Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas ei peetud kodanikeks sisse rännanud võõramaalasi, seega pidid nad maksma regulaarselt riigile maksu ja teenima sõjaväes. Kummaski linnriigis ei peetud naisi riigi kodanikeks. Klassikalises Kreekas valitses orjanduslik ühiskond ning seetõttu oli nii Ateenas, kui Spartas orjade arv suur. Demokraatia hiigelaegadel oli Ateenas orje arvatavasti rohkem kui kodanikke, kuid siiski ei küündinud mittekodanike osa Ateena elanikkonnas kaugeltki Sparta tasemeni, kus spartiaadid
kuid p��dsid saavutada ka oma kodanike toetust. Tihti �ritasid nad vaeste eluolu parandada. Aristokraadid ei leppinud ainuvalitsusega, vaid tahtsid ka ise riigijuhtimisest osa v�tta. Segadusi ja t�ranniat �ritati v�ltida seaduste �leskirjutamisega. Sparta riik Keskuseks oli Lakoonika. Asukohaks L�una-Kreeka. Sparta kodanikkond - spartiaadid. Riigi �lej��nud elanikkond oli nende v�imu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid. Messeenia alistatud elanikest said heloodid - spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Sparta riigi eesotsas oli kaks kuningat, kelle v�im oli p�ritav. Nad juhtisid s�jav�ge ja t�itsid preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate n�ukogu geruusia. Igal aastal valiti k�rgemate ametnikena viis efoori. L�plikke otsuseid langetati spartiaatide koosolekul. Heloodid moodustasid suurema osa elanikest ja nad suhtusid spartiaatidesse vaenulikult. Et neid kuuletuma panna, pidid spartiaadid hoolitsema oma s�jalise
Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid? Ateena ja Sparta olid Kreeka maaalal asuvad linnriigid, mis tekkisid umbes 600.a eKr. Linnriikides kujunesid välja omad seadused, kombed ja see tõi kaasa riikide erinevad ülesehitused. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas ei peetud kodanikeks sisse rännanud võõ...
Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas ei peetud kodanikeks sisse rännanud võõramaalasi, seega pidid nad maksma regulaarselt riigile maksu ja teenima sõjaväes. Nii Spartas kui ka Ateenas oli vaatamata erinevale riigikorrale palju orje. Kummaski linnriigis ei peetud naisi riigi kodanikeks. Kuigi Ateenas oli kodanike arv suhteliselt väike, moodustasid nad suurte eesõigustega osa. Spartas olid riigi eesotsas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Võim oli päritav
1.Tume ajajärk 1100-800 a ekr Kreeka oli langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele taselmele,elanikkonna arvukus oli vähenenud,kiri ununenud.Osa kreeklasi läks Väike-Aasia läänerannikule ,lõpuks see muutus nende püsivaks elukohaks,tööristu ja relvi valmistati rauast.Suhted naabermaadega olid nõrgenenud 2.Kreeka -Pärsia sõjad 6 saj teiselpoolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul pärsia võimu alla , 490 a ekr korraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse,kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa . Mõneaja pärast tungis Kreekasse kuningas Xerxese hiigelvägi.Sõja lõpustõrjuti pärslased Kreekast ja egeuse mere piirkonnast välja. 3.´Makedoonia tõus Kunigas Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhtesse 4.Iseloomusta Kreeka tsivilisatsiooni Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr ja levis sealt edasi hilje...
Vana-Kreeka. Kordamiseks 1. Kreeka geograafiline asend ja kaart 2. Orjade olukord - Kreeka polistes oli orjandus tavaline asi, kõige rohkem oli orjadest barbareid. Orjad tegid tavaliselt kõige mustemaid töid, orjade tapmise eest ei karistatud. Nad jäid ühiskonnast väljapoole. Spartas alistatud masseenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said aga heloodid spartiaatide maaorjad. Ateenas aga oli orjandus keelatud. 3. Mõisted a) Polis Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest b) Heloot spartiaatide ori, Messeenia alistatud elanikkond c) Demokraatia valitsusvorm; rahvavalitsus d) Pedagoog laste juhataja, kes õpetas rikkamate perekondade lapsi (koduõpe). e) Barbar võõramaalane, kes kõneles tundmatut keelt
mis koosnes rikastest ja tähtsatest kodanikest. Sparta riik Keskus Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas. Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda lisaks Lakoonikale ka alistatud naabermaakond Messeenia. Sparta kodanikele spartiaatidele, allus ülejäänud elanikkond Lakoonia elanikkond ehk perioigid (isiklikult vabalt mittekodanikud) ning orjastatud Messeenia elanikud ehk heloodid. Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Riiki juhtis ka 30-liikmeline üle 60-aastastest koosnev nõukogu. Igal aastal valiti ka viis efoori, kes kontrollisid võimukandjate tegevust. Otsuseid langetati spartiaatide koosolekul. Sparta riigis olid kõige tähtsamad riigi huvid ning seega hakati poisse juba noorest east sõjaliselt ette valmistama. Spartiaadid veetsid suure osa oma elust kodust eemal.
Rahvakoosolek kiitis heaks vanemate nõukogus vastu võetud otsused. Sparta ühiskond Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond – spartiaadid. Nende õiguseks oli osaleda riigi valitsemises. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik elanikke oli peroigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväe kohustuslikud mittekodanikud. Peroigide tegevusalaks oli põlluharimine, käsitöö ning kaubandus. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas. Nad olid orjad, kes spartiaatidele kuuluvat maad harisid. Sparta kasvatus Suurt tähtsust omistasid spartalased laste kasvatamisele. Oluline oli kasvatada tulevastes sõjameestes ühtsust, lojaalsust ja ohvrimeelsust Sparta ees. Arstid vaatasid kõik vastsündinud poisslapsed üle. Vigased, haiged ja liiga nõrgad lapsed jäeti mäenõlvale surema või visati kaljult alla. 7-aastaseks saanud
1. Kreeka asub Balkani poolsaarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee tuhandeid aastaid olnud meri. Läänes Joonia meri, idas Egeuse meri ja lõunas Kreeta meri. Asub Vahemere ääres. 2. Spartas olid Heloodid kes tegid nende eest töö ära, Ateenas orjandus keelatud. 3. Polis - oli Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 4. Heloot - Spartiaadi maaori (enamasti alistatud messeenlased ja ka Lakoonika pärisrahvas). 5. Demokraatia - rahvavõim, kõige varasem oli Ateena demokraatia. 6. Pedagoog - usaldusväärne, vanem ja kogenenum ori, kellele usaldati laste saatmine kooli ja nende tagasitoomine. 7. Barbar - kreeklastele võõramaalased, kes rääkisid
maailmavaade. Enne seda oli usuti et kõik keerleb ümber maa – geotsentriline maailmavaade SPARTA ATEENA Võimuorganid Geruusia – vanemate nõukogu Strateeg – väejuht (10) (30) Bulee – nõukogu (500) Efoorid (5) Heloodid – maaorjad Metoik – sisserännanud Ühiskonnakihid Perioigid mittekodanikud Spatriaadid – Sparta (enamus käsitöölised) kodanikud Asukoht Lakoonika maakonnas Atika Peloponnesuse ps Kesk-Kreeka Lõuna-Kreeka
kõik kodanikud on võrdsed. Ateena oli peamine kaubandus ja-kultuurikeskus Kreekas. Sparta kodanikuõigused moodustasid kõik täieõiguslikud spartlastest mehed, kes olid vähemalt 30. aastased ehk spartiaadid, kes ei teinud tavalist lihtrahva tööd, vaid valitsesid riiki. Peroigid moodustasid keskklassi, kes olid isiklikult vabad andamikohustlased, poliitiliste õigusteta ning teenisid sõjaväes. Nad tegelsid käsitöö, kauplemise ja põlluharimisega. Heloodid olid orjad, kel polnud õigusi ja kes olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselankid, mil 20-aastaselt võisid oaleda rahvakoosolekul ning 30-aastaselt võisid kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks. Metoigid ehk võõramaalased pidid makse maksam ja teenima Ateena sõjaväes. Metoigidel, naistel ega ka orjadel, kes moodustasid suurema osa Ateena rahvastikust puudsid õigused
1.Esimesed tsivilisatsioonid ja viljaka poolkuu piirkond-Tsivilisatsioon on tulnud lad.keelest ja tähendab kodanik;riiklik. Tsiv on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond,kus tuntakse kirja,on kujunenud riiklus,arenenud religioon ja viljeletakse kõrge tasemelist kirjandust ning kunsti. NT Egiptus, Vana-Rooma ja Mesopotaamia Poolkuuala-Ühiskond,kus riigikorraldus,majandus,teadus,kunst ja religioon esmalt välja kujunesid,paiknesid valdavalt Eufrati ja Tigrise ning Niiluse jõe orgudes ja nendevahelisel alal ehk nn viljaka poolkuu piirkonnas.Nendes piirkondades oli regulaarne üleujutus,viljakas pinnas ja niistussüsteemis,tänu millele asutus seal piirkonnas tihenes. 2.Egiptuse religioon ja kultuur-Egiptuse religioon kujunes mitmete hõimude ühendamise teel,siis tõi iga hõim kaasa oma jumalad.Igahõimupiirkond austas oma püha looma, mis oli seotud selle piirkonna jumalaga. Nii kujutatigi jumalaid kas selle loomana või loominimesena.Tähtsaim juma...
Koosnes iseseisvatest linnriikidest ehk polistest. Kodanil oli õigus kaasa rääkida riigiasjades ja kohustus teenida sõjaväes. Arhailisel perioodil valitseti poliseid aristokraatlikult, see tähendas et võim on parimate käes. Sparta: talle kuulusid Lakoonia ning Messeenia maakonnad. Ise koosnes neljast kindlustamata külast. Ühiskond jagunes kolmeks kihiks: 1) spartiaadid kodanikud 2) perioigid - sõjaväe ja andami kohustuslikud inimesed. 3) heloodid spartiaatide orjad( messeenia maakonna kodanikud) Valitsemiskorraldus: 1) juhtisid 2 päritava võimuga kuningat 2) geruusid ehk vanemate nõukogu. Koosnes 30st üle 60 aasta vanast kodanikest, kes andsid kuningatele nõu. 3) 5 efoori, kes valiti igal aastal rahvakoosolekul 4) apella ehk kõikidest spartiaatidest koosnev rahvakoosolek. Ateena: asub Atika maakonnas. Kui 6. saj viis Salon läbi oma reformid, hakkas kujunema demokraatlik valitsemisvorm
hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Sparta ja Ateena Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud
a) Matemaatika õpetaja Leen Väränen 15.10.2012 16:29 Ül 143, 144. (Muuda) 16.10.2012Keemia õpetaja Luule Nikopensius 12.10.2012 14:54 Lahenda tv.lk.19- 1,2 ja lk.20 - 3-5 ül. lahendada vihikusse. KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? Talupojad, käsitöölised, orjad, aristokraadid, karjused...
Sokrates püüdis inimesi kasvatada Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna- enesetunnetamisele ja üldkehtivate tõdede Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid leidmisele(õigele teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti voorusliku elu ja õnnelikkuse. elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% *Platon - kreeka filosoof. Sokratese õpilane, rajas 387 elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, e.Kr. Ateenas oma kooli (akadeemia); arendas mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on
asustus asustust Eluolu Rahulik ohutu Sõjakas 2. Kreeklaste kolooniad (kus paiknesid ja miks rajati)? Kolooniaid rajati Itaaliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse, sest põllumaad oli vähe ja neil leidus vähe metalli. 3. Kreeklaste kuulsad linnriigid, iseloomusta (2)? · Sparta (Lakoonia + Messeenia mk.) Elaikud: spartiaadid, perioigid, heloodid Spartiaadid 7a. saadeti sõjakooli 20 a. oli täisväärtuslik sõjamees 30 a. sai kodanikuõigused ja sai luua oma pere Valitsemine: 2 kuningat kuulusid Geruusiasse (vanemate nõukogu al 60 a.) Neid kontrollisid 5 vaatlejad e. EUFOORID. Rahvakoosolekul valiti Geruusia. · Ateena (Atika mk.) Alguses aristokraatlik al 5. Saj eKr demokraatlik. Elanikud: kodanikud (mehed al 20 a
aastaselt, rikkamates võõramaalased. Orjanduslik ühiskond. peredes oli koduõpe, pedagoogi käe all,vaesemad pered saatsid Sparta polis: Asub Lõuna-Kreekas. Elanikud jagunesid pojad kooli, kus õpetati lugemist ja kirjutamist, muusikat ning kolmeks: 1) spartiaadid(tavakodanikkond) 2) perioidid luuletamist. Jõukamad jätkasid sofisti käe all, haridus puudutas (Lakoonika asukad,vabad ja poliitiliste õigustega.) 3) heloodid ainult poisse. Spartas said tüdrukud ka kehalistes treeningutes (spartiaatide maaorjad.) käia, muidu õppisid kodus kõike emalt. Valitsemine: 2 kuningat (sõjaväepealikud) neile allus sõjavägi, 6 Kreeka filosoofi ja nende põhimõtted: 1) Thales Maailm kuningad kuulusid vanemate nõukokku e. Geruusiasse (30 liiget, on tekkinud veest ja ujub vee peal. 2) Anaximandros filosoof,
Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja" 3 .oskab iseloomustada demokraatiat ja aristokraatiat Ateena ja Sparta näitel: asukoht, kodanikkond, mittekodanikud, riigikorraldus ja rahvakoosolekSparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna- Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, ari...
Kreeka Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (li...
Kordamisküsimused 1.Iseloomusta Kreeta ja Mükeene kultuuri. (sarnasused ja erinevused) V:Sarnasused: Mõlemal olid oma keskused Kreetal oli Knossose loss ja Mükeenel oli Mükeene loss. Lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja kultusepaigad. Erinevused: Kreetas austati naisi ja jumalannat aga Mükeenes austati jumalannat ja meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad. V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P- Aeerikas, Musta mere rannikul) 3.Nimeta Kreekas kuulsamad linnriigid ja nende asukohad. ...
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
Põhiosa kodanikkonnast moodustasid talupojad, Kuigi varanduslikku erinevust tauniti, tekkisid kuid ka käsitöölased ja meremehed. varanduslikud kihid: suursugused juhtisid riiki samal Kõigil kodanikel oli õigus osaleda ning oma ajal, kui vaesemaid ohustas laostumine. ettepanekuid teha iga 10 päeva järel peetaval Spartiaatide osakaal oli vähemuslik, samas rahvakoosolekul. heloodid moodustasid enamuse. Rahvakoosolekul vastu võetud otsuseid täitsid Sõjameheomadusi arendav riiklik liisu teel valitud 500-liikmeline nõukogu ja rohked kasvatussüsteem oli eelkõige tingitud vajadusest riigiametnikud. Ka 600 kohtunikku valiti kasvõi vajadusest helootie kuuletuma sundida. liisuheitmise teel. 10 strateegi (väejuht) valiti Alates 7 eluaastast pandi poisid rühmiti kodust rahvakoosolekul
· Ametnikud - 5 efoori (kontrollivad kõiki) Sparta paikneb Lakoonika maakonnas + vallutati ka Messeenia, loevad end doorlaste järeltulijateks, allutatud rahvad loetakse ahhailaste järeltulijateks Ühiskond: · Spartiaadid (omavad kodanikuõigusi, neid on väga vähe, 5%) · Perioigid (vabad, kui poliitiliste õigusteta sõjaväe- ja andamikohustusega Sparta elanikud, 60%) · Heloodid e. orjad (Alistatud Messeenia maakonna elanikud, 35%) Spartas peeti riigi huve üksiku omast tähtsamaks. Riiki valitses väike grupp aristokraate, helootidele see ei meeldinud, seega oli vaja neid kuuletuma sundida. Selle jaoks oli spartiaatidel kasvatussüsteem 7. aastaselt saadeti poisid omavanustega ise elama ja füüsilise treeninguga tegelema, alles kolmekümneselt loeti neid täisväärtuslikeks kodanikeks, kes pidi olema abielus ja omama maad. Karm
suhetes olevad aristokraatide rühmitused. Sageli toimusid relvastatud kokkupõrked. Võimule tõusnud ainuvalitsejat nimetati türanniks. Türannid püüdsid kehtestada riigis korda ja parandasid vaeste elu. Türanni võim piiras kodanike poliitilisi õigusi ja seetõttu ei püsinud nad kaua võimul. Sparta riik Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid Sparta kodanikud. Perioigid vabad, kuid poliitiliste õigusteta spartaelanikud. Heloodid Sparta orjad. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem. Demokraatlik Ateena Esialgu kuulus võim aristokraatide hulgast pärinevatele ametnikele. Seadusandja Solon vähendas aristokraatide eesõigusi. 5.saj. keskel e.Kr. kui riigi eesotsas oli Perikles, kujunes demokraatia ehk rahvavõim
2000. a eKr kreeklaste esivanemad Balkanil Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk - 2000 - 1100 eKr Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni eellugu. Minoilise kultuuri algus - 2000 eKr. Harisid põldu, pidasid ülemeresidemeid (vask). Kreeka kuninga Minose valitsus. Tuntakse arheoloogia kaudu. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda. Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg. Naiste suhteline domineerimine. Mükeene kultuuri algus - 1600 eKr. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt hobukaarikuid. Lineaarkir...
. Neile allus sõjavägi ja nad täitsid ka riigi kõrgema preestri kohustusi. Muudes valdkondades Juhtis riiki Geruusia, st. 30-liikmeline vanemate nõukogu. ja igal aastal kodanike hulgast valitud riigiametnikud- 5 efoori. Kodanike arv oli muu elanikega võrreldes tühiseks. ülejäänud elanikkonna moodustasid perioigid, st Lakoonika asukad olid isiklikult küll vabad, kuid poliitiliste õigusteta ning sariaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud ja heloodid, kes olid spartiaatide maaorjad. Spartalaste riik oli range sisemise korraldusega, kus kõige tähtsamaks peeti riigi huve, mitte kodanike õigusi. Sparta oli küll tugev ja hästi korraldatud riik, kuid tema osa Kreeka vaimukultuuris oli seetõttu tühine. Antud ajajärku Pärsia sõdadest kuni Makedoonia Aleksandri valitsusajani nimetatakse klassikaliseks ajajärguks. Ühiskond oli sel perioodil orjuslik , st et suurema osa kohustustest
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
armastuse jumalanna), Dionysos (veini jumal, ema oli inimene). 8. Kreeka tähtsamad linnriigid: Athena, Sparta, Knossos, Argos, Korintos, Rhodos 10. Keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus kodanikkond spartiaadid. Ülejäänud elanikkond oli ennde võimu all. Enamus olid perioigid (elasid ümberringi), olid vabad aga andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekondaikud. Vallutatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid heloodid orjad. Riigi eesotsas olid kaks kuningat (päritav võim). Igal aastal valititi riigiametnikena 5 efoori, kelle võim oli väga suur (lõppotsused langetati aga spartiaatide koosolekul). 11. Riigi huvisid peeti üksikisiku huvidest tähtsamaks. Riiki juhtisid kuningad. 12. Solon kärpis rikaste ja suursuguste eesõigusi ning suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda. Reformid panid aluse Ateena demokraatlikule arengule. Olid 594 eKr. 14
Nimeta kaks kohustust. v: Polise kodanikul oli igus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kik thtsamad ksimused ning kodanik moodustas ka linnriigi sjave, kuigi ta pidi vastavalt oma varalisele seisusele relvastuse ise hankima. 6.Millised elanikkonna grupid jid polistes vljapoole kodanikustaatust? Loetlege kolm elanikkonna gruppi ja phjendage nende ilmajtmist kodanikuigustest. v: Perioigid - Lakoonia maakonna elanikud, olid isiklikult vabad, kuid pidid siiski andameid maksma. Heloodid - Messeenia alistatud elanikud, kes muudeti orjadeks, arvuliselt Spartas kige suurem elanike grupp. Metoigid - vrmaalased, pidid makse maksma ja sjaves teenima. 7.Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ja hariduse eriprad. Too kummastki valdkonnast mlema riigi kohta nide. v: Sparta - ldiselt pidid naised Kreekas perega tegelema, aga Sparta oli koht, kus tdrukud visid tegeleda, nagu samuti poisid, kehaliste treeningutega. Poisse hariti ja petati riigi poolt, aga kuna tdrukud
Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe. Kujunes orjanduslik ühiskond, kus elanikud jagunesid kahte õiguslikult eristuvasse klassi-vabadeks ja orjadeks. Ühiskonnas olid nomineerival positsioonil mehed, naised olid poliitilisest ja seltskonnaelust kõrvale jäetud. Võistlushimu leidis ...
