bioloogia KT kordamine-aine- ja energiavahetus #2 Bioloogia KT kordamine-aine- ja energiavahetus #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kammmu Õppematerjali autor
    mõisted, tabelid, valemid, pildid

    Sarnased õppematerjalid

    BIOLOOGIA I periood 3-osa
    8
    doc

    BIOLOOGIA I periood 3. osa

    BIOLOOGIA I periood 3. osa Metabolism Orgaaniliste ainete dissimilatsioon Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on  Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis sahhariidid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga  1 g sahhariidide oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat  Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse Järgnevalt kasutab organism rasvu orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.)  1 g lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat

    Bioloogia
    Aine- ja energiavahetus
    5
    docx

    Aine- ja energiavahetus

    ainetest (valgusenergia ­ fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil ­ kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof ­ organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus ­ organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist(süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon ­ lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> glükoos) ja 2. sellele järgnevat monomeeride (nt glükoosi) oksüdatsiooni. Protsessi käigus energia vabaneb. See talletatakse energiarikastesse e

    Bioloogia
    Ainevahetuse mõisted
    4
    doc

    Ainevahetuse mõisted

    Aine- ja energiavahetus Autotroof ­ sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia ­ fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil ­ kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof ­ organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus ­ organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Koosneb assimilatsioonist (süntees) ja dissimilatsioonist (lagundamine). Dissimilatsioon ­ lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Saab eristada: 1. biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklis -> glükoos) ja 2. sellele

    Bioloogia
    Bioloogia 3-kursus-metabolism-ATP-fotosüntees-rakuhingamine-käärimine
    7
    docx

    Bioloogia 3-kursus (metabolism, ATP, fotosüntees, rakuhingamine, käärimine)

    BIOLOOGIA KT 1 (https://quizlet.com/462920896) 1. METABOLISM e. ainevahetus Metabolism - organismis toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga - organismi elutegevuse alus. Kõik organismid vajavad eluks energiat, mida saadakse orgaanilisest ainest. Organismid kasutavad toidus olevaid ühendeid uute ainete sünteesiks ja energia saamiseks. Süntees - lihtsamatest ühenditest uute, keerukamate ainete valmistamine keemilise/bioloogilise reaktsiooni teel. Autotroof (isetootja) - organism, kes oma elutegevuseks vajalikud ained (süsinik) sünteesib ise,

    Bioloogia
    Fotosüntees-Aine-ja Energiavahetus-Glükoosi lagundamine
    4
    docx

    Fotosüntees, Aine-ja Energiavahetus, Glükoosi lagundamine

    · Ühe glükoosimolekuli sünteesiks on tarvis 6 molekuli süsihappegaasi ning 12 molekuli vett. Et reaktsioonide käigus tekib taas 6 molekuli vett, esineb see võrrandi mõlemal pool. See tähendab, et reaktsioonide toimumiseks on vaja 12 veemolekuli osavõtt, kuid orgaanilise aine ja hapniku koostisosadeks kulub neid 6. · Ühe glükoosimolekuli sünteesil eraldub 6 molekuli hapnikku, osaleb 12 NADP ning 18 ADP molekuli. AINE-JA ENERGIAVAHETUS ORGANISIMI VARUSTAMINE ENERGIAGA · Metabolism - Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.). - Energia saamise viisile jagatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. - Metabolismiks nim. kõiki organismis toimuvaid sünteesi-ja lagundamisprotsesse. - Metabolismi moodustavad biokeemilised protsessid, millega organism on seotud ümbritseva keskkonnaga

    Bioloogia
    Ainevahetus-fotosüntees-fotosünteesi tähtsus-rakuhingamine-ATP
    5
    pdf

    Ainevahetus, fotosüntees, fotosünteesi tähtsus, rakuhingamine, ATP

    Metabolismi mõiste Organismid saavad väliskeskkonnast orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid (toitumisel, hingamisel) biokeemilistes protsessides lagundavad nad väliskeskkonnast saadud ained ja sünteesivad neist uued ühendid jääkproduktid (seedimata toiduosakesed, vesi, süsihappegaas, mitmed lämmastikuühendid) eritatakse väliskeskkonda. Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad aine- ja energiavahetuse, nim. metabolismiks. Dissimilatsioon - organismis kõik lagundamisprotsessid. Toiduga saadud või ise sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsamateks molekulideks (biopolümeeride hüdrolüüs (tärklisglükoos), glükoosi oksüdeerimine). Energia vabanedes talletatakse see makroergilistesse ühenditesse u 40% kasuteguriga ­ ATP. Ülejäänud energia, 60%, eraldub soojusena.

    Bioloogia
    Aeroobne glükolüüs-mõisted
    3
    doc

    Aeroobne glükolüüs, mõisted

    Bioloogia mõisted Jaanuar, 2010 Aeroobne glükolüüs ­ glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses ja hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanides. Aine ja energiavahetus ­ organismis asetleidvaid sünteesi ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine ja energiavahetuse nimetatakse metabolismis. Metabolismi võib tinglikult jagada kaheks omavahel tihedalt seotud osaks: assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine ­ toimub hapniku puudumisel, lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas.

    Bioloogia
    BIO KT metabolism-fotosüntees
    4
    docx

    BIO KT metabolism, fotosüntees

    METABOLISM, FOTOSÜNTEES ● Assimilatsioon (anabolism) ehk sünteesiprotsess. (sünteesi käigus moodustavad lihtsama ehitusega molekulid keerulisemaid nt sahhariide, valke, nukleiinhappeid, lipiide) ENERGIAT KASUTATAKSE! (fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees) ATP kulub!! ● Dissimilatsioon (katabolism) ehk lagundamisprotsess. ENERGIAT SAADAKSE! (seedimine, hingamine) ATP tekib (ADP+Pi) Vabanev energia salvestatakse energiarikastesse orgaanilistesse ainetesse, mida nimetatakse makroergilisteks ühenditeks. Peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, millesse salvestatud keemilist energiat saab hiljem kasutada sünteesiprotsessides. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun