Sndimust mjutavad tegurid: 1) naiste vanus N: partneri leidmine raskem, snnib vhem lapsi 2) pereplaneerimise vimaluste olemasolu ja nende kasutt. N: kaitsevahendid,abort,meditsiini areng 3) majanduslikud vimalused laste kasv N: eluase,t66, haridus, riigi toetus 4) traditsioonid hiskonnas N: normiks peetav laste arv, suhtumine pereellu, lapse saamisesse 5) kooselu traditsioonid N: partnerite arv, kuna alustada kooselu 6) ebatervislik eluviis 7) naiste ja meeste seisud hiskonnas 8) religioon 9) sda 10) haigused 11) samasoo ihaldajad 12) armastus PEAMISED SURMA PHJUSTAVAD TEGURID: 1)Krgelt arenenud riikides: sdameveresoonkonna haigused, vhid ja kasvajad, nnetused, vgivald, aids 2)vhem arenenud riikides: nlg, kehv tervishoiu korraldus ning arstiabi kttesaadavus, vaesus,sda,veepuudus, aids DEMOGRAAFILINE LEMINEK Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu mis uurib rahvaarvu, rahvastiku koosseisu ning rahvastiku arengut. Demograafili...
sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Linnades on: · kesklinn - ärila /kaubandus- ja kontoripinnad/ · üleminekupiirkond - agul /segahoonestus, soositud elamispiirkond/ · vana tööstuspiirkond - nüüdseks ümber ehitatud kaubandus- või elamispiirkonnaks · madala maksumusega elurajoonid · kõrge maksumusega elamurajoonid · uuskeskus · uus tootmise piirkond · uus /raske/tööstuspiirkond · vanad ja uued keskklassi elamurajoonid /korrusmajad/ · eeslinn, vaid eliidi elumajad · regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal Euroopalik linn: eeslinn, äri-ja kaubanduskeskus, renoveeritud linnarajoon, kesklinn, uuselamurajoon, tööstusrajoon ajalooline Ameerikalik linn: elamurajoon, tööstusrajoon, kesklinn - ärila, elamurajoon 16. Sudu - ilmastikunähtus suurlinnades - suitsust ja selle lisandeist koosnev mürgine udu, mis tekib ebasoodsa ilma korral , kui niiske õhk saastub küttekollete suitsus
Linnade laienemine ja sisestruktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt ma hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1.kesklinn, 2.üleminekupiirkond, 3.vana tööstuspiirkond, 4.madala maksumusega elurajoonid, 5.kõrge maksumusega elamurajoonid, 6.uuskeskus, 7.uus tootmise piirkond, 8.uus tööstuspiirkond, 9.vanad ja keskklassi elamurajoonid, 10.eeslinn ja 11.regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinnast mis on parima kättesaadavusega saab kaubandus- ja kontoritsoon ehk nn. Ärila Linna sisestruktuuri mudelid ühe keskusega ühe keskusega ringmudel sektormudel mitme keskusega sektormudel Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Põllumajandusajastu linn: Iseloo...
Tsarskoje Selo Tsarskoje Selo Peterburi eeslinn Asub 25km Peterburist lääne pool Lossi ja pargiansamblit peetakse üheks Euroopa kaunimaks valitsejaresidentsiks Katariina palee Lossikompleksi pärliks on Katariina palee Suur Katariina palee on pühendatud Katarina Ile, mille arhitekt on Rastrelli Palee on Peeter I kingitus oma naisele Tõeliselt grandioosse ilme sai see Jelizaveta Petrovna valitsemisajal Katariina palee Aleksandri park 120 hektari suurune
CALIFORNIA California on USA osariik, pindalalt ning rahvaarvult üks suuremaid. California poolsaar ja laht ei kuulu USA-le, vaid hoopis Mehhikole. Pindala on üle 400 000 km2, rahvaarv ca 37 miljonit. Kuberner on Arnold Schwarzenegger. California pealinn on Sacramento. Loodus Loodus on äärmiselt mitmekesine. Mägedest on tuntuim Sierra Nevada (lumine ahelik) Nõlvadel kasvavad sekvoia metsad. Mammutipuu ehk hiidsekvoia on maailma jämedaim puu. Ümbermõõt umbes 30 m, kõrgus umbes 80 m. Puu on looduskaitse all, vanus on 3000 aasta ringis. Ranniksekvoia ehk punane puu on kõige kõrgem puu. Kõrgus umbes 120 m. Puu on kiirekasvuline. Californias asub maailma kuiveim kõrb-surmaorg. Kuival aastaajal puhkevad metsatulekahjud. Inimene Rahvaarv Californias pidevalt kasvab. Suured kuulsad linnad. Nt San Francisco. Linn paikneb kahel pool Kuldvärava lahte, üle lahe läheb Kuldvärava sild. Sild ehitati aastatel 1933-1937, on u...
ehitatud kaubandusvõi elamispiirkonnaks: 4)madala maksumusega elurajoonid; 5)kõrge maksumusega (eliidi)elamurajoonid; 6)uuskeskus (edge city); 7)uus tootmise piirkond, nt. Lennuvälja juures; 8)uus (raske) tööstuspiirkond; 9)vanad ja uued keskklassi elamurajoonid (korrusmajad); 10)eeslinn, vaid eliidi elumajad(suburb); 11)regeneratsiooniala endises agulis (2) või tööstuslala (3). Väljaspool linna piiri paiknevad tuumikuga tihedalt seotud eeslinn ja uuslinn. Kesklinna moodustab enamasti ajalooline linnasüda. Aja jooksul linn kasvab. Kesklinnast, mis on parima kättesaadabusega, saab kaubanudus ja kontoritetsoon ehk nn. Ärila (ehk city, ingl.k. central business district). Seal paiknevad kalleimad kauplused, pankade ja firmade peakontorid, valitsusasutused jmt. Kõrgete hindade tõttu surutakse elanikud, tootmine ja vähemtulus kaubandus kesklinnast välja. Ruumipuudus ja kinnisvara kõrge hind sunnib ehitama kõrghooneid.
Puskinit, kes haavatuna tegi vastulasu, millega haavas d'Anthesi rindkere piirkonda. d'Anthesi pääsemise kohta on kasutusel versioon, mille kohaselt ta kandis "alatult" vormiriietuse all teraskürassi, millelt rikosetiga põrganud kuul ainult riivas ta paremat kätt ning tekitas rindkerepõrutuse. d'Anthesi enda seletuse kohaselt põrkas aga Puskini lastud kuul tema mundrinööbist, mis päästis sellega ta elu. Puskin (vene ) on linn Venemaal, Peterburi eeslinn. Kuulub Peterburi haldusalasse ja asub Peterburist 20 km lõunas. Linn nimetati 1937 ümber Aleksandr Puskini järgi, kes käis seal koolis. Enne seda kandis aastani 1918 nime Tsarskoje Selo ja 19181937 Detskoje Selo. Geenius säras eredalt ja kirglikult, tuues endaga kaasa silmipimestava valguse, mida paljudel oli valus vaadata. Nähtavasti suuresti seetõttu jäigi Puskini elu nii lühikeseks - teda viimastel aastatel
(Jumalaema kirik Pariisis) Tallinn Linna kodanikke kaitsti Maaala oli piiratud ja kodanikuks saamine oli kallis Majad olid külgepidi koos Pesuvesi majadest uhuti tänavale, see ei olnud eriti hügieeniline, kuigi see puhastas tänavaid. Kuna majad olid üksteise kõrval tihedalt koos oli tulekahju korral oht suur. Linna ümber oli linnamüür ja tornid: Kiek in de kök, Paks Margareta. Linna ümber tekkis eeslinn, millele oli lähedal turg, kuid kindlustunnet seal ei olnud, sest piiramise korral poleks neid miski kaitsnud ja majad oleks pandud põlema. Linnadesse koondusid kaupmehed ja käsitöölised. Majad olid kõrgustesse pürgivad. Esimesel korrusel oli peretuba ja töötuba. Mööbel oli majja sisse ehitatud. Aknast tuli välja tala, katusealust peeti nagu aita. Viljakotid tõmmati nööridega üle tala ülesse. Majade vahele olid tõmmatud ketid, et röövlid ei saaks kiiresti põgeneda.
Narva piires on 15 aiandit, kus on 90 tänavat. Aiandusühistutes - "Olginski" ja "Berjozka" on ligikaudu 23 tänavat. Praegu on Narva linnas kinnitatud järgmised linnaosad: Siivertsi, Sutthoffi, Pähklimäe, Kalevi, Vanalinn, Joaorg, Kerese, Soldino, Kreenholmi, Paemurru, Kulgu, Veekulgu ja Elektrijaama. Enne 2002. aastat oli Narva linn jaotatud kuueteistkümneks mikrorajooniks. Vanasti oli Narva jaotatud järgmisteks linnaosadeks: Südalinn, Peetri eeslinn, Narva eeslinn, Joaoru, Kreenholm, Siivertsi, Kadastiku ja Paemurru. Praegu on hakatud otsima rahalisi vahendeid Narva Vanalinna taastamiseks. Narva jõe kaldal asetsevast põhiterritooriumist on suur osa kasutusel tootmismaadena, mis paiknevad hajusate aladena linna lõunaosas. Traditsiooniline linnaline keskkond on koondunud kompaktsele jõekalda äärsele alale. Tulenevalt kirjeldatud omanäolisest jaotusestning asjaolust, et enamus töökohti on koondunud linna lõunaossa, iseloomustab linna
n Püha piiskop Nikolause kirik Kopli ajalugu n Kopli oli keskajal Tallinna suurim kinnistu. n Kopli oli kuni 20. sajandi alguseni tallinlaste üks populaarsemaid puhkekohti. n Kuni selle ajani oli Kopli maastik tunduvalt künklikum, kui praegu n 1774. aastal rajati Kopli mõisa territooriumile Oleviste ja Niguliste koguduste kalmistu. Kalamaja ajalugu n Kalamaja on Tallinna üks vanemaid ning läbi sajandite ka kõige suurem eeslinn. n Esimest korda mainiti 1421. aastal. n Linnaosas oli juba 15. sajandi keskpaigast oma kirik. n Kalamaja on korduvalt Tallinna piiramiste ajal maha põletatud. Pelgulinna ajalugu n 18. sajandil olid selles kandis valdavalt heinamaad ja metsad. n Pelgulinna ilmet rikastavad 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi alguses rajatud lihtsad tööliselamud. Kopli võimsad metsad n Kopli poolsaar, mis kuulus Telliskopli mõisale,
Negatiivselt võib rääkida immigratsioonist, mis võib Eesti tulevikus suuri probleeme kaasa tuua. Kuna Eesti on väike riik, ei suuda me paratamatult teiste rahvuste sissetungi kuidagi ära hoida. Terves maailmas rahvaarv ju kasvab, samas kui eestlaste arvukus väheneb. Rahvaarvu kasvuga hõivatakse ka rohkem maad, kas siis elamiseks, toiduhankimiseks vms. Nii ongi juba praegu 30 % Eestis elavatest inimestest venelased. Võiks juba kahjuks öelda, et Eesti on Venemaa eeslinn. Nagu ka mujal maailmas, on Eesti ühiskond muutunud mitmekesisemaks. Suhtlemisvahendina kasutatakse üha enam arvuteid, mille vahendusel saab ükskõik kus maailma otsas oleva inimesega suhelda. See võimaldab inimestel rohkem teada saada teistest kultuuridest ning leida sarnasusi enda kultuuriga. Proovitakse võõramaiseid sööke, Eestis on palju Aasia restorane, kus pakutakse eksootilisi roogi, juba ongi levinud sushi, merekarbid, teod, Prantsusmaal väga populaarne
79. ühepäeva elamu detached house 80. käänuline curvy 81. pikendus extension 82. meeldima kellelegi appeal to 83. pensionile minema retire 84. lahutus divorce 85. rookatus thatched roof 86. uhiuus brand new 87. karm talv harsh winter 88. ruumiks spacious 89. vastu panema millelegi resist 90. ilmekas eloquent 91. elamu rajoon residental area 92. esile tõstma stand out 93. täielikult möbleeritud fully-furnished 94. eeslinn suburb 95. heas korras well maintanined 96. pööning - attic
experience kogema, tundma shadow vari extension laiendus sheer cliff püstloodis kalju/pank feature joon, tunnus sliding lükand- spacious ruumikas spare room vaba tuba spiral keerd- spruce kuusk stable tall stand out välja paistma stilt kark, karkjalg storehouse ladu, laohoone storey korrus (BrE) suburb eeslinn, äärelinn suitable for sobiv terraced astanguline (terraced house - ridaelamu) thatched roo- (... roof rookatus) tiled kivikatus tiny tilluke neighbourhood watch group naabrivalve well-maintained hästi hooldatud winding looklev, käänuline withdrawn kinnine, tõrjuv, enesessetõmbunud
MATRIKLI NR. RÜHM: PIIRKONNA ISELOOMUSTUS Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251; Pärnu 1318. aastal. Pärnu on ka Eesti suvepealinn. Linn ja linnajaod Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinna, Rannarajoon, Eeslinn ja Raeküla. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Pärnu elanikest: 74% eestlased, 14% venelased, 2% ukrainlased, 1% soomlased, 1% valgevenelased, 8% teised rahvused. Pärnus elas 2006. aasta 1. jaanuari seisuga 43788 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed. Loodus Linn asub Pärnu lähe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, linnas ja selle ümbruses asub Pärnu rannaniidu LKA (endise nimega Pärnu rannaroostik) ja Niidu maastikukaitseala
korralik sõjavarustus. Sellele lisaks vajas rüütel veel head sõjaratsut Pikema sõjakäigu jaoks pidi rüütel muretsema endale kilbikandja, kannupoisi, vibumehe jne Linnakultuur Keskaegsete linnade kujunemisloost saab esile tuua 4 võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats Linna südame ümber oli alllinn, seda ümbritses eeslinn, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega Linn koosnes kitsastest tänavatest, läbikäikudest ja siseõuede võrgustikust. Tänan kuulamast! J
sidemete kaudu Eeslinna kogukond - „self-selected group“ Eeslinlik eluviis – füüsiline distants teiste potentsiaalsete kontaktisikutega tingib lokaalsete kontaktide domineerimise Huvi eeslinnastumise vastu Keskkond (masselamuehituse vormis ehitatud elamud) Eluviis – komformistlik ja unifitseeritud eluviis Familism – perele orienteeritud eluviis Momism – jõulised kesk-klassi emad püüavad korraldada igaühe elu eeslinnas Eeslinn kui hüppepakk – pered jäävad eeslinna niikauaks, kui keskklassi jõudnud isad liiguvad karjääris üles ja pered liiguvad edasi jõukamasse eeslinna Eeslinnade arhitektuuril oli suur mõju USA arhitektuurile. Samad arhitekturielemendid levisid üle USA Esimese põlvkonna uuringud: William Whyte (1956) The Organization Man. Park Forest - Võimendatud sotsiaalsus. Familism (suur osa vabast ajast kulus lastele). Eeslinn kui ajutine elukoht (lõpetamata
· Kandelaaber küünla- või lambijalg · Drüaad metsnümf · Musliin riidesort · Paaz - daami saatja, austaja, rüütliõpilane, paazikorpuse kasvandik Venemaal · Spliin raskemeelsus, elutüdimus · Pild pildumine, sadu · Apsat(king) kontsa(king) · Fiaal - kitsa kaelaga nõu, ehistornike gooti arhitektuuris · Peleriin - lühike keebitaoline õlakate · Bolivar laiaääreline kübar · Pantaloonid pikad meestpüksid · Ohta Peterburi eeslinn · Sefiir-õhud õrnad läänetuuled · Apaatne ükskõikne, tium, loid · Frisuur soeng · Profaanne asjatundmatu, võhiklik
Esimesed planeerimiskavad ja kruntide jagamised toimusid jälgides eeslinnade laienemise eelduseid. 20 sajandi alguses läks linnade kasv nii kiiresti edasi, et tuli hakati generaalplaane hakata looma (Saarineni generaalplaan 20 sajandi alguses). Tagasi 19 sajandisse hakati Saksamaa linnade eeskujul planeerima aedlinnasid (n. Saku aedlinn). Puitasumitega eeslinnad: Tartus Riia ja ülejõe Narva suunas, Pärnus ülejõe eeslinn, lõuna poole ja Riia eeslinn jne. Urbanisatsioon eeslinn + linnastute kokkukasvamine. Koondumine linnadesse (toimub ka praegu ja progresseeruvalt), hõlmab muutuseid rahvastiku kultuuris, elulaadis. Külas ja küla tüübid: ridakülad, hajakülad, tänavkülad, sumbkülad jne. Ajaloolised tüübid: ridaküla, hajaküla, tänavküla. Maa-asustus oli tekkinud kihelkonnakirikute juurde. 167 alevikku 3 Eesti Nõukogude entsüklopeedia 1890 aastast
S semi-detached bungalow kahe kaupa madalad majad SÕNARAAMAT semi-detached house ridaelamu severe tõsine sidewalk (Ar) kõnnitee solid wall kandev sein standard solutions standartsed lahendused suburb eeslinn suburban housing eslinna tüüpi hoonestus sustainability jätkusuutlikus T terraced bungalow pikas rivis madalad majad terraced house korterelamu the type of housing available in the area piirkonnas esinevad majatüübid
ja raadiojaamadele. Austraalia on ka paljud teised meediaettevõtted, ajalehed ja ajakirjad, mis aitavad kaasa kohaliku kultuuri, kuigi mõned on nüüd kuulub välismaalastele. Piiril on ka kasutanud võimas mõju üle Euroopa kujutlusvõimet. Aastaid maastik domineerivad Australian maal, kuid pildid olid tihti Arcadian (nagu varajane Tasmanian maalija John Glover) või olid seotud pastoraalne lahendamiseks. Niinimetatud Heidelberg koolis (aastal 19. sajandi lõpust, Heidelberg oli semirural eeslinn kohta kulgev Melbourne), mõjutab nii kaasaegse Euroopa Impressionism ja realism, mis on loodud romantiline pilt päikeseküllane, pastoraalne maastik: töid Tom Roberts , Arthur Streeton ja Frederick McCubbin on muutunud populaarseks ikoonid. Pärast II maailmasõda, maalrid nagu Russell Drysdale ja Sidney Nolan töötati dramaatiline isolatsiooni Outback, samas Fred Williams "inspireeritud dekonstruktsioon maastiku mustrid on viinud mõned, et kiidusõnu teda Austraalia suurim maalija.
maantee, linnalähirongide jt rongiliinid. Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Lisaks marsruuttaksoliinid ja linnalähirongid. AJALUGU 2009. aastal teostatud väljakaevamiste käigus Vabaduse väljakul leiti kiviaegse asustuse jälgi, millede vanuseks hinnati esialgu 4500 kuni 5500 aastat. Mainitud on veel võimalikke küttide laagrikohti Härjapea jõe (Kivisilla eeslinn, praegune Tornimäe) ja Liivalaia tänava kandis. Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale (tollal kandis see tõenäoliselt Härjapea nime) Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber oli aga Raekoja platsi kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga. Toompeal paiknes alates 11. sajandi keskpaigast linnus (Toompeal asuva Soome saatkonna remondi ajal avastati 8. sajandist pärit
JAAN KOORT ELULUGU Jaan Koort (6. november 1883 Sootaga vald (Äksi kihelkond), Tartumaa 14. oktoober 1935 Moskva) oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. Jaan Koort sündis talupoja perekonnas. Lapsepõlvel oli erakordselt suur mõju tema edaspidisele elukäigule. Tema tähtsamaks iseloomuks oli see, et ta lähenes kunstile kui käsitööle, kui hingestatud käsitööle. Koorti perekonnas loeti palju, telliti Olevikku ja Valgust, austati muusikat. Viiulimäng oli tema jaoks meeldivaim kõrvalharrastus, mis aitas teda isegi Pariisi nälja-aastatel mitmel korral välja kroonilisest rahahädast. (Annaabi) Esimesed kooliaastad veetis Koort Orge koolis...
nende kehtestatud reegleid järgimata ei olnud käsitöölisel võimalik linnas töötada. Samuti olid tsunftid ja gildid partneriteks raele linnaelu puudutavate küsimuste arutamisel. Linnal oli ka natuk tänapäeva linnadele omane kontsentriline ülesehitus. Linna keskel asus turuplats, kus tegeleti kauplemisega, selle ümber oli müüriga piiratud linn. Tänastes linnades on nendest säilinud vanalinnad. Nende ümber oli aga eeslinn, kus elasid vaesemad kodanikud nagu ka nüüdisaja linnas elavad kesklinnas ja vanalinnas jõukamad kodanikud. Lisaks olid ka praegusajal osades linna ääretes kohatavad põllulapid, mis oli mõeldud linnarahvale toidu kasvatamiseks. Suurem osa vaestest linnakodanikest tegeleski oma väike maalapi harimisega, seetõttu saab väita et keskaegne linnaühiskond oli oma olemuselt siiski poolagraarne. Nii võib kokkuvõtteks öelda, et linn oli oma ühiskondlikult korralduselt
kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, skraa tsunfti põhikiri, mis on rae poolt kinnitatud, seek hooldekande asutus, varjupaik, sündik linnajurist, mittesakslane mõiste maarahva kohta keskajal, läänistama maa kasutamisks andmine feodaalile kõrgema võimu poolt, vasall feodaal, kes sai oma senjöörilt maad, mõisategu - koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega, agul eeslinn, mis on linnamüürist väljaspool, 1238 stensby leping, millega Eestimaa tagastati Taanile, 1343 jüriöö ülestõus, mis lõppes eesti hertsogkonna müümisega Saksa ordule 1346 taani kuningas loovutas oma valdused saksa ordu kõrgmeistrile, 1525 esimene eesti keelne trükis, 1535 wanradt koelli luterlik katekistmus, 1523 usupuhastus jõudis liivimaale, 1517 usupuhastuse algatamine martin lutheri poolt, 1227 1558 / 1561 eesti keskaeg, 1242 sakslaste ja
Euroopas ühiskonna üldilmet ja pani aluse tänaseni kestvale kapitalistlikule majandusviisile. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, naturaalmaj. ajajärk Euroopas oli möödas. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Linna areng-linn varustatud toiduainetega, talupoegade siirdumine linna; linna välisilme-olid piiratud müüridega ning väljaspool müüri agul e. eeslinn. Linnade liigid: linnvabariigid Itaalias-Firenze, Genova, Bologna olid iseseisvad riigid, mille ees olid valitavad nõukogud; riik e. vabalinnad-Sx-formaalselt allusid keisrile, tegelikult olid iseseisvad, neis valitses raad ja linnapea e. bürgermeister; Pr-l ja GB-l jäid linnad senjööri võimu alla; põhiosa linnaelanikest olid käsitöölised ja kaupmehed. Hiliskeskaja esimene pool XIV saj. oli Lääne-Euroopas sõdade (Saja-aastane sõda:Inglise ja
Hiidlinnad ehk megaloopolid- linnastute suurenemine ja kokku kasvamine 7. Linnade laienemine ja sisestruktuur Sektor- linnad jagunevad sektorideks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Kesklinn- ärila, üleminekupiirkond- agul, vana tööstuspiirkond, madala maksumusega elurajoonid, kõrge maksumusega (eliidi) elurajoonid, uuskeskus,, eeslinn ( eliidi elumajad) Agraarajastu linnad: Linnades elasid käsitöölised, kaupmehed, vaimulikud, sõjaväelased Linna ümbritsesid kaitse rajatised, linna keskel asus pühakoda *Avalikud asutused, teenindus, tootmine surutud korrapäratult linnamüüride vahele *Selgelt välja kujunenud klassiühiskond Tööstusajastu linnad *Asulad kasvasid kiiresti, toimus linnastumine
GEOGRAAFIA KORDAMINE Rahvaarv ja selle muutumine *1650 sai miljard täis, *1800 sai 2 miljardit täis Riigi rahvastikku mõjutab: sündivus, suremus, sisseränne (immigratsioon) ja väljaränne (emigratsioon) Tihedamini asustatud alad: Ida, Kagu ja Lõuna-Aasia Kesk,lääne ja Lõuna- Guinea lahe rannik Põhja-Ameerika Euroopa (aafrika) suurejärvistu piirkond Lõuna-Am kagu rannik Ida-Aafrika Kesk-Ameerika Hõredamalt asustatud alad: Antarktika, Arktika Sahara kõrbe alad(aafr.) Euraasia põhja osa Austraalia Põhja-Am, Ekvatoriaal alad (Lõuna- Sise-Aasia kõrbe alad ja Kanada&Gröönimaa Am, Aafrika) Tiibet ja Himaalaja Asustuse tihedust Looduslikud tegurid Inimtegurid mõjutavad tegu...
