Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Retsensioon Simon Steen-Andreaseni teosele „Dark Dreams“ (0)

1 Hindamata
Punktid
Retsensioon
Simon Steen -Andreaseni teoseleDark Dreams“
Mina külastasin 20. oktoobril Estonia kontserdisaalis nüüdismuusika festivali raames AFEKT toimuvat kontserti, kus mängis ERSO , kus esitati Austria päritolu kaasaegse helilooja ja multitalendi ühte tähtteost teost „Dark Dreams“ mis on valminud Berliini Filharmoonikute ja Garnegie Halli ühistellimusel ning seda on võrreldud kui põnevusfilmimuusikaga, kus pinge kruvib ennast järk-järgult üles. Teos on kirjutatud klaverile, sämplerile, videole ja orkestrile.
Festival ise toimus küll Tartus, aga ERSO Haridushommiku raames oli mõningaid pärle võimalus kuulata ka Tallinna muusikahuvilistel. Festivali eesmärgiks oligi tuua Eesti publiku ette praegune Euroopa nüüdismuusika keskkond ja näidata seda omapäraste instrumentidega ja kõlaga.
Pean kohe ütlema, et ma ei ole nüüdisaja muusika kuulaja . Ma ei oska seda hinnata ja ma isegi ei oska öelda, kas see oli huvitav. Ma ei tea, kas igakord peab kõikvõimalikud asjad kokku panema ja kirjutama, nagu autor on ise seda öelnud, visuaalset muusikat. Orkester on ju sealjuures klassikaliste pillidega.
Kogu teos, selle ülesehitus ja kõla on niivõrd erinevad klassikalisest muusikast, et ma ei ole võimeline ühest otsast teise liikuma. Ma isegi ei tea, kas seda kõike peaks muusikaks nimetama? Võib olla oleks aeg hakata neid projekte nimetama kuidagi teistmoodi. Sest minujaoks on need projektid , ma ei kujuta ette, et peaksin sellist muusikat kuulama nt terve plaadi jagu. Aga ilmselt see ei olegi nii mõeldud. On jah, huvitav ja omapärane erinevaid asju ehk kombineerida, sest mida sa siin muusikas ikka enam välja mõtled, kõik on justkui olemas ja juba kirjutatud.
Minu jaoks ei ole nendes teostes meloodiat, aga muusika, isegi kaasaegne, peaks endas kandma meloodiat. Kõlad on ebamäärased ja kuidagi mõelda kaasa autoriga, et mida ta soovib öelda, on raske. Kõik tundus kuidagi samasugune .
Ma ei ütle midagi halba, kindlasti on sellised projektid üldkultuuriliselt kasulikud ja arendavad ja panevad ehk natuke teisi asju nägema, aga ma ei ole veel selleks valmis. Seepärast ei oskagi teost õigupoolest retsenseerida. ERSO oli hea nagu alati ja ma imestan kui laia spektriga on nende kavad ja tegelikult sooviks ise teinekord mõne muusiku käest küsida, et milline žanr või helilooja on nende lemmik.
Selle kontserdi juures oli ka üks hea „asi“, kogu orkester oli mul nagu peo peal ja vaade rõdult imehea, just näha kogu ühtsust ja dünaamikat kuidas üks orkester oskab teose kokku mängida, kuidas neil on üks hingamine ja täielik usaldus dirigendi vastu, kes muide, oli saksa päritolu Michael Wendeberg, kelle repertuaari kuulub muusika Bachist nüüdisteosteni.
Lõpetuseks võin öelda, et olen käinud (kui nii võib öelda, ja seda just muusika mõttes) kontsertidel, aga see kõik on ju maitse asi, eriti muusikamaitse. Ja ehk olen ise teadlikult vältinud nüüdismuusika kontserte, sest tean, et ei saa sellest muusikast aru, aga kunagi ei tea, ajad ja arusaamad võivada ajaga muutuda.
Sten Ander Sepp
12c
Retsensioon Simon Steen-Andreaseni teosele-Dark Dreams #1 Retsensioon Simon Steen-Andreaseni teosele-Dark Dreams #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor menposh Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Muusikaelu ja ooper 19-sajandil-19-sajandi üldiseloomustus
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

reaalse kogemuse ja tunnetuse piire. Romantikud esindasid ka seisukohta, et kõik kunstid pärinevad ühest algmest, siit pärineb kunstide sünteesi idee, mis läbib kogu 19. sajandit (ka kujutavat kunsti, eriti 19. sajandi lõpupoole). Kunstide süntees võib esineda 1) Meyerbeeri grand opéra ja Wagneri muusikadraama näol; 2) programmilise muusikana: heliteoses kajastatakse muusikaväliseid nähtusi (nendele vihjab pealkiri või on teosele lisatud spetsiaalne programm). Sümfoonilises muusikas väljendab viimast taotlust uus zanr sümfooniline poeem, millele pani aluse Liszt (13 sümfoonilist poeemi). 19. sajandi keskel tekkis terav poleemika programmilise ja absoluutse muusika üle, see oli tingitud ka heliloojate omavahelisest konkurentsist. Programmilise muusika pooldajateks peeti Berliozi ja nn ,,uussaksa koolkonda" ehk ,,Weimari koolkonda", s.t Liszti (kes oli sajandi keskpaigast jäänud

Muusika ajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Mustlasmuusika
34
doc

Mustlasmuusika

137-142) Tema teostest esindab tema muusikafilosoofiat vast enim "Psalmus Hungaricus", kus avalduvad koos tähtis vokaal ja usk, et iga muusikakultuur on sõltuv amatööride muusikast, esitusest. Sellest õhkab ungari muusika vaimu, samas pole selles otseselt folgi tsiteeringuid. Teine tähtis teos on "Concerto for Orchestra". Teos on loodud standardsele orkestrile, ainsaks lisandiks on triangel. Kogu teoses on jooksvaks jooneks seos modernsete ja folgi rütmide vahel ja harmoonia, mis annab teosele erakordset emotsionaalse olemuse. "Hary Janos Suite"´is avaldub helilooja vaimustus ungari folkloori vastu, nimelt on tegemist koomilise ooperiga, kus keskseks tegelaseks on ungarlasest sõdur Hary Janos. (Classical Music...1994: 189-190) Mustlasmuusika on paelunud oma metsikuse, ürgsuse ja naturaalsusega paljusid muusikuid. Liszt, Brahms, Bartók ja Kòdaly aga olid esimesed kunstmuusika viljelejad, kes hakkasid mustlasmuusika vastu huvi tundma

Muusika
Aforismid
223
docx

Aforismid

Seejärel käskisid sa mul pea üles tõsta ja seda sulle silma vaadates öelda. Sa teadsid, et ma ei suuda seda... sest mu silmad reedavad, et valetan. Love is friendship on fire. Armastus ei saa otsa. Otsa saavad armulood. Otsa saab see, mida on armastuseks peetud. Just remember two things .. I’m here .. and I care (L) . Igaüks, kes on armastanud, teab, millist säravat tähendust sisaldab endas neljast tähest koosnev sõna TEMA. You're one and the best thing in my creepy dark world ( L ) . Läheb vaja ainult üht minutit, et erilist inimest märgata, üht tundi, et teda hinnata, üht päeva, et teda armastama hakata ning seejärel tervet elu, et teda unustada. Ma ärkan koos päikesega ja mõtlen sinust, lähen magama kuuga ja mõtlen ikka sinust . What’s Minnie without Mickey , what’s Tiger without Pooh , what’s Spongebob without Patrick , what’s me without you ?

Kirjandus
Giuseppe Verdi
32
doc

Giuseppe Verdi

Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees­ ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 ­ 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parma­lähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht ­ Le Roncole ­ kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest paljud Carlo Verdi tra

Muusika
Levimuusika
32
pdf

Levimuusika

Joan Baez (s. 1941) on ise ennast pidanud rohkem poliitikuks kui muusikuks- lauljaks. T em a esituses sai väga tuntuks laul “We Shall Overcome” (“M e võidam e”). Mõnda aega esines J. Baez koos Bob Dylan’iga (s. 1941, õige n im i R obert Zimmermann) . Kuulus on Bob Dylan’i laul “Blowin´in the Wind” (“V astust teab vaid tuul”). T untud nim ed folkm uusikas on veel “The Kingston Trio” ja John Denver (1943). 60- ndate kõige menukam folk- rock duo oli Simon ja Garfunkel- laul “Sounds of S ilen ce”. Tänapäeval on protesti osakaal laulutekstide väiksem, iseloomulik on akustilise kitarri mõõdukas kasutamine-laulja Susanne Vega. Eestis hakati folklauluga tegelema kuuekümnendatel aastatel tudengite seas. Seitsmekümnendatel esitasid folklaulu mitmed noored näitlejad. Üheks esimeseks eestvedajaks folklaulu propageerimisel oli Peeter Tooma, talle järgnesid Tõnu Tepandi, Priit Pedajas, Andres Ots, Tarmo ja Toomas Urb, Urmas Alender jt.

Muusika
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s

Maailma religioonide võrdlev analüüs




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun