TÖÖLEHT nr. 3_mineraalid ja kivimid Karin Telkinen MYEo16 KLASS MINERAAL ISELOOMUSTUS Pilt Kuju, kõvadus, värvus, läige, iseloomulikud tunnused, esinemise vorm ja koht. Lisa pilt. Ehedad kuld Väävel Väävel elemendid väävel Kuju: bipüramidaalsed kristallid; ebakorrapärased, teralised massid, kirmed (lihtained) Kõvadus: 1,5 – 2,5 Värvus: kollakas Läige: rasvalaadne Iseloomulikud tunnused: sütib kergesti Esinemise vorm ja koht: tekib kipsi ja teiste väävliühendite lagunemisel ning vulkaani kraatrites. Kuld
KR kriipsuvärvus S setteline teke, sh MA aluseline L lõhenevus K keemiline ML leeliseline M murre BK biokeemiline HT hüdrotermaalne teke K kõvadus M magmaline teke, sh PN pneumatolüütiline teke T- tihedus MH happeline MO moondeline teke MUR teke murenemisel MK keskmine NIMETUS KUJU VÄRVUS LÄIGE LÕHENEVU KÕVADUS TEKE ISELOOMULIKUD VALEM KRIIPSUVÄRV S MURRE TIHEDUS TUNNUSED SÜNGOONIA
vääriskividena. Boksiit Al2O3.aq. Sisaldab 41-67% alumiinimoksiidi ja on alumiinoimtööstuse tooraineks. Vee sisaldus kõigub 8-30% piires. K 1-3, E 2,3-3,5. Pruuni või punase värvusega, amorfne, tahkestunud kolloidse alumiinumoksüüdi segu, mis sisaldab mitmesugusel hulgal adsorbeeritud vett. Seda tekib rohkesti nn lateriidistumise protsessis, mis toimub eriti intensiivselt troopika ja subtroopika tingimustes, kus alumosilikaadid lagunevad, moodustades boksiidi, opaali ja vabad karbonaadid. Boksiidi teke looduses on iseloomulik just niiskeile troopika- ja subtroopika aladele, kus boksiit koos vettsisaldavae rauahapenditega moodustab nn lateriitmulla põhilise koostisosa. Hematiit ehk punane rauamaak Fe2O3. 70% Fe, 30% O. Kristalliseerub trigonaalselt, kuid väliskuju tingitult tekkelaadselt, võib olla väga mitmesugune – peeneteraline, peitkristalne, soomuseline või radiaalkiireline. Suuri radiaalkiirelise ehitusega neerukujulisi moodustusi nimetatakse punaseks klaaspeaks
muutumisel. Nt CaCo3 modifikatsioonid on kaltsiit ja aragoniit. 33. Mineraalide klassifitseerimine tuginedes seda moodustavale anioonile. Levinumad mineraale moodustavad anioonid on O2-, Cl-, S2- . Klassifitseerimine anioonide järgi: · Lihtained · Sulfiidid (S4) · Halogeniidid (Cl-) · Oksiidid (O2) · Hüdroksiidid (OH-) · Hapnikulised soolad: silikaadid (SiO4-4), karbonaadid (CO3-2), sulfaadid (SO4-2) fosfaadid (PO4- 3 ) jt. 34. Peamised kivimmoodustajad mineraalid? Si, Al, Mg, Fe, Na, Ca, K. 35. Silikaatide rühm ja silikaate moodustavate erinevate räni struktuurimotiivide olemus? Silikaatide struktuuri põhiühik on ränihapniku tetraeeder (SiO4)4-. See võib olla iseseivalt või moodustada suuremaid struktuurüksusi. · Iseseisvad tetraeedrid neso- e. singelsilikaadid. Valemis radikaal [SiO4]4- oliviin
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Jevgenia Meskenaite ,,Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal" Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks ,,Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal" just sellepärast, et kivimid moodustavad tähtsa osa meie elus ning tahtsin rohkem teada saada erinevatest kivimitest ning nende tekkest ja omadustest. Ikka ja jälle kipume kurtma, et Eesti, me kodumaa pind on kivine aga sedasi on loodus ta loonud. Kivi ongi see, millel Eesti seisab ja püsib. Kivi lõhub adratera ja väntsutab vikatit, aga samas kerkivad temast kaitsvad müürid ja pime ning kõle talvgi saab talt soojust ja valgust. Kivi ei
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent
kasutusalasid LiCl . H2O 2.2.6.4. Nitraadid LmNO3 - värvitud, kristalsed, kergesti vees lahustuvad NaNO3 - “tšiili salpeeter” – looduslikku kasutatakse praegu vähe salpeeter - nitraatide rahvapärane nimetus KNO3 - väetis, musta püssirohu komponent, lõhkeainetööstuses KNO3-s sisaldub 2 toiteelementi; K/N vahekord pole taimedele päris sobiv NaNO3 – hügroskoopne, kasut. laialdaselt väetisena 2.2.6.5. Karbonaadid Lm2CO3 ka LmHCO3 (kõigil peale Li) Kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad: 2LmHCO3 → Lm2CO3 + H2O + CO2 Tähtsaim : NaHCO3 - “söögisooda” (suhtel. halvasti vees lahustuv) baking, пищевая soodatootm. vaheprodukt; kasut. toiduainetetööstuses, meditsiinis Lm2CO3 – hästilahustuvad (v.a. Li2CO3) Na2CO3 – sooda K2CO3 – potas Mõlemaid kasutatakse klaasi- ja seebitööstuses, fotograafias jm.
Kõik kommentaarid