Maa jagamine: 1224- sõlmis Riia piiskop ja ordru maade jagamise lepingu, Eesti piiskop sa endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate Kesk-E maakondadega; Sakala andis Mõõgavendade ordule ning Läänemaa sai Riia piiskop. 1238 Stensby leping- ordu pidi Taani kuningale tagasi andma Tlna, Rävala, Harju, Järva ja Viru- Eesti hertsogkond, keskus Tln, Järva andis ordule tagasi tingimusel, et sinna ühtegi linnust ei rajata. Linnad: Tln 1248, Tartu 1262, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide(13s), Viljandi(13s), Narva(14s), Rakvere(14s). Lübecki õigus: Tln, Narva, Rakvere; Riia: Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu; Piiskopi: Vana-Pärnu, Haapsalu. Rae ül: linna sissetulekute, heaolu ja kindustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubaduse ja kästiöö soodustamiseks, linna hvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine, kohtuvõimuks olemine. Pärisorjus: XIV saj lõpp talupoeg, kes on põgen...
(rae liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest; Tallinnas kuni 24). Bürgermeister: rae juhatuse liige Sündik: rae koosseisu kuuluv jurist ja seaduste tundja; rae ainus palgaline liige. Linnafoogt: maahärra esindaja rae juures; nende mõju oli suurem väiksemates linnades; mahärrade residentsid (Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) moodustasid sisuliselt eraldiseisva linna. Agul: eeslinn, kus elas vaesem osa rahvast Seek : Seek (saksa keeles Siechenhaus 'põdurate maja') on asutus, kus inimesed saavad tasuta toitu ja peavarju. Loe ka: http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel308_292.html Hospidal (nimetatud ka seekideks): koht, kuhu paigutati pidalitõbe põdevaid inimesi, olid tavaliselt linnast veidi eemale rajatud, sest tõbi oli väga nakkav Keskajal olid rae ülesande
Arvukalt tekib uusi töökohti teeninduses, halduses, IT-valdkonnas. Tekivad teaduspargid linna äärealadel, vanad tööstushooned renoveeritakse. Rikaste asumid asuvad linnadest väljas - tagamaal. 3. Iseloomusta kaardi abil etteantud lina sisestruktuuri. Kesklinn äriala Üleminekupiirkond Vana tööstuspiirkond Odavad elurajoonid Kallid elurajoonid (eliit) Uuskeskus Uus tootmise piirkond Keskklassi elamurajoonid Eeslinn, eliidi elumajad 4. Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. Maastiku hävimine. Õhusaaste ja sudu. Ummikud. Müra. Puhta vee puudus, vee reostus. Jäätmeye ladestamise probleemid. 5. Miks tekkisid linnastud? Too näiteid Euroopa linnastutest. Algperioodil kasvab linnaelanike arv kiiresti suure sündimuse ja sisserände tõttu. Eriti areneb kesklinn (arvukalt büroohooneid jm). Toimub tööstuse kiire areng linnast väljan
Linnad tekkisid peamiselt kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedusse. Kuni 11. sajandini tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele, alates 13. Sajandist rajasid uusi linnu ka maaisandad. Linn koosnes linna südamest, all-linnast ja eeslinnas, mis sulas kokku lähedal olevate küladega. Tihtipeale oli eeslinn linnamüürist väljaspool. Kõik elamiseks vajaliku said linlased turgudelt, kus talupojad müüsid oma saaki ja käsitöölised oma valmistatud asju. Seega linn sõltus osaliselt ka talupoegadest, kes elasid linna läheduses. Linn oli oluliselt turvalisem kui maapiirkond. Erinevalt maapiirkonnast oli linnal linnamüürid müüridel valvavate sõduritega ning linnal oli võimalik öö saabudes sulgeda väravad. Tänu linnamüüridele ei olnud vaja linnas karta rüüstajaid ja röövleid
Varauusajal hakkasid linnad jälle kasvama Linnade välisilme · Meenutas kontsentrilisi ringe · Müürid jagasid asustuse kaheks- selleks, mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. · Kitsad tänavad, meenutasid koridore, eelistati eredaid värve (punane,kuldne) · Linnas valitses kord ja arenguloogika · Igal inimesel ja asjal kindel eesmärk o eeslinn o Linna süda o Kesklinna ümber all-linn o Kõike seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedal olevate küladega Müürid ja privileegid · Linnamüür ja linnaõigus · Veneetsia, Genova, Firenze, Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud
kirikute ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja haigete ülalpidamine, raad oli ka kõrgeim kohtuvõim linnas. 12. Mõisted: gild, tsunft, skraa, seek, agul.- gild – jõukas kaupmees. Suurgild – jõukamate kaupmeeste ühendus. Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing. Gildid, tsunfid – ametialased ühendused. Skraa – tsunfti põhikiri. Seek – pidalitõbiliste linnast eemal asuv ravila. Agul – eeslinn 13. Milliseid kaupu veeti Eestist välja, mida sisse? (lk.76-77) – Liivimaalt välja: teravili, lehma-härjanahad, hülgerasv, paekivi. Sisse: kalev, relvi, metall, vaske, heeringaid, soola, veini, õlut, vürtse, karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. 14. Iseloomusta keskaegset Liivimaa kirikuelu (alluvussuhted, järelvalve, toomkapiitel, missa). (lk.80-81) – PAAVST >RIIA
2) üleminekupiirkond agul; segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud, soositud elamispiirkond; 3) vana tööstuspiirkond 4) madala maksumusega elamurajoonid; 5) kõrge maksumusega (eliidi) elamurajoonid; 6) uuskeskus; 7) uus tootmise piirkond, nt lennujaama juures; 8) uus (raske)tööstuspiirkond; 9) vanad ja uued keskklassi elamurajoonid; 10) eeslinn, vaid eliidi elumajad (suburb); 11) regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Väljaspool linna piiri paiknevad tuumikuga tihedalt seotud eeslinn ja uuslinn. Kesklinna moodustab enamjaolt ajalooline linnasüda. Kesklinnast saab kaubandusetsoon ehk ärila. Kesklinna ümbritseb harilikult agul. Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused (kirik, kool), teenindus (turg), tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini
ülekaalus on kaubandus-ja kontoripinnad; üleminekuperiood-agul: segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud:soositud elamispiirkond; vana tööstuspiirkond- kaubandus-või elamispiirkond; madala maksumusega elurajoonid; kõrge maksumusega elurajoonid; uuskeskus; uus tootmise piirkond(nt lennuvälja juures); uus (raske)tööstuspiirkond; vanad ja uued keskklassi elamurajoonid(korrusmajad); eeslinn, vaid eliidi elumajad; regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinna moodustab enamasti ajalooline linnasüda. Kesklinnast, mis on parima kättesaadavusega, saab kaubandus-ja kontoritetsoon ehk nn. ärila. Seal paiknevad kalleimad kauplused, pankade ja firmade peakontorid, valitsusasutused jne. Teenindusettevõtlus paikneb lisaks linnasüdametele ka eeslinnakeskustes jne. Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute,
keskonnasõbralikku eluviisi. Selline areng on nt Freiburgis, Saksamaal. 2.Iseloomusta kaardi alusel linna sisestruktuuri. ● Kesklinn - äriala ● Üleminekupiirkond - agul ● Vana tööstuspiirkond ● Odavad elurajoonid ● Kallid elurajoonid (eliit) ● Uuskeskus ● Uus tootmise piirkond ● Keskklassi elamurajoonid ● Eeslinn, eliidi elumajad 3.Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. ● Maastiku hävimine ● Muldade kurnamine ja hävimine ● Õhusaaste ja sudu ● Ummikud ● Puhta vee puudus, vee reostus ● Müra ● Prügilate suurenemine ● Jäätmete ladestamise probleemid ● Slummid ja getod ● Epideemiad ● Kuriteod 4.Võrdle linnastumist arenenud ja arengumaades.
endale hoidnud. Ta teadis, et jääb kurdiks. Juba mõnda aega olid tal olnud palavikuhood ja kõhuvalud. Noor mees ei osanud kurdiks jäämisele mõeldagi, kuid nüüd hakkas ta seda endale tunnistama. Tal oli raske kuulda, mida inimesed räägivad. Just siis, kui temast oli saamas suurim helilooja, tabas teadmine kuulmise kaotusest teda hirmsa hoobina. 1802. a. veetis ta aega Heiligenstadt´is, mis on nüüdseks Viini eeslinn, kuid sel ajal asus linnas väljas. Seal kirjutas ta kuulsa kirja mida tuntakse kui Heiligenstadt´i testamenti. Selle kuupäevaks on 6. oktoober ja ta kirjutab selles oma kasvavast frustratsioonist, mida põhjustas kuulmise kadumine. Ta palus inimestel endale andestada, et ta ei kuule, mida nad räägivad. Ta rääkis, et ta oli sageli mõelnud võtta endalt elu, kuid tema peas oli liiga palju muusikat, mis vajas üles kirjutamist ning ta otsustas elada
Seda iseloomustavad juhuslikest materjalist ekitatud elamud, infrastruktuuri puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Linna sisestruktuur- ühe keskusega ringmudel, ühe keskusega sektormuel, mitme keskusega sektormudel. 1) Kesklinn-ärila 2) Üleminekupiirkond agul 3) Vana tööstuspiirkond 4) Odavad elurajoonid 5) Kallid (eliidid) elurajoonid 6) Uuskeskus (edge city) 7) Uus tootmise piirkond 8) Uus (raske) tööstuspiirkond 9) Keskklassi elamurajoon 10) Eeslinn, eliidi elumajad (suburb) 11) Regeneratsiooniala (endine agul, tööstuspiirkond) 4. MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES Mõisted: Ettevõtlusklaster/ettevõtluskobar- sarnastel tegevusaladel tegutsevate (horisontaalne klaster) või üksteise varustamise ja toodangu edasiarendamise vallas tihedat koostööd tegevate (vertikaalne klaster) ettevõtete kogum, mis on tavaliselt ka ruumiliselt ühte koondunud. Mastaabiefekt- ehk mastaabisääst on tootmismahu suurenemisest tulenev kulude
Gooti stiili teke ja nimetus gootika Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa ajalooline maakond Ilede-France. Esimene valdavalt gooti stiilis kirik kerkis Saint-Denis' linnakeses, mis on praegu Pariisi eeslinn. Just siinse kiriku ehitusmeistrid võtsid omaks uue stiili tunnuse teravkaare, mis meenutab pooleks murtud vibu. Nimetus ,,gootika" tuleb hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti. Mille poolest erineb gooti kirik romaani kirikust? Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid
1.MÕISTED Aglomeratsioonimajandus majandusharu, mille kasvu ja edukust mõjutab positiivselt võimalikult suur lähestikku paiknevate tarbijate, ettevõtete ja töötajate hulk. Demograafiline plahvatus Kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub demograafilise ülemineku ajal. Tingitud eluea pikenemisest, suremuse vähenemisest. Suburbanisatsioon e eeslinnastumine inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Inimeste ränne suurlinnadest välja. Geogr. Segregatsioon elanikkonna sentratsioon mingite (rahvus, religioon, jõukus) tunnuste alusel. Hiidlinn e megalopolis suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokkukasvades. Sisserändekvood arenenud riikide poolt kehtestatud immigrantide hulk Linnastu e aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja are...
Seal maalis ta kümne aastal jooksul palju erinevaid teoseid. Monet maalid erineseid teistest tolle aja maalidest. Mida kauem ta seal elas, seda teistsugusemaks tema maalid muutusid. Lõpuks saigi tema maalide põhiainestikuks maastik ja ka mulje, mida see talle avaldas. Oma maalimise ajal Argenteuil's puutus Monet kokku ka erinevate probleemidega. Tema uus elukoht Argenteuil ei olnud maalimiseks just kõige parem koht. See oli Pariisi eeslinn, mis oli ka küllalt tihedalt asustatud ja selleks ajaks kui Monet seal maalima hakkas oli sinna juba ehitatud palju tehaseid ja muid tööstusmaastikke. Kõik see hakkas tema maalidesse sisse tungima. Nüüd pidi ta hakkama otsustama mida pildile maalida ja mida sellelt välja jätta. Kokkuvõte Claude Monet oli kuulus prantsuse maalikunstik. Ta sündis 1840. aastal Pariisis ja suri 1926 aastal. Oma elu jooksul maalis ta ligikaudu 2500 maali. Oma
Raekoda-- linna tähtsaim ühiskondlik hoone. Sündik-- rae koosseisu olev hästi seadusi tundev jurist. Linnafoogt-- esindas rae juures maahärrat. Tsunftid ja gildid-- keskaegse linnakodanike seisulikud ja ametialased ühendused. Põhikiri oli skraa. Ühendasid peamiselt kaupmehi (Suurgild tuntum) ja käsitöölisi (Kanuti ja Oleviste gild). Gilde juhtisid oldermannid, tsunfte aga meistrid. (loe lisaks ka Imeline Ajalugu detsembrikuu 2012 numbrit) Agul-- eeslinn, kus elas vaesem rahvas Seek-- nn. keskaegsed haiglad või vaestemajad. Eesti keskaegsed linnad asusid suuresti Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelistel kaubateedel. Seega oluline osa vahenduskaubandusel. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus- Pärnu kuulusid ka kaubalinnade Hansa-Liitu. olulisim väljaviidav kaup Eestist oli keskajal teravili, lina, kalad, karusnahad. Sool oli oluline transiitkaubanduse artikkel. Lääne-Euroopast tulid siia mitmed luksuskaubad-- vürtsid, kallimad ja peenemad kangad,
Hotellide, tubade ja teenuste liigitus. Hotellide liigitus: Liigitamise alused: · Sihtrühm (customer segment) o Puhkuse (nt Pärnus, Saaremaal) o Äri (Swiss hotell, Radisson, Kospa [Saaremaal]) · Asukoht (Location) o Kesklinn o Eeslinn (Reeglina on ärihotellid seal) o Lennujaam (Ümberistujad '' Ülemiste'') o Kuurort (Tohutult lisateenustega) o Maa · Suurus (Size) EESTI EUROOPA USA Väike 10 49 - 100 - 500 Keskmine 50 150 101 300 501 1000 Suur 151 + 301 + 1001 2000
Filmid Beyonce Knowles on osalenud erinevates filmides.Tuntumad "Austin Powers ja kuldliige", "Roosa panter. Filmid: "Austin Powers in Goldmember''(`'Austin Powers ja kuldliige) See ilmus aastal 2002 .Beyonce mängis seal Foxxy Cleopatra `'The Pink Panther''(`'Roosa Panter'') Esilinastus aastal 2006 .Ta mängib seal Xaniat. `'Obsessed''(Kinnisidee'') Ilmus aastal 2009. Kõige viimane film ,kus Beyonce on osalenud.Ta kehastab peategelast Sharon Charles 1 Lapsepõlv Beyoncé isa Mathew Knowles on edukas plaadiprodutsent ning ema Tina Beyoncé on kostümeerija ja juuksur. Oma eesnime sai Beyoncé oma ema neiupõlvenime järgi, sest perenimi Beyincé hakkas välja surema.Beyoncél on noorem õde Solange Pladget (sündis 1986), kes on samuti laulja, laulukirjutaja ja näitleja. Beyoncé isa on neeger ja ema on kreool. Seetõttu on Beyoncé saanud hulgaliselt neegritel...
1924 Et jõuda tööe Pärast II MS poliitiline infotahvel kohtumispaik · Kurzeme o 1969 o 79,04 km2 o 132 356 o LÜ pedagoogika teaduskond o Riia Eesti kool o Riia Botaanika aed o Riia Stradina Ülikool · Zemgale eeslinn o 4,613 km2 o 30 162 o Uzvaras parks · Ziemelu o 76,88 km2 o 79 837 o Aldaris LÄTI MAATUNDMINE o mezaparks · Vidzeme eeslinn o 57 km2 o 171 637 · Latgale eeslinn o 50 km2
Ü. Liiberi fotod Eeslinnastumine e suburbanisatsioon · Toimus peamiselt 1960. -70. aastatel Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. · Inimesed hakkasid üha enam kolima suurlinnade lähi- ümbrusesse. Linnakeskuses rahvaarv vähenes. · Aastakümneid toimunud protsessi tulemusena on tekkinud ulatuslikud Colorado Sprigs'i eeslinn eeslinnad. Linnastu e aglomeratsioon omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Suburbia_by_David_Shankbone.jpg Vastulinnastumine e kontraurbanisatsioon · Rahvaarv linnakeskustes ja ka eeslinnades väheneb, kasvab aga linnalähedastel aladel. · Selle perioodi algus ja kestvus on Euroopa riikides olnud erinev. · Mõnedes riikides algas see 1970. aastatel,
ärikeskusest eemal, linna keskuse lähedal asub tavaliselt vanadest kui ka uutest ehitistest koosnev elamurajoon. MIS ASJAOLUDEL MUUTUB MAA HIND LINNA ERINEVATES OSADES? Oleneb kaubanduskeskuste lähedusest, tööstusrajooni kaugusest. MILLE POOLEST ERINEVAD USA JA EUROOPA LINNADE ÄRILAD? Euroopas asub kesklinnas ärirajoon, USAs aga asub ärirajoon elurajooni kõrval. MIKS TEKIVAD SUURLINNADE ÜMBER EESLINNAD? Elanikkond üritab end ühiskonna pahedest ära lõigata. Eeslinn on piisavalt lähedal tääkohtadele, kuid piisavalt kaugel linnastumisega tekkinud kuritegevusest. VÕRRELGE LINNASTUMISEGAKAASNEVAID PROBLEEME ARENENUD JA VÄHEM ARENENUD RIIKIDES. Linnastumise tõttu võivad osad tööstusettevõtted lõpetada töö, mistõttu väheneb linnades maksude laekumine ja teenuste tarbimine, mis viib hindade tõusuni. Linna majanduselu soikub, sotsiaalne heaolu soikub. Suur tööpuudus on sellistes linnades tavaline.
linnades saastunud õhu tõttu üle 800 000 inimese 36 Hiinas asub 16 maailma 20 kõige saastunumast linnast 37 LINNA SISESTRUKTUUR 1. Kesklinn - ärila 2. Üleminekupiirkond agul 3. Vana tööstuspiirkond 4. Odavad elurajoonid 5. Kallid (eliidi) elurajoonid 6. Uuskeskus (edge city) 7. Uus tootmise piirkond 8. Uus (raske)tööstuspiirkond 9. Keskklassi elamurajoon 10. Eeslinn, eliidi elumajad (suburb) 11. Regeneratsiooniala (endine agul, tööstuspiirkond) Linnade elutsükli teooria 1. Urbanisatsioon e. linnastumine 2. Sub-urbanisatsioon e. eeslinnastumine 3. Kontra-urbanisatsioon e. 4. Re-urbanisatsioon e. taaslinnastumine vastulinnastumine Linnade elutsükliteooria Urbanisatsiooni etapp demograafilise siirde ja industrialiseerumisega kaasnev linnarahvastiku kiire juurdekasv agraarühiskonna lagunedes
õiguse. Hamburg - Riia - Tartu. Kõik linna kodanikud olid vabad feodaalkoormistest. Linna enda liikmete seast valitud inimesed juhtisid linna - omavalitsus. Linn mõistis ise kohut oma elanike üle. Linna iseloomustas ka omakaitse ehk linna elanikud pidid suutma end ise kaitsma. Esmane kaitse oli linnamüür. Linnal oli õigus maksustada selle elanikke. Oli ka õigus ise münte vermida. Linna ülesehitus oli kontsentriline ehk ta laienes seest väljapoole. Linna ümbritses eeslinn ehk agul. Linnal võis olla maid ka väljaspool müüre ehk linna saras. Tsunftisundlus - oskustöölised pidid kuuluma tsunfti. Väljaspool tsunfti oli käsitöö tegemine keelatud. Tsunftid olid ühinenud gildidesse. See tsunft, mis ühendas teisi oli väikegild. Igal tsunftil oli oma skraa, mis määras ära tsunfti reeglid. Tsunftid korraldasid ka meelelahutuslikke üritusi ning aitasid surnud tsunftiliikme peret.
Linnades toimub industrialiseerumine ja ülelinnastumine. LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR: Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades on: Kesklinn ehk ärila Üleminekupiirkond e Agul elamud, kontorid, kauplused, teenindusettevõtted Vana tööstuspiirkond elamu või kaubanduspiirkond Odavad elurajoonid Eliidi elurajoonid Uuskeskus e. Edge City Uus tootmise piirkond jne Väljaspool linnapiiri on eeslinn ja uuslinn. Põllumajandusajastu linn: avalikud asutused (kirik, kool), teenindus (turg), tootmine ja elamurajoonid linna kaitsemüüride vahel. Agul kasvas piiridest välja. Tööstusajastu linn: ärila kasvas laiusesse kui ka kõrgusesse, jõukamad elasid ääre- ja eeslinnades, maalt tulijad elasid agulites. Palju kapitali suunati tööstusajastu lõppedes linnast väljas olevate eramute ehitusse. Kuritegevuse eest põgeneti agulitest eeslinnadesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
