RK moodustab komisjonid (11), RK võivad olla fraktsioonid. $73- seaduste vastuvõtmine toimub poolthäälte enamusega(50%+1)-> eriti tähtsaid otsuseid langetab RK koosseisu enamusega(st.101on kokku -> 51 peab hääli olema). 7 ptk $$ 102- 110 (seadusandlus ) $103- seaduste algatamine. Õigus on RK liikmel, fraktsiooni komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja presidendil PS muutmiseks. $104- RK kooseisu häälteenamusega vastuvõetavad seadused. Kodakondseseseadus. Riigi eelarve. RK valimise seadus, presidendi valimise seadus, rahvahääletamise seadus, PS muutmise seadus-> kokku 17 seadust. $105- Rahva otsus referendumil määratakse kindlaks osavõtnute häälteenamusega-> rahvahääletuse otsuse kuulutab president kohe välja. $106- RAHVAHÄÄÄLETUSELE EI SAA PANNA SEADUSI: EELARVE, MAKSUD, VÄLISLEPINGUD, ERAKORRALINE SEISUKORD, RIIGIKORD. $107- seadused kuulutab välja president. Kui president ei allkirjasta seadust, läheb see tagasi RKsse
Unelmate pulm Millal ja kus ? Pulmad toimuksid suvel ning laulatus toimus kusagil Eesti et külalistel ei oleks raskusi kohale tulemisega, hea ilma korral värskes õhus. riietusstiil Riietusstiil oleks laulatusel pidulik. Poissmeeste õhtu Poissmeeste õhtul reisiks parimate sõpradega Las Vegasesse paariks päevaks, see toimuks 10 päeva enne pulmi. Poissmeeste õhtu tegevused ja ööbimine Poissmeeste õhtul toimuks Aria hotellis ja kasiinos. Külalised Külalisi tuleks umbes saja ringis nii meha kui ka naise poolsed lähedasemad sõbrad, pere ja tuttavad. pulmapidu Pulmapidu toimuks laulatuse kohast eemal kusagil restoranis, et naabrid ja tuttavad saaksid teha ka pulmaväravaid. mesinädalad Mesinädalad toimuksid Mauritiuse saarel, kus veedaks mõnusalt aega mitu nädalat. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
investeeringutega. Eriti olulised on need siis kui toimuvad muutused säästmise ja tarbimise vahekorras. Riik peab siis võtma endale teatud stabiliseeriva osa kas siis suurendades või vähendades kogunõudlust. Keynesi teooria nägi riigi olulist rolli ka väljaspool minimaalseid funktsioone, mida pooldas klassikaline majandusteooria. *4. Kas tänapäevasele kapitalismile on omane kombinatsioon ühelt poolt ressursside paigutamine (finantseerimine) avaliku eelarve kaudu ja teisalt tootmine eraettevõtetes? *5. Majandusliku ja sotsiaalse liberalismi juured. Kaasaegse liberalistliku mõttesuuna teerajajaks peetakse konventsionaalselt John Locke`I poliitilist filosoofiat. Locke`i veendumus oli et riik peaks rajanema lepingutel ning mistahes valitsusel ei tohiks olla absoluutst või monistlikku võimu. Liberaalne liikumine arenas alguses põhimõttelislet vastukaaluna absolutistliku riigi võidukäigule 18-19. sajandi Euroopas
Kümnendas peatükis autor teeb kokkuvõtte. 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR XXX töötab 88 teenistujat. Linna raamatupidamisarvestust korraldab finantsosakond, kuhu kuuluvad linnavalitsuse kantselei, hariduse, kultuuri ja majanduse struktuuriüksus. Hallatavate asutuste raamatupidajad alluvad linnavalitsuse finantsosakonna abilinnapeale raamatupidamisarvestuse ja aruandluse küsimustes. Finantsosakonna koosseis on järgmine: 2 eelarve spetsialisti, peaspetsialist eelarve täitmise ja raamatupidamise alal, peaspetsialist raamatupidamise alal, pearevident, revident, hariduse finantseerimise vanemspetsialist, kultuuri finantseerimise vanemspetsialist, kantseli vanemraamatupidaja, kultuuri vanemraamatupidaja, linnamajanduse vanemraamatupidaja, 9 raamatupidajat ja referent- raamatupidaja. 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente Pangakontode väljavõtted
ringkonnakohtu otsuste kassatsioone, teostab põhiseaduslikkuse järelvalvet 6)Regionaalne valitsemine: Tähtsus: a)on vaja paremaks haldamiseks b)ühtlustada erinevate piirkondade majandust c)tugevdab riiki siseselt d)võimaldab parema inimeste sotsiaalse heaolu Haldusreformi vajalikkus: a)teenused ja töökohad oleksid paremini ühtlustunud, väikesed omavalitsused on jõuetud üksi hakkama saada b)volinike ja ametnike palga arvelt saaks raha kokku hoida Tsentraliseeritud a)I Keskvõim-oma eelarve ja rahva poolt valitud esindus, otsused lähtuvad keskvõimust b)II Regionaaltasand-rahvas ei saa esindajaid valida, vahendajaks ja koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel c)III Kohalik tasand-rahvas valib esinduse, oma eelarve, vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses Detsentraliseeritud a)I Keskvõim-rahvas valib esinduse b)II Regionaaltasand-rahva poolt valitud esindus olemas, oma eelarve, rahvas saab
