18.02.14 Metallide üldomadused Metalli üldomadusi on mitmeid. Esimeseks üldomaduseks on metalli värvus. Enamasti on metallid hallika värvusega. Ainult Au(kuld), Ag(hõbe), Cu(vask) ei ole hallika värvusega. Au on kollane, Ag on valge ja Cu on punaka värvusega. Need metallid asuvad I B rühmas. Metallid on ka head soojuse- ja elektrijuhid. Nendest kõige paremad on Ag, Au, Cu, Al. Metallidel on ka hea peegeldusvõime. Neile on iseloomulik metalne läige. Parima peegeldusvõimega on Ag(hõbe), sellest tehakse peegleid, ja teine väga heade peegeldusvõime omadustega on Al(alumiinium). Metallid on toatemperatuuril tahked, kuid Hg(elavhõbe) ei ole. Elavhõbeda sulamis temp.
melhior (Cu - Ni) messing ehk valgevask (Cu - Zn) uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) Alumiiniumisulamid: Duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn) silumiin (Al - Si) Kulla- ja hõbedasulamid: Kullasulamid ( Au - Cu, Au - Ag) hõbedasulamid(Ag -Cu) Tina- ja elavhõbedasulamid joodis (Sn - Pb) Amalgaam (Hg + metall II. Sulamite eelis: odavamad kõvemad tugevamad madalama sulamistemperatuuriga kuumakindlamad vastupidavamad III. Metallide omadused (eripära) Iseloomulik läige, hõbevalge või hallika värvusega. Hea elektri- ja soojusjuhtivus Suhteliselt suur tihedus (kerg- ja raskmetallid) Suhteliselt kõrged sulamis- ja keemistemperatuurid. Peegeldusvõimeo Plastilised IV. Aatomi ehitus V. Rühma järgi Ülevalt Alla Perioodi järgi ParemaltVasakule VI. Metallide keemilised omadused Nimetused..
Amfetamiin Maile Kikerpill 10. Klass 2014 C9H13N alfametüülfenetüülamiin ravim narkolepsia, aktiivsus ja tähelepanuhäire raviks ning söögiisu vähendamiseks ja kaalu langetamiseks levib valge, kergelt kollaka, roosaka või hallika pulbrina ja tablettidena mõju algab umbes 20 minuti pärast ja kestab mitu tundi toibumine võtab päevi müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3 5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga Joobe tunnused Psüühilised: Füüsilised: närvilisus; laienenud pupillid; rahutus; kiire pulss ja kiire hingamine; meeleolu tõus;
Peale sokolaadi tahvlite valmistatakse ka figuure, üllatusmune, medaleid, nööpe, pliiatseid, täidisega sokolaadi (sokolaadi batoonid). Sokolaadi aseained - valmistatakse ilma kakaomassi ja kakaovõita, mille asemel kasutatakse kakaopulbrit ja tahkeid taimseid rasvu. Neid nimetatakse magusateks tahvliteks. Sokolaadi aseainet kasutatakse ka glasuurimisel ( hüdrorasva glasuur) Kvaliteet ja säilitamine · pind sile, kuiv, veidi läikiv, ilma hallika kirmeta, laikudeta, mullikesteta · värvus helepruunist tumepruunini ( va. Valge sokolaad) · maitse ja lõhn selgelt väljenduv, antud tootele iseloomulik · konsistents kõva, murdekoht tuhm, ühtlase struktuuriga Vigadeks peetakse hallikat kirmet mis võib tekkida ebaõigel säilitamisel · suhkruhallus järskude temperatuurikõikumiste korral või suure õhuniiskuse korral sokolaadi pinnale moodustuvad väikesed veepiisad, milles lahustub suhkur. vee aurumisel
osutunud seinamaali jaoks sobivaks. Katsetuste ohvriks langes kuulus "Püha õhtusöömaaeg", mille Leonardo maalis Milaanos Santa Maria della Grazie kloostri seinale. Maal hakkas hävinema juba kunstniku eluajal. Kahtlemata on kogemus väärtuslik, kuid kas pole hind liiga ränk? Tizian maalis tumedale krundile, mille peale ta mitmesuguste toonivarjunditega markeeris alusmaali ning valguse ja varjupinnad. Alusmaal oli sedavõrd õhuke, et hall krunt sellest läbi kumas, tekitades hallika värvitooni nn. optilise halli. Edasises tööprotsessis kasutas Tizian rohkesti lasuurimist. Teatakse rääkida, et erinevate kihtide arv olevat ulatunud 30 - 40 ning Tizian kandis nad maalile ei millegi muu kui näpuga. Tizian maalis õlivärvidega, kuhu oli lisatud vaike ja palsameid ning varasemas loomeperioodis ka rasvast munatemperat. Pintslid, mida ta tööks kasutas, olevat olnud hämmastavalt suured, lausa luuataolised. Tiziani maalide kuldses üldtoonis võib tabada
Püriitsed maagid on väävelhappetööstuse tooraineks. IV rühmkond. Halogeniidid. Haloidsete ühendite rühmkonda kuuluvad peamiselt HF ja HCl soolad Mendelejevi tabeli I ja II rühma elementidega. Mineraalid on läbipaistvad, värvusetud, väikese erikaaluga, nõrga klaasiläikega ja suuremalt jaolt vees lahustuvad. Haliit e. kivisool NaCl. 39,4% Na, 60,6% Cl. Kristalliseeru b kuubliselt. K 2, E 2,1-2,2. Puhas haliit on vesiselge, kuid mehhaanilistest lisanditest tingituna tihti hallika, kollaka, punaka või pruunika värvusega. Maitse soolane. Hügroskoopne. Vees lahustub hästi. Haliit sadeneb kõrge soolasusega merelahtedes, laguunides ja järvedes. Sekundaarne mineraal. Kasut. toiduainetööstuses, keemiatööstuses soolhappe, naatruimaluse, sooda jne saamiseks ning metallurgias naatriumi tootmisel. Sülviin KCl. 52,5% K, 47,5% Cl. Kristalliseerub kuubiliselt, kuid tavaliselt esineb teraliste agregaatidena. K 1,5-2, E 1,97-1,99. Puhas sülviin on värvusetu, kuid
valge-hallika täppide massist ning domineeris ka üks pea kolme sentimeetrise läbimõõduga rohekas bakterikoloonia mass. Viimane päev: Bakterite koloonia oli veidike tagasi tõmbunud. Koloonia oli stabiliseerunud, kuna toitaine puuduse tõttu ei saanud populatsioon enam kõrgemale tõusta. Lisandunud oli kahe laigu ühildumine, mis muidu seisid üksteisest eraldi. 2. Sissekäigu uks Esimene päev: Peale 9 tunni möödumist al. katse alustamisest võis näha ühe väikse hallika laigu esinemist. Nädala keskel: Möödunud on neli päeva vaatluse algusest ja tulemused pole esimesest katseklaasist mitte väga erinevad, koloonia on väiksem. Petri nõu on täpiline ja üks unikaalne laik on võtnud veidike punakama tooni. Viimane päev: Pole toimunud erilisi muudatusi, koloonia suurus ja karakteristika on jäänud täpselt samaks. Või vähemalt pole silmaga nähtavaid erinevusi. 3. Köögiuks Esimene päev: ei esinenud vaadeldavaid tulemusi.
Lihtainena esineb ta näiteks teemandi ja grafiidina Looduses esineb arvukalt süsinikuühendeid Õhus leidub süsinikku süsinikdioksiidina Kuulub organismide koostisse. Sealseid süsinikuühendeid nim. orgaanilisteks ühenditeks Süsinik lihtaine ja liitainena. Allotroopia Lihtainena esineb süsinik vaid teemandi ja grafiidina Teemant- särav ja hinnaline vääriskivi. Lihvituna nim. briljandiks. Teemant on kõige kõvem ja rasksulavam lihtaine. Grafiit- hallika värvusega väga pehme aine, mis puudutamisel tundub rasvane. See juhib hästi elektrit. Teemanti ja grafiidi kristallide ehitus on erinev, sellest tulenevad nende erinevad omadused Teemant ja grafiit on allotroobid(keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena) Grafiiti on võimalik muuta teemandiks ja vastupidi Süsiniku omadused Süsi ja süsinikuühendid põlevad Hapniku vajakul tekib vingugaas(süsinikoksiid) Süsihappegaas tekib põlemisel, hingamisel, käärimisel, kõdunemisel jm.
3 A Rühma metallid(va Al) on looduses haruldased ja mineraale ei moodusta. Al on keemiliselt aktiivne. Nende pind on kaetud õhukese oksiidi kihiga mis katseb edasise oksüdeerumise eest. 3 A Rühma metallide omadused : Hallika värvusega, kerged, plastilised, peegeldavad hästi, head soojus ja elektrijuhid. Alumiiniumi eelised : Kerge, Vastupidav õhule ja veele, hea soojus ja elektrijuht, madal hind. Kasutatakse(foolium, peeglid, autoosad,elektrijuhtmed) Alumiiniumi puudused : Pehme, Aktiivne hapete suhtes, vähe vastupidav. Aluminotermia on reaktsioon kus Al reageerib temast vähem aktiivse metalli oksiidiga. Duralumiinium : Kerge, tugev, korrosiooni kindel. Silumiin : Kerge, tugev, korrosioonikindel, hapete kindel
· Värvus: värvitu, valge, hall, kollakas, punakas · Läige: klaasi 28.11.12 10 · Valem: CaMg(CO3)2 · Kuju: teralised agregaadid, rombilised kristallid, mille tahud on kõverdunud · Kõvadus: 3,5 - 4 · Värvus: valge, kollakas, pruun, tumehall. · Läige: klaasi · Erikaal: 2,8 2,9. 28.11.12 11 Valem: MgCO3 Kuju: trigonaalsed kristallid. Kõvadus: 4 4,5 Värvus: kollaka või hallika varjundiga valge. Erikaal: 2,9 3,1 28.11.12 12 · Valem: Fe2CO3 · Kuju: trigonaalsed kristallid, esineb tavaliselt teraliste, peitkristallsete või kerajate moodustistena. · Kõvadus: 3,5 4,5 · Värvus: värskelt kollavalge, hallikas · Erikaal: 3,9 28.11.12 13 · Valem: Cu2(OH)2CO3 · Kuju: kristalliseerub monokliinselt, kristallid on väga haruldased, esineb nõrgvormidena või
laevaga Hispaaniast. Turg Kunda Nordic Tsemendi peamised eksportturud on Venemaa, Soome ja Läti. Kaupu on vahetatud 21 riigiga, kaugeimad neist USA, Maroko, Togo ja Gaana. Peamine lähetuste piirkond on siiski Läänemere ümbrus. Jäätmed Puhastusseadmete jääkmuda, 4 300 t kuivainet/aastas Sõelumisjääk 1 500 t kuivainet/aastas Keskkonnlale mõjuvad tolmud halvasti, kahjustades taime riiki ja häirides inimesi hallika tolmuga. Seotud ettevõtted AS Kunda Nordic Tsement moodustati 1992. aastal ning kuulub HeidelbergCement Groupi koosseisu. Tööjõud 2009. aastal töötas ettevõttes keskmiselt 259 töötajat, kelle palgakulu koos juhatusele makstud tasudega summas 1,7 miljonit krooni, moodustas 97 miljonit krooni. Kasutatud materjal : http:// www.toostusuudised.ee/default.aspx?PublicationId=58c874f4-62e3-4c6f-aa65-19 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=229158/Kunda+Nordic+T
Hallhüljes Lepus europaeus Pall Viigerhüljes Pusa hispida Schreb Välimus Täiskasvanud viigri pikkus on 1–1,4 meetrit, maksimaalselt 1,8 m Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga. Viigri karvastik on tihedam ja pikem, värvuses ja mustris on rohkem varieeruvust heledast ja hõbehallist kuni tumehallini. Naha põhifoonil on ebamäärase ringja kujuga tumedamad heledaservalised laigud. Vastsündinud pojad on piimvalged või veidi hallika pika karvaga, mille toon hakkab tumenema 2–3 nädalat pärast sündi.Voolujooneline keha. Elupaik Ta elab Läänemeres. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Elupaigaks Eestis on meri ja rannikulähedased laiud. Toitumine Toituvad kaladest ja vähilaadsetest ning limustest. Peamise toidu moodustavad kalad. Tähtsus looduses ja inimestele Ohustus
· Külvatakse augusti I poolel. · Külvikorras peab raps olema vähemalt 5 aastat vahet. · Väetamisel anda lämmastikku 60 kg N/ha 1 tonni saagi saamiseks. Kahjurid · Rapsi võivad kahjustada maakirp, hiilamardikas, varre- ja kõdra-peitkärsakas ning kapsakoi. · Enamlevinud taimehaigused on valgemädanik, ristõieliste kuivlaiksus, jahukaste, tõusmepõletik, ristõieliste mustmädanik. Koristus ja kuivatus · Koristatakse siis, kui põld on hallika jumega. · Seemne niiskus on 15-20% piires ja pruunikasmustad. · Rapsi kuivatamise max temperatuur on 43 C. · Kuivatakse niiskuseni 7-9%, pikemaks säilitamiseks 6%. · Kuivatamisel ei tohiks niiskus langeda üle 10% päevas. Üldised näitajad · Seemneis on 3650% õli · Seemneil on terav kibe maitse · Sordiaretusega on puudused kõrvaldatud · 0-sort; 00-sort; 000-sort · 10% kuivainet · 2,5% proteiini · 1,6% toorkiudu · kaltsiumi (2,2 g/kg) · fosforit (0,5 g/kg)
keedusoolaks. Keedusoola liigitatakse mitmesuguste erinevate näitajate järgi näiteks: peensuse (jäme, peenike), puhtuse (rafineeritud - lisaained on ära võetud, rafineerimata), saamise ja töötlemise ning keedusoola sisalduse järgi. Päritolu järgi liigitub sool: 1.Järvesool - seda saadakse järvevee settimisel. 2.Meresool - merevee settimisel, meresool on kõige mineraalainete rikkam ning kõige tervislikum. 3.Kivisool ehk jämesool saadakse soolakaevandustest. Kivisool on hallika värvusega. Keedusoola sisalduse järgi: 1.Keedusoolad - NaCl sisaldus 97% 2.Mineraalsoolad - NaCl 50-60% 3.Flabanoidid - maitsepulbrid, saadakse rohelisest teest, õunakoortest, toime sarnane mineraalsooladega. Tuntumad kasutusel olevad soolad: Lauasool - ekstra peen sool, rafineeritud Jämesool ehk kivisool väga hea kala soolamisel. Meresool Pan-sool mineraalsool. Sobib hästi südamehaigetele. Seltinsool - mineraalsool Jodeeritud sool - juurde on lisatud joodi. Mõeldud nendele,
Lisaks tõsistele tervisehädadele, tasub mõelda selle peale, et suitsetaja tunneb sageli ära ka välimuse järgi. Mis juhtub suitsetajaga : Suitsetaja näonahk on hallikas ja halva jumega. Suitsetajal tekivad kiiremini kortsud. Samuti on tema näonahk tundlikum ja probleemsem. Suitsetaja hambad on sageli kollakad ja tema hingeõhk on ebameeldiv. Samuti hakkavad suitsetaja hambad kiiremini lagunema. Suitsetajad tunneb ära vaadates nende käsi, kuna nende küüned on sageli kollaka või hallika tooniga. Suitsetajad võib tabada varajane hallipäisus ja tema juuksed muutuvad hõredaks. Suitsetajaga käib kaasas ebameeldiv lõhn, kuna sigareti hais jääb kergesti külge nii juustele kui riietele. Sigareti komponendid. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%.
magnetiliste omadustega. Kasutamine: Raud ja tema sulameid kasutatakse kõikides majandusharudes. Puhast rauda kasutatakse ainult magnetite, elektroodide ja katalüaatorite valmistamiseks. Enamik rauda läheb rauasulamite valmistamiseks. Alla 2 %-lise süsinikusisaldusega (ja lisandelemendid) rauasulamit nimetatakse teraseks ja 2-5 %-lise süsinikusisaldusega rauasulamit malmiks. Füüsikalised omadused: Raud on hõbevalge hallika varjundiga, hea elektri- ja soojusjuhtivusega, keskmise peegeldumisvõimega, keskmise kõvadusega ja plastiline metall, mistõttu teda on võimalik mehhaaniliselt suhteliselt kergesti töödelda (sepistada, valtsida jt). Raud on raskmetall (tihedus 7,87 g/cm³), kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga (temperatuurid vastavalt 1535 ºC ja 2750 ºC) ning ta tõmbub magneti külge ja on magnetiseeritav. Keemilised omadused: 1) Reageerimine hapnikuga 2Fe + 3O2 2Fe2O3 2) Reageerimine veega
CaO ja 48% CO2. Värvuselt on dolokivi lubjakivist kollakam ja hallikam. Suurem osa dolokivist on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel. Selle protsessi käigus moodustuvad kivimisse poorid ja tühimikud, sest kaltsiumi asendumine magneesiumiga põhjustab kivimi mahu vähenemise. Tühimike moodustumine toimub eelistatult fossiilide väljaleostumisel. Mergel on lubjakivi ja savi vahepealne lüli. Ta sisaldab 25-50% savikat materjali, on hallika, roheka või kirju värvusega. Paekivi üldlevinud tekstuuriline tunnus on kihilisus, mis avaldub kihikompleksi ainelise koostise, terajämeduse või teiste litoloogiliste omaduste vertikaalses muutumises.
massist. Räni on pooljuht,mille elektrilised omadused sõltuvad väga palju lisanditest. Räni kuulub silikaatide ja ränioksiid koostisse ning on telliste,tulekindlate materjalide,klaasi,portselani,tsemendi ja teiste materjalide koostisosa. Räni ühendid vesinikuga,silaanid,on tugevad redutseerijad.Lihtsaim silaan on SiH4, mis tekib ränikloriidist LiAlH4 mõjul: SiCl4 + LiAlH4 SiH4 + LiCl +AlCl3 Füüsikalised omadused Hallika värvusega Metallse läikega Väga kõva Pooljuht Habras Keemilised omadused Kõrgel temperatuuril põleb. Si + O2 SiO2 Reageerib leelistega. Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 Hapetega ei reageeri. Rakendused Räni kasutatakse mikrokiipide ja teiste pooljuhtide tootmises.Räni on materjal,millele kujuneb kogu tänapäevane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.Kiiresti kasvavat tähtsust omavad räni rakendused
Must mamba (Dendroaspis polylepis) Ingrid mölder 7.a Klassifikatsioon Loomad Keelikloomad Roomajad Soomuselised Mürknastikalised Mambad Must mamba Joonis 3 Välimus Madu Iseloomuliku musta suusisemusega, mille järgi on must mamba oma nime saanud Hallika kehaga Umbes 2,5 meetrit pikk joonis 1 Toitumine Must mamba sööb peamiselt: Närilisi Väikeseid linde Must mamba on surmavalt mürgine. Joonis 2 Jahib, salvates saaki ühe korra ja oodates, kuni mürk teeb oma töö. Jahib vahel puude otsas. Elukoht Mustad mambad elavad Kesk-Aafrikas. Nad elavad savannides. Mustad mambad vajavad soojust. Joonis 4 Mürk ja kiirus
*Okas harjalt püsti, lühike, tipust laienev, tugev ja jäik. Õhulõhed allküljel ja tipus pealküljel. *Pung vaigune. *Käbi kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja kogu käbi ulatuses, suunatud käbi tipu suunas (ei ole tagasi kõverdunud). Perekond lehis (Larix) Lühivõrsed! Võrse värvus ja käbid! Suvehaljad. Okkad muutuvad kollasteks enne langemist 14) Larix gmelinii var. Japonica kuriili lehis *Võrse kergelt/tihedalt karvased, õrna hallika vahakihiga kaetud, tumepunakas-pruun. Lehistest kõige tumedama võrsega. *Okas(1-2) pealt roheline, all kummalgi pool 2-3 realised õhulõhevööd. 20-40 kaupa kimpus. Lühivõrsel asuvad okkad kiirjalt (pung hästi nähtav). *Pung osaliselt hallika kirmega kaetud. *Käbi(1-2) väike. Seemnesoomused helepruunid, pügaldunud tipuga (väike sisselõige). Tumedad kattesoomused näha käbi all. 15) Larix sibirica siberi lehis *Võrse kollakas (talvine võib olla läikiv)
Flourokloroderivaat-süsivesinik mille vesinikud on asend Cl ja F-derivaat-antud ainest saadud sarnase struktuuriga aine, Iooniline side-aktiv metal ja mittemet vahel. Kloor-normaaltingimustel gaasiline aine, mis on roheka värvusega.Cl-kloro,kloriid Broom-normaaltingimustel vedel aine, mis on pruuni värvusega Br bromo.bromiid Fluor-normaaltingimustel gaasiline aine, mis on kollakas-roheka värvusega. Fluoro, fluoriid Jood-normaaltingimustel tahke aine, mis on hallika värvuse ning metallilise läikega. I-jodo,jodiid Osalaeng-lanegu liik mis tekib kui elektronid on tõmbunud elektronegat elem poole,osakest vahel kov side.
Metallide füsüsikalised omadused: · Tahked (v.a. Hg) · Hallika värvitooniga (v.a. Cu ja Au) · Metalne läige · Head soojusjuhid · Hästi sepistatavad · Plastilised Fakte Tahked metallid on kristalsed ained. Metalliaatomites mõjub tuuma külgetõmbejõud väliskihi elektronidele suhteliselt nõrgalt. Metalliaatomite vahel tekib erilist tüüpi keemiline sinde metalliline side. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema
Liitium Üldine/aatomi ehitus Lühend: Li Elektronskeem: + 3| 2)1) Aatominumber: 3 Elektronide arv: 3 Aatommass: 6,941 Prootonite arv: 3 Kuuluvus: leelismetallid Neutronide arv: 4 Füüsikalised omadused Liitium see hõbevalge/hallika värvusega suhteliselt pehme leelismetall on kõige väiksema tihedusega metall üldse. Tema tihedus on 0,535 g/cm³, mis teeb liitiumist ka kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke aine. Olles erakordselt kerge metall on ta viis korda kergem kui alumiinium ning kaks korda kergem kui vesi. Sellepärast on liitium võimeline ujuma isegi petrooleumis. Tema sulamistemperatuur on 180,54 °C ning keemistemperatuur 1342 °C. Agregaatolek tavatingimustel on tahke. Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium väiksema tihedusega ning kõrgema s...
Puhketuba viib kööki. Seda tuba võib nimetada puhketoaks, kus saab vaadata telekat ning niisama olla. Diivan on nahast. Põrand plaaditud, seinad valged, pitskardinad. 2 Külalistetuba. Siin saab kohvitada, kui on külalised külas, ning mõnusalt juttu rääkida. Tapeet on lilleline, ning aknast paistab mõnus vaade maja ette, kus on suur põld. Põrand plaaditud, diivan pehmest materjalist hallika värvusega. Koridor, pikk koridor, kus vahepeal on pingid. Uksed mis siin pildil on, viivad wc-sse ja vannituppa. Põrand plaaditud, seinad soojas krantsis toonis. 3 Köök, siin valmistatakse süüa. Kapid on valget värvi ning seinad köögil on rohelised. Köögi söömislaud. 6 tooli, laud ning toolid on ilusast heledast puidust valmistatud. Põrand plaaditud. 4 Lapse tuba
Nende kogus ulatub aastas 15 mln m3- ni. Pealmaatöödel tehtaval tavalisel lõhkamisel eraldub kuni 60 tuhat m3 lõhkegaase see on piirkonnas, kus läheduses puudub inimasustus. Kaevanduste ja karjääride lõhipiirkonnas on ordoviitsiumi põhjaveekihtide hüdrodünaamiline tasakaal rikutud, mille tulemusel on kuivanud joogiveekaevud maapiirkondade paljudes kaevudes. Fosforiit- ooboluskonglomeraat. Fosforiit on kollaka või hallika värvusega liivakas settekivim, mis koosneb kahest komponendist kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat. Eest fosforiit on tekkinud ligi 50 miljonit aastat tagasi kambriumi ajastu lõpul ja ordoviitsiumi alguses veekogudes settimise teel. Eestis leidub fosforiiti Põhja-Eestis Maardu, Toolse, Aseri ja Lääne- Kabala piirkonnas. Fosforiiti kasutatakse enamasti fosforväetiste toorainena. Praegusel hetkel
Viigrid on tavaliselt 1,5-1,8 meetrit pikad. Viigerhüljes on hallhülgest väiksem. Viiger kasvab harva üle 100 kilo raskuseks ja on sellise kaaluga maailma väikseim hüljes. Viigerhülged on varjulise eluviisiga, pigem üksi või väikeses seltsis elavad loomad. Viigreid on Eesti vetes umbes 1000. Randal (Phoca vitulina) Randal on Eestis haruldane, mujal üsna tavaline. Randalite leviala on loivaliste seas üks laiemaid. Nad on enamasti pruunika või hallika värvusega. Täiskasvanud randalid on umbes 1,85 meetrit pikad ja kaaluvad 130 kg. Randaleid arvatakse olevat 400 000-500 000. Mõned randalite alamliigid on ohustatud liikide seas. Randali küttimine, mis varemalt oli tavaline, on nüüd enamikus riikides keelatud. On kindlaks tehtud, et emasrandalid elavad isastest kauem (vastavalt 3035 ja 2025 aastat). Randalid lesivad sageli gruppidena kaljustel rannikupiirkondadel, kuhu maismaakiskjad ei pääse kergesti ligi. Allikad
Immutusklassi H-4 puhul on kemikaalide kontsentratsioon suurem. Selline puit sobib kasutamiseks otseses kontaktis maapinna, vee ja betooniga. H-3 immutuse puhul on kontsentratsioon madalam, sobib kasutamiseks maapinnast kõrgemal, pidevatest ilmastikuoludest mõjutatud, niisketes ja märgades kohtades. Immutatud puit on rohekaspruuni värvusega, mis aja jooksul tuhmub ja omandab väljas seisvale puidule omase hallika tooni. Immutatud puitu ei pea hiljem katma puidukaitsevahenditega. Soovi korral võib immutatud puitu viimistleda kõikide puidule mõeldud värvide ja pinnakaitsevahenditega. Enne pindade katmist on soovitatav lasta immutatud puidul piisavalt kuivada. Immutamisjärgsel puidu töötlemisel, nagu saagimine, puurimine, hööveldamine jne, tuleb töödeldud kohad katta "Ensele" otsapindade konservandiga.
METALLID 1. Füüsikalised omadused · Peaaegu kõik metallid on toatemperatuuril tahked ained, erandiks on elavhõbe (Hg). · Enamik metalle on hallika värvitooniga (erand on punakasroosa vask ning kollane kuld). Metallid peegeldavad tavaliselt hästi valgust neile on omane metalne läige. · Metallid on head soojusjuhid ja elektrijuhid. · Enamik metalle on suhteliselt plastilised, hästi sepistatavad. 2. Metallilised elemendid ja perioodilisuse süsteem Enamik elemente on metallilised. Nad asuvad nii A- kui ka B-rühmades. Kõik perioodid
Mettallide kasutamine igapäeva elus ! Mettallidest on valmistatud paljud meile vajalikud tarbeesemed, noad, kahvlid, tööriistad, ukselukud, lennukid, autod, arvutid, laevad, tööstusseadmed, jalgratattad, masinad, raudteed, raadiomastide, elektrijuhtmed ([hõbe], vask) ning torustikud ja mitmel pool mujal. Erivevaid asju valmistatakse väga erinevatest mettallidest ning mettallisulamitest. Mettallide omadused on: tavatingimustes tahked ained, (erand elavhõbe), hallika värvitooniga (varieerub hõbevalgest terashallini), peegeldavad hästi valgust, metalne läige, käega katsumisel külmad, head soojus- ja elektri juhid, hästi sepistatavad, plastilised, tugevad. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. Raud tähtsaim ja odavaim metall. Eestis toodeti rauda vanasti soorauamaagist. Rauda leidub ka elusorganismides, vere punalibledes hemoglobiini koostises
ütleks, et objetid tõesti omavad selliseid omadusi mida me neile omistame nt. värvust. Teaduslik realist oli John Lock ja ta ütles, et maailm sisaldab ainult esmaseid omadusi ja teised omadused on täisesti subjektiivsed. Naiivse realismiteoorial on ka palju puudusi. Sama objekt võib erinevatele inimestele tunduda teistsugusena. Näiteks need samad õunad millest ka enne rääkisime, võivad välja näha punased päevasel ajal, aga videvikus võivad need paista hallika varjundiga. Kui naiivset realismi tõsiselt võtta ja kui tõesti värvid on maailmas olemas, siis sel juhul ka õunad muudavad regulaarselt oma värvi, olenevalt sellest kui palju valgust on nende ümber. Naiivne realism ei suuda ära seletada hallutsianatsioone. Hallutsiantsioon ehk ebataju on häire tajumises. Hallutsinatsiooni korral esineb tajuelamus ilma reaalse stiimulita. On kindlaks tehtud, et hallutsinatsioonid võivad esineda ka loomadel. Reeglina viitavad
Peegeldumisvõime- õhukese peegelsile metallkiht kantakse peegliklaasitagaküljele, enamaste hõbe või alumiinum 5. Metallide ja mittemetallide erinevused. OMADUS METALLID MITTEMETALLID Agregaatolek Tahkes olekus (erand on Hg) Tahkes või gaasilises olekus (broom on erandina vedelik) Värvus Hallika värvusega (erandid on Väga erineva värvusega Cu ja Au) Läige Iseloomulik metalne läige Enamasti läiketa (erandid on jood ja teemant) Elektri-ja soojusjuhtivus Juhivad hästi elektrit ja soojust Elektrit ei juhi, on halvad soojusjuhid (erand on grafiit)
*Elab kodurott tavaliselt kolm aastat. *rändrott on agressiivne, eelistab süüa liha. *keha pikkus kuni 30 cm *häälitseb kriisates *eluea pikkus 3-5 aastat, paljud ei ela siiski üle 1 aasta Koduhiir Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level *üleni hallika värvusega, Fifth level mõnikord kollaka või pruunika varjundiga. Kõht on hele- või kollakashall *selgelt äratuntav on ta nn. "hiirelõhna" tõttu, mida eritavad muskusnäärmed *elab peamiselt elamutes - sahvrites, aitades, keldrites ja muudes panipaikades *toiduks taimede seemned, eriti teravili, muud taimeosad ja putukad, inimeste toit ja jäänused *ülisuur sigivus, kuni 8 pesakonda, 3-8 poega iga *palju vaenlasi Aitäh!
KORDAMISKÜSIMUSED 10. klass – KONTROLLTÖÖ nr 5 1. Metallide korrosioon? Kuidas kaitsta metalle korrosiooni eest? 2. Mis on keemiline korrosioon? 3. Metallide saamine maagist? Kirjelda raua tootmist. 4. Keemilised vooluallikad. Nimeta neid ja kuidas need töötavad? 5. Elektrolüüs. Kuidas toimub elektrolüüs? 6. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 7. p-metallid (Al, Sn, Pb). Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 8. Siirdemetallid (Fe, Cu, Zn). Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 9. Kristallhüdraadi ülesanne. 10. Mittemetallide üldomaduste võrdus metallidega. 1.Korrosioon-metalli h...
kõige kuulsaim aedpetersell. http://et.wikipedia.org/wiki/Petersell_(perekond) Kirjeldus Aedpetersell on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal moodustab juuresüsteemi ja lehekodariku, järgmisel suvel ilmub kuni 60 cm kõrgune õisikuvars.Vars on paljas ja peensooneline.Juur tavaliselt kuni 20 cm pikk, 35 cm jämedune, koonilise või poolkoonilise kuju, hallika või kollakasvalge koorevärvusega ning valkjaskollase sisuga.Lehed kolmnurksed,alumised kahelisulgjad, 34 lõhestunud lehekesega. Liitsarikatesse koondunud õied on kollakasrohelised. Taim õitseb juulist augustini. http://otlichnoezdorovie.ru/petrushkaogorodnajapetroselinumcrispum/ Leviala Aedpeterselli kodumaaks on Vahemere maad ja Aafrika põhjarannik (sh Kanaari saared), kus ta on tänaseni looduslikult levinud. Kuna seda
Väike tüdruk, kaks libahunti ja kuri nõid Elas kord kaks libahunti, kes elasid koos. Ühel ööl nõidus kuri nõid ühe libahundi puuks. Libahunt oli väga nukker ja käis igal öö selle libapuu juures. Kord kõndis väike metsas seeni otsidesning nägi kuidas libahunt selle libapuu juurest kõndis. Tüdruk ehmus väga libahunti ning pistis jooksu kodupoole. Tütarlaps rääkis isale libahundistning isa vastas sellele ainult: ’’Ahh, ma ei taha mingit möla kuulata’’. Tüdruk sai väga pahaseks, sest keegi ei uskund ning lõpuks läks enda tuppa. Järgmisel ööl põgenes kodust akna kaudu ning läks libahunti otsima, sest ta tahtis nii kangesti libahunti veelkord näha. Ta jooksis metsa poole. Ta otsis ja otsis kunini lõpuks leidis. tüdruk nägi kuidas libahunt libapuu poole kõndis ja teadis, et tal on midagi juhtunud. Tüdruk hakkas libahundile lähemale ning nägi kuidas libahunt jäi libapuu juurde seisma ja ulgus. Tüdruk ronis vaikselt uu ...
Holden jääb haigeks ja ta viiakse haiglasse, kus ta o ma juttu m eile jutustaski . 3) Teos kajatsab noorte poiste problee m e, kes ei taha üheski koolis õppida. Ainult suitsetavad, joovad ja kaklevad tüdrukute pärast ning muidugi valetavad. 4) Holden Caufield Siilipeaga, juuksed kergelt hallika tooniga, suhteliselt pikka kasvu, ei m e eldi haiged ja vanad väetid ini mesed, m e eldib asju välja m õ elda, valetada, nalja teha . Natuke arg ( ei julge kedagi lüüa v ms. ) Talle ei m
Järgmisel päeval saab ta oma õega kokku ja otsustab mitte lääne kauboiks minn,a kuhu ta algselt minna tahtis. Holden jääb haigeks ja ta viiakse haiglasse, kus ta oma juttu meile jutustaski . 3. Selles raamtus käsitletakse puberteedi hirmu, igatsust ja tõrkumist , mida tunneb iga nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja õpetajate juttu "kasvuraskustest", mis läheb üle. Ta tahab vehkat teha ja üksi olla. 4. Holden Caufield Siilipeaga, juuksed kergelt hallika tooniga, suhteliselt pikka kasvu, ei meeldi haiged ja vanad väetid inimesed, meeldib asju välja mõelda, valetada, nalja teha . Natuke arg ( ei julge kedagi lüüa vms. ) Talle ei meeldi poiste koolid. Lemmik aine inglise keel. Mr. Spencer ajalooõpetaja; Mr. Spencer on väga vana ja ei paindunud hästi. Ta hoolis väga Holdenist ,muretses tema käekäigu pärast. Ta tahtsi teda mida Holden oma tulevikust arvab ja kas ta vanematele juba rääkis, et ta välja visati.
Väljanägemine: Pikkus: keha 20-25 cm, saba 20-30 cm Saba on väga vajalik, see varjab teda vihma ja päikese eest ning aitab puudel ronides või oksalt oksale hüpates tasakaalu hoida. Saba toimib nagu langevari, kui orav peab elu päästmiseks puu otsast alla hüppama. Orav saab saba kasutada ka signaalide edastamiseks teistele oravatele, lehvitades sabaga, et neid ohu eest hoiatada. Kaal: 170-400 g Eluiga: kuni 7 aastat. Karvastik suvel punakaspruun, talvel sokolaadpruun, hallika varjundiga. Talvel on tal kõrvade otstes tutid. Kohev saba. Väga muutliku värvusega, kirjeldatud on üle 40 alamliigi ning palju punase ja pruuni värvusvormiga või punase, pruuni ja musta värvusvormiga rasse. Värvus võib väga muutlik olla ka ühe elupaiga piires, varieerudes peaaegu mustast tuhmkollaseni, k. a. kõik harilikud punakad ja pruunid vormid. Eestis on mustad oravad tavaliselt Saaremaal ja Hiiumaal.
Pea on väike ja ümmargune, pisikeste kõrvadega (nagu hülgel) ning pikkade vibrisside e. kompekarvadega. Kael on lühike ja jäme. Tagajalad on muundunud külgedele suunatud loibadeks. Eesjalad on lühikesed ja varvasteta, peopesaks on ümmargune karvutu ala. Saba on lühike. Kalaanil on kummaline nahk. See oleks nagu lahtiselt seljas, mistõttu selili ujuval loomal on kõhu peal sügavad nahavoldid. Karvastik on mustjaspruun hallika varjundiga, tihe, soe ja vastupidav. arusnahk on väga hinnaline ja vanasti jahiti kalaane selle pärast armutult Arvukus Tänapäeval on nende arvukus märgatavalt tõusnud, kuid jääb ikkagi mitu korda kunagisele alla, mistõttu püsib vajadus range kaitse järele. Kalaane on proovitud kasvatada aedikuis, samuti aklimatiseerida Barentsi meres Murmanski lähedal, kuid kumbki pole tulemusi andnud. Merisaarmas elab 5-40
Lülipuit on kollakas- või punakaspruun. Puit keskmise kõvadusega ja hästi lõhestatav. Aastarõngad hästi eristatavad kõikides lõigetes, selgelt kahevärvilised. Kevadpuit hele, sügisuit tume, üleminek kevadpuidust sügispuitu terav. Säsikiired ristlõikes nähtavad pole. Vaigukäigud suured ja neid on palju, ristlõikes nähtavad valgete täppidena, pikilõikes heledate joontena. Nulg: Küpspuiduline. Puit valge, kollaka või nõrgalt hallika varjundiga; välispuit ei erine värvuselt sisepuidust. Puit on pehme ja väga kerge. Aastarõngad nähtavad kõikides lõigetes. Sügispuit on vähemarenenud võrreldes kevadpuiduga ja erineb sellest veidi tumedama värvuse poolest. Säsikiired pole luubita nähtavad. Vaigukäigud puuduvad. Rõngassoonelised lehtpuud Tamm: Lülipuiduline. Maltspuit kitsas, kollakasvalge. Lülipuit kollakas- kuni tumepruun, maltspuidust hästi eristatav. Puit on kõva
Jahu liigid ja sordid: 1) rukkijahu on halliga tooniga, jahust on kõige tumedam 4 a) rukkipüül värvuselt valge sinaka varjundiga; ühtlase peene jahvatusega; saadakse ühe- (saagis 63%) ja kahesordilisel jahvatusel (saagis 15%) b) kroovitud rukkijahu - sisaldab nähtavaid kestaosakesi, jämedama jahvatusega kui püül, hallika tooniga; saagis 87% b) lihtjahu värvuselt hallikasvalge; jahvatuselt jämedam kui kroovitud jahu; kliisid välja ei sõeluta ja sisaldab nähtavaid kestaosasid; saagis 95% 2) odrajahu on beezika värvusega, jämeda jahvatusega 3) nisujahu a) sõre jahu värvuselt valge kreemika varjundiga; saadakse sordijahvatusega; on parim nisujahu liik; jahu teraksesed väikesed, ühlase paisumisvõimega; kliisid ei sisalda; saagis 10%
muldades (leetmullad, hallid metsamullad, mustmullad). Et kloriidid koosnevad erinevatele mineraalidele iseloomulikest muldadest, peetakse neid sageli ka segakihilisteks mineraalideks. MONTMORILLONIIT Kuulub montmorilloniidi rühma. Kuulub vilgutaolise 2:1 tüüpi paketiga dioktaeedrilise kristallvõrega mineraalide hulka, kusjuures puudub aga tugev seos kihtide vahel ja seetõttu on kristallvõre paisuv c- telje suunas. Värvus valge, hallika varjundiga, mõnikord roosakas. Kõvadus 1, erikaal umbes 2,5. Tema rohke sisalduse tõttu mullas kui teisi savimineraali ja huumust on vähe) ilmneb terve rida ebasoodsaid füüsikalisi omadusi: liiga suur kleepivus ja sidusus, madal õhu- ja veeläbilaskvus, kõrge hüdrofiilsus ja fosfaatioonide suuremas osas asendamatu neelamine. Küllalt suurest veesisaldusest hoolimata võivad taimed montmorilloniidi rikastel muldadel kannatada põua tõttu, sest vesi pole taimedele kättesaadav.
1.Kaltsium 2.Calcium 3.Ca 4.Ladina keeles Lubi 5. Aatommass: 40,078 Sulamistemperatuur: 839 °C Keemistemperatuur: 1484 °C Tihedus: 1,55 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke 6. Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises. ,,Ca on looduses väga levinud (5.kohal). CaCO3 on maakoores laialdaselt levinud. See on hallika paekivi, mitmesuguse värvusega marmori, helkiva pärli või koralli peamine koostisosa. CaCO3 esineb mitmes kristallkujus. Levinum on kaltsiit, mida leidub igas paemurrus. Läbipaistvet kaltsiiti nimetatakse islandi paoks, millele on iseloomulik kaksikmu...
Järvamaa Kutseharidus Keskus Minu kodukoha mullastik Referaat Dirgis Jõemaa PM11 2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Eesti mullastik üldiselt............................................................................................ 4 Martna Mullastik..................................................................................................... 5 Muldade kivisus...................................................................................................... 6 Mullastikuvaldkonnad............................................................................................. 7 Põllumuldade viljakus........
ja 4 purihammast nii üla- kui ka alalõuas. Piimahambad on vajalikud toidu peenestamiseks ning lõualuude kasvamisel säilitades ruumi jäävhammastele. ·Piimahambaid nimetatakse ka ajutiseks hammaskonnaks. 2. JÄÄVHAMBAD Jäävhambad on tugeva struktuuriga hambad, mis vahetavad välja piimahambad. Võrreldes piimahammastega on nad mõõtmetelt suuremad. Hambavärvus on inimestel erinev, see võib varieeruda valge, kollaka, hallika, pruunika ja roheka nüansi vahel. Hiljemalt 20. eluaastaks peaks neid suus olema 32, kuid mõnel inimesel on siiski 28 hammast- sel juhul on ilmselt tarkusehambad igeme sees. 2.1 Lõikehambad Peitlitaolise lõikava servaga hambad, mis asuvad lõualuu eesosas. Nad toimivad toidu tükeldajatena ning arvult on neid 4 kummaski lõualuus. Ülemised lõikehambad on suuremad ning kujult varieeruvad, sageli veidi taandarenenud. Alumised lõikehambad on väiksemad. 2.2 Silmahambad
-2. päev: kipituse ja kiheluse faas Kihelus viitab sellele, et varsti on puhkemas herpese villid - selles nahapiirkonnas on tunda valu, pinget või paistetust 2.-3. päev: villide moodustumise faas. On märgata esimesi pisikesi vedelikuga täidetud ville, mis paiknevad väga väiksel alal. Mõnikord ühinevad väiksemad villide alad suuremateks. 4.päev: vesitsemise ehk haavandi faas. Villid lõhkevad pärast tekkimist suhteliselt kiiresti, jättes järgi punetava haavandi, mis võtab peagi hallika varjundi. See on herpese kõige valulikum ja nakkavam faas. 5.-8. päev: koorikute moodustumise faas. Aladel, kus villid ei püsi (nt suu läheduse tõttu) pidevalt niiskena, hakkavad villid kuivama ning nendele tekivad pruunikad koorikud. Kuna need sügelevad tugevasti ning on üldse ebamugavad, kratsitakse need sageli katki, mis tekitab veritsust. 9.-12. päev: paranemise faas. Villile tekib paranemise käigus enamasti mitu koorikut, mis kas ise maha tulevad või
Talk on mineraalina väga pehme. Tema erikaal on 2,72,8 g/cm³ Puhas talk on värvuselt valge, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, rohekasvalgeks või pruuniks MUSKOVIIT Muskoviit ehk kaaliumvilk on vilkude hulka kuuluv mineraal. Muskoviit koosneb õhukestest lehtedest, on läbipaistev, ühtlaselt kollakas, hallika või roheka tooniga. Keemiline valem:KAl2(AlSi3O10) (F,OH)2 LIIVAKIVI Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim, mis kuulub purdkivimite hulka Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt.
1983-2002. aastani on paberi- ja papijäätmete teke Lääne-Euroopas peaaegu kahekordistunud 41 miljonilt tonnilt 79 miljoni tonnini. Paber ja papp on biolagunevad materjalid. See tähendab, et prügilasse sattudes tekitavad nad metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Täiendavalt tuleb käitlemisel arvestada trükitindi ja liimide võimaliku keskkonna-mõjuga, sh taaskasutamisel. Sageli taaskasutamisel tinti ei eemadaldata - see annab paberile hallika tooni. Paberi- ja papijäätmete kogumine taaskasutamiseks on Lääne-Euroopas suurenenud: 1990. aastal koguti 41 %, 2002. aastal 56 %. Samas ei ole vähenenud põletatava ja prügilasse viidava paberi ja papi kogus see on jäänud tasemele 35 miljonit tonni aastas. Paberi tootmisel Euroopa Liidu tehastes on 46% toorainest tselluloos, 39% vanapaber ja 15% ulatuses mittekiulised materjalid nagu täiteained, jm. Paberi taaskasutamisega kaasnev kasu on järgmine: Energiakasutuse vähenemine
Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui muudel leelismetallidel. 1 Liitiumi Omadused Liitium on hõbevalge, pehme, kergesti deformeeritav kergmetall, üldse kõige kergem metall. · Li kattub õhus hallika kirmega (Li O, Li N + nende reageerimissaadused õhu niiskuse ja CO ga). Sel omadusel põhineb Li kasutamine vaakumseadmeist õhu jälgede kõrvaldamiseks. Li reageerib kergesti paljude lihtainetega; hapnikuga moodustab oksiidi Li O, süsinikuga karbiidi Li C , vesinikuga hüdriidi LiH, lämmasikuga nitriidi Li N, väävliga sulfiidi Li S, halogeenidega vastavalt fluoriidi LiF, kloriidi LiCl, bromiidi LiBr ja jodiidi LiI. Teatavasti on lämmastik suhteliselt
Pagar-kondiiter ETTEVÕTTE PRAKTIKA Praktika aruanne Juhendaja: Table of Contents SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1. ÜLDANDMED ETTEVÕTTE KOHTA................................................................................ 5 1.1 Ettevõtte täpne nimetus ja aadress........................................................................................ 5 2 1.2 Juhtimisstruktuur................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
