Alfred Bernhard Nobel (0)

1 Hindamata

Alfred Bernhard Nobel
Alfredi lapsepõlv
• Alfred sündis 21. oktoobril 1833 Stockholmis
perekonda, kus isa Immanuel oli ettevõtja ja ema
Andriette koduperenaine.
• Isa tegeles ehitustöödega ning tal oli ridamisi mitmeid
ebaõnnestumisi, mille tulemuseks oli pankrot Alfredi
sünniaastal.
• Alfredil oli kolm venda : Ludvig , Robert ja Emil.
• Alfredi isa kutsuti ta leiutatud maamiini tõttu Venemaale
tööle .
• Tänu isa kõrgele palgale hakkasid ka lapsed haridust
saama.
Pereäri Peterburis
• Aastal 1838 kolis Immanuel Nobel Turust Peterburi.
• Immanuelil õnnestus Peterburis veenda Venemaa
sõjaametnike ja ta sai suure preemia ja kutsus 1842 ka
oma pere Peterburgi.
• Immanueli lõhkeaineäri õitses ja ta ostis perele maja ja
palkas lastele eraõpetajad.
• Immanuel ostis ka oma äripartneri osa välja, laiendas
tegevust ja kolis äri uude kohta.
•  Ettevõtte nimeks sai Fondieres et Atélieres Mécaniques,
Nobel & Fils .
Alfredi õpingud
• Alfredile palgati eraõpetaja, kes õpetas
talle kirjandust, filosoofiat, keeli, matemaatikat ja
loodusteadusi. Alfredi vaimustasid eelkõige
keemiakatsed.
• Lisaks keemiale oli ta huvitatud kirjandusklassikast
ja luulest .
• Alfredi keemiaõpetajad olid Nikolai Zinin ja Juli Trapp .
• 1850. aasta paiku läks Alfred Pariisi, kus veetis aasta
keemiat õppides, töötades ühe tolleaegse
väljapaistvama keemiku Théophile-Jules Pelouze'i
laboris.
Nitroglütseriin
• 1859 . aastal üürisid  Robert ja Alfred Nobel ühise korteri
ning Alfred muutis korteri köögi keemialaboriks.
• Seal hakkas ta katsetama ja aretama uut lõhkeainet.
• Varasuvel 1862 korraldas ta vee all esimese lõhkamise.
•  Nitroglütseriin oli kinnikorgitud klaastorus, mis
omakorda oli asetatud püssirohuga täidetud
suletud tsinkanumasse. Püssirohu seest ulatus
välja süütenöör.
• 1863 patenteeris ta oma lõhkeaine.
Dünamiidi leiutamine
• Kuna nitroglütseriini käsitlemine oli väga ohtlik, rentis ta
ajutise labori Elbe jõel kus ta üritas seda katsete abil
ohutumaks muuta.
•  Ta püüdis leida ainet, mis imaks nitroglütseriini endasse
ja moodustaks stabiilse segu.
• Ahjus kuivatatud kiiselguur imes endasse umbes kolm
korda oma mahust suurema koguse nitroglütseriini.
• Kuna segu oli hästi töödeldav ning sellest sai vastavalt
otstarbele sobiva kujuga pulgad voolida olid Nobeli
katsetused vilja kandnud.
•  Uuele lõhkeainele andis Nobel nimeks dünamiit.
Ballistiit
• Aastal 1880 ühinesid Nobeli Itaalia ja Šveitsi ettevõtted
ning moodustus Dynamite Nobel.
• Aga kuna dünamiidi tootmise korraldamine oli väsitav,
otsustas Nobel vahelduseks jälle katsetamisega
tegeleda.
• Aastal 1884 leiutas Nobel püssirohu asendamiseks
nitroglütseriinist, nitrotselluloosist ja kamprist koosneva
suitsuta põleva lõhkeaine ballistiidi.
• Ballistiiti kasutati laialdaselt järgmised 75 aastat.
Isiklik elu
• Alfred Nobeli isiklikust elust pole palju räägitud.
• Tema vennad abiellusid varakult, kuid Alfred jäi
poissmeheks.
• Sügisel 1876 kohtus Nobel 20-aastase Viinist pärit Sofia
Hessiga. Nobel ostis naisele korteri Pariisis, kuid oli
peagi sunnitud hakkama Sofia üha luksuslikumaks
muutuvat eluviisi kinni maksma.
• Nende teed läksid lahku 1891. aastal.
Tervis
• Alfredil oli nõrk tervis juba noorena.
• Suurema osa elust töötas ta liiga palju ja puutus kokku
mitmesuguste kemikaalidega.
• Ta kannatas seedimisprobleemide, peavalude ja
meeleoluhäirete all.
• Vanemas eas kannatas ta südameprobleemide all.
Surm ja pärand
• Ta tegi 1895 . aastal testamendi, millega jättis suurema
osa oma varast viie auhinna loomiseks.
• Ta asutas oma
testamendiga füüsika-, keemia-, füsioloogia- või
meditsiini-, kirjandus- ja rahuauhinna.
• Alfred Nobel suri 10. detsembril 1896 Itaalias Sanremos.
Ta oli surres üks maailma rikkamatest inimestest.
Nobeli auhind
• Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult
üks kord.
• Selle pälvinu on nobelist.
•  Valimised toimuvad oktoobri viimasel neljapäeval.
• Nobeli auhinna saajad määravad neli erinevat
instituuti/asutust.
• Esimesed auhinnad anti välja Alfred Nobeli viiendal
surmaaastapäeval 1901.
AITÄH KUULAMAST!