Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suitsetamise mõju tervisele (0)

1 Hindamata
Punktid
Suitsetamise mõju tervisele
· Suitsetamine on sõltuvushaigus, mille üle inimene on kaotanud kontrolli.
· Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit.
· Suitsetaja elab tavaliselt 7-13 aastat vähem kui oleks võinud...
· Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti.
· Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas.
Sigareti suitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid.
Suitsetamise mõju hingamiselunditele on väga otsene.
Suitsetamine ja kasvajad
Suitsetamisega kaasneb oluliselt kõrgenenud risk haigestuda vähki. Suitsetajal on see risk kaks korda suurem ja ahelsuitsetajal neli korda suurem. Seejuures võib kasvaja tekkida väga erinevatesse kohtadesse , nii hingamiselunditesse, suuõõnde, huultele, söögitorru.
Suitsetamine ja rasedus
Last ootav naine kahjustab suitsetamisega nii enda kui oma sündiva lapse tervist, kuna suitsetamisega saadavad kahjulikud ühendid jõuavad ka looteni. Probleemid võivad ilmneda nii raseduse ajal kui lapse sündides.
Suitsetaja välimus.
Suitsetaja probleemid ei seisne vaid nendes haigustes, mis peituvad sageli inimese organismis sees ja mida ei pruugigi esmapilgul märgata. Lisaks tõsistele tervisehädadele, tasub mõelda selle peale, et suitsetaja tunneb sageli ära ka välimuse järgi.
Mis juhtub suitsetajaga :
· Suitsetaja näonahk on hallikas ja halva jumega .
· Suitsetajal tekivad kiiremini kortsud . Samuti on tema näonahk tundlikum ja probleemsem.
· Suitsetaja hambad on sageli kollakad ja tema hingeõhk on ebameeldiv. Samuti hakkavad suitsetaja hambad kiiremini lagunema .
· Suitsetajad tunneb ära vaadates nende käsi, kuna nende küüned on sageli kollaka või hallika tooniga.
· Suitsetajad võib tabada varajane hallipäisus ja tema juuksed muutuvad hõredaks.
· Suitsetajaga käib kaasas ebameeldiv lõhn, kuna sigareti hais jääb kergesti külge nii juustele kui riietele .
Sigareti komponendid.
Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma.
Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas , mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga.
Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket.
Suitsetamise mõju tervisele #1 Suitsetamise mõju tervisele #2 Suitsetamise mõju tervisele #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Joosep Vainloo Õppematerjali autor
lühike kokkuvõte suitsetamisest

Sarnased õppematerjalid

Suitsetamine on sõltuvushaigus
2
docx

Suitsetamine on sõltuvushaigus

Suitsetamine on sõltuvushaigus, mille üle inimene on kaotanud kontrolli. Tänapäeva maailmas, mis on tulvil infot kõikvõimlikel teemadel, teab ka iga koolijüts, et suitsetamine on kahjulik tervisele. Tubakas ja tervis Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks

Terviseõpetus
Miks ma ei suitseta
2
doc

Miks ma ei suitseta

MIKS MA EI SUITSETA? Suitsetamine on kahjulik minu tervisele kui ka minu rahakotile. Puhtalt suitsudele kuluks mul kuus 750 eek.-, mul on selle rahaga muudki teha, näiteks vajalikud raamatud või tarbeesemed endale soetada. Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest

Perekonnaõpetus
Suitsetamise kahjulikkusest
5
docx

Suitsetamise kahjulikkusest

Suitsetamise kahjulikkusest Argipäeva sümptoomid Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on

Inimeseõpetus
SUITSETAMINE
10
odt

SUITSETAMINE

Anna Haava nim Pala Kool Referaat SUITSETAMINE Koostaja:Ranno Raamets Juhendaja: Tiina Karu Pala 2010 Sissejuhatus Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi.Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal.

Bioloogia
Suitsetamine - tunni ettekanne
4
doc

Suitsetamine - tunni ettekanne

kolmas üle 15 aasta vanune, 47% mehi ja 12% naisi. Eestis suitsetab regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. Rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. Uuringus osalenud 24 riigi seas olid meie poisid 14 ja tüdrukud 22 kohal. Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorikuna ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga - suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990. aastatest. Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime

Terviseõpetus
Nikotiini mõju organismile
5
doc

Nikotiini mõju organismile

Nikotiin tektab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine ehk aine, mille järele tekib ikka ja jälle vajadus ning mida tarbitakse järjest suurenevates kogustes. Ühe sigaretiga satub organismi 0,3- 1,5 mg niktoiini. Terviselehe väitel on 75 kg kaaluvale inimesele surmavaks annuseks juba umbes 40mg annus. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi ja seeläbi võib inimene muutuda erksamaks ja mingil määral võib paraneda enesetunne ja keskendumisvõime, kuid see mõju on lühiajaline ja seepärast otsitaksegi üsna varsti järgmist annust, et mite langeda tagasi kehva meeleollu. Pikaajaline suitsetamine toob aga endaga kaasa juba tervisehädad veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15.aasta vanune inimene. Järjekindel igapäevane suitsetamine toob kindlasti kaasa mürgitusefekte. Tubaka mõju ei pruugi

Referaadid
Suitsetamise mõju tervisele
8
docx

Suitsetamise mõju tervisele

Tallinna Tehnikagümnaasium Suitsetamise mõju tervisele referaat Emilie Rand 7.A Juhedaja:Margit Pärn Tallinn 2018 Sissejuhatus Ma valisin teemaks suitsetamise mõju tervisele, sest see on tänapäeval väga aktuaalne teema nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus see tuleb tubakas sisalduvast nikotiinist, mis on tugev närvimürk. Paljudes maades on tubaka suitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim narkomaania liik. Suitsetamine mõjutab inimeste tervist ja välimust näiteks nahka, käsi, hambaid jne.

Inimeseõpetus
Suitsetamise ebatervislikkus
12
docx

Suitsetamise ebatervislikkus

2500 grammi. Suitsetades on ka surnultsündivuse risk üle kahe korra suurem. Iga suitsetatud sigaret seab raseduse üha suuremasse ohtu. Mõni sigaret päevas on ohutum kui terve pakk, kuid vahe ei olegi nii suur, kui arvata võiks. Suitsetaja keha on eriti vastuvõtlik päeva esimesele nikotiinidoosile. Ka kõigest üks-kaks sigaretti ahendavad veresooni märgatavalt. Seetõttu kujutab ka vähene suitsetamine su lapse tervisele ohtu. Kuidas mõjutab suitsetamine lapse: Kaalu ja suurust Raseduse ajal vähendab iga päev terve paki sigarettide suitsetamine beebi kaalu ligikaudu 230 grammi võrra. Kahe paki tõmbamine vähendab sünnikaalu pool kilogrammi või rohkemgi. Kuigi osa naisi tunneb väiksema kaaluga lapse sünnitamisest heameelt, võivad sellele järgnevad negatiivsed tagajärjed last terve ülejäänud elu mõjutada. Keha ja kopse Alakaalulised beebid kipuvad olema kehaliselt alaarenenud

Tööohutus ja tervishoid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun