Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metallide füüsikalised omadused (3)

3 KEHV
Punktid
METALLID
  • Füüsikalised omadused
    • Peaaegu kõik metallid on toatemperatuuril tahked ained, erandiks on elavhõbe (Hg).
    • Enamik metalle on hallika värvitooniga ( erand on punakasroosa vask ning kollane kuld ). Metallid peegeldavad tavaliselt hästi valgust – neile on omane metalne läige.
    • Metallid on head soojusjuhid ja elektrijuhid.
    • Enamik metalle on suhteliselt plastilised, hästi sepistatavad.

  • Metallilised elemendid ja perioodilisuse süsteem
    Enamik elemente on metallilised. Nad asuvad nii A- kui ka B-rühmades. Kõik perioodid peale esimese algavad metallilise elemendiga ja lõppevad mittemetallilisega.
    A-rühma number võrdub elemendi aatomi väliskihi elektronide arvuga, B-rühma elementidel on enamasti väliskihil 2 elektroni (erandiks on näiteks ühe elektroniga vask, hõbe ja kuld). Niisiis on metalliliste elementidel aatomitel tavaliselt väliskihil võrdlemisi vähe elektrone.
    Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid LOOVUTAVAD väliskihi elektrone, muutudes ise positiivselt laetud ioonideks, et saavutada oktetti – stabiilset olekut.
    Ca – 2 e-  Ca2+
    Rühmas ülevalt alla liikudes kasvab elektronkihtide arv, mistõttu suureneb aatomi raadius ning väliskihi elektronid kaugenevad tuumast. Niisiis mõjub neile väiksem tõmbejõud ja nad on aatomiga nõrgemalt seotud ehk metallilised omadused tugevnevad.
    Perioodis vasakult paremale liikudes kasvab tuumalaeng ja väliskihi elektronide arv, ent elektronkihtide arv ei muutu. Et tuumalaeng suureneb, siis tõmmatakse väliskihi elektrone tugevamini tuuma poole, aatomi raadius väheneb ning väliskihi elektrone hoitakse aatomis tugevamini kinni. See tähendab, et metallilised omadused nõrgenevad.
  • Metallide keemilised omadused
    Metallide aatomid keemilistes reaktsioonides VAID loovutavad elektrone. Seepärast suureneb nende oksüdatsiooniaste ning nad on redutseerijad , reageerides oksüdeerijatega. Redutseerija oksüdeerus – tema oksüdatsiooniaste kasvas.
  • Reageerimine hapnikuga: metall + hapnik oksiid
    IA, IIA ja Al oksüdatsiooniaste ühendis on võrdne rühmanumbriga, tsingil II, hõbedal I, raual II või III, vasel eelistatult II (aga ka I).
    II -II III -II
    2Ca + O2  2CaO 4Al + 3O2  2Al2O3
    Raud roostetab niiskes õhus: III -II
    4Fe + 3O2  2Fe2O3
    Raua reaktsioonil hapnikuga kõrgemal temperatuuril kuivas õhus tekib aga rauatagi Fe3O4 , mida võib vaadelda kui FeO∙ Fe2O3 .
    3Fe + 2O2  Fe3O4
    Aktiivsed metallid ( leelis - ja leelismuldmetallid ehk IA ja IIA alates Ca-st) reageerivad hapnikuga väga aktiivselt, mistõttu tuleb neid säilitada suletud anumas õli- või petrooleumkihi all.
  • Reageerimine happega : metall + hape sool + vesinik
    Happega reageerivad kõik metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul. Mida aktiivsem on metall, seda tormilisemalt kulgeb reaktsioon .
    Metallid taas loovutavad elektrone. Tekkinud katioonid annavad koos happe anioonidega soola, eraldub vesinik.
    II -I
    Zn + HCl  ZnCl2 + H2
    II -II
    Fe + H2SO4  FeSO4 + H2
  • Reageerimine veega: metall + vesi leelis (hüdroksiid, alus) + vesinik
    Sellise skeemi järgi reageerivad toatemperatuuril vedela veega vaid aktiivsed metallid: leelis- ja leelismuldmetallid ehk IA ja IIA alates Ca-st.
    I -I
    2Na + 2H2O  2NaOH + H2
    II -I
    Ba + 2H2O  Ba(OH)2 + H2
    Keskmise aktiivsusega metallid võivad kõrgemal temperatuuril reageerida veeauruga, andes oksiidi:
    Nt 3Fe + 4H2O (aur)  Fe3O4 + 4H2
    Zn + H2O (aur)  ZnO + H2
    Kordamine
    Metallid
    Reageerimine hapetega
    Reageerimine veega
    Aktiivsed metallid
    (IA, IIA al Ca-st)
    Mg on piiri peal
    Reageerivad tormiliselt
    metall + hape  sool + vesinik
    Reageerivad tormiliselt
    metall + vesi  alus + vesinik
    Keskmise aktiivsusega metallid
    Zn, Al, Cr, Fe...
    Reageerivad mõõduka kiirusega
    metall + hape  sool + vesinik
    Veega ei reageeri, võivad reagee-rida kõrgemal temperatuuril veeauruga:
    metall + vesi  oksiid + vesinik
    Väheaktiivsed metallid
    Cu, Hg, Ag, Au
    Ei reageeri
    (vesinikust paremal pingereas)
    Vee ega veeauruga ei reageeri
  • Metallide füüsikalised omadused #1 Metallide füüsikalised omadused #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 139 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Eleri Õppematerjali autor
    kasulikku informatsiooni. Füüsikalised omadused.

    Sarnased õppematerjalid

    METALLID
    35
    ppt

    METALLID

    METALLID ÕPPEMATERJAL 9. KLASSILE KOOSTAJA: KÜLLI PÄRTELSON © Külli Pärtelson, 2001 SISUKORD 1. METALLID ARGIELUS 2. ÜLDOMADUSED 3. AATOMI EHITUSE ERIPÄRA 4. KEEMILISED OMADUSED 5. KOKKUVÕTE I. METALLID ARGIELUS IGAPÄEVAELUS HEADE OMADUSTE ASENDAMATU TÕTTU MATERJAL KASUTATAKSE VÄGA LAIALDASELT SUHTELISELT HÄSTI TOODETAKSE JUBA TÖÖDELDAVAD 6000 - 7000 AASTAT ALUMIINIUM KÖÖGINÕUD, KONSERVIKARBID ELEKTRIJUHTMED PEEGLID VÄRVID AUTO- JA LENNUKI OSAD RAUD TÖÖRIISTAD KÖÖGINÕUD

    Keemia
    Metallid
    11
    doc

    Metallid

    Aluseline oksiid ­ metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon ­ negatiivse laenguga ioon Elementide rühm ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel perioodi numbrile vastav elektronkihtide arv Füüsikaline nähtus ­ nähtus, milles muutuvad aine füüsikalised omadused Hape ­ aine, mis annab lahusesse vesinikioone (H+) Happeline keskkond ­ ülekaalus on vesinikioonid (H+), pH<7 Happeline oksiid ­ mittemetalli oksiid, hapniku ühend mittemetalliga Hüdroksiid - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Indikaator ­ aine, mis muudab värvust vastavalt keskkonna pH-le (aluseline, happeline, neutraalne) Ioon ­ aine osake (aatom, või aatomite rühmitus), mis tekib elektronide liitmisel või

    Keemia
    Metallid ja mittemetallid
    5
    docx

    Metallid ja mittemetallid

    Metallid. Perioodis vasakul pool paiknevatel elementidel esinevad metallilised omadused, paremale poole liikudes muutuvad elemendid järjest vähem metallilisteks. Metallideside esineb metalliiooni ja poolvaba elektroni vahel. Metalle iseloomustab läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, metalliline side ja hea mehhaaniline töödeldavus. METALNE LÄIGE- (võime valgust peegeldada) on metallidele iseloomulik füüsikaline omadus. Kõige

    Keemia
    Anorgaanilised ained
    12
    docx

    Anorgaanilised ained

    II kursususe teemad 1. Keemilised vooluallikad. Nimeta keemilisi vooluallikaid ja nende tööpõhimõtteid (ka reaktsioonid mis nendes toimuvad!). Kes oli esimese vooluallika leiutaja? 2. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 3. p-metallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 5. Mis metallide üldomadused, võrreldes mittemetallidega? 6. Mis on allotroop? 7. Halogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 8. Kalkogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus

    Keemia
    Fakte metallidest
    2
    doc

    Fakte metallidest

    Metallide füsüsikalised omadused: · Tahked (v.a. Hg) · Hallika värvitooniga (v.a. Cu ja Au) · Metalne läige · Head soojusjuhid · Hästi sepistatavad · Plastilised Fakte Tahked metallid on kristalsed ained. Metalliaatomites mõjub tuuma külgetõmbejõud väliskihi elektronidele suhteliselt nõrgalt. Metalliaatomite vahel tekib erilist tüüpi keemiline sinde ­ metalliline side. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone, muutudes psitiivselt laetud ioonideks. Elementide metallilised omadused tugevnevad rühmas ülalt alla. Elementide metalliilised omadused tugevnevad perioodis paremalt vasakule. Metalli reageerimisel õhuhapnikuga tekib nende pinnale oksiidikiht. Tüüpiliste metalliliste elementide oksudatsiooniaste ühendites on reeglina võrdne .elemendi rühmanumbriga perioodilisustabelis.

    Keemia
    Kordamisküsimused metallid 2016
    12
    doc

    Kordamisküsimused metallid 2016

    happe anioonidest  redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub  oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine  leelismuldmetall: IIA rühma elemendid  katioon: positiivse laenguga ioon  korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks (loovutab elektrone)  oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes)  redoksreaktsioon: keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teisele, sellega kaasneb elementide o.a- muutus  leelismetall: IA rühma metallid, kõige aktiivsemad  siirdemetallid: B-rühma metallid

    Geograafia
    Metallid - referaat
    2
    docx

    Metallid - referaat

    METALLID Metall on keemiline element, mis lihtainena on metall. Metallide sarnased omadused: tahked, läikivad, head soojus- ja elektrijuhid, plastsed, hõbehallivärvusega (välja arvatud kuld ja vask) Metallide erinevused : sulamistemp., tihedus, kõvadus (pehmed plii, kuld ,Na), Mustmetallid ­ raud ja tema sulamid, mis töötlemata olekus on kaetud musta oksiidikihiga. Metalliliste elementide aatomite VÄLISKIHIS on suhteliselt vähe elektrone (1- 3) ja neid hoitakse NÕRGALT kinni, seetõttu loovutavad metallid väliskihi elektrone kergesti, muutudes POSITIIVSE LAENGUGA IOONIDEKS

    Keemia
    10-klass METALLID-Kokkuvõte
    6
    docx

    10. klass METALLID. Kokkuvõte.

    METALLID Aktiivsed metallid(IjaII A rühm) reageerivad VIIA rühma metallidega(halogeenidega), hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes vastupidavad. Ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. (kuld ja plaatina) Õhu käes seismisel tekib metalli pinnale õhuke oksiidkiht, mistõttu metall muutub tuhmiks. METALLI aatomid loovutavad elektrone, muutudes metalli katioonideks. ON REDUTSEERIJAD. oksüdeerumine. MITTEMETALLI aatomid liidavad elektrone, muutudes anioonideks. ON OKSÜDEERIJAD. Metallide reageerimine teiste ühenditega on alati redoksreaktsioon, kus üks element liidab ja teine loovutab elektrone. Fe + O2 -> Fe3O4 ­ rauatagi FeO . Fe2O3 ­ kuumutades Fe + Cl2 -> FeCl3 ­ sest on tugev oksüdeerija Metallide reageerimine hapetega

    Keemia




    Kommentaarid (3)

    JxxK profiilipilt
    Jaak Aaso: Great !!!

    Tänan !!!!
    16:23 08-03-2009
    estkiller profiilipilt
    Mihkel Mägi: polnud erilist infot.
    21:15 12-10-2011
    estrock profiilipilt
    estrock:

    Norm
    00:07 23-04-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun