Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võimalik toota energiat. Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid-päikesekiirgus- vooluvesi, tuul, kliima, elutegevus, toiduahel, energiaallikad. Endogeensed protsessid(sisemised)-maakoorega seotud laamad, Eksogeensed(välimised)- igasugused kliima, kuuga seotud, energia pärineb välisjõududest. LITOSFÄÄR 1.Maa siseehitus-tuum(raud, nikkel), sisetuum(tahke), välistuum(vedel), vahevöö(kivimiline ja tahke), astenosfäär(plastiline) Litosfäär-maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendatud laamadeks
➢ Jäätmevaba (suletud tsükliga) tootmine ○ Kasutatakse täielikult ära kogu lähteaine ■Kinni püütakse ka tekkinud heitgaasid ning kasutatakse neid ○ Puhastatakse heitveed ja suunatakse tagasi tootmisse ○ On küll kulukas, kuid saastamise tulemusena tuleb maksta trahve Võimalused elukeskkonna saastumise vältimiseks: ➢ Tootmisjääkide ohutuks muutmine eluskeskkonna jaoks ○ Alternatiivsed energiaallikad – tuule, päikese ja hüdroenergia ning tuumaenergia kõrval ka süsinikku mittesisaldavate kütuste kasutamine (nt vesinikkütuseelement) ○ Vesiniku põletamisel tekib ainult vett, mille sisaldus ei saa minna liiga suureks (sadeneb välja) ○ Vesinikkütuse kasutamisel vabaneksime NO2 ja lämmastiku oksiididest, kuid seni pole selle tootmine veel piisavalt odav VEE PUHASTAMISE VÕIMALUSED
Regioonide energiamajandus- tarbib üle poole energiast, Põhja-Ameerika on suurim energia tootja ja tarbija, Jaapan impordib kütust, Euroopa impordib naftat ja maagaasi(Venemaalt), Hiinas-kivisüsi Ülesanded Millega seletada geotermaalenergia küllalt suurt osatähtsust Islandi elektritootmises? Kuna seal on vulkaanilised alad Iseloomustage Prantsusmaa energiaressursse ja nende paiknemist. Kasutage mõisteid- taastuvad ja taastumatud energiaallikad, alternatiivsed energiaalliikad, naftatöötlemine . Prantsusmaal kasutatakse nii taastuvaid energiallikaid, kui ka taastumatuid energiallikaid näiteks maagaas ja nafta. Alternatiivse energiallikana on rajatud hüdro- ja loodeteel elektrijaamu. Puuduvad märkimisväärsed naftavarud, mistõttu veetakse riigis vajaminev nafta peamiselt sadamate kaudu sisse ja naftatöötlemine toimub sadamates. Põhjendage elektrijaamade paiknemist. Tuumaelektrijaamad paiknevad eelkõige tarbija lähedal
Energiavarude lõppedes on soovitav varud kiiresti taastada, et taastumine oleks kiire ja sportlane oleks valmis järgmiseks soorituseks. Eriti turniiridel on mängude vahel vajalik süüa puuvilju, leiba ja palju juua, et süsivesikute tase oleks kõrge ja organism valmis uueks pingutuseks. Süüa on soovitav 3-4 tundi enne trenni või mängu. Samuti on jalgpalluri, kui sportlase vajalike toitude hulgas need, mis sisaldavad valkusid, kuna valgud on samuti väga tähtsad energiaallikad inimorganismile, mis osalevad meie kasvamisprotsessis, ehitavad üles meie keha ning samuti aitab valgurikas toit kaasa ka lihasjõu arenemisele. Samuti on jalgpalluritel oluline tarbida igapäevaselt vett ning spordijooke, milles on vajalikke vitamiine ning mis aitavad treeningutel tõhusalt töötada. Selle referaadi eesmärgiks on anda ülevaade erinevatest toitudest, mida võiksid jalgpallurid, kui sportlased süüa, et kätte saada vajalikud kogused erinevaid toitaineid, mida
Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus  Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta.
kättetoimetamistega tarbijale. taastuvad ja taastumatud energiaallikad- Taastuvad energiavarud: Maa pöörlemise energia (loodete/lainete energia), päikeseenergia ,tuuleenergia, veeenergia, puit jm bioenergia, maa siseenergia (maasisene soojus), maagravitatsioonienergia, termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: Nafta, maagaas , kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. Alternatiivenergia- Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid). Nt. loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus. Biomassi-vee-tuule energia. Roheline energia. fossiilsed kütused-on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe
energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud. MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised üh., milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Riboos ja desoksüriboos- jäägid esinevad vastaval RNA ja DNA koostises - kuuluvad nukleiinh. koostisesse. Glükoos ja fruktoos- viinamarjasuhkur ja puuviljasuhkur- mõlemal ühine üldvalem: C6H12O6. nii glükoos kui ka fr. on Organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes mood. Gl. fotosünteesi tulemusena. OLIGOSAHHARIIDID on madalmolekulaarsed orgaanilised üh. , mis organismides on valdavalt mood. Kahe- kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Nt. glükoos + fruktoos = (liituvad omavahel) sahharoos- roo ja peedisuhkru peamine koostisosa. Maltoos- e. linnasesuhkur koosneb aga kahest glükoosijäägist. Piimas leidub- laktoos on samuti di ehk oligosahhariid. (glükoos + galaktoos). Sarn. Monos. Kasutavad org
E-aineid mis võivad põhjustada ninakinnisust, allergiaid, hüperaktiivsust, iiveeldust ja oksendamist, seedehäireid ning kõhuvalu. Soovitan kindlasti enne mõelda kui ostad seda toodet-kas tasub oma tervisega riskida? Müügil Vandamme nimelised vahukommid mis võivad samuti põhjustada allergiaid ja ka astmat. RASVAD: Rasvad on ainukesed toitained mida meie organism suudab säilitada tagavarana. Rasvad on meie energiaallikad, neid saame rasvasest lihalt, võist, hapukoorest, pähklitest, ka juustust ning vorstis. Kindlasti märkate poeriiulitel et mõni vorst on väga roosa ning teine näeb välja kuivanud ning hallikat tooni. Alati kui ostate vorsti või sinki soovitan eelkõige valida see hallikam sest se võib küll tunduda kuivanud aga see on oluliselt tervislikum, need roosad ning hea väljanägemisega vorstid ning singid sisaldavad palju kahjulike aineid milleks on nt. värvained st
5. Kuidas saab võrrelda riikide majandusi? SKT põhjal ja vaadeldes, kuidas on jagunenud tööhõive erinevate majandussektorite vahel (jõukamates riikides on seotud teenindava sektoriga) 6. Eesti ja energeetika? Eesti toodab 2/3 oma kasutatavast energiast ise. Tähtsaim maavara on põlevkivi (seejärel puit ja turvas). Imporditakse bensiini, maagaasi ja kütteõli. 7. Nimeta taastuvaid energiaallikaid! nt. Puit, veejõud, tuulejõud, päikeseenergia. 8. Miks ei ole need energiaallikad Eestis laialdaselt kasutuses? Kuna Eestis on jõed hajutatud ja väikesed (ei anna korralikult energiat), tuul ja päike ei ole püsivad. 9. Milleks kasutame põlevkivi? Elektrienergia tootmiseks, keemiatööstuses, kütteõliks, vaiguks jt toodeteks 10. Mis on kõige väärtuslikum mets? okasmets kõlblik alles 70 aasta vanune mets. 11. Kui kaua peab mets olema kasvanud enne langetamist? 60-80 aastat 12. Kuidas töödeldakse puitu?
kehamass rasvade arvelt oluliselt suureneda. Need on nn kriitilised perioodid: imiku-, väikelapse-, puberteedi- ja üleminekuiga. Rasva üldhulk terve inimese organismis normaalse toitumise korral ei muutu, kuid pidevalt uuenevad rasvarakud. Näiteks uueneb 5-9 päevaga 50% tagavararasva rakkudest. Lipiididel on organismis väga tähtsad ülesanded: Esiteks on see eelkõige organismi energeetiline varuaine. Seda ülesannet täidavad põhiliselt neutraalrasvad. Süsivesikud, mis on esmased energiaallikad, saavad organismis otsa 12-24 tunni jooksul (kui neid toiduga vahepeal juurde ei saa), rasvavarusid jätkub 8-9 nädalaks. 1 g rasva annab 9,2 kcal. Siit järeldub, et suure koguse energiat saab väikesest kogusest rasvasest toidust. Peaaegu kõik organismis rakud kautavad lipiide energiaallikana, erandiks on närvirakud, kes kasutavad glükoosi. Teiseks on lipiididel kaitseülesanne. Rasvakiht on hea soojusisolaator, mis vähendab organismi soojuskadusid
Energeetika Energeetika on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega (kütusest, veest, tuumakütusest) sobivaks energialiigiks (tavaliselt soojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Teisisõnu võib ka öelda, et energeetika on erinevate energialiikide (mitmekordsete) muundamiste protsess, mille lõpptulemusena saadakse elektrienergia, mis antakse tarbijale üle. Nagu kogu Eesti majandus, on ka energeetika viimasel ajal läbi teinud väga suuri muutusi. Nii primaarenergia vajadus kui ka energia lõpptarbimine on vähenenud 1990. aastaga võrreldes ligi kaks korda. Alates 1993. aastast on energiakulutus hakanud stabiliseeruma. Primaarenergia ressurssidest moodustasid 1997. aastal kodumaised energiaallikad 61%. ...
Tõestas polümeeride tekke Elueelsed tingimused 1) Atmosfäär •hapnik puudus •osoon puudus •kosmilised, vulkaanilised gaasid 2) Ürgookean •madalaveeline •soe (soojuse andis Maa sisemus – maakoor õhuke!) pidev vulkaaniline tegevus •väga palju erinevaid keemilisi aineid Aatomid →lihtsad molekulid→orgaanilised ained ‽Sünteesi võimalikud energiaallikad: 1)äike e elektrilaengud →Milleri katse! 2)Maa soojus 3)UV 4)radioaktiivne kiirgus 5)erinevatel plahvatustel tekkiv energia ‽Ei ole tõestatud •nukleiinhapete teket (DNA,RNA) •geneetilise koodi teke Biomolekul – tekivad ainult elusorganismide sees Abiootilised – tekivad väljaspool elusorganisme Elu areng Maal/Bioloogiline EV I. Esimesed organismid maal ~4-3 miljardit aastat tagasi
Tuuleenergia Tuul on rikkalik energiallikas ja tuuleenergiast on saanud praeguseks tõsiseltvõetav alternatiiv keskkonnakahjulikule fossiilkütusele. Tuuleenergia kasutuselevõtt aitab võidelda kliimamuutustega, kuna tänu sellele saab vähendada õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka. See on juba päris populaarne, näiteks 2008. aastal suudeti hoiduda Euroopa Liidu riikides tuuleenergia abil 91 miljonist tonnist CO2 paiskumisest õhku. Pilt 1. Tuulegeneraatorid. https://fp.lhv.ee/images/files/tuulik.jpg Ajalugu Tuuleenergiat on inimene kasutanud aastatuhandeid. On teada, et esimesena kasutasid tuuleenegiat Egpitlased, umbes 5000 aastat tagasi. Sel ajal kasutati tuult laevapurjedes Niiluse ühelt kaldalt teisele sõitmiseks. Esimene tuuleveski ehitati Babüloonias umbes 2000 eKr. Tuulegeneraatorid muutusid populaarseks 1970. aastatel, kui maailmas levis naftakriis, sest see sundis tuuleener...
Nende kõikide põlemisel tekib süsihappegaas ja algselt on fossiilsed kütused tekkinud ka biomassist Kuidas mõjutab biomassi kasutamine süsihakkegaasi hulka atmosfääris Kui biomassi tarbitakse enam-vähem sama palju, kui teda juurde tekib siis see ei mõjuta süsihappegaasi hulka Mille poolest sarnaneb biomassi ja fossiilsete energiaallikate kasutamine Et nende energiat kasutada, siis tuleb neid põletada Kuidas on seotud fossiilsed energiaallikad ja biomass Kõik fossiilsed kütused on algselt olnud biomass Millistes tingimustes on geotermilist energiat võimalik ja otsatarvekas ammutada Sellistes kohtades, kus maa sisesoojuse voog asub maapinnale nii lähedal, et seda on majanduslikult otstarbekas kasutada Millised on hüdroenergia tootmise eelised ja millised puudused Eelised on et selle tootmine ei vähenda jõe vooluhulka ega tekita jääkaineid. Puudused on et selle
finantssfääri rahvusvahelistumine rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine (ühtlustumine) ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise põhjused Uued tehnoloogiad Tehnoloogilised muutused on majanduskasvu ja arengu mootoriks. transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid, uued energiaallikad (päikesepatareid, biokütused, vesinikuenergia) mikroelektroonika, biotehnoloogia jne Kõik see kiirendab kaupade, raha, info liikumist ja vahetust, lõpptulemusena ka muutusi maailmamajanduses, poliitikas, kultuuris, sotsiaalelus. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise põhjused Uus rahvusvaheline tööjaotus
sahhariid - keemiline aine, mille molekul on biomolekul, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 1) (lihtsuhkrud) monosahhariidid. nt GLÜKOOS(viinamarjasuhkur), fruktoos, sahharoos, laktoos. koosnevad ühest või kahest suhkrust. (puuviljades, aedviljades, mees) 2) (liitsuhkrud) polüsahhariidid. nt TÄRKLIS, glükogeen, TSELLULOOS(looduslik kiudaine). koosnevad enam kui kahest suhkrust. (teraviljades, kaunviljades, pähklites, kartulis, mais) süsivesikud - TÄHTSAMAD ENERGIAALLIKAD. Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos. (Peamine süsivesikute ehituslik osa on suhkrumolekul – lihtne ühend süsinikust, vesinikust ja hapnikust. valgud - ehk PROTEIIN. Osalevad paljudes bioloogilistes protsessides(transpordivad ja salvestavad molekule(hapniku), pakuvad immuunkaitset. (ka valkained) on elusorganismides tekkiv polümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid.) fotosüntees - co2+h2o=o2+c6h12o6.
Hellus keefir 2 5% Koostis: pastöriseeritud väherasvane piim juuretis probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Hapukoor Hellus hapukoor 20% Koostis: pastöriseeritud koor juuretis probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Mis on prebiootikumid? Prebiootikumid on ained, mis soodustavad mikroobide arengut - nad on sooles leiduvate bakterite energiaallikad. Prebiootikumid on toidu mitteseeduvad koostisosad, mis soodustavad jämesooles meie normaalse floora, eriti bifidobakterite kasvu ja paljunemist. Prebiootilise toimega aineid leidub puu- ja köögiviljades, kaunviljades, korvõielistes, nisus, sibulas, küüslaugus. porrus jms. 4 Mis on ME-3? 1995.aastal avastasid Tartu Ülikooli teadlased M.Mikelsaare ja M.Zilmeri juhtimisel piimhappebakteri Lactobacillus fermentum ME-3, mida võib täie õigusega nimetada
Hellus keefir 2 5% Koostis: pastöriseeritud väherasvane piim juuretis probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Hapukoor Hellus hapukoor 20% Koostis: pastöriseeritud koor juuretis probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME 3 lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel Mis on prebiootikumid? Prebiootikumid on ained, mis soodustavad mikroobide arengut - nad on sooles leiduvate bakterite energiaallikad. Prebiootikumid on toidu mitteseeduvad koostisosad, mis soodustavad jämesooles meie normaalse floora, eriti bifidobakterite kasvu ja paljunemist. Prebiootilise toimega aineid leidub puu- ja köögiviljades, kaunviljades, korvõielistes, nisus, sibulas, küüslaugus. porrus jms. 4 Mis on ME-3? 1995.aastal avastasid Tartu Ülikooli teadlased M.Mikelsaare ja M.Zilmeri juhtimisel piimhappebakteri Lactobacillus fermentum ME-3, mida võib täie õigusega nimetada
Peale eelmainitute kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. · Päike: 99.85% · Planeedid: 0.135% · Komeedid: 0.01% · Satelliidid: 0.00005% · Asteroidid: 0.0000002% · Meteoriidid: 0.0000001% · Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% 5. Päike, tema aine, energiaallikad, liikumine, protsessid tema pinnal. Päikese evolutsioon. Päike on päikesesüsteemi keskpunkt, on hiiglaslik gaasikera, koosneb vesinikust ja heeliumist. Päikest kuumutab tuumaenergia, mis kiirgub Päikesesüsteemi valguse ja soojusena. Tema välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Päikese väline gaasiline kiht pöörleb erinevalt Päikese tuumast. Eristatav
Raual oluline roll selgroogsete loomade hingamisel vajaliku hapniku sidumisel. Anioonid: Jood on vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaatrühmad on nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. 5. Missugune on sahhariidide ühine ehituslik omadus? Nende koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. 6. Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Riboos ja desoksüriboos (RNA, DNA), glükoos ja fruktoos (organismidele põhilised energiaallikad.) 7. Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka? 8. Too 3 näidet oligaosahhariididest. Sahharoos (roo-, peedisuhkur), maltoos (linnasesuhkur), laktoos (piimasuhkur). 9. Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemis kohad. Tärklis  mugulas, sibulas, risoomis (kartulis), tselluloos  puitunud varrega taimed (puud), glükogeen  loomorganismides (inimene), kitiin  lülijalgsete välisskeletis (põrnikad). 10
Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest  Peamine n.-ö. ehitusmaterjal: · Rakuseinad, rakuplasma, rakuorganellid  Ainete transport (hemoglobiin) punastes verelibledes ringlev valk, mis seob ja transpordib hapnikku  Liigutamine (müofibrillid)- lihasrakus olev valguline kiud, võimaldab raku liikumise.  Ensüümid (reaktsioonide kiirus ja toimumine) Rasvad (orgaaniline aine)  Energiaallikad  Ehitusmaterjal (rakumembraanid ja organellide membraanid)  Rasvkude olulistes ,,ohupiirkondades" (silmamuna ümbrus, neerude ümbrus, kannarasv)- kaitseülesanne · Taimsed õlid · Loomsed rasvad Süsivesikud (orgaaniline aine)  Peamine energeetiline ülesanne! · Suhkrud, tärklis (enim taimsetes toiduainetes) · Lihastes ja maksas glükogeenina (loomne ,,tärklis")
o ajal, mil imetamine ja piisava piimakoguse tootmine on hästi käivitunud. Siiski tuleks jälgida, et päevane saadav energiahulk Süsivesikud (60%) oleks vähemalt 1800 kcal! On peamised energiaallikad, need peaksid andma · Vältima peaks ka kaalulangust soodustavate suurema osa päevasest kalori-kogusest. Süsivesikuid toidulisandite ja preparaatide tarbimist ning rangeid leidub kõige rohkem leivas, teraviljas, kartulis ning puu- kõhnumisdieete. Imetamise ajal on energia kulu nii suur, ja köögiviljades.
on seal väiksemad. Ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad suurtel aladel Lõuna-Ameerikas, Aafrimas ja Kagu-Aasis. Aastane juurdekasv on neis metsades suur, isegi kuni 50 aastas. Enamasti koosnevad nad väheväärtuslikest puuliikidest. Ometi väheneb nende pindala kiiresti peamiselt ülraie tõttu. Ehkki alepõldudeks on need alad vähesobivad ja on pigem olulised elukeskkonna säilitamisel, raadatakse Amazonase piirkonnas vihma metsi siiski ka aletamise eesmärgil. Energiamajandus: Taastuvad energiaallikad: Päikeseenergia: soojuseenergia ja elektrienergia Hüdroenergia Tuuleenergia Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Kõige rohkem naftat on: saudi araabia, venezuela, katar, hiina, usa, iraan, iraak. Maailma kõige tähtsamad tootja on venemaa. Tahked kütused: Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi:
Elu tunnused: 1) Biomolekulid (valgud, süsivesikud, lipiidid, nukleiinhapped, DNA, RNA) 2) Rakk 3) Hingamine 4) Ainevahetus 5) Paljunemine 6) Kasv ja areng 7) Reageerimine ärritusele 8) Sisekeskkonna stabiilsus Kõik elusolendid jagatakse rakuehituse järgi süsteemidesse. Elusorganismid jagatakse 5 riiki: Bakterid, Protistid, Taimed, Seened, Loomad. Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Päristuumne ja eeltuumne rakk) 3) Kude (Rakud moodustavad kudesid) 4) Elund e organ (Need moodustavad organeid, mis täidavad kindlat ülesannet) 5) Elundkond e organsüsteem 6) Organismi tasand (Sisekeskkonna stabiilsus e homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja regulatsioonist) 7) Populatsiooni tasand 8) Liigi tasand 9) Ökosüsteemi tasand 10) Biosfääri tasand Populatsioon  Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organi...
Koos laevaehitustehnoloogia arenemisega asendusid algelised puutüvest õõnestatud või nahksed paadid sajandite jooksul roomlaste kolme aerureaga trireemidega, millel "mootoriks" kuni viissada orja. Praegusaja veepealses lahingu ja kaitsestrateegias mängivad tõenäoliselt kõige olulisemat rolli hiiglaslikud lennukikandjad. Sest juba iidses Roomas sõnati, küllap tulevikupilgul: si vis pacem, para bellum (kui tahad rahu, valmistu sõjaks). Nimitz on täiesti omaette mõiste ja sõjalaevade puhul käibel ammusest ajast. Legendaarne admiral Chester William Nimitz (1885Â1966), kelle järgi nimetatakse teatavat Ameerika Ãœhendriikide sõjalaevade sarja, alustas kahurilaeva komandörina ja teenis seejärel allveelaevadel. Saatuse tahtel oli just tema see, kes pidi 26. novembril 1945 Pearl Harbouris langetama Ameerika Ãœhendriikide lipu. Nimitzklass Sarja esimene alus, USS (United States Ship) Nimitz alustas seilamist sellest täbarast sündmusest ...
geograafilise tööjaotuse süvenemine; 3) rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine; 4) pidev tehnoloogiline uurimis- ja arendustegevus; 5) rahvusvaheliste turgude laienemine; 6) finantssfääri rahvusvahelistumine. Globaliseerumise põhjused Uued tehnoloogiad Tehnoloogilised muutused on majanduskasvu ja arengu mootoriks. transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid, uued energiaallikad (päikesepatareid, biokütused, vesinikuenergia) mikroelektroonika, biotehnoloogia, hiljem geenitehnoloogia jne arenesid nn kõrgtehnoloogilised tootmisharud. Kõik see kiirendab kaupade, raha, info liikumist ja vahetust, lõpptulemusena ka muutusi maailmamajanduses, poliitikas, kultuuris, sotsiaalelus. Globaliseerumise põhjused Uus rahvusvaheline tööjaotus Tootmisprotsess on killustunud järjest väiksemateks
valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on kõigi organismide eluks vajalikud, nad võtavad osa rakkude ja organismi ainevahetuse reguleerimisest · vitamiinid on eluks hädavajalikud · nende kestev vaegus on organismile kahjulik · vitamiinidel ei ole energeetilist tähtsust · vitamiinid ei asenda teisi toitaineid · üks vitamiin ei asenda teist vitamiini
Kepleri III seadus Planeetide sideeriliste tiirlemisperioodide ruudud on võrdelised planeetide trajektooride suurte pooltelgede kuupidega. Sideerilise ja sünoodilise perioodi erinevused *Sideeriline periood  ajavahemik, mille vältel taevakeha (planeedi, tähe) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru tähistaeva suhtes *Sünoodiline periood  ajavahemik, mille jooksul teeb taevakeha Maalt vaadatuna täistiiru Päikese suhtes 6. Päikese siseehitus. Päikese energiaallikad. Päikese laigud. R= 1AU= 1,495 978 7*1011m M=1,989*1030 kg 332 946 x suurem kui Maa mass r= 6,955*108 m 109x suurem kui Maa raadius k=1409 kg/m3 1) tuum - 200,000 km T=15 000 000 K 2) kiirgustsoon - 300,000 km T=7 000 000 K 3) konvektsioonitsoon- 200,000 km T=2 000 000 K 4) fotosfäär - tekib nähtav kiirgus, < 500 km, T=5750 K - 5780 K 5) kromosfäär - alumine Päikese atmosfääri kiht, 1500  2500 km
Tunnused. Positiivne ja negatiivne pool. 1760. sai Inglismaalt alguse tööstusrevolutsioon, mis levis teistesse euroopa riikidesse ja usa sse. 1) Masina- ja vabrikutootmine. Masinaid hakati kasutama puuvilla ja villa ketramiseks ja kudumiseks, terase tootmiseks jne. Rauast sai odav materjal,seda hakati kasutama masinate tootmiseks. 2)Energiaallikad. Vabrikute/ettevõtete omanikud mõistsid, et kasulik on investeerida leiutustesse. James Watt leiutas 1765.a. aurumasina. Energiaallikad vesi ja tuuleenergia. Alessandro Volta leiutas 1800.a. patarei, mis talletas elektrivoolu. Thomas Alva Edison valmista 1879.a. elektrilambi. 3)Linnas muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus üha rohkem inimesi 4) Sotsiaalsed kihid a)palgatöölised; b)kodanlus – ettevõtjad, oankurid, arstid, advokaadid, haritlased. Tööliste osakaal suurenes – talupojad lahkusid malt, et linnade vabrikutes tööle hakata. Tööliste osakaal 19.sajandil: 50-75%
jne. 34. Kuidas vältida maavarade ammendumist? materjalide säästmine, asendamine, kasutusaja pikendamine korduvkasutus kaevandustehnoloogia täiustamine 35. Nimeta 3 energiaallikat Taastuvad hüdroenergia, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia, biomass. Taastumatud nafta, süsi, turvas, uraan 36. Nimeta peamised taastuvad energiaallikad hüdroenergia, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia, biomass. 37. Nimeta peamised taastumatud energiaallikad nafta, süsi, turvas, uraan 38. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad energiatootmisega? Energiavarude ammendumine, kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. 39. Nimeta tuuleenergia poolt ja vastuargumendid 40
valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on kõigi organismide eluks vajalikud, nad võtavad osa rakkude ja organismi ainevahetuse reguleerimisest · vitamiinid on eluks hädavajalikud · nende kestev vaegus on organismile kahjulik · vitamiinidel ei ole energeetilist tähtsust · vitamiinid ei asenda teisi toitaineid · üks vitamiin ei asenda teist vitamiini
Küttev. madaldavad vesi ja mineraalained 10. Mis vahe on toiduainetel ja toitainetel ? Toit valmistatakse toiduainetest(teraviljast- jahu, leib, sai). Toiduained koosnevad toitainetest(kartul koosneb sahhariitidest) 11. Mida näitab toiteväärtus ? Soojushulka mille saab toidust täielikul põlemisel organism. 12. Millistes toiduainetes on palju sahhariide ja mille jaoks on sahhariidid organismile vajalikud ? Sahhariidid on peamised energiaallikad organismidel. Palju sahhariide on magusates toiduainetes nt sokolaadis, küpsistes, mees jt. 13. Millistes toiduainetes on palju valkusid ja mille jaoks on valgud org. vajalikud ? valke on vaja kudede ja rakkude ehitamiseks ja uuendamiseks. Neid leidub lihas, piimas, kalas ja munades. 14. Millistes toiduainetes on palju rasvasid ja mille jaoks on rasvad org. vajalikud ? Rasvad on energiavaruained. Neid on searasvas, oliiviõli jt. 15
Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine  nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud  kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta  40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahke...
Kehaline kasvatus Küsimused/vastused Ethel Võikar Kalamaja Põhikool 9.klass Tallinn 2013 1. Loetle vastupidavustreeningu soodsaid mõjusid organismile (vähemalt 5). Vastupidavustreeningu soodsad mõjud organismile on: · tugevdab südant · tugevdab vereringesüsteemi · parandab lihastoonust · treenib kerelihaseid · arendab koordinatsiooni ja tasakaalu 2. Loetle spordialasid, mis vastavad vastupidavustreeningu mõistele (vähemalt 4). Vastupidavustreeningu mõistele vastavad spordialad on: · jalgrattasõit · aeroobika · ujumine · jooksmine 3. Kaks põhilist tunnust, mille järgi saab kontrollida treeningu intensiivsust: · südame löögisageduse ehk pulsi mää...
ainete liikumist Fosfor Osaleb hingamisprotsessides, lipiidide moodustamine Magneesium Klorofülli koostisosa Väävel Aminohapete koostisosas Kaltsium Neutraliseerib kahjulikke ainevahetussaadusi Funktsioon: Suhkrud on esmased energiaallikad. Energiat saab 17,6Kj 1g suhkru lagundamisel Ehituslik funktsioon, kitiinist saame putuka, tselluloosist ehitatakse taimeraku kest. Lipiidid - Lipiidid on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Lipiidid on vees lahustumatud. Lipiidide hulka kuuluvad: lihtlipiidid(e. tahked rasvad nt. seapekk), õlid(rasvad enamasti taimsed), vahad(nt. mesilasvaha), steroidid. - Lipiidide tähtsus: 1
mandril ja maha tuli suruda tema pürgimised jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. 12. Millised teaduse ja tehnika saavutused muutsid maailma kõige enam 20. saj alguseks? 1897. a avastas inglane Joseph Thomson elektroni. 1900. a esitas hollandi botaanik Hugo de Vries hüpoteesi geenide olemasolust. Teadlased asusid otsima organismi pärilike omaduste materiaalseid kandjaid ja panid aluse geneetikale. 1900. a jõudis Saksa füüsik Max Planck otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa. Ta arvutas välja „energia-aatomi“ suuruse ja pani aluse kvantmehhaanikale. Sigmund Freud- psühhoanalüüs. 1900. a ilmus esimene selleteemaline teos „Unenägude tõlgendus“. Tuumaks oli seisukoht, et inimese tegusid määrab alateadvus. 1905. a avaldas Albert Einstein kolm artiklit, milles ta esitas oma erirelatiivsusteooria. 1911. esitas inglane Ernst Rutherford planetaarse aatomimudeli. 14. Millistes valdkondades tehti edusamme 20. saj algul?
Seoses sellega, et rasvadel on suurem kalorsus, kui valkudel ning süsivesikutel, rasva olemasolu annab reguleerida toidu kogust. Rasvade asendamisel süsivesikutega toidu maht suureneb, sest kalorsuse säilitamiseks tuleb tarvitada kaks korda rohkem süsivesikuid, kui rasvu. Põhja tingimustes rasv on ülimalt tähtis  nad lasevad tõsta toidu kalorsust, ilma et suurendaks toidu kogust. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS TOITUMISES On tähtsad kui energiaallikad, kuid ka vajalikud süsiniku sisaldavate polümeeride biosünteesiks. Kogu oma elu jooksul inimene tarvitab keskmiselt umbes 14 tonni süsivesikuid. Süsivesikud moodustavad peamise osa inimese toiduratsioonist, sest neid tarvitatakse umbes 4 korda rohkem, kui valke ja rasvu. Tavalise toitumise korral süsivesikute arvel moodustub umbes 60% ööpäevasest energiast, samal ajal kui rasvade ja valkude arvel kokku  40%. Süsivesikuid inimese organismis kasutatakse suuremalt jaolt lihaste tööks
· Pidev ressursside ümberjaotamine Energia stabiilne kättesaadavus on ülimalt oluline nii majanduse kui ka kogu ühiskonna toimimiseks. Energiamajandus on maailmastumisest tingitud vastastikuse poliitilise, majandusliku ja ökoloogilise sõltuvuse kaudu seotud välis- ja julgeolekupoliitikaga. Energiajulgeoleku määravad riigi geopoliitiline asend, sõltuvus välismaistest energiatarnijatest ja suutlikkus ise energiat toota. · Energia kättesaadavus  energiaallikad (kodumaised, rajatagused)  tarneturvalisus (terrorism, õnnetused, avariid) · Energianõudlus (globaalsed trendid) · Energiaturud  olemasolu  reguleeritus · Energiatarned poliitilise relvana  USA, OPEC, Venemaa · Maailmastumise mõju  kontsentratsioon (firmade koondumine)  konkurentsi vähenemine  kontroll turgude üle · Järelmid
taimedele ning soodustab ka mikroorganismide suurt populatsiooni. Kui juured kasvavad, satuvad epidermilised rakud pinnasesse, taime juured eraldavad süsivesikke, aminohappeid jne, mis osutuvad mikroorganismide jaoks toitaineteks. Seega võib mitmete saasteainete degradatsioon risosfääris olla päris kiire (2,4-D-herbitsiid, paratioon, karbofuraan; atrasiin, diasinoon ning pindaktiivsed ained). Risosfääris toimub ka PAH-de biolagunemine. 9. Nimetage alternatiivsed energiaallikad ning tooge välja nende eelised ja puudused keskkonna saastamise vaatevinklist. Geotermiline energia-suured varud, kuid tehnoloogia vajab täiustamist Tuuleenergia · Keskkonnasäästlik taastuvenergia. Tuulenergia kasutamisega ei kaasne vee- ega õhureostust, väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks ning seeläbi ka kasvuhoonegaaside emissioon. · Piiramatu ressurss. Kütust ehk tuult on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud
Ande Andekas Bioloogia  Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest (eluta) ja orgaanilistest (elus) ainetest. Valdav osa orgaanilistest ainetest moodustub organismide elutegevuse käigus. Iga organismi ehituses on nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. Erinevate rakkude keemiliste elementide sisaldus on üldiselt ühesugune, kõige enam on hapnikku, süsinikku ja vesinikku, mõnevõrra vähem lämmastikku, fosforit ja väävlit (valkudes, nukleiinhapetes). Neid kuute elementi nimetatakse makroelementideks ning nad moodustavad organismis 90%. Mikroelementideks nimetatakse 16. elementi, mida esineb organismides üliväikestes kogustes, kuid mis on enamiku organismide normaalseks elutegevuseks hädavajaliku...
Purset ei toimu. Atlandi ookeani keskahelik. Kuum täpp Sulatab õhema maakoore, kus tekib vulkaan. Hawaii saared. Kontinentaalrift Läbi paksu laama kuuma täpi mõjul magma ei tungi. Tekivad võlvkerked. Aafrika idaosa, Punane meri. Vulkaanide läheduses on asulad, sest : · Viljakas pinnas · Maavarad · Vaatamisväärsused · Energiaallikad (geisrid, kuumaveeallikad) Vulkaanidega kaasneb : · Lõõmpilved · Mudavoolud · Kivimite varingud · Maavärinad Maavärinad Maavärin on vibratsioon, mis tekib maa sisejõudude mõjul. Richter Mercalli Mõõtühik Magnituud Pallid Skaala ulatus 3-9 I-XII Mõõtmisvahend Seismograaf Vaatlus
Rikkalikumad leiukohad on Kanadas, USAs ja LAVs. Tuumajaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele. Energiavaesed riigid (nt. Jaapan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa) kasutavad tuumaenergiat palju. Tuumajaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed (kogused küll väikesed). Õnnetus  Three Mile Island (USA) / 1979. Õnnetus  Tsernobõl (Ukraina) / 1986. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Päikese-, tuule-, biomassi-, vee- ja geotermaalenergia. Ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist. Kasutamine on suhteliselt kallis. 2 Päikese- ehk helioenergia Toodetakse elektrit, köetakse elumaju, soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud, selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja kallis. Passiivne päikesekütte kasutamine. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides.
DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T-A-G-G-A-C-C-A-A-A-T-C-C. Kui arvestada komplementaarsusprintsiipi, siis RNA ahel tuleks vastavalt: A-U-C-C-U-G-G-U-U-U-A-U- G-G. 27. Kui DNA üks ahel on: A T A C C C T C A A G A T siis talle vastav RNA ahel on: A-U- A-C-C-C-U-C-A-A-G-A-U 28. Mis on ühist järgmistel nimetustel: laktoos, maltoos, sahharoos, mis on nende ülesanne kehas. Need kõik on oligosahhariidid, on energiaallikad. Oligosahhariidid ja nad on energiallikad. 29. Võrdle omavahel DNA-d ja RNA-d ( nukleotiid, lämmastikalused, üksik-või kaksikahel, sahhariid, ülesanne) Vormista tabelina! DNA RNA desoksüribonukleotiid ribonukleotiid adeniin, guaniin, tsütosiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil kaksikahel üksikahel desoksüriboos riboos 30. DNA biheeliksi avastasid Crick ja Watson 1953
läbitavuse, rasvade seedimiseks, kui seda on liiga palju, tekitab südame ja veresoonkonna haigusi 2. Liitlipiidid: Ehitus - glütserool+2 rasvhappejääki (1 rasvhappe asemel 3-st on midagi muud) : fosfaatlipiidid, Steroidid: mees-,naissuguhormoonid Nt: östrogeen, D- vitamiin, testosteroon Lipiidide ülesanded: 1. varuaineks loomadel-taimedel 2. energiaallikad 3. ehitusmaterjaliks - nt vahad, fosfolipiidid 4. moodustavad kaitsekihi - siseorganite ümber, linnu tiibade ümber, taimelehtedele 5. on lahustiks 6. läbivad vaevata rakumembraane - signaalmolekulid 7. on lähteaineks 6. Valkude ehitus ja ülesanded. Valgud on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped ehk valgud pannakse kokku aminohapetest (valgus on 100-1000 aminohapet, organismis 20 erinevat aminohapet,
Korilus Agraarühiskond Tööstus(industriaal)ühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses masinate Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale, kui kasutuselevõtuga; hüvede tootmine; viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima. Alepõllundus, pangandus arenesid kiiresti; osatähtsus; majanduse küttimine; püsipõllundus, rändkarjakasvatus, juhtiva koha saavutas globaliseerumine kalastamine loomakasvatus, käsitöö, kaubandus vabrikutööstus Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Okea...
okasmets, lehtmets, vihmamets elurikkus e. bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide ja nende elupaikade mitmekesisus teatud maa-alal, ka kogu Maal. Energiamajandus - tööstusharu, mis tegeleb looduslike energiavarade muretsemise ja töötlemisega ning energia viimisegatarbijani. taastuvad energiallikad - energiavarud, mis tekivad looduses pidevalt ja suhteliselt kiiresti toimuvate protsesside tagajärjel. tuule-, voolava vee, lainete energia. taastumatud energiaallikad - looduslikud energiavarud, mille teke looduslikes protsessides vältab inimeluga võrreldes väga pikka aega (tavaliselt miljoneid aastaid). nafta, maagaaas, põlevkivi. Alternatiivenergia - energia, mis ei ole toodetud traditsioonilisel viisil. päikse-, tuule-, geotermaalenergia. fossiilsed kütused  miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine (elusorganismide jäänused), näiteks kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas
Mis puutub biodiislikütusele, siis on Argentina veel palju välja arendada, nii et pikas perspektiivis jääb tööstus jätkuvalt konkurentsivõimeliseks. · Muu hulgas on vaja arendada kvaliteedistandardeid ja õigusakte. · Argentina koostöötab Euroopaga Euroopa Komisjoni "Bio Top" programmi kaudu. · Lisaks biodiislile on Argentina huvitatud etanooli, tuule, päikese ja biomassi energia tootmise arendamisest. Kõikidel neil on suur potentsiaal. · Alternatiivsed energiaallikad · Argentina püüab oma energiapuuduse tõttu ka otsida alternatiivseid energiaallikaid ja vähendada sõltuvust naftast ja maagaasist. · Eesmärk on keskkonnaküsimuste tõttu ka saastevaba alternatiivide, nagu vesi, tuule- ja päikeseenergia, samuti bioenergia ja maasoojusenergia, edendamine. · 2006. aasta lõpus võeti vastu taastuvenergia seadus, mille eesmärk on saavutada taastuvate energiaallikate energia tootmine Eestis aastaks 2016 8%.
USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad kolm viiendikku maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid, kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosvori, lämmastiku ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Jäätmete lõpliku lagunemiseni kulub kümneid tuhandeid aastaid. 3.6 Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee ja geotermaalenergiat. Päikese ehk helioenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ning kallis. Kõige kasulikum on ehitada hooned selliselt, et neil oleks võimalikult palju päikesekiirtega risti olevat klaaspinda, mis neelaks palju päikesekiirgust ning kütaks nii ruumid soojaks
aastaid tagasi kasvanud taimede ja elanud loomade jäänustest. Tuumakütusena kasutatav uraan on tekkinud Päikesesüsteemi kujunemise käigus. Põlemisel muundub kütustes, ka puudes, salvestunud keemiline energia soojuseks, mida omakorda saab muundada mehaaniliseks energiaks ja elektriks. (Inimene saab oma eluks vajaliku energia toidust.) IV. Energialiigid (slaidil) V. Energiaallikad Looduslikuks energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia hankimiseks ära kasutada. Energiaallikaid liigitatakse selle järgi, mitu korda on nad maakera looduses muundunud. Igal muundumisel hajub suur osa energiast kasutult atmosfääri, mistõttu kolmandasi energiavarasid on kõige vähem. V.I. Esmased energiavarad esinevad sellises vormis, nagu nad looduses tekkisid.
· osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, · osalevad paljude ühendite transpordis, · annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus võib olla kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest toiduenergiast. Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad olles looduses levinuimad orgaanilised ühendid. Taimedes on süsivesikuid 75...90%, loomsetes organismides kõigest 2....3%.Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Süsivesikud jaotatakse:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
