Claude Monet looming ja elulugu (0)

Claude Monet

Sissejuhatus

Impressionism oli 19. sajandil alguse saanud maalikunsti vool. Selle nimetus pärineb sõnast „ impressioon “, mis tähendab muljet. Impressionistid püüdsid maalida muljeid mida nad said ümbritsevast loodusest. Nad ei maalinud eriti esemeid, vaid loodust. Enamusele neist meeldis maalida õues päikese käes.
Impressionismi rajajaks ja peaesindajaks peetakse Claude Monet. Ta oli prantsuse maalikunstnik, kes hakkas juba väga noorelt kunsti vastu huvi tundma. Monet maalis enamasti maastikke ja talle meeldis seda teha vabas õhus. Impressionism sai nime tema maali „Impressioon. Tõusev päike“ järgi.

1. Elulugu

1.1 Lapsepõlv

Claude Monet sündis 1840. Aastal Pariisis. Ta oli Adolphe ja Louise-Justine Monet teine poeg. Ta ristiti Oscar-Claude’iks, aga tema vanemad kutsusid teda lihtsalt Oscariks. 1845. aastal, kui Monet oli kuue aastane, kolisid nad oma perega Le Havre ’ isse , Normandia maakonda .
Monet hakkas maalima väga noorelt. Alguses tegi ta karikatuure, aga varsti hakkas ta tegelema maalikunstiga. 1851 . aastal hakkas ta õppima Le Havre’i kunstikoolis. Tema õpetaja oli Jacques - Francois Ochard. Paari aasta pärast kohtas Monet Eugene Boudin’it. Boudin õpetas talle õlimaalide tegemist.
1858. aastal läks üks tema maalidest kohalikule näitusele. Peale seda tekkiski tal mõte saada elukutseliseks kunstnikuks . Seejärel läks ta õppima kunstikooli Académie Suisse. Seal tutvus ta mitmete kuulsate kunstnikega.
1861. ja 1862 . aastal oli ta sõjaväeteenistuses Alžeerias. Seal pidi veetma ta seitse aastat, aga ta jäi haigeks ning saadeti koju.

1.2 Pariis

Aastal 1862 suundus Monet õppima Pariisi, Charles Gleyre ateljeesse. Pariisis olles sai ta sõbraks paljude maalikunstnikega. Üks neist oli Edouard Manet, kes oli samuti kuulus prantsuse kunstnik.
Gleyre’s sai Monet tuttavaks Camille Doncieux ’iga, keda ta kasutas modellina. Hiljem hakkasid nad koos elama. See aga ei meeldinud Monet isale ja Adolphe otsustas lõpetada oma poja rahalise toetamise . Monet proovis maha müüa oma maale, kuid ainult üksikud inimesed ostsid neid. Nende perekond oli nii vaene, et 1868. aastal üritas Monet enesetappu sooritada , kuid ta jäi siiski ellu.
1867. aastal sündis neil esimene poeg, kelle nimeks sai Jean. Kolm aastat hiljem nad abiellusid. 1878 sündis neil teine poeg Michael. Aasta peale nende teise poja sündi, suri Camille tuberkuloosi. Peale seda ei saanud Monet enam tükk aega maalida.

1.3 Le Havre

Peale Charles Gleyre ateljee sulgemist läks Monet tagasi Le Havre’isse. Seal pühendus ta maalimisele. Talle meeldis maalida õues ning ta õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselist päeva maalida, pidi ta seda tegema kiiresti. Sellepärast näevadki paljud tema maalid välja lõpetamata.
Le Havre’s maalis ta ka ühe oma kuulsaima teose: „Impressioon. Tõusev päike“. Maalil on kujutatud sadama kohal tõusvat päikest. Sellest maalist sai alguse uus kunstivool , mida hakati kutsuma impressionismiks.

1.4 Viimased eluaastad

1890 kolis Monet Givernysse ja tegi seal rikkaliku taimestikuga aia, kus ta sai palju ainet oma hilisemate maalide jaoks, millest kõige tuntumad on pildid vesiroosidest. Monet’d kutsuti seetõttu ka „aedade ja vee poeediks“. Givernys elas ta kuni surmani. Praegu tuntakse neid Monet aedade nime all ja püütakse säilitada tänaseni, sest ka see oli üks tema meistriteos.
Oma elu jooksul maalis Monet ligikaudu 2500 maali. Tema elu viimasteks maalideks jäidki vesiroosimaalid, mida ta oli teinud peale oma naise surma.
Vanemaks saades muutusid tema teosed palju huvitavamaks, sest ta hakkas oma maalidele lisama erinevaid valgusefekte. Väga meeldis talle valguse peegeldumine vee pealt ja selleks, et oma maale veel ilusamaks teha, maalis ta tihti sama kohta erinevatel kellaaegadel.
Aastal 1926 suri Monet kopsuvähki. Ta jäi ajalukku impressionismi kui ka 20. sajandi kunsti rajajana.

2. Maalid

2.1 Monet kunsti hetkelisus

Monet kunst hakkas eemalduma traditsioonilisest ainestikust ja ta hakkas üha enam tegelema oma muljete jäädvustamisega. Monet kasutas sõna „muljed“ (impressioonid) 1870. aastatel, sellega ta kirjeldas seda, mida ta tahtis maalida. Monet tahtis maalida kiiresti, et tabada seda hetke, mis talle parasjagu meeldis. 1890. aastatel nimetas ta seda „hetkelisuseks“. Kuigi tegelikult oli Monet väga hoolas ja maalis oma töid sageli ateljees üle, muidu jäid nad tema arvates poolikuks.

2.2 Maalisarjad

1871. aastal kolis Monet Argenteuil’ linnaossa, mis asus Pariisist 11 km kaugusel. Seal maalis ta kümne aastal jooksul palju erinevaid teoseid. Monet maalid erineseid teistest tolle aja maalidest. Mida kauem ta seal elas, seda teistsugusemaks tema maalid muutusid. Lõpuks saigi tema maalide põhiainestikuks maastik ja ka mulje, mida see talle avaldas.
Oma maalimise ajal Argenteuil’s puutus Monet kokku ka erinevate probleemidega. Tema uus elukoht Argenteuil ei olnud maalimiseks just kõige parem koht. See oli Pariisi eeslinn, mis oli ka küllalt tihedalt asustatud ja selleks ajaks kui Monet seal maalima hakkas oli sinna juba ehitatud palju tehaseid ja muid tööstusmaastikke. Kõik see hakkas tema maalidesse sisse tungima . Nüüd pidi ta hakkama otsustama mida pildile maalida ja mida sellelt välja jätta.

Kokkuvõte

Claude Monet oli kuulus prantsuse maalikunstik. Ta sündis 1840. aastal Pariisis ja suri 1926 aastal. Oma elu jooksul maalis ta ligikaudu 2500 maali. Oma viimased maalid maalis ta peale oma naise Camille Doncieux surma, nendeks olid tema vesiroosimaalid. Kunsti vastu hakkas Monet huvi tundma väga noorelt, alguses küll aga tegi ta karikatuure. Suurena püüdis ta üha rohkem maalida oma muljed, mida mingi koht talle avaldas. Seda pidi ta tegema väga kiiresti ja seetõttu nägidki tema teosed välja nagu need oleks lõpetamata. Vanemaks saades hakkasid talle huvi pakkuma ka erinevaid valgusefektid ja tihti maalis ta oma pilte erinevatel aegadel , et tema teosed veel ilusamad välja näeksid.
Osa oma elust veetis Monet Le Havre’s. Seal maalis ta ka ühe oma kuulsaima teose „Impressioon. Tõusev päike“. Selle maali järgi pandigi nimi impressionismi kunstivoolule ja seetõttu peetakse ka Monet impressionismi peaesindajaks.

Kasutatud kirjandus

1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/sisu.ht m
2. http://www.artquotes.net/masters/monet-biography.ht m
3. http://en.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet
4. Tillier, A. Silmaringi reisijuht. Pariis Koolibri, 2006. Lk 58.
5. Smith, P. Impressionism Kunst, 2000 Lk. 83, 93
6. Viirand, T. Kunstiraamat noortele Kunst, 1982 Lk. 140-146
7. Fride R. Carrassat, P., Marcadé, I. Larousse’i lühientsüklopeedia - Maalikunst renessansist tänapäevani Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002 Lk.75-78