Looduslikud värvid valmistatakse looduslikest, puhastest ainetest. Lahustiks on vesi või õli. On hingavad ja keemiavabad. Värvikelme omadused: Kaitsev Mõjutab seina hooldatavust Hea puhastatavus Esteetiline Tugev Fresko märjale lubikrohvile teostatud seinamaaling. Eestis leidub Saaremaa kirikutes ja Tartu Jaani kirikus. Tempera emulsioon; vee- ja õliosakeste ühinedes saadud piimjas vedelik, millesse segatakse värvimuldasid, levinud munatempera, mis annab pinnale läikivuse. Lasuur läbipaistev või poolläbipaistev vahekiht ( 1/3 värnitsat, 1/3 lakki, 1/3 tärpentiini) Õlivärv värvipigmendi sideainena kasutatakse õli. Kasutamine: puitpinnad jm
Oluline pühendada omavahelisele suhtele. Paarisuhte parandamiseks peavad asjaosalised ise aktiivselt tegutsema. Probleeme lahendama õppida on võim alik, kui ainult aega ja jõudu kulutada. Paarisuhte kolmas periood: kaaslus Lähedustunne hakkas tavaliselt taas suurenema. Toimub identifitseerumine ehk samastumine oma abikaasaga. Abikaasa harjumused, nõrkused ja puudused tuttava. Tunnustatakse mõlema maitset. Suureneb emotsionaalne, mõistuslik, esteetiline, füüsiline ja vaimne lähedus (kui lapsed välja kolivad): Mõistuslik – tekivad ühised tähelepanekud ja tõlgendused Esteetiline – ühine kaasaelamine kunstile, muusikale, luulele Füüsiline – avats ja ehe seksuaalne lähedus, pilkude ja puudutuste lähedus. Vaimne - elu eesmärkide, elu mõtte, usu ja värtuste kokkusobivus. On tekkinud ühismälu. Mõni sündmus võib viia tagasi vastuolude perioodi. Seppo Niemela - Soome abielu-uurija
INIMENE ja TÕDE Teosed: Sõnad ja asjad (1966) Teadmiste arheoloogia (1969) C. Subjekti ajalooline ontoloogia suhtes eetikaga e. enesehool, enesetehnikad, subjektimoodustamispraktikad INIMENE ja EETIKA Teosed: 3 köidet seksuaalsuse ENESEHOOL ajalugu 1976 - 1984 ENESEHOOLE GENEALOOGIA: AJASTU ANTIIK KRISTLUS UUSAEG EETIKALIIK ESTEETILINE INSTITUTSIONAALNE TEADUSLIK NAUDING (IDA) Lubatud ja lubamatud OLULINE TOIMETULEK TAHE (Satre, Kant) IHA ENESE ENESEST VÕÕRANDUMISE PROBLEEM ÜLESEHITAMINE LAHTIÜTLEMINE ÜLETAMINE LEIDMINE Enesesuhte aspektid: 1. Eetiline substants — tunded, kavatsus 2
realism-tekkis 1830.a.prantsusmaal.järgneb ja vastandub romantismile. romantism-tegevuspaik looduses(lossid varemed) *kirjutatakse minevikust *erandlik,silmapaistev peategelane *palju seiklusi , tundeid. realism- *tänaval , tsivilisatsioon, linn , asula,tööstuspiirkond. *kaasaeg *tavaline ,üks paljude seast * argipäev , igapäevaelu *kujutab ajastu pahesid. *uuriti sotsiaalselt olustikku. Fjodor Dostojevski: oli vangis (siberis),sunnitöövanglas. Teosed: Vaesed inimesed, alandatud ja solvatud. Kuritöö ja karistus, Idioot, Dostojevski tsitaat: Inimene on saladus , õnn ei seisne mugavuses , õnn saadakse kannatamise hinnaga. Prantsuse realistid: Stendhal (1783-1842) Marie henri beyle. nt: Punane ja must . Parma klooster, Fleubert:madame bavory. Balzac-(1799-1850) , Inimlikomöödia-suurteos mis koosnev 90 romaanist. Hõlmab 300 tegelast .sh 460 korduvat. Vene realism- dostojevski , tolstoi ,tsehhov. Levtolstoi-(1828.1910) rikkast soost , naine ...
Looduskaitse Eestis EESNIMI PEREKONNANIMI Looduskaitseseadus Looduskaitseseadus on käitumisreeglite kogu, mille eesmärk on hoida kodumaa elurikkust ja eluta looduse väärtusi ning pärandada need järgmistele põlvkondadele. Eesti esimene looduskaitse seadus võeti vastu 1935. aastal. Praegu kehtiv, kuues looduskaitseseadus on vastu võetud 2004. aastal, samal aastal kui Eesti astus Euroopa Liitu. Kahjuks kõik inimesed suured seaduste lugejad ei ole. Kuid seaduse nõudeid täitma peame ikkagi. Kaitsealad Kaitsealad on loodud selleks, et hoida seda mis on meie looduses ainulaadne. Nendel aladel piiratakse või suunatakse inimtegevust, et looduses püsiks tasakaalustatud areng. Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad. Seisuga 1. Jaanuar 2010 oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti. Eesti lood...
Ajalooliselt on ta siiski kataksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Lõhe Välimus Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpuste ja paaris- ning paarituteuimede olemas olu
THEODOR ADORNO -- KUNST SUBJEKTIIVSE VABADUSE KAITSEL Adorno side marksismiga on komplitseeritud. Adorno põlgab sotsialismi nagu kõiki teisigi instrumentaliseeritud mõistuse rakendusi. Sarnaselt Paul Virilioga arvab Adorno, et igas heas idees on varjul pahupool (lennuki leiutamises allakukkumine, majanduses varimajandus jne.) ja instrumentaliseeritud mõistust kasutatakse paratamatult valedes tingimustes ja seatakse ohtu subjektiivsus e. indiviidi vabadus. Olles ülikriitiline Hegeli absoluutse mõistuse idee suhtes (samuti valgustuse, platonismi jt. mõistuse ülistuste osas), absolutiseeris Adorno Hegeli sobimatuse (non-identy) subjekti ja maailma vahel. Nii on Adorno igasuguse reduktsionismi (ideele taandamise) ...
Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: · Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) · Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi) · Hilisperiood (loomingus avaldub modernism) Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest.
Noor-Eesti->kirjanduslik rühmitus.Esindab20.saj.alguse kultuurimurrangut->tekkis salajastes õpilasühingutes. Rühmitusse- >Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala.Kaastöö- >A.Kitzberg,A.Haava,E.Enno,A Kallas,M.Under,Jaan Oks Kunstnikud->Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi.Kujunemisperiood(2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga).Esteetiline kõrgperiood(süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi)Hilisperiood (loomingus avaldub modernism).Rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni.Unustuse hõlmast välja K. J.Petersoni luule ja päästsid J.Liivi luule.Teened:elavdas 1905.19kultuurielu;Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;Viis kirjanduskriitika paremale tasemele;Tõstis raamatukujunduse taset;Elavdas kunstielu;Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;tõlkeklutuuri arendamine....
sõbralik suhe surnutesse). Ühelt poolt usutakse surnut edasi elavat hauas, teisalt usutakse surnu viibimist vabahingena kas elavatega samas ilmas, Toonelas või Manalas. Viljakus on seotud surnutega (nii inimese, looma kui ka põllukultuuride oma). 3) Monoteism kaugenemine esivanematest. Surija soovid täidetakse eetiliste kaalutlustel. 4) Materialism kaugenemine esivanematest jätkub. Surnute mõju edasine vähenemine. Eetilist hinnangut asendab esteetiline hinnang (näiteks surnu suu ja silmade sulgemine). Surm on muutunud lunastusmõisteks. Surm on kõigile ühesugune. Surmauskumused on nõrgenenud. 5. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil Surnutega seostatakse vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usutakse, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüritakse näiteks kiriku seina sisse inimene jne). 6
79. Nimetage etenduse vastuvõttu mõjutavaid tegureid. · Lavastus/etendus ise · Etenduspaik · Vanus · Kultuurikogemus · Sugu · Haridus 80. Mis on teatrietenduse retseptsioonistrateegia? Nimetage peamisi etenduse vastuvõtustrateegiad. Retseptsioonistrateegia on viis, kuidas vaataja suhestub etendusega, st millistele etenduse aspektidele vaataja keskendub. · Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia vaataja lähtub kunstimärkidest ja -konventsioonidest · Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia kunstimärkide interpreteerimine loomulike märkidena. 81. Mis on esteetiline konventsioon ja reaalsuskonventsioon etenduse vastuvõtus? · Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia vaataja lähtub kunstimärkidest ja -konventsioonidest
puudub soov seda kuulata. 11 · Müra tugevuse põhiline alanemine on tingitud helienergia peegeldumisest puude ja põõsaste lehtedelt (okastelt) ja okstelt. · Lehtpuude võrad neelavad 26% neile langevast helienergiast, 74% sellest aga peegelduvad ja hajuvad. · Müra peegeldumine sõltub müra sagedusest, lehestiku tihedusest, asetusest ja puuliigist. 12 · Esteetiline funktsioon · on seotud haljasala psühholoogiliselt mõjuvate omadustega · Kuidas võivad haljasalad inimestele psühholoogiliselt mõjuda? · Millised tunded võivad haljasalal tekkida ja mis võib olla selle põhjustajaks? · Milline on sinu unistuste haljasala? Millised elemendid peaksid seal kindlasti olema? Visanda joonis! 13
Noor-Eesti 20.saj. eneseotsingu tulemusena. 1921.a. registreeriti Tartus, 61 asutajaliiget Kirjanduslik rühmitus Algas salajastest õpilasringidest 1903.a. Tartu, kirjandus-poliitiline ring "Eesti ühisus" Gustav Suits(asutaja), Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde, Villem Grünthal-Ridala, vähesel määral Anton Hansen Tammsaare. Elavdas kultuurielu Arendas eesti keelt, rikastas sõnavara Kolm perioodi I kujunemisperiood II esteetiline kõrgperiood III hilisperiood Taunis vene, saksa kirjanduse mõju Kristjan Jaak Peterson Juhan Liiv Kasvas välja rühmitus Siuru Kirjastus Noor-Eesti "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" G.Suits
ebasoodsalt Natura ala terviklikkust “Veendunud” saab olla siis, kui parimatest teadussaavutustest lähtuvalt on kõrvaldatud igasugune teaduslikult põhjendatud kahtlus mõju osas 7. Looduobjektide kaitse alla võtmise eeldused ja põhjendatus Kaitse alla võtmise eeldusteks võib olla: a. Ohustatus, b. Haruldus, c. Tüüpilisus, d. Teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus e. Või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus (siia alla kuulub ka EL liitumisleping) Lisaks eelduste olemasolule tuleb hinnata ka kaitse alla võtmise otstarbekust Sisuliselt tuleks läbi mõelda, miks on väärtuste kaitse vajalik just antud alal Oluline muuhulgas selleks, et tagada piirangute proportsionaalsus
tehniliselt kui looduslikult. Tööstus- ja kaevandusmaistud Akultuurmaistud ehk vastandiks kultuurmaistudele. Enamasti keskkonnaohtlikud (Põhjavee-, pinna- ja õhureostus. 3. Inimmõju kujunemine Eesti maastikes asustuse ja põllumajanduse näitel. Erinevad ajaperioodid, inimmõju iseärasused (selle väljendus maastikus). 4. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus. Majanduslikud väärtused Elatisväärtus on maastikel siis, kui inimesed sõltuvad elatise muretsemisel otseselt maastikest. Maastiku funktsioon on rahuldada inimeste esmaseid vajadusi. Maastike turuväärtust hinnates arvestatakse nende tähtsust ettevõtete jaoks. Näiteks talud, mis turustavad maastikult saadud tooteid. Sageli on maastiku turuväärtus lühiajaline ja muutuv, sõltudes majanduses aset leidvatest sündmustest
Põllumajanduslike maade kontsentreerumine. Ääremaade tekkimine.Metsasus 47% 22. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilisajalooline, esteetiline, looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus (selgitus). Majanduslikud väärtused Elatisväärtus, Maastike turuväärtust, Utilitaarökoloogiline väärtus (arvestatakse looduse taluvus ja taastusvõimet.). Mittemajanduslikud väärtused. Maastikusisene ökoloogiline väärtus, Maastiku esteetiline ja rekreatsiooniline väärtus, Maastiku teaduslikust ja hariduslikust väärtusest, Orientatsiooniline ja identiteedi väärtus. Maastiku esteetiline hindamine on tunduvalt hilisem. Kui esmased vajadused on rahuldatud ja inimene otsustab antud paika elama jääda, hakkab ta ümbrust kriitiliselt hindama. Identiteediväärtus on vaimne väärtus. Inimese identiteet on paljus seotud mingite kindlate paikade või maastikega. 23
POSITSIONEERIMINE (kuidas inimestele pähe pugeda ) Positsioneerimine on korrastatud systeem, mis aitab leida aknaid inimeste peas. See on rajatud põhimõtetele, et kommunikatsioon saab toimuda ainult õigel ajal ja õigetel tingimustel. Lihtne viis inimeste teadvusesse jõudmiseks on jõuda sinna esimesena Selle põhimõtte paikapidavust saab tõestada esitades endale mõned lihtsad kysimused, kes oli su esimene õpetaja , kes oli teine kes astus esimese inimesena kuu pinnale (loomulikult Neil Armstrong, kes oli teine , siit tuleneb , et meie peas ja mõtteis esimesena positsiooni sissevõtvat infot kohaltliigutada on raske. nÄITED *fotograafias Kodak *Koopiamasinates Xeroks *Koolajookides Coca-cola *Siit tuleneb esimene asi, mida on *"sõnumi igavesest ajast igavesti mällu söövitamiseks !" vaja ei ole üldsegi mitte sõnum vaid teadvus. Mälu , millele ei ole jätnud jälge kellegi teise brändi. MIKS OLLA ESIMENE ? * raske viis ennast kellegi mällu...
Paarisuhte 3 etappi: Eeldused õnneliku suhte loomiseks on neil kelle tutvumisaeg kestab 1 a-paar aastat J. John: suhe peaks enne abieluks kujunemist läbima 5 astet: 1) Soovide formuleerimine 2) Sõprussuhete teke 3) Kohtumiste periood 4) Lähim tutvumine 5) Kihlus 2 periood: Kooselu alguses raske, tahtmine partnerit ümberkasvatada. Vajadus eralduda. Lihtsaim lahendus lahkuminek 3 periood: Lähedustunne, kiindumus, samastumine Suurenevad: 1) mõistuslik lähedus 2) esteetiline lähedus 3) füüsiline lähedus 4) vaimne lähedus
sentimeetrit pikk. Lhike saba on neile eluliselt vajalik. Kuna ilvesed elavad tavaliselt klma kliimaga aladel, siis pikk saba annaks ra palju hdavajalikku kehasoojust. Samuti oleks oht, et saba saaks klmavetud, sest see lohiseks lumes. Klmavetud saba tagajrjeks viks olla ilvese haigestumine ja lpuks isegi hukkumine. Enamik inimesi teab ilveseid kui suuri kasse, kellel on krvade otsas tuttid. Nendel karvakestel pole aga ainult esteetiline thtsus, neil on hoopis praktilisem funktsioon. Ilvestel arenevad krvatutid tielikult vlja 20. elukuuks. Need on 2-5 sentimeetri pikkused karvakesed, mis kasvavad elujooksul ning lpuks muutuvad halliks. Valvel olevatel ilvestel on need enamasti psti, kuid isastel ja hajameelsetel loomadel vajuvad sageli longu. Mned teadlased arvavad, et karvad edastavad infot keskkrva ning ilma nendeta ei kuuleks ilvesed pooli asju. Teised, aga arvavad, et neil on sarnane funktsioon vurrudega: aitavad tunnetada
Kultuuri algallikad. Ehk kust kultuur pärit on, millest ta tekkinud? Alustuseks olgu öeldud, et üksmeelt ja kindlat teooriat kultuuri põlvnemise kohta pole. Teooriaid on erinevaid ja meie peatume põgusalt mõnedel paljudest. Esiteks on levinud kultuuri tuletamine religioonist. Põhjuseid, miks sedasi tehakse, on mitmeid. Kõigepealt sõna cultura ja cultus (jumalate, esivanemate jms. kummardamine; tänapäeval mingi isiku või nähtuse jumaldav austamine- mõelge, kas teil on/olnud kultusobjekte?) sõnatüvede sarnasus, siis ka see, et kõik kultuurialad on algselt olnud seotud sügavalt religiooniga. Kunst- esimesed kunstiteosed olid koopamaalingud, mis seotud jahirituaalidega ja uskumisega, et kui looma kujutada, siis ta kätte saadakse. Kirjandus- esimesed kirjandusteosed on jutustused jumalate ajaloost (nt. India veedad) või seotud jällegi inimese usueluga nt. Egiptuse püramiidtekstid, mis seotud surma ja teispoolsusega. Muusika ja tants- mõl...
Interkultuuriline teater: kultuurielementide eesmärgipärane ja teadlik segamine. Lavale tuuakse midagi kultuuriliselt võõrast, mis samas ei pruugi alati olla võõristav Publikuuuring: Retseptsiooniuuringud: keskendutakse kunstiteose vastuvõtu uurimisele. Konkretisatsioon (Roman Ingarden) –vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustuv tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikud. Vastuvõtustrateegiad: Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia – vaataja lähtub kunstimärkidest ja –konventsioonidest Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia – kunstimärkide interpreteerimine loomulike märkidena, vaataja tõlgendab nähtut vastavalt oma elukogemusele.
4.‘Kunstimaailm’ – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 5. Iseloomustage esteetilist kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Kunsti saab defineerida esteetilise mõiste kaudu: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui (1) x on loodud kavatsusega esile kutsuda (2) esteetiline kogemus. Esteetiline kogemus:1.Sisukeskne: esteetiliste omaduste (ühtsus, harmoonia, tasakaalustatus, jms) kogemine. 2.Afektikeskne: keskenduvad sellele, mida tähendab omada E-kogemust (huvitu kogemine, esteetiline emotsioon vms); mis tunne on kogeda esteetiliselt! 6. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile. 1.Mitte-esteetiline kunst 2. Esteetiline mitte-kunst 7. Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat ja tehke sellele kaks etteheidet! Kunsti defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid . Objekt saab kunstiteoseks juhul kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste:
Seepärast peaks magamistuba olema iseäranis tervislik ja rahustav. Lihtsad asjad, näiteks paar patja, õhufilter, minipurskkaev või taim öökapil võivad muuta magamistoa lõõgastumise ja toibumise oaasiks. Eelista rohelist Toataimed, eriti ronitaimed ja sõnajalad, aitavad alandada formaldehüüdide ja muude saasteainete taset kodus. Võtke kingad välisukse juures jalast Kingade jalast võtmine majja sisenedes võib olla pisike esteetiline detail, aga selle mõju on sügavam. Jaapanlased pööravad sellele suurt tähelepanu, selles nähakse sümboolset austuseavaldust eluruumide vastu, maailma kaose ja segaduse eraldamist kodu rahust ja pühadusest.
Palkmajad Kursusetöö Helmet Nugis Juhendaja: Juhan Liiv Tartu 2014 Suitsusaun Mustlas Tegemist on Viljandimaal asuva umbes 1950. aastatest pärit suitsusaunaga. Kahjuks kinnistusjoonistele pole hoonet märgitud ning selle ehitamisest pole kuskil märkmeid, selletõttu arvan, et hoone võiks kuuluda nendesse aastatesse. Hoone on väsinud ja oma viimaseid hingetõmbeid ahmiv endine suitsusaun, mis ootab lammutamist. Esteetiline ja arhitektuurne väärtus saunal puudub kuna maja pole õigesti hooldatud ning vajadusel parandatud. Ristkülikulise põhiplaaniga suitsusaun jaotub vaheseintega kolmeks ruumiks. Maja mõõtmed on 560 cm x 372 cm ja saun on liigentatud kolmeks ruumiosaks. Majaomanik ei plaani suitsusauna taastada ning kavandab uue palksauna ehitamist. Restaureerimiset perspektiivikaks ei pea omanik seetõttu, sest temal puudub pikaajalisem seos saunaga
igaveseks mälestuseks, sest pärast surma ei olegi midagi muud, kui ainult mälestus. Inimesest saab mälestus ja tema nimest saab mälestus. Poe'l on surm eriti tähtis seetõttu, et see võimaldas tal oma novellides kajastada nõõvastavat olemis tahet. Kui ei oleks surma, ei olek õnnetunnet ega naudingut. Need mõlemad võrsuvad aga melanhooliast (masendus tundest, sügavast kurbusest). Poe jaoks oli kunsti põhireegel ILU, esteetiline maitse. Ja ta ütles, et kõige suurem, inimese hinge liigutav ilu tekib kurbusest, sest kurbus on seotud mälestusega kõik mälestused on kurvad. Õnn on hetkeline ja kuulub vähestele, õnne ei saa jagada, aga kurbus on kõikide ühisosa. Poe jaoks oli tähtis iga sõna ja selle kõla, sest sõnal on maagiline jõud, sõna on relv, mis võib isegi tappa ja seepärast viimistles ta oma
Modernism on 19. saj. ja 20. saj. uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Dekadents ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis,esteetiline ja elutunnetuslik liikumine,vastandumine looduslikule ja loomulikule,eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges.Dekadendid on langusmeeleolude poeedid,nt. Charles Baudelaire. Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70 ja oli akademistlikule kunstile vastanduv vool.Impressionism kujutas kunstis hetkemeeleoludest tekkinud muljeid,meeleoluvarjundeid,ning mõjutas selles suunas ka kirjandust,muusikat,lavakunsti.Esindajateks vennad Edmond ja Jules de Goncourt. Sümbolism tekkis Prantsusmaal 19. saj. lõpul.Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma-reaalse ja ideaalse- olemasolust.Sümbol on sümbolistidele kujund,mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada.Sümbolistid loobusi...
läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. Rõngas on tehtud puust või. Võistlus riietus · Trikoo · Sussid · Soenguks peab olema krunn. Ajalugu Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin. Uue tõuke sai võimlemisliikumine 1922 aastal Berliinis toimunud konverentsil Esteetiline keha liikumine, kus H..Medau tegi esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel ning hakkas õpetama võimlejaid (naisi) läbi vahendiga kavade. 1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma modernseks võimlemiseks. Olulisi aastaarve: 1951. aastal loodi uus rahvusvaheline modernse võimlemise föderatsioon. 1952. aastal alustasid paljud Euroopa riigid võistluste korraldamisega. 1954
kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Loodusvarad Igasugune inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõistetakse nii otse loodusest võetavat, kui ka näiteks põllukultuure. Niisiis on loodusvaradeks näiteks vesi, õhk, kaevandatavad maavarad, muld ning ka mitmesugused taimsed ja loomsed saadused. Viimastel aastatel on loodusvarade mõiste alla mahutatud ka looduse mitmekesisus ja looduskeskkonna esteetiline ilu. Loodusvarade üks levinud jaotusviise on järgmine: 1) taastuvad loodusvarad: Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). 2) taastumatud loodusvarad: Taastumatud loodusvarad on maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Inimese praeguse aja tarbimise seisukohalt on taastuvad loodusvarad põhimõtteliselt igavesed ning kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond
Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad 1. Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3-0.5ha 3. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma 4. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit 5. Karjatamise vaheaeg - 30päeva 6. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h 7. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt 8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2. Söövad päevas 25-40kg heina 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikad 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks VASIKAD 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha 2. Rajada lauda lähedale ...
§22. Neodada Rene Räkk 11e Tartu Jaan Poska Gümnaasium 24. veebruar 2013 Sünd · 1950. aastate lõpp, 1960. aastate algus · Abstrakne ekspressionism = kitsalt esteetiline, ühiskondlikult passiivne · Dadaism, Marcel Duchamp'i pärand · Abstrakse ekspressionismi pila Neodada · Maalikunst asendus assamblaaziga 1950. aastail · Utiilikunst ehk junk art · Dada pärandi meenutamine , taaselustamine, laiendamine Yves Klein (1928-1962) · ühevärvilised, siledad lõuendid · sinine = kõige abstraksem, immateriaalsem ja vabam subjektiivsest emotsioonist Video http://www.youtube.com/watch? v=6m8U4F1nUNE Jean Tinguely (1925-1991)
20. ja 21. saj olulisemad kunsti mõisted ja selgitused Abstraktsionism ehk abstraktne kunst - ka nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Maali meeleolu ja kompositsioon luuakse värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Abstraktsionism on välja kasvanud mitmetest 20. sajandi kunstivooludest. Impressionism iseloomulikud ja nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud ruumiplaneering. Rõhutatakse valgust ja selle muutumist. Maaliti igapäevastel teemadel ja sageli vabas õhus. Postimpressionism - rõhutati geomeetrilisi vorme, mida hakati suurema mõju saavutamiseks moonutama. Kasutati ebaloomulikke ja meelevaldseid värve. Kasvas välja impressionismist. Puäntillism - väikeste värvitäppide süsteemne kasutamine. Sellises stiilis maalid ei ole lähedalt vaatamiseks. Lähedalt vaadates paistavad üksnes v...
disain või vastupidi. See tähendab, et näiteks paks kiht vundamendiseina soojustust võib ulatuda fassaadist väljapoole, mistõttu kannatab kas hoone arhitektuur või on vaja fassaadi tehislikult väljapoole nihutada. Välimusest ja sentimeetritest olulisem on muidugi see, millises keskkonnas suudab soojustus oma omadusi säilitada, seega ei pea vundamendi soojustus ilmtingimata olema õhuke, innovatiivne ja kallis, vaid sinna omaduste poolest sobiv ning just nii paks kiht, et hoone saaks esteetiline, külmasildadeta ja soojustusest tõesti ka ekspluatatsioonis kasu oleks. Lintvundamendi puhul ehitatakse enne valmis vundament ja sokli seinad, vajadusel hüdroisoleeritakse, ning seejärel paigaldatakse soojustus, järgnevad kommunikatsioonid järjest liivaga tagasi täites. Et soojustus töötaks, ei tohi soojustusplaat imada enesesse pinnase niiskust, seega võiks valida näiteks XPS- või PIR-soojustuse, jälgides kas soojapidavuste omadusi või kui
moraaliomadused osutuksid veidrateks. Loengu lõpuosas vaatlemegi põgusalt mõnda uuemat naturalistlikku teooriat, mis püüab käsitleda moraaliomadusi realistlikult. Mitmetel sellistel teooriatel on analooge naturalistlike vaimukäsitluste seas. Subjektivism Leidub moraalifakte, kuid nad on subjektiivsed, inimvaimust sõltuvad faktid. Individuaalne subjektivism: Eetikaväidetel on tõeväärtus, nad käivad iga indiviidi hoiakute kohta. Moraaliotsustus on justkui esteetiline maitseotsustus. Moraalsed faktid sõltuvad subjektiivsest hoiakust ning võivad sageli muutuda. Isikutevaheline kriitika ei ole võimalik. Ideaalse vaatleja teooria: Faktid on küll vaatlejast sõltuvad, kuid see on täiuslikult ratsionaalne hüpoteetiline vaatleja. Võimaldab moraali universaalsuse. Kuid me ei tea, mida ideaalne vaatleja otsustaks. Kogukondlik relativism: moraalifaktid sõltuvad
Emotsioonide tõlgendamine Probleemid emotsioonide tõlgendamisel: mitteverbaalne tasand ei lange kokku verbaalse sõnumiga; ühte emotsiooni võimalik väljendada mitut moodi. Emotsionaalne seisund ja konflikt. Irratsionaalsuse kasv pidurdab kainet mõtlemist. Konfliktsituatsioonis, oluliste teemade korral, soovitatakse teha paus. Atraktiivsus kui suhete kujunemist mõjutav tegur Atraktiivsus loob eelduse suhete kujunemiseks. Füüsiline atraktiivsus ja bias of beauty stereotüüp. · esteetiline aspekt, · "mis on ilus on ka hea" stereotüüp, · sotsiaalsed oskused, · ülekanne. Meeldivust mõjutavad tegurid: Füüsiline lähedus · personaalne ruum ja · kokkupuutumise sagedus kui meeldivust mõjutavad faktorid (N: võimalus puutuda kokku kellegagi sageli annab võimaluse teda märgata ja tundma õppida) Kriitika: geograafiline lähedus ja kontaktide tihedus ei garanteeri sümpaatia tekkimist alati. Sarnasus · demograafiline, · isiksuslik
1) funktsionaalne ehk instrumentaalne väärtus: on seotud suhtestumisega (relational): nad väärtustavad midagi mingi eesmärgi saavutamise kaudu. Tekib, kui mingi objekt või tegevus teenib äratuntavat eesmärki, kusjuures eesmärk ei pea olema teadlikult valitud. 2) esteetiline: on seotud ilu mõistega. Ilusat objekti ei hinnata mitte kui vahendit millenigi jõudmiseks, vaid kui lõppeesmärki. Sellisel juhul on esteetiline väärtus loomuomane väärtus (intrinsic value). Kui instrumentaalne väärtus tuletab oma väärtuse suhtest millessegi muusse (objekti või olukorda), siis esteetiline väärtus on seotud mingi objekti enda kvaliteetidega. 3) moraalne: on seotud headusega, õigluse ja „õige“ käitumisega. Sarnaselt esteetilisele väärtusele on moraalne väärtus seotud teo, suhtumise või hinnangu endaga. Kui
Puuduvad jumalad. Sündmustik koosneb paari, kolme episoodi ümber. Vaenlane Grendel. Beowulf on Lõuna- Rootsi kangelane, kes tapab koletis Grendeli, Taani kuninga palvel. Kangelaslaulud 11-13 saj hakkas välja kujunema rahvusteadvus. Hakati kirja panema rahvuskeelseid lugusid. Kirja pandi värsivormis.Zonglöörid, hulgaarid , spielmannid. Nende repertuaarist moodustasid suurema osa kangelaslaulud. Rüütlikirjandus 11-12 saj muutus aadliseisus pärilikuks. Õukonnakultuur, kui esteetiline ideaal. Rüütliseisus, peened kombed. Daamikultus. Hagiograaf see, kes paneb kirja pühakute elulood. Rüütliluule Rüütliluule rääkis armastusest, ülistas noorust. Tunded tähtsamad, kui abielusidemed. Abielluti positsiooni pärast. Luulezanrid · Kantsoon 3-7 salmi, lüüriline arm l. · Sirentus · Tsensoon 2 poeedi vaidlus · Pastorell- karjasetüdruku ja rüütli vestlus · Alva · Serena- õhtulaul
teotahet ja sallivat hoiakut edasiviivaks. "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks. See tõstab ja kannab olude madalusest, kitsusest. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"on Suits öelnud. Nooreestlased kutsusid inimesi üles kodusest algelisusest vabanema ja tulevikku uskuma. Eesmärgiks sai kultuurielu olukorda põhjalikult muuta. Kuna noored olid ise alles arenemisjärgus, muutusid aja jooksul ka nende vaated. Kolmanda albumi esteetiline maksimalism jahmatas avalikkust. Tuglas arvustas halastamatu teravusega Vilde ja Peterson- Särgva loomingut, pidades nende realism aegunuks. Leevenduseks möönis siiski, et neid kaht maksab vähemalt arvustadagi. Kirjanduse ainsa mõõdupuuna käsitati kunstilist täiuslikkust, puhast ilu. Varem rahvahulki erutavate probleemide asemel tõstsid nooreestlased imetletavaks inimese individuaalsuse. Seda ilmestab näiteks Randvere esseenovell "Ruth".
võimalusi jagada ka järeltulevatele põlvedele nii oma teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi kogemusi ja nõuandeid. 1949-1985. aastail andis ta välja üle 80 artikli, brosüüri, albumi ja raamatu. Pärandi põhiosa on ilmunud artiklitena tolleaegses pedagoogilises perioodikas. Eva Lootsar on avaldanud ka hulgaliselt lastekasvatuse teemalisi artikleid. Valdkondi, millest ta kirjutas oli kolm: laste mäng ja töö, esteetiline kasvatus ning pedagoogide, lastevanemate ja avalikkuse nõustamine. Eva Lootsar oli väga hinnatud ja oodatud lektor kasvatajate/õpetajate täienduskoolitus-kursustel, kui ka teistel korraldatud avalikel loengutel. Ta oli ka üks lasteaedade õppekavade koostajaid aastal 1968 ning õppefilmi "Rõõmupäevade meistrid" idee autor ja üks stsenariste aastal 1976. Koos Meeta Terriga (1955. aastal) kirjutas Eva Lootsar raamatu "Kasvatustöö
väljavalituid tunnetama jumala(te) poolt loodud maailma täiuslikkust ja harmooniat. Mõlemates kultuurides oli haridus kättesaadav vaid jõukate või valitud seisusest inimeste järeltulijatele. Ainult meetodid, kuidas hariduse eesmärgid saavutati olid erinevad. Antiikajal püüti harmoonia ja täiuslikkus saavutada läbi enesearenduse. 6.-5. saj. oli tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kuid keskaja mõtteviisi järgi saavutati jumalik harmoonia läbi äärmise jumalakartlikkuse - ranguse, distsipliini ja hirmu abil. Ka tänapäeva koolist ei taha keskaegne hirmu abil õpetamise meetod veel kaduda. Hirmu ei tunta enam küll jumala viha või kehalise vägivalla ees. Ähvardada saab küll aga halbade hinnetega, mille tulemuseks on virelev positsioon elus. Kuid siiski, mitmed lapsekeskse
18.Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? a. Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks b. Kujunda endast vooruslik inimene c. Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele d. Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? a. Retributiivne põhjendus b. Esteetiline põhjendus c. Ennetav põhjendus d. Rehabiliteeriv põhjendus 20.Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu: a. Passiivse tahtliku eutanaasiaga b. Aktiivse tahtliku eutanaasiaga c. Passiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga d. Aktiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga
A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus 20. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu: A) Passiivse tahtliku eutanaasiaga B) Aktiivse tahtliku eutanaasiaga C) Passiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga D) Aktiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga
pingutanud eelkõige asulate reovete nõuetekohase puhastamise nimel. Suurteks saastajateks on jäänud Peterburi ja teised Venemaa asulad, kus reovett kuigi efektiivselt ei puhastata. Pole ka lootust, et meie idanaaber lähiajal Läänega võrdselt keskkonda hoidma hakkab. TAGAJÄRJED Eeskätt hakkavad vohama veetaimed ja vetikad. Samuti väheneb vee läbipaistvus ja seega halveneb esteetiline ilme. Kasvavad kinni kaldad, mis halvendab juurdepääsu veekogule. Vääriskalad asenduvad prügikaladega. Veekogu põhi muutub mudasemaks. Sügavamates veekihtides võib kaduda hapnik, mis toob kaasa katastroofi: mürgine divesiniksulfiid tapab vee-elustikku ja levitab ebameeldivat lõhna. Kui vetikad, eriti sinivetikad, hoogsalt vohavad (nn. veeõitseng), eritavad nad sedavõrd palju mürgiseid ühendeid, et tekitavad suplejatel nahalöövet
intelligentsem natuur. ,,Nipernaadi" - Tugevasti omanägemuslik teos, mis tekitas algul kirjandusringkondades ja raamatusõprade seas poleemikatki, sest polnud nagu eriti täpselt Gailiti moodi, kuid mis hiljem kujunes ootamatult laialt tuntud ja armastatud rahvafilmiks, ühtlasi tõestades niihästi kirjandusteose päris-gailitlikku elujõudu kui ka isikupärase reziikaemuse kunstilist lumma. ,,Hullumeelsus" - see valusgroteskse mõttega linateos, valendav esteetiline pärl, mille levi ühes hullumeelses riigis vägivaldselt katkestati, nii et õnnestunud teosel polnud võimalik siseneda ega kuuluda oma aja filmimaailma konteksti. Kui film kord paarikümne aasta pärast ,,riiulilt" alla võeti, oli see rahvusvahelist tunnustust leidev retro. ,,Saja aasta pärast mais" see film ootab oma õiget aega, mil ühiskond suudab seda filmi vaadata objektiivselt, keeruka koodi lahti lugeda ja aegade üle järele mõtelda. ,,Kevade" Eesti rahva lemmikfilm.
A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus 20. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga, on tegu: A) Passiivse tahtliku eutanaasiaga B) Aktiivse tahtliku eutanaasiaga C) Passiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga D) Aktiivse tahtest sõltumatu eutanaasiaga
Kindlalt eesmärgistatud rütmiline õpetus võimaldab arendada last tervikuna tema individuaalse rütmi baasil liigutuste rütmi, liigutuste dünaamilisust pinge ja lõdvestuse vaheldumist, liigutuste kulgemise täpsust, ruumi ja ajataju ning kogu liikumise väljenduslikkust ja individuaalsust (Mellov, 1999). Rütm on mitte ainult kunstilises tegevuses, vaid ka meie igapäevases elus rõõmuallikas. Rahulolu tunne, mida laps rütmis liikude kogeb, on esteetiline elamus, sest liikumisosavus ja esteetiline nauding on omavahel tihedalt seotud (Findlay, 1989). Muusikategevuse seisukohalt on rütmitaju aluseks hilisemale iseseisvale eneseväljendamisele muusikas mistahes valdkonnas (laulmine, pillimäng, tants). R.Pätsi käsitluses on rütmitunne võime muusikat aktiivselt läbi elada, muusika emotsionaalset väljenduslikkust tunda ja seda reprodutseerida. Rütm, olles üks muusika väljendusvahendeid, on
(http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.htm ) Samuti iseloomustavad stiili stiliseeritud lilled ja lehed ning tihti õli meenutav, iriseeritud viimistlus. (http://www.20thcenturyglass.com/glass_encyclopedia/artnouveau_glass/artnouveau_glass.htm ) Uusi ideid ammutati ka Jaapanist (japonime), Põhja-Aafrika ja Kesk-Ida kunstist. (M. Saare) Uus loodusest inspireeritud stiil arenes kahest 19. sajandi Inglismaa liikumisest (Arts and Crafts liikumine ja Esteetiline liikumine), mille juhtmotiiviks oli disaini reform. Arts and Crafts liikumine keskendus käsitööliste ja traditsiooniliste tehnikate tagasitulekule. Esteetiline liikumine edendas sellele sarnast kreedot ,,kunst kunsti pärast", mis oli aluseks mitte-narratiivsetele maalidele (nt Whistler´i Nocturnes). (http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.htm ) Mõiste art nouveau esines esmakordselt 1880. aastatel Belgia ajakirjas L´Art Moderne, et
(http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.htm ) Samuti iseloomustavad stiili stiliseeritud lilled ja lehed ning tihti õli meenutav, iriseeritud viimistlus. (http://www.20thcenturyglass.com/glass_encyclopedia/artnouveau_glass/artnouveau_glass.htm ) Uusi ideid ammutati ka Jaapanist (japonime), Põhja-Aafrika ja Kesk-Ida kunstist. (M. Saare) Uus loodusest inspireeritud stiil arenes kahest 19. sajandi Inglismaa liikumisest (Arts and Crafts liikumine ja Esteetiline liikumine), mille juhtmotiiviks oli disaini reform. Arts and Crafts liikumine keskendus käsitööliste ja traditsiooniliste tehnikate tagasitulekule. Esteetiline liikumine edendas sellele sarnast kreedot „kunst kunsti pärast“, mis oli aluseks mitte-narratiivsetele maalidele (nt Whistler´i Nocturnes). (http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.htm ) Mõiste art nouveau esines esmakordselt 1880. aastatel Belgia ajakirjas L´Art Moderne, et
G tahtis öelda, et kui inimene on tundlik ja laseb oma suhetel sassi minna, nii et ise üle ei käi ja sellele lisandub veel soodustamine teiste poolt, viib see enesetapuni. "Rooma eleegia" : luulekogu. "Iphigeneia Tarises" : tegi I-st tõelise kangelanna, kes ei kahetsenud oma noort elu taga. "Värvide teooria" : mõisted valgus (maailma füüsiline pool) ja vaim. "Wilhelm Meisteri õpiaastad" : tugevalt tema endaga seotud, isegi autobiograafiline. Annab inimese valmimise staadiumid (usuline, esteetiline, eetiline humaansus), kõik tuleb elukogemuse põhjal. "Wilhelm Meisteri rännuaastad" , eelmise järg. Viimasex on luulekogu "Lääne-Ida Diivan" ."Faust" : 1887 leiti üx G käsikiri ja seda hakati nii nimetama, väga üxikud osad praegusest-F. monoloog, Wagneri kuju, F ja W dialoog, Auerbachi kelder, Margarethe. Kirjutatud ilmselt Weimari aja algusaastatel. See, et ta selle teemaga uuesti tegelema hakkas on suuresti tänu Schillerile. Kindel dateering puudub (tekib mitmeid pause). 12
tegelikkuse dokumentatsioon. Kuigi kõik kohad on äratuntavad, on neis pildiruumi haaratuna peidetud sügavusi, seletamatut salapära. Igavikulisus, mis on ladestunud arhitektuuris, näib olevat Punga piltide peateemasid. Ka ühiskonnakriitika jääb autorile kaugeks - Punga tegeleb oma lõuenditel kestvamate asjadega kui seda on tänase päeva sotsiaalsed probleemid. Tema kunst on teataval määral ajaülene, selle eesmärgiks on luua esteetiline tervik. Oma sõnumi edastamiseks kasutab Punga arhitektuuri, mille olemuslik geomeetria ja mõtteselgus on talle lähedased. Inimesi neil piltidel reeglina pole, üksnes lage ja metafüüsiline linnaruum, nagu Chiricol, üksnes arhitektuuri kahekõne vaatajaga. Majade fassaadid mõjuvad otsekui dekoratsioonid, mida saaks teisaldada, nagu kulissid, mille taga võib avaneda midagi sootuks teistsugust. Tühjad aknaavad, vahel tumedast taevast niitidega alla riputatud, loovad müstilise atmosfääri
La Sagrada Familia Koostanud: Õpetaja: La Sagrada Familia (Püha Perekond) Gaudi eelistatud esteetiline printsiip oli prantsuse juugendstiil art nouveau. See vool tekkitas Suurbritannias ja levis peagi kogu Euroopas, lõpetades 19.sajandi teisel poolel levinud elektilise historismi ning asendades selle uue ja ühtse vormikeelega. Art nouveau rakendas lilledekoori ja voolavaid jooni. Uus stiil vallutas tänu Antonio Gaudile maalikunsti ja rakenduskunstid ka Kataloonias. Pargiansambel ja Casa Güellnedastavad Gaudi tõlgendust juugendstiilist, samuti nagu tema teised meistritööd Barcelonas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