Iga järgneva etapiga muutuvad projekti kontseptsioon ja ettevalmistused konkreetsemaks. Ettevalmistused kulmineeruvad muutuse (nt ürituse) läbiviimise või uue süsteemi töösse rakendamisega. (Salla, 2007, lk 12) Iga etapi lõpus tehakse kokkuvõte eelnenust ning hinnatakse kriitiliselt, kas projekt on teostuskõlblik. Pärast eeluuringut esitatakse projektiettepanek ja lähteülesanne, mille põhjal tehakse projekti lõplik valik. Planeerimisetapis valmib ajagraafik, eelarve ja juhtimisplaan. Valminud plaani vaatab juhtkomitee kriitiliselt läbi: kiidab heaks, saadab muutmisele või loobub sellest. (Salla, 2007, lk 12) Järgnevalt keskendutakse projektide planeerimisega seotud teemale Projekti õnnestumise kohapealt on üks tähtsamaid etappe projekti läbiviimise põhjalik planeering. Planeerimisetapi olulisemaks ülesandeks on leida projektile optimaalseim teostusviis. Selle etapi algatab juhtkomitee, kes annab selle ülesande projektijuhile. Projekti
all on silmas peetud tõesti igiliikuri leiutamist ja kasutuselevõttu, siis sellest ei piisa, kuna igiliikur on masin, mis teeb tööd ja liigub igavesti, pole seda tänasepäevani veel leiutatud. Optimiste, kes on proovivad igiliikurit luua, leidub tänapäevalgi. Nende väljamõeldud ideed on tihti leidlikud ja sobivad suurepäraselt loodusseaduste kehtivuse näitamiseks. 6. Kas eelarve võimaldab ka kõrvalseisjal mõista projektis tekkivaid kulusid? Ei ole aru saada, kus need arvud tulevad. Tabel ja seletuskiri ei lähe kokku. Seletuskiri on projekti ,,Igiliikuri leitamine ja kasutuselevõtt" kohta, teise projekti ,,Innovatsiooniteadlikkuse programm" puudub eelarve sootuks. Eelarves on ebakõla. Näiteks on märgitud palk 4000, seletuskirjas on märgitud tasuks 4806 (projektijuhi töötasu kuus) 7. Kas projekti riskid on piisavalt maandatud?
.....................................................................................4 1.5 Projektiks ettevalmistav tegevus........................................................................................5 2. Ürituse sisu...............................................................................................................................5 2.2 Ürituse kajastamine............................................................................................................5 3. Eelarve.....................................................................................................................................6 4. Plaanid tulevikus......................................................................................................................8 5. Teostamise riskid......................................................................................................................9 6. Oodatavad tulemused................................................................
Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus, mis iseloomustab teatud inimgruppi, rahvast, piirkonda või ajastut Iga inimese kultuur ja kultuuriline kuuluvus on ainulaadne. Tallinn on aastal 2011 Euroopa kultuuripealinn. See on Eesti ajaloo suurim kultuurisündmus. Kaunid kunstid Kaunid kunstid Kujutav kunst Kirjandus Teater Muusika Filmikunst Arhitektuur Riik ja kunst Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve Eesti kultuurikapital Hasartmängumaksu Nõukogu Programm ,,Kunstigaleriid,, Tallinna Kunstihoone ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse osaline toetamine Riik ja kirjandus Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve Eesti kultuurikapital Hasartmängumaksu Nõukogu Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapital Lugemisaasta (2010) Päevakajalist: Raamatumess Eesti Raamatu päev Riik ja teater Vahendid: Kultuuriministeeriumi arengukava
1) Riigi majandustegevusse sekkumise põhjused ja vahendid. Tulude ümberjagamine (3.10) Kui turg ei toimi, raisatakse ressursse ja konkurents ei ole piisav siis on riigil põhjust sekkuda ja majandust reguleerida läbi seadusandluse ja hüvede ümber jagamisega. 2) Riigi majanduspoliitika eesmärgid. Eelarvepoliitika ja rahapoliitika: eesmärgid ja elluviijad (3.10) Eelarve poliitika: Ellu viib poliitika ja eesmärk on majanduse mõjutamine maksudega, tulu teenimise ja ka kulude kaudu. Rahapoliitika: Ellu viib Keskpank, kes jälgib valuuta stabiilsust ja tarbijahinde inflatsiooni. Eesmärk on majanduse mõjutamine nõudluse ja pakkumise läbi. 3) Maksud kui riigieelarve tuluallikas. Maksukoormus ja selle seos elanike heaoluga (3.11) Maksukoormus: On riigi põhiline tuluallikas, seos elanike heaoluga, kui kodanikud maksavad makse
aafriak, aasia, ida-siber, ladina-ameerika. Turumajandus- nõudluse ja pakkumiste suhe, hind sõltub turul olevast hinnast, laenud, palgad, kasumid, erahoiused. Käsumajandus- riik otsustab mida ja kuidas kellele toota, eraomandus puudub. Eelarve: rahandusministeerium paneb kokku, toimub 3lugemist, Eelnõu-valitsus, hääletab riigikogu, võtab vastu president. Propotsionaalne ja astmeline maksusüsteem, eestis ja soomes ( suurem palk=suurem maks), omavalitsuse eelarve, maksud=tuluallikas. Maksude kasulikkus: riik saab maskta toetusi, pakkuda tasuta ühishüvesid, pensioni suurus sõltub maksudest, inimene saab ja kasutab riigi poolt pakutavat. Otsene maks- tulumaks(maksab tööandja), sotsiaalmaks. Kaudne maks- tarbimiselt(kauba hind), käibemaks, aktsiisimaks. Tööpuuduse mõju: majanduslik kahju(1isik-palk saamata, riik- maksud saamata), sotsiaalne kahju(1isik- psühholoogiline mõju, riik-peab maksma toetusi)
formaati. Phare lähteülesande formaat jälgib · Töö ulatus hindamine loogilise maatriksi struktuuri. · Väljundid · Konsultantide · Sisendid profiil Järgnevalt kirjeldame, mida tuleks lähteülesande alapealkirjade all kajastada. · Eelarve Taustinformatsioon Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus Nimetada ja kirjeldada peamisi sidusgruppe ning eriti otseseid kasusaajaid. Samuti tuua ära projekti eest otseselt vastutav organisatsioon. Kirjeldada projekti konteksti, tausta ja planeerimise protsessi. Vajadusel anda väike ülevaade piirkonnast või sektorist, millega projekt seotud on.
Hea ülevaate Maastrichti kriteeriumitest ja nende täitmisest annab Eesti Valituse poolt vastu võetud ,,Eesti eurole ülemineku plaani1" seitsmes versioon ( juuni 2009 ) ja Eesti Panga poolt kaks korda aastas väljastatav ,,Euro kasutuselevõtu aruanne" ( juuli 2009). Maastrichti kriteeriumid jagunevad: riigi rahandus, vahetuskurss, hinnastabiilsus, intressimäärad õiguslik lähenemine. Riigi rahanduse puhul on oluline, et valitussektori eelarve puudujääk ei ületa 3% SKPst ja valitsussektori võlg peab olemas väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Eesti Panga aruandest ( juuli 2009, 9-10) selgub, et kui aastatel 2002-2007 oli Eesti valitussektori eelarve olulises ülejäägis ( ulatudes keskmiselt 2-3 protsendini) ja tänu sellele on ka meie riigivõlg Euroopa Liidu ( EL) väikseim ( hetkel alla 4% SKPst ), siis alates aastast 2008 on olukord drastiliselt muutunud on tekkinud eelarve puudujääk
Müügitöö planeerimine: 1. müügijuhi vastutus ja ülesanded 2. müügi planeerimise meetodid 3. kliendi andmebaasi (lähteplatvormi) analüüsi ja planeerimise meetodid 4. süsteemi loomine tööks võtmeklientidega 5. müügiesindajate individuaalsete plaanide koostamine 4. Pika- ja lühiajaline planeerimine Pikaajaline planeerimine toimubki üldjuhul visiooni (sh väärtuseesmärkide) põhjal, lühiajaline aga eelarve põhjal. Suured eesmärgid antakse juhtkonnale omanike poolt. Eelarvet koostatakse tänapäeval enamikus ettevõtetes alt üles, st keskastme töötajad ise loovad oma eelarve vastavalt juhtkonna suunistele. Üks juht on eelarve sidunud oma töötajate sooviga raha teenida. Kuna konkreetses ettevõttes on väga täpne tulemustasusüsteem, kujuneb alt üles tehtav eelarve seetõttu vastavalt töötajate soovile vähem või rohkem teenida
võimalikele probleemidele Vahetuskursi kriteerium Vahetuskursi stabiilsus 16 15,9 15,8 15,7 15,6 15,5 15,4 15,3 15,2 15,1 15 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Riigieelarve kriteerium Liikmesriikidel võib tekkida poliitilisi raskusi eelarve tasakaalus hoidmisega, mille tