suri, siis poldud ülejäänud 300-st ka suurt ära müüdud. 1641 ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" 1644 ,,Filosoofilised printsiibid" õpikulaadne teos Armastas olla kirjavahetuses kuninglike isikutega (mis sai ka hukutavaks) nt. Rootsi kuninganna Kristiinaga, kellega kirjutati armastuse ja tundeid puudutavatel filosoofilistel teemadel, mis viis teose ,,Hingeliigutused" avaldamiseni 1649. Teos liigutas Kristiinat niivõrd, et ta kutsus D. enesele filosoofiat õpetama. Pärast pikka järelemõtlemist D. soostus ja kuninganna saatis sõjalaeva talle järgi. Mees, kes armastas voodisoojust ja kaua magada, pidi nüüdsest tõusma kell 5 hommikul, et kuningannale filosoofiat õpetada. Ümberringi valitses parajasti kõige külmem põhjamaa talv. D. suri kopsupõletikku vaid paar kuud pärast Rootsi saabumist 11.veebruaril 1650. 1663 märgitakse paavst Aleksander VII poolt tema tööd keelatud raamatute nimekirja (Index
Pragmatism on eelkõige meetod. Kõigepeale peab kaalutlema mõjusid, millised on reaktsioonid jne, ning selle järgi saab otsustada, kas miski asi on kasulik või mitte. ,,Kõik, mis töötab, on tõde!" Pragmatistilt saab küsida: ,,Kas tõde alati töötab?" või ,,Kas ebatõed ka töötavad?" EKSISTENTSIALISM S. Kirkekaard (1813-1855) religioosne eksistentsialism J-P. Sartre (1905-1984) ateistlik eksistentsialism S. Kirkekaard K on mõjutanud 20. sajandi filosoofiat. Tema vaateid hakati alles pärast tema surma tundma. Ta kirjutas taani keeles. Oli pärit vagast perest. Vennastekoguduse liikumine luteri koguduses tekkis liikumine, kus igaüks võis piiblit ette lugeda jms. Pietism isiklik vagadus, vanemad olid sellise kasvatusega (hernhuutlased). K isa oli pärit Taanist Lääne-Jüütimaalt. K isa läks vihast ühele künkale ja needis Jumala ära, pärast sügava usklikuna arvas ta, et Jumal ei andesta talle. Isa arvas, et ta peab
Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine... Aforism Hegelilt: filosoofia uurib kõike, kuid siiski mitte päris kõike ses kõiges, vaid ainult kõige üldisemat. Martin Heidegger pidas väärtuslikumaks Sokratese-eelset mõtlemist. Sokratese-järgset filosoofiat (= metafüüsikat) iseloomustas ta kui olemise unustust. See filosoofia (= metafüüsika) lähtus olevast, orienteerus olevale ja läks mööda olemisest. Heidegger seadis eesmärgiks 1) ületada metafüüsika ja 2) hakata mõtlema lähtudes Dasein'ist (inimliku inimese olemisest). Metafüüsika mõtleb kategooriates. Need on kõige üldisemad mõisted, mis haaravad üksnes maailma väliseid aspekte. Heidegger püüdis tungida maailma sisemuse mõistmisse
Jaapan ja budism Kuivõrd ilmnevad religioossed sümbolid ühiskonnas? Budismis on suurel arvul pühakirju, mis liigituvad teemade järgi kaanoniteks. Lisaks Buddha õpetustele sisaldavad need luulet, filosoofiat, ajalugu, elulugusid, praktilisi harjutusi jpm.Buddha sõnad ja loengud õpiti pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tripitaka('Kolm korvi'). See on budismi tähtsaim pühakiri. Tripitaka koosneb kolmest osast. Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem.Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust
Kirjutas kammermuusikat, sümfooniaid-9, 10s jäi lõpetamata ja orkestrisaatega laulutsükleid. Sümfooniad olid tundide pikkused, programmilised, põhinevad kirjandusteostel. Huvitasid filosoofilised probleemid elu, surm, headus, kurjus, inimese tugevus, nõrkus. Sümfooniad on sarnased Beethoveni omadega. Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgial. Richard Strauss- saksa. Pillimehe perekond, õppis varakult klaverit ja viiulit. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat. 20a. debuteeris dirigendina, mis oli ta saatus. Meiningeni sümf.orkestri peadirigent, konkurentsis seljatas isegi Mahleri. On võrreldud Mozartiga, loomingus lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika-sümfoonilised poeemid,lähtuvad wagnerlikest eeskujudest ja Liszti programmilisest sümfonismist. On helilooja, kes ooperiloominguga mõjutas 20saj. ooperimuusika arengut. Tegi ka esimesed sammud polütonaalsuse ja atonaalsuse suunas. 14 ooperit. Impressionism-muljete valamine nootidesse. 19
Jean-Paul Sartre kui ka Seneca hindasid mõlemad sama, ,,vabadust". Vabaduse mõiste pole aga neil sama. Seneca võrdleb vabadust, kui loobumist kõigest ja kõigist, tähtsaimal kohal on jumal ja filosoofia. Ta leiab, et filosoofiat tuleb lausa orjata, sest filosoofia on tarkuse kehastus, mis võimaldab õnnelikku elu. ,,Filosoofia korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab mis teha ja tegemata jätta, ilma selleta pole võimalik elada". Ta kritiseerib neid filosoofe, kes on küll mõtlejad ja jutlustajad, kuid ei ela nagu filosoofid, seega ei tunnista ta neid filosoofideks. ,,Kõige tähtsam on inimeses tarkus, sest see annab talle julguse kõige ees, kõige rohkem aga vajame me julgust eelseisva ees"
et raamatud on tihti kirjutatud mina-vormis, on palju lihtsam end tegelasega seostada kui näiteks mõnes filmis. Tema mõtetega ühinedes tunduvad need ideed peaaegu nagu omad. Eriti pakub mõnu, kui leian tekstist mingisuguse filosoofilise nägemuse või tabavalt sõnastatud tõe, milleni ma ise ei jõuaks. Kirjandus paneb mind üha rohkem mõtlema elu ja surma, enda ning sõprade, mineviku, tuleviku või isegi kogu maailma puudutavate probleemide üle. Kui tegelase mõtetest ei leia ka filosoofiat, siis leian sealt vähemalt arvamuse. Kaudselt võin ma kirjutatu kaudu midagi teada saada autori kohta, aga põhiliselt annab see siiski mulle võimaluse enda arvamusega võrreldes jõuda millegi targemani. Kirjandus mõjutab inimest igati ja sellele oleks üpris raske vastuväiteid leida. Ta arendab, muudab, täiustab ja mitmekesistab mind ning mu maailmavaateid. Samas jääb lugejale alati valikuvabadus, mida tõsiselt võtta ja arvestada ning mis kõrvale visata. Võiks öelda, et mida
koloriidi. 11. Kirjelda hilisromantilist helikeelt. iseloomulikud jooned:hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsivà tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. 12. Kuidas on Mahleri sümfooniad ja laulutsüklid omavahel seotud? Ta kasutab sama materjali ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid. 13. Kellena ja kus nad töötasid (Mahler ja Strauss) ? Nad töötasid dirigentidena teatris. Strauss- Ta õppis filosoofiat ja ajalugu Müncheni Ülikoolis. Oli dirigent ja helilooja Mahler Tuntud kahel alal: 1)hea dirigent (despootlik, võrreldav Lylly’ga).Teater, kuhu ta läks, seal hakkas kohe see teater väga hästi mängima. Eelkõige oli ta ooperi dirigent; 2)hea sümfoonik 15. Nimeta Debussy ja Raveli oopereid. Debussy ooper: Pelléas et Mélisande (1892-1902) Raveli ooper: Hispaania tund (1907) 16. Too välja Debussy ja Raveli helikeele peamised erinevused.
Bacon jaotas filosoofia tegelikuks teoloogiaks, loodusfilosoofiaks ja õpetuseks inimesest. Loodus, inimene, ajalugu, poliitika, ühiskond ja psühholoogia pakkusid Baconile palju huvi. 1609 ilmus Bacon'ilt antiikmütoloogia kogumik "Vanaaja tarkustest". Tähtsamad saavutused Francis Bacon püüdis luua sellise loodusfilosoofia, mis tagaks inimkonnale looduse tunnetamise ja valitsemise. Bacon oli loodusuurija kalduvustega ega ei soovinudki tunda uut matemaatilist filosoofiat. F.Bacon tahtis üles ehitada uue teaduste süsteemi mida nimetatakse empiiriliseks meetodiks. Olulisus Teadusmeetodi arendaja. Üks tänapäeva teaduse isadest. Francis Bacon tuli järeldusele, et õpitud teaduste meetodid ning tulemused olid ekslikud. Bacon oli üks esimestest, kes hakkas rääkima vajadusest tunnustada ja toetada teadlasi. Huvitavad faktid Francis Bacon on kirjutanud üle 30 filosoofilise töö. F
Sissejuhatus. Publius Vergilius Maro. Sündis 15.oktoobril 70 eKr Andeses ning suri 21.september 19 eKr Brindisis. Vergilius oli rooma kirjanik, ladina keele üldtunnustatud suurim poeet. Vergilius tahtis algul oma elu siduda karjääriga retoorikas ja õiguses, kuid pühendas end lõpuks kirjandusele. Ta õppis retoorikat ja filosoofiat Roomas, Milanos ja Napolis. Tema tuntumad teosed on Eclogae, Georgica ja Aeneis. "Aeneise" "Aeneis" oli kirjutatud 29 - 19. aastas eKr, teose zanr on heroiline eepiline poeem, ta on üks tuntumaid ladinakeelseid kirjandusteoseid. Raamat on kirjutatud klassikalises ladina keeles. Poeemi peategelaseks on Aeneis, Veenuse poeg, Trooja sõja kangelane. Poeemi peamõte on Rooma impeeriumi ülistus. Poeem algab loo lõpust ning kõik järgnevad poeemi osad jutustavad tegelaste seiklustest.
Saavutsed teaduses(prillid,aurumasin, tuuleveskid.) Tehnika hakkas arenema, arenes pangandus. Keskajal oli kapitalistlik ühiskond ning majandus. Sel ajal oli kiire linnade kasv, arenes rüütlikirjandus ja rahakirjandus. Kloostritest said kultuurikeskused. Ristiusk hävis euroopas , jäi ainult iirimaale ja islandile. Kirjutati kangelaseeposeid. Renessanss- Sai alguse itaaliast, sealt levis edasi teistesse maadesse. 14 saj-17.saj. hakkati uuesti uurima kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevaelu. Maailmavaate keskmeks humanism. inimesel olid vabad ja julged valikud, sel ajal rõhutatigi vabadust. Inimesel oli õigus oma maisele õnnele, nad said aru, et neil on piiramatu arenguvõime. Sel ajal oli trükikunsti areng, mis andis võimalusi toota kiiresti raamatuid, raamatute abil ka kiire hariduse levimine. Renessansi kultuur hakkas rääkima rahvuskeeltes. Suurte tegude ja lootuse aeg.
Varsti pärast seda sai ta laborandi ametikoha kohaliku loodusteaduse muuseumi direktori-malakoloogi juures, töötades seal õppetundidest vabal ajal. Ta töötas seal neli aastat ja hiljem avaldas ligikaudu 25 tööd molluskeid ja zooloogiat puudutavate probleemide kohta. Noorukieas huvitus Piaget filosoofiast, eriti filosoofiaharust, mis käsitles teadmiste päritolu epistemoloogiat. Kõrghariduse omandas Piaget Neuchateli ülikoolis, kus ta õppis biloogiat ja filosoofiat. Seal omistati talle 1915. aastal ka bakalaurusekraad. 1918. aastal kaitses ta edukalt Welle molluskite teemal kirjutatud väitekirja ning sai selle eest loodusteaduste kraadi. Pärast doktorikraadi saamist 1918. aastal lahkus Piaget Neuchatelist, et omandada psühholoogiaalaseid teadmisi ning kogemusi. Ta töötas Wreschneri ja Lipps'i laboratooriumites, Bleuleri psühhiaatriakliinikus ja Sorbonne'is. 1919. aastal alustas Piaget kliinilise psühholoogia õppimist Pariisis
sai Christchurchis Uus-Meremaa ülikooli Canterbury University College'i filosoofialektoriks. Aastal 1946 asus ta elama Inglismaale, saades õppeasutuse London School of Economics and Political Science juures loogika ja teadusliku meetodi lektori koha. Aastal 1969 tõmbus Popper akadeemilisest elust tagasi, kuid jäi kuni surmani intellektuaalselt aktiivseks. Ta suri 17. septembril 1994. aastal Londonis. Popperi filosoofia Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Samuti pidas ta teaduslikke teooriaid ja inimteadmisi üldse oletuslikeks ja hüpoteetilisteks. Need pärinevad loovast kujutlusvõimest, mille abil
Psühholoogide Seltsi Eesti osakonna (1960) asutajaid ja esimees ning «Eesti entsüklopeedia» filosoofiaosakonna toimetaja. Ramul uuris psühholoogia üldteoreetilisi probleeme, teaduste kokkupuutepunkte, lapse- ja loomapsühholoogiat ja psühholoogia ajalugu Haridustee Kooliteed alustas ta Kuressaare kreiskoolis, jätkas saksa õppekeelega gümnaasiumis. Ta jätkas õpinguid Riia vaimulikus koolis ja seminaris, mille lõpetas 1901. aastal. Õppis Peterburi ülikoolis filosoofiat, psühholoogiat ja vanu keeli. Ta täiendas ennast mitmes Lääne-Euroopa tuntud ülikoolis. Pärast Peterburi ülikooli lõpetamist töötas ta humanitaarala õpetajana Peterburis, Orshas, Vilkomiris ja Tallinnas. Teosed "Loomapsühholoogia". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964 "Ihu ja hing: viis loengut". EKSi Koolikirjanduse-toimkond, Tartu 1922 "Psühholoogia ja elu: kõned ja ettekanded". Noor-Eesti, Tartu 1937 "Loogika" (koostatud K. Ramuli 1931. a
*Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. *Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. 1)Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused 2)Leiutati trükikunst. 3)Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Leonardo da Vinci (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav
Kati Eliisabet Peterson 11.klass Rocca al Mare Kool 2015 Ühiskonnanormid ja väärikus “Idioodis” Fjodor Dostojevski on vaieldamatult üks 19.sajandi suurimaid vene kirjanikke. Ta märkas ja analüüsis vene ühiskonda vägagi avameelselt ja kartmaltult, lahates ka selle tumedaid külgi, kuid ei kaotanud kunagi usku Venemaa jumalikku äravalitusse: Dostojevski uskus, et just Venemaa päästab ülejäänud maailma pattudest ja häbist. “Idioot”, nagu ka Dostojevski teised 1860. aastatel ilmunud teosed, kannab endas kirjaniku eriti tugevat ja siiani inimesi kõnetavat filosoofiat. Teose peategelane vürst Lev Nikolajevitš Mõškin ...
Haridus teeb vabaks „Haridus teeb vabaks“ – seda ütlust on filosoofid juba paar tuhat aastat uskunud. See uskumine sai alguse Vana-Kreekast. Hoolimata sellest, et see sai alguse nii kaua aega tagasi, peetakse seda tõeks ka tänapäeval, kuid teisel kujul. Vana-Kreekas põhjendati seost hariduse ja vabaduse vahel sellega, et kui sa õpid filosofeerima ning hakkad ka teistele filosoofiat õpetama, siis saad ka vabastust raskest orjatööst. Näiteks Epictetus, kes sündis Vana-Kreekas orjana. Ta hakkas filosofeerimist õppima ning seda ka edasi õpetama, seejärel ta vabastati orjatööst, mis muutis tema elu palju kergemaks. Eesti talupojadki mõistsid seda seost kui nad läksid linna õppima, et ei peaks rasket maatööd tegema. On levinud ütlus „lollidelt tulebki raha ära võtta“. Kui sul haridust pole, siis on tõenäoline, et sa ei
Sõjad, kaotusvalu ja kõikjal valitsev kurjus sulanduvad tema loomingu vaatenurgast üldisesse pilti eksistentsist, mis hoolimata oma konarustest moodustab siiski harmoonilise terviku. Igivanale küsimusele, kas olla või mitte olla, annab Szymborska luule minu meelest täiesti ühese vastuse: olla, muidugi olla, ja seejuures nii olemas kui võimalik. Symborska arvas, et pole oluline teada kirjaniku elulugu, mõistmas tema luuletusi. Vaja on analüüsida luulet võttes arvesse filosoofiat ja keelt. Talle ei meeldinud kirjutada autobiograafiaid ja talle ei meeldinud et teda intervjueeritakse. Samuti ei pidanud ta oluliseks ka enda eraelust rääkimist ning just seetõttu on paljud faktid tema kohta senitundmatud. Sibul (1976) Hoopis midagi muud on sibul. Tal pole sisemust. Ta on sibul läbi ja lõhki. Sibulane väljastpoolt, sibulane tuumani, sibul võib endasse kaeda ilma kohkumata. Meis on võõras ja metsik maa vaevu nahaga kaetud, sisemine põrgu, vägivaldne anatoomia,
Diego Velazquez Karola Kaugema 11.k Täisnimi:Diego Rodríguez de Silva y Velázquez. Velázquez sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tol ajal Hispaania tähtsaim kunstikeskus. Ta oli päritolult väikeaadlik. Ta sündis perre esimese lapsena. Vanemad kasvatasid Diego jumalakartlikuks, õpetasid nad talle keeli ja filosoofiat. Ta õppis järgemööda kahe kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema ja Francisco Pacheco juures, kuid tema kunstnikuisiksuse kujunemisel ei mänginud nad erilist rolli. Autoportree, u 1640 20-ndaks eluaastaks oli leidnud oma maalimisstiili. Selle peamine iseärasus on võltsimatu loomutruudus ja naturalism.
Lause “Eks ta ole” ilmub romaanis „Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda“ pärast igat surma ja selle mainimist, võrdsustades need, olgu surmad siis loomulikud, juhuslikud või tahtlikud ning kas need esinevad massilises või väga isiklikus plaanis. See pealtnäha labane fraas kajastab Tralfamadori filosoofiat, mis trööstib Billy Pilgrim’i, et kuigi inimene võib konkreetsel hetkel surnud olla, on ta elus kõigil teistel minevikuhetkedel ning, mida saab aja jooksul ikka ja jälle läbi ajarännaku külastada. Billy hindab Tralfamadori surmale reageerimise lihtsust ja iga kord, kui ta kohtub surnud inimesega, kehitab ta lihtsalt õlgu ja ütleb: „Eks ta ole.“ Samal ajal illustreerib fraasi kordamine ka seda, kuidas sõda muudab inimesi vähem
ÕPETADA * NOOREMAD ÜLIÕPILASED KESKAEGSETES ÜLIKOOLIDES * NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 14-15-AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT SKOLASTIKA • NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT • EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT • SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID • KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS • KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. MUUD TEADUSED KESKAJAL • ASTROLOOGIA EHK TÄHTEDE JÄRGI ENNUSTAMINE • ALKEEMIA, SELLE EESMÄRGIKS OLI VALMISTADA TARKADE KIVI, MIS PIDI
· Immanuelil õnnestus Peterburis veenda Venemaa sõjaametnike ja ta sai suure preemia ja kutsus 1842 ka oma pere Peterburgi. · Immanueli lõhkeaineäri õitses ja ta ostis perele maja ja palkas lastele eraõpetajad. · Immanuel ostis ka oma äripartneri osa välja, laiendas tegevust ja kolis äri uude kohta. · Ettevõtte nimeks sai Fondieres et Atélieres Mécaniques, Nobel & Fils. Alfredi õpingud · Alfredile palgati eraõpetaja, kes õpetas talle kirjandust, filosoofiat, keeli, matemaatikat ja loodusteadusi. Alfredi vaimustasid eelkõige keemiakatsed. · Lisaks keemiale oli ta huvitatud kirjandusklassikast ja luulest. · Alfredi keemiaõpetajad olid Nikolai Zinin ja Juli Trapp. · 1850. aasta paiku läks Alfred Pariisi, kus veetis aasta keemiat õppides, töötades ühe tolleaegse väljapaistvama keemiku Théophile-Jules Pelouze'i laboris. Nitroglütseriin · 1859. aastal üürisid Robert ja Alfred Nobel ühise korteri
Wittgenstein vastab päris raamatu lõpusirgel: "Filosoofia õige meetod oleks tegelikult selline: mitte midagi öelda, välja arvatud seda, mida saab, seega loodusteaduslikke lauseid seega midagi, millel pole mingit pistmist filosoofiaga -, ja siis alati, kui keegi teine soovib öelda midagi metafüüsilist, näidata talle, et ta pole oma lausetes teatud märkidele osutust andnud. See meetod ei rahuldaks teda tal poleks tunnet, et me õpetasime talle filosoofiat aga see oleks ainus rangelt õige meetod." Ometi ei piirdu LFT veidrad aforismid üksnes loodusteaduse lausete esitamisega. Sellest on teadlik Wittgenstein ise, kes kirjutab: "Mu laused on selgitavad seeläbi, et see, kes minust aru saab, mõistab lõpus, et nad on mõttetud, kui ta on läbi nende nende peale nende kohale välja roninud. (Ta peab nii-öelda minema viskama redeli, kui ta on sellest üles roninud.) Ta peab ületama need laused, siis näeb ta maailma õigesti."
V: jesuiitide kolleegiumis Anjous' ja Poietiers' ülikoolis 5. Mis ametit Descartes algselt pidas Hollandis? V: sõjaväelase 6. Kes oli ametilt Isaac Beckmann, kellega kohtumine ajendas Descartes'i tegelema teadusega? V: arst ja loodusteadlane 7. Miks sai Descartes'ist teadlane tema enda sõnade järgi? V: Descartes nägi Saksamaal Ulmi linna lähedal kolm unenägu, mis andsid talle mõista, et temast peab saama teadlane 8. Millisele Rootsi kuningannale õpetas Descartes filosoofiat? V: Rootsi kuningannale Kristiinale 9. Millise haiguse tagajärjel Descartes suri? V: kopsupõletikku 10. Mis on Descartes'i peateos? V: Discours de la methode ehk Arutlus meetodist 11. Mis on Descartes'i kuulsaim lause? V: cogito ergo sum (ladina keeles) ehk je pense donc je suis (prantsuse keeles) ehk mõtlen järelikult olen olemas (eesti keeles) 12. Mis on Descartes'i tähtsamad matemaatilised leiutised? V: x- ja y-telg 13. Kellega võrdles Descartes Jumalat ja kellega inimest
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi
numbris ilmus Lelini artikel ,,Võitleva materialsimi tähtsusest" milles olid sõnastatud filosoofia teaduse ees sesivad ülesanded ja mis avaldas suur mõju kogu nõukogude filosoofide järgnevale tegevusele . Marxi jaoks polnud mitte ainult tähtis teaduslik tõde ja inimese väljumine omasüülisest alaealisest vaid inimese kui niisuguse vabanemine rõhumisest ja materiaalsest viletsusest on marxi meelest ka teadusliku töö eeltingimuseks. Oma enda filosoofiat kirjeldab Marx teoses ,,Teese Feuerbachi kohta" kui praktika filosoofiat mis ei vaata indiviide staatiliselt vaid töötavate ja seetõttu paratamatult ka ühiskondlike olenditena ,sest töö on alati ühiskondlik praktika. Kapitalismi analüüs, teooria on Marxi jaoks ainult üks pool oma tegevusest , teiseks pooleks jääb alati praktika , töö ploretaalabi poliitlise organisatsiooni teenistuses seega siis inimkonna teenistuses
Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ........
a suudeti taastada Bütsantsi riik. Türklased vallutasid aga Bütsantsi riigi lõplikult 29. mail 1453. aastal. Bütsantsi kultuur oli aga midagi vahepealset antiikaja ja kaasaja ning Idamaade ja Kesk- Euroopa vahel, mõjutades ka Euroopa renessansskultuuri välja kujunemist. Kultuuripärandis on väga olulisel kohal ka Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiandmine. 425. a rajati Konstantinoopolis I Kõrgkool, kus õpetati grammatikat, retoorikat, õigust ja filosoofiat, millele hiljem lisandus veel geomeetria ja astronoomia. Kirjanduses olid populaarsed pühakute elulood ja hagiograafiad, mis olid oma detailide poolest head ajalooallikad. Kultuurilisuse poolest oli tuntud keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos, kes kirjutas ise mitu traktaati ja laskis koostada vaimuvara kokkuvõtteid. Ajaloo teadust esindasid maailmakroonikad ehk kronograafiad, alates Piibli Aadamast ning jõudes välja keskaja Bütsantsini. 6
oma kaunist välimusest kinni hoida, see, mis oli talle varem tundunud täiesti iseenesestmõistetav - fakt, et ta kõigile meeldis, et inimesed teda heameelega vaatasid ja nautisid temaga koosolemist, muutus talle millekski, mis kaob lühikese aja jooksul, hajub, enne kui sellest arugi jõuab saada. Alles siis mõistis ta, kui oluline on see looduse and, mis tegi ta erinevaks kõigist teistest, neist paremaks, väärtuslikumaks. Lord Henry süstis temasse oma ilujanu, oma filosoofiat, mille järgi ainus asi, mida omada tasub, on noorus... ja loogilise jätkuna ka ilu, nii vaimne kui väline. Võttes Doriani mõjutamist kui omalaadset uurimust, ei andnudki ta endale ehk kunagi aru, mida ta tegelikult oli teinud ühe noore ja süütu hingega. Arusaam, et ilus peitub võti täiuslikule elule, pani noormehe Sibyl Vane' armuma. Ta armastas ilusiooni, mitte lihast ja verest inimest, Sibyl Vane ennast. Ei, tema ihaldusaluseks olid Julia ja Ofelia ühes isikus,
(Kirjutatud 1834, avaldatud 1913.a.) Kolmekümnendate aastate keskpaika jäävad Turgenevi varased luulekatsetused. Esimene ilmavalgust näinud teos on retsensioon A. N. Muravjovi raamatule "Reis mööda Venemaa pühasid paiku" (1836), 1838.a. avaldati ajakirjas "Sovremennik" Turgenevi esimesed luulutused: "Õhtu " ja "Meditsi Veenusele". Aastatel 1838-40 (vaheaegadega) jätkas Turgenev haridusteed välismaal. Berliini ülikoolis õppis ta filosoofiat, muistseid keeli, ajalugu. Berliinis ja hiljem Roomas sõbrunes ta Stankevitsi ja Bakuniniga. 1842.a. kaitses Turgenev Peterbrui ülikoolis Filosoofia magistri kraadi. Turgenevi dramaatilistes teostes "Rahapuudus" (1846), "Hommikueine pealiku juures" (1849, avaldatud 1856), "Poissmees" (1849) ja "Priileivasööja" (1848, avaldatud 1857) "väikese inimese" kujutamisel avalduvad Gogoli traditsioonid ja side Dostojevski psühholoogilise maneeriga. Kogumik "Küti kirjad" (1847-52) on noore