KREEKA GEOGRAAFILISED OLUD & NENDE MÕJU KREEKA TSIVILISATSIOONI KUJUNEMISELE Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas. Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks. 19.saj läks Euroopa teadusringkondades käib lause:“Euroopa kultuur on tõusnud Egeuse merest.“ Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. 3.a.t paiku laienesid nad lõunapoole, kus vanemad asukad nendega segunesid. U 2500 võeti kasutusele pronks. Hetiitidelt võeti üle raud. Palkanipoolsaar on tugevasti liigendatud sügavate lahtedega, mis sobivad hästi sadamateks. Lahed ja mäeahelikud jagavad Kreeka kolmeks osaks: 1. Peloponnesose poolsaar 2. Kesk-Kreeka 3. Põhja-Kreeka Kreeklastega on asustatud ka sajad saared Egeuse meres. P...
1 pool Miks tekkisid Ateenas ja Spartas eri mentaliteedid? Spartas oli väga palju mittekodanikke. Spartiaadid moodustasid elanikkonnast vähemuse ning heloodid olid spartiaatide vastu vaenulikud. Selleks, et heloode kuuletuma sundida, arendati ühiskonnas välja range kasvatusüsteem (seitsmeselt kolitakse välja, kahekümneselt said nendest sõjamehed, kolmekümneselt täieõiguslikud kodanikud). Ühiskonnas peeti riiklike huvisi tähtsamaks kui indiviidi huvisid. Ateenas peale türannia kukutamist kehtestati kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ka vaestel soodustati võimalust riigiasjades osaleda
Milline oli valitsemiskorraldus? Sparta hõlmas Lakoonika ja Messeenia maakondi, keskuseks ei kujunenud mitte linn vaid 4 kindlustamata küla. Ühiskonnakorraldus põhines Lykurgose seadustel, mis pärinesid 8. sajandist ja olid tuntud oma karmuste poolest. Ühiskonnakihid Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud: u 5% elanikkonnast, moodustasid Sparta kodanikkonna, 4 kindlustamata küla elanikud. Perioigid vabad, ei omanud poliitilisi õigusi. Heloodid orjad Valitsemiskorraldus Rahvakoosolek valis: Vanemate nõukogu e geruusia (30 liiget vähemalt 60 aastased. Kaks neist olid päritava võimuga kuningad, kes juhtisid riiki ja sõjaväge ning täitsid kõrgema preestri kohustusi).. 5 eufoori (riigiametnikud) Ateena hõlmas Atika maakonna. Ühiskonnakihid Kodanikud vabad meessoost täisealised põliselanikud, (vanemad kui 20 a) ning nende naised ja lapsed. Metoigid vabad (ei omanud kodanikuõigusi)
olevatele küsimustele. Ateena linnriigi ilme Keskuseks agoraa Periklese ajal ehitati võimsad müürid Pireus oli suurim sadamalinn Kreekas Akropol; Propüleed; Parthenon; Erechtheioni tempel; Athena pronkskuju Sparta Lõuna-Kreekas Lakoonika ja Messeenia maakond 4 suuremat kindlustatud küla, linna välja ei kujunenud Kodanikkond ehk spartiaadid Vabad mittekodanikud ehk perioigid Alistatud Messeenia elanikud ehk heloodid (õigusteta maaharijad) Kõige rohkem oligi heloode Ülesanne Tööleht: Ateena ja Sparta võrdlus. Töölehe põhjal arutluse kirjutamine. Teema: "Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid?" Arutluse eest on võimalik saada 5 punkti. Homoseksuaalsus Meestevaheline sõprus suure au sees Kogemustega aristokraat võttis noorema mehe enda hoole alla Kaasnes erootiline kiindumus Erootiline suhe ei välistanud pedagoogilisust Pederastia (kr. k paiderastia- poistearmastus)
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr- Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Arhailine periood u 800-500 a. eKr-Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti t...
meessoost täisealised põliselanikud, poliitiliste õigustega kodanikud: u 5% vanemad kui 20 (u. 40 000) + nende naised elanikkonnast, moodustasid Spata ja lapsed (u. 80 000). kodanikkonna, 4 kindlustamata küla elanikud. Metoigid vabad, kodanikuõigusteta(u. Prioigid vabad, ei omanud poliitilisi 80 000) õigusi Heloodid - orjad Orjad(u. 200 000) Valitsemiskorraldus - Rahvakoosolek võis Valitsemiskorraldus rahvakoosolek alata, kui kohal oli vähemalt 6000 meest valis-> vanemate nõukogu ehk geruusa (30 (koguneti iga 10 päeva tagant) liiget üle 60 eluaasta, k.a 2 kuningat Tähtsamad riigiametnikud strateegid(10), sõjapealiku funktsioonid, kes olid päritava valiti rahvakoosolekul. võimuga ja mahtusid vanusepiiri sisse)
Polise kodaniku õiguseks ja kohustuseks oli: * osaleda poliitikas * osaleda riigikaitses 2. Sparta elanikkond. Sparta elanikkond jagunes kolmeks: * spartiaadid doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud ning nende tegevuseks oli peamiselt sõdimine. * perioigid endised Lakoonia elanikud, kes spartalaste poolt alistati. Olid isiklikult vabad, kuid poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamit ja vajadusel minema sõtta. * heloodid ehk orjad. Messeenia elanikud ja mõned Lakoonia elanikud. 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Jaotusmaterjal; õpik lk. 104; 106-107 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära. * ametnikud pandi paika loosi teel * päritolu, rikkus ja haridus ei mänginud mingit rolli * ametnikele maksti palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikaga tegeleda. 5. Vana-Kreeka ja tänapäeva demokraatia võrdlus. Jaotusmaterjal 6. Perikles, tema tähtsus Ateena ajaloos.
Ateenas oli orjastamine keelatud. Sparta riiki juhtisid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Nemad täitsid preestrikohustusi ja neile allus sõjavägi. Teistes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanematenõukogu geruusia ja kodanike hulgast valitavad riigiametnikud 5 efrooni. Kõigi spartiaatide koosolek ütles aga otsuste vastuvõtmisel lõpliku sõna. Suurem osa Lakoonika asukatest ,perioigidest, olid küll vabad, kuid neil puudusid poliitilised õigused. Heloodid olid aga spartiaatide maaorjad. Et neid kontrolli all hoida kehtestati Spartas kodanike kasvatamise süsteem. Spartas pidid poisid juba seitsmeaastaselt kodust lahkuma, kuna neid treeniti elukutselisteks sõjameesteks. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Esiplaanil olid riigi huvid ning seetõttu olid kodanike õigused ohvriks toodud. Spartas polnud kunagi esinenud türanniat ning seda on peetud hästi korraldatud riigi musternäidiseks. 1.5
Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- · Spartaadid (5%) vabad · Kodanikud vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 · Perioigid vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. · Metoigid vabad kodaniku- · Heloodid orjastatud õigusteta võõramaalased (80 messeenlased. 000). · Orjad (200 000) Valitsemise Aristokraatia Demokraatia vorm Rahva- · Spartiaatide koosolek · Kõikide kodanike koosolek 10 koosolek · Lõplikud otsused ja ametnike päeva tagant. valimine. · Ettepanekud, otsused,
Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi ja nad täitsid preestri kohuseid. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline nõukogu geruusia ja igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Kujunes range kodanike kasvatamise süsteem, kus seitsmendast eluaastas elasid poisid kodust eemal rühmades, tegelesid sõjaliste harjutustega. Tööd ei pidanud spartiaadid tegema, seda tegid heloodid. · Ateena Algselt oli aristokraatlik, kuid Solon kärpis eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad õigused. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Periklese võimul oleku ajal kujunes Ateenast kindlalt demokraatlik kord. Kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Orjastamine oli seadusega keelatud. Rahvakoosolek tuli kokku iga 10 päeva tagant, vahepeal ajas riigi asju 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud.
VANA-KREEKA Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri ...
○ Hakati seadusi täpsemalt üles kirjutama Sparta ● Lakoonika maakonnas ● Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda ● Koosnes neljast suurest kindlustamata külast ● Spartiaadid = Sparta kodanikkond (Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud) ● Perioigid = Sparta ümbruses elavad ○ Isiklikult vabad ○ Spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud ● Heloodid = spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad ○ Kõige arvukam grupp ● Kaks kuningat ● Geruusia = vanemate nõukogu ● Viis efoori ○ Kuningate ja riigiametnike tegevuse kontroll ● Kõigi spartiaatide koosolekud ● Kasvatussüsteem Ateena ● Atika maakonnas ● Kodanikkond = kõik vabad meessoost põliselanikud ● Demokraatia ○ Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekutele
Sparta oli üks tugevaimaid linnu Kreekas. Linna moodustasid neli lähedal asuvat küla mille ümber müüre ei ehitatud. Hiljem vallutasid ka spartalased naabermaakonna Messeenia. Sparta oli Aristrokraatlik polis mida valitsesid ainult rikkaimad spartiaadid. Spartalsed jagunesid kolmeks grupiks. Sparta kodanikke nimetati spartiaatideks ja nemad ei teinud tööd. Enamik Spartalasi olid vabad inimesed kellel ei olnud kodanikuõigusi. Kolmanda grupi moodustasid heloodid ehk orjad. Heloodid olid Lakoonika ja Messeenia maadelt pärit põliselanikud. Rahvakoosoleku hääletamine toimus kisaga ja see mille poolt kõige kõvemini karjuti jäi peale. Kuna heloote oli Spartas rohkem kui spartalasi tuli neid relva jõul ohjes hoida ja seega pidid spartalased neist sõjaliselt tugevamad olema. Tänu sellele põõrati suur osa laste kasvatusest kehalistele treeningutele. Poisid pidid olema kartmatud ja tugevad sõjamehed. Ellu jäeti sündides ainult
* türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika) *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5% elanikkonnast) - Perioigid vabad, spariaatide suhtes andami ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud (Lakoonika elanikud) - heloodid spartiaatide maad harivad orjad (Messenia alistatud elanikud) · Valitsemiskorraldus: *kaks kuningat, kelle võim oli päritav (juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid) *vanemate nõukogu geruusia (30 liiget, üle 60 aastased) *viis efoori (riigiametnikud *spartiaatide koosolek · Ateena ühiskond ja valitsemine: *Kesk-Kreekas Atika maakonnas *varasel perioodil valitses pärilik aristokraatia *5.sajandil juht Perikles, kujunes dem riik.
deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Sparta ja Ateena Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti:
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
väevõimuga, meelitas rahvast enda juurde jne. mõnikord parandas ka vaeste elujärge. Sparta riik-keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas põhines vallutusel. Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Sparta kodanikkond-spartiaadid. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Perioigid-olid küll vabad, kuid andami-ja sõjaväekohustuslikud;heloodid-spartiaatide maaorjad. Spartas kujunes range kodanike kasvatamise süsteem. Tööd tegid heloodid. Sõjakas ühiskond, suletud ühisk., tänap. totalitarismi eelkäija. Demokraatlik Ateena-5 saj. eKr sai Ateenast Kreeka tugevaima laevastikuga mereriik. Eesotsas Perikles-iga kujunes kindlalt demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodust. kõik Atika täiskasv. meessoost põliselanikud. Kõigil kodanikel õigus osal. rahvakoosolekul. Riigi elu korral. 500- liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulgas 10 täht. strateegi (väejuhti)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