13.,,Emile ehk Kasvatusest'' räägib autor oma kasvatuspõhimõtetest. Ta kirjeldab poislapse Emile kasvamist looduse keskel , et hoida teda eemal ühiskonna halvast mõjust. Kuulsaks sai ta filosoofilise esseega ,,Arutlus küsimuse üle:kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid'' 14.voltaire- Voltaire kommenteeris ja kritiseeris arvukates publikatsioonides, esseedes, kirjades ja artiklites poliitikat, seadusi, ajalugu, teatrit, loodusteadusi ja filosoofiat (temalt pärineb mõiste "ajaloofilosoofia" ja ta kirjutas 1764. aastal ka filosoofia sõnastiku) ning võitles mõistuse, valgustuse ja inimõiguste eest. Samuti kirjutas ta näidendeid, lühiromaane, jutustusi ja muid kirjanduslikke publikatsioone 15.Defoe pae teos on ,,Robinson Crusoest'', mis räägib inimtühjale saarele sattunud merehädalise seiklustest 28 aasta jooksul. Raamat on kirjutatud päeviku vormis
6- aastaselt märkasid vanemad tema muusikalisi andeid ning organiseerisid talle klaveritunnid. Juba 8- aastaselt lõi Mahler muusikat, mõjutatuna sõjaväe marssidest, mida mängiti lähedal asuvates kasarmutes ning vanemad olid tema muusikalise loometee arengu toetajateks 1875. aastal, kui Mahler oli 15- aastane, alustas ta õpinguid Viini konservatooriumis klaveri erialal, Julius Epsteini käe all. Kolm aastat hiljem astus Mahler Viini ülikooli veel filosoofiat ja ajalugu õppima. Samal ajal töötas ta muusika õpetajana ja töötas välja oma esimese teose Das klagende Lied, millega ta osales võistlusel, mille akadeemiat juhtis Brahms isiklikult, kuid ei võitnud auhinda. Tõelise hoo sai Mahler sisse alles 10 aastat peale konservatooriumi lõpetamist. Vahepeal tegeles ta kergete ooperite ja teisejärguliste orkestrite juhtimisega. 1892 4 JÄRGNEVAD AASTAD 1880
1. Mida tähendab renessanss itaalia keelest? Renessass tähendab itaalia keeles taassündi 2. Millised olid renessansi erinevad perioodid? Renessansi perioodid: -14.saj- eelrenessanss e trecento -15.saj- vararenessanss e quattrocento -16.saj- kõrgrenessanss e cinquecento 3. Mis olid tähtsamad keskused Itaalias? Veneetsia, Firenze, Milano, Genova 4. Mis tähendas renessansis eneseteadvus? Inimene sai aru, et ta peab ise ennast arendama, õpiti antiikaja filosoofiat, mütoloogiat. 5. Milline oli humanistide arusaam inimesest? Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. 6. Millised jooned avaldusid vararenessansi arhitektuuris? Sakraalarhitektuuris - silindervõlv ja ümarkaar, dekoratiivsete vormide rikkus, palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontalsete simsside, petikakende ja nissidega
kaasnes enamasti suur avalikkuse pahameel. Nagu Kreekas isa õpeta soma poega sõjaliste harjutuste näeol nii ka Roomas. Sõjaliste oskuste omandamine oli väga tähtis, sest iga mees pidi ükskord oma riigi eest ju välja astuma. Suursugustesperedespüüti noormeestest kasvatada avalikuseelu tegelasi ja selleks pidid nad õppima kreeka keelt, ladina keelt ja kultuuri. Roomas olid olemas ka koolid, kus õpetati kirjandust, kirjutamis, lugemist, filosoofiat ja ka kõnekunsti, sest iga roomlane kes tahtis kõrgele välja jõuda pidi oskama rahva ees kõneleda. Õpetajateks olid roomas samuti Kreeka filosoofid ja mõttetargad kes õpetasid välja roomlasi, samas käisid osad roomlased õppimas isegi Kreekas. Ka riietus oli nii Roomas kui ka Kreekas väliselt sarnane. Kreeklaste riietuseks oli üle keha visatud üks või kaks riidetükki, mis kinnitati õlgadel ning seda nimetati kitooniks. Roomlased
Vangis Taanimaal ja kogu maailmas Hamlet kirjeldab kogu maailma vanglana, Taanimaad aga, mida sidusid temaga troon, religioon, kohustused ja Ophelia, tema jaoks rangeima vanglana. Ta ei saanud sealt lahkuda, kuigi ta tahtis ülikooli tagasi minna. Hamleti jaoks on maailm vangla kõigi omakohustuste ja nende liigsuse tõttu, tema peal lasus rahva lootus helgemale tulevikule, Ophelia armastus ja kättemaks isa surma eest. Rosencrantz ja Guildernstern aga väga ei pooldanud tema filosoofiat , sest nende elu oli kergem ja muretum, vähemalt nii kaua, kuni nad oma silmakirjalikkuse, pugemise ja oma sõbra reetmise eest kallist hinda pidid maksma. Kõigil ''Hamleti'' tegelastel on oma saladused ja mured, mis paneb neid käituma inimlikult: Ophelia vaevles armuvalu käes, Claudiuse hirmus tegu ja auahnus kummitasid teda ning Gertrud oli masendunud ja endas pettunud. Kuid kui Hamlet kirjeldab kogu maailma vanglana, kas siis on olemas ka täielikku vabadust
vastuolude tõttu Altdorfi ülikoolis. Leibnizi filosoofiline looming on ilmunud killustatult, kuna tema sellealased kirjutised koosnesid peamiselt lühikestest ajalehe artiklitest, mitmed kirjad korrespondentidele ja peale surma avaldatud käsikirjad. Ta kirjutas vaid kaks filosoofilist traktaati, milledest tema eluajal ilmus ,,Thèodicèe" (1710). Tema filosoofikarjääri alguseks loetakse 1686 koostatud, kuid alles 1695 ilmunud teost "Arutlus metafüüsikast". Selles arendab autor filosoofiat materiaalsuse, liikumise ja kehade vastupanuvõime kohta. Ühtlasi sisaldab teemana ka Jumala rolli universumis, kes kajastub absoluutse ideaalsusena, kuigi vastandudes mõnedele usulistele tõekspidamistele. 1695. aastast 1705. aastani tegeles Leibniz Inglise valgustusfilosoofi John Locke´i teosele pika arvustuse loomisega. Kahjuks ilmus too teos inspiratsiooni andnud filosoofi surma tõttu ligi 60 a hiljem. 1714 ilmunus ,,Monadoloogia", mis on õpetus monaadidest ehk reaalsuse algelementidest
Rahvaarv: 11,2 miljonit Rahaühik: euro Kreeka üldinfo Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks.
Näitlejad kandsid maske.Riigimeestele lisaks võis naerda jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu.Filos. ja teadus: (Thales ja Demokritos).Kreeka filosoofia sai alguse arutlustest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle, kui alates 5.saj.eKr tegutsenud sofistidest ja sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele.Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni(sofist) ning Aristotelese ideed mõjutavada filosoofiat tänapäevani.Kreekas kujunes esimest korda teoreetline teadus.Hellenismiperi.:Kreeka linnriigid langesid Makedoonia võimu alla.Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas palju maid.Hellenismiperioodil levis Vahemere idarannikul kreeka keel ja kultuur ning kujunesid Kreeka linnad, mille seas oli tähtsaim Aleksandria Egiptuses.Hellenismiperioodi suurriikides valitsesid peaegu piiramatu võimuga kuningad.Kreeka linnriigid allusid Makedoonia kuningale
muidugi plaanis uut eepost kirjutada (keegi kuskil olla virisenud, et Kalevipojas pidi vähe rahvapärimust olema), küll aga ühte sellist toredat raamatut, kus kõik eestlaste kratid ja libahundid, lendvad ja katkud kenasti koos oleksid. See on tal suurepäraselt välja tulnud. Tegelaskond on ääretult mitmekesine ja kirju-mirju. On suuremad vargad ja väiksemad vargad, mõned tagsihoidlikumad ja mõned isegi nii-öelda aatelised, on kiusu ja kadedust, õnne ja õnnetusi ja filosoofiat. Isegi veidi romantikat on ära eksinud Liina ja kupja- Hansu näol. Viimase lumest kratt on üldse hella hingega ja ajab vaese Hansu pea sassi võõramaa aadete ja kommetega. Kubjas on end nõus isegi katkule ohverdama. Toapoiss Intsu, kes on..."eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle" aatelisus on karikatuurne, Muna-Ott on tark mees ja pügab kõiki jumalaid
342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aleksander oli 12- aastane. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia-sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud gümnaasiumis. Kool sai nimeks Lykeion. Kooli hakati nimetama ka peripateetikute kooliks: Aristotelesel olevat olnud kombeks arutada õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes (peripatos) edasi-tagasi jalutades (peripateō). Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Teaduste (teadmiste) klassifikatsioon
hakkasin seda lahti mõtestama ja kirja panema. 2. HENDRIK VISNAPUU ELUST Hendrik Visnapuu sündinud 1890 Helmekülas ja suri sõjapõgenikuna New York´is Long Islandil 1951. Ta oli eesti luuletaja ja kirjanduskriitik. Visnapuu õppis Reola vallakoolis. 1907 läks Narva Gümnaasiumi, kus ta läbis algkooliõpetaja eksami ja asus vallakooli õpetajaks. 1912 Tartu Ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Tema tähtsus eesti kirjandusloos - arendas eesti luulevormi ja keelt, ta kirjutas vabaõhulavadele näidendeid ning tõlkis prantsuse, saksa, vene kirjandust. Hendrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. 3. LOOMINGUTEE ALGUS Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi
Üks nende poegadest Aage Niels Bohr pälvis 1975 Nobeli füüsikapreemia. Kokku sündis sellest abielust 6 poega, kellest üks suri lapsena meningiiti ja vanim uppus paadisõiduõnnetuses. Ülejäänud pojad olid Hans Henrik (arst), Erik (keemik) ja Ernest (jurist). Niels Bohr õppis Kopenhaageni ülikoolis alates 1903 füüsikat ja kaitses 1911 doktorikraadi. Esialgu õppis ta filosoofiat ja matemaatikat, aga 1905 võitis ta Taani Teaduste Akadeemia korraldatud teadustööde konkursi. Bohr uuris seal pindpinevust, kasutades oma isa laborit, mis oli talle tuttav kuba lapsepõlvest saadik. Edu sellel konkursil mõjutas Bohri loobuma filosoofiaõpingutest ja pühenduma füüsikale. 1912 kolis ta Inglismaale ja töötas koos füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on tuum ja
09.2010 Sündis 13.juulil 1925.aastal Ameerikas, Nebraska osariigis, Suttoni linnas. Ta elas farmis koos oma nelja õe ning vennaga ning lõpetas Suttoni keskkooli. Teda toetas õendusvaldkonda sisse astuma tema tädi, kellel oli kaasasündinud südamehaigus. 1945.aastal astus Madeleine koos oma õega Cadet Nurse Corpsi ja St. Anthony Õenduskooli Denveris. Madeleine läks edasi õppima Benedictine Collegei, et saada kraad loodusteaduses ja omandada pisut filosoofiat ning humanitaar alasid. Pärast lõpetamist töötas ta juhendajana ja peaõena meditsiinilis-kirurgilises osakonnas. 1950.aastal asutas Leininger psühhiaatrilise õenduse kliiniku. 1954.aastal läks ta Cincinnati Ülikooli, kus ta alustas tööd laste psühhiaatrilise õenduse programmiga. Samuti alustas ta seal psühhiaatrilise vaimse tervise õenduse programmi. 1960.aastal oli ta kaasautoriks
Armub Mariasse ja pingutab tema armastuse nimel ,,Fiammetta" (it k leek)- peategelaseks kaunis abielunaine, kes leiab noore armukese. Armukese isa kutsub ta tagsi koju ja mees lubab naisele, et on varsti tagasi. Kui naine saab teada, et mees on abiellunud, on naine väga õnnetu ,,Dekameron" on novellikogu, mis sisalsab 100 lugu, mis on jaotatud 10 päeva. Igal päeval räägivad 7 meest ja 3 naist ühe loo, milles leidub nii koomikat kui ka filosoofiat. Nees mehed ja naised on katku eest põgenenud ja peidavad ennast lossis. Lugude läbiv teema on armastus. THOMAS MORE Sündis Londonis Polnud vaimulik Oli seotud poliitikaga, see sai saatuslikuks Talle ei meeldinud, et Henry VIII ei allu Rooma paavstile, see viis ta tapalavale ,,Utoopia"- kuulsaim teos. 1. osas kritiseerib Inglismaa sotsiaalset ebavõrdsust. 2. osas kujutab ideaalset paika ja ühiskonda. Kui inimestel palju lapsi, jagavad teistega
James Joyce Kerttu Puusepp Elulugu ● 2. veebruar 1882 Dublinis, Iirimaal ● Sündis haritlasperekonda ● Kümnest lapsest vanim ● 6.-20. Eluaastani õppis jesuiitide koolides ● Ülikoolis õppis keeli ja filosoofiat (“Kunstniku noorpõlveportree”) ● 1902 Kirjutas Pariisis luulet ("Kammermuusika") ● 1903-1904 Ema haigestumine ja surm; Iirimaale naasemine ● Abiellus Nora Bernacle'iga - poeg Giorgio ja tütar Lucia ● Esimese maailmasõja eest läks ta pagulusse. Sel ajal ilmus romaan “Pagulased”. ● Kannatas silmahaiguse all, mis hiljem lõppes pimedusega. ● Suri 13. Jaanuar 1941 Zürichis James Joyce Joyce’i looming
24. Patsiendi soovil elu lõpetamine nt. süstiga on: a- tahtlik aktiivne eutanaasia b- tahtlik passiivne eutanaasia c- tahtmatu passiivne d- tahtmatu aktiivne 25. Milline neist pole keskaja filosoofia tunnuseid: a- usk saab inimesele osaks vahetult b- roll kultuuris oli primaarne c- usk saab osaks ilmutusena d- jaguneb kaheks ajastuks 26. Empirismi rajaja oli: a- leibniz b- berkley c- locke d- spinoza 27. Kes pööras idealismi ümber ning vaatles filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna: a- hegel b- mill c- marx d- kant 28. Milline neist ei kuulunud 3 Popperi maailma hulka: a- teadmiste maailm b- füüsiliste objektide maailm c- teadvuse seisundite maailm d- mõtlemise subjektiivse sisu maailm 29. Induktivism on see, kui: a- teaduslik teadmine algab faktidest b- kui tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi c- mõtteid, tundeid pole kunagi olnudki d- kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas 30
· Esimene naine , kes elatus kirjutamisest . · Erakordselt mitmekülgne haridus (retoorikat, dialektikat, grammatikat, filosoofiat, loodusteadusi ja ka ladina keelt) . · Astus väitluste üles naissoo kaitseks. 17.05.14 11 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik. Eriti rohkesti õpetati vaimulikus seminaris filosoofiat ja loogikat. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari, astumata kahte viimasesse klassi. Sama aasta sügisel astus ta Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Aasta hiljem siirdus Jaan Poska õigusteaduskonda, siis oli võimalik õppimise kõrvalt ka teenida ning õigusteaduskonna sai ka rutem lõpetada. Tartu ülikoolis peeti tol ajal loenguid õigusteaduskonnas veel saksa keeles. Ülikooli astudes oskas Poska saksa keelt vähe, kuid
Tallinna Prantsuse Lütseum Yann Martel ,,Pii elu" Raamatu analüüs Tähe-Kai Tillo 10. a Tallinn 2012 Valisin meile ette antud Bookeri preemia pälvinud raamatute nimekirjast Yann Marteli romaani ,,Pii elu". Raamat sai tunnustatud aastal 2002. Lähemalt autorist. Y. Martel on 1963-ndal aastal sündinud Kanadalane , kuid kogu lapsepõlve veetis Hispaanias. Juba väiksest saadik huvitas teda väga reisimine ning ta on käinud väga paljudes kohtades alustades Alaskaga ning lõpetades Indiaga. Lisaks Indiale on ta elanud ka Iraagis ja Türgis, hetkel võib teda leida Montrealist Kanadas. Ülikoolis õppis ta filosoofi...
Näitlejad kandsid maske.Riigimeestele lisaks võis naerda jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu.Filos. ja teadus: (Thales ja Demokritos).Kreeka filosoofia sai alguse arutlustest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle, kui alates 5.saj.eKr tegutsenud sofistidest ja sokratesest pöördus filosoofide tähelepanu ka moraaliprobleemidele.Sokratese ja tema mõtte jätkajate Platoni(sofist) ning Aristotelese ideed mõjutavada filosoofiat tänapäevani.Kreekas kujunes esimest korda teoreetline teadus.Hellenismiperi.:Kreeka linnriigid langesid Makedoonia võimu alla.Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas palju maid.Hellenismiperioodil levis Vahemere idarannikul kreeka keel ja kultuur ning kujunesid Kreeka linnad, mille seas oli tähtsaim Aleksandria Egiptuses.Hellenismiperioodi suurriikides valitsesid peaegu piiramatu võimuga kuningad.Kreeka linnriigid allusid Makedoonia kuningale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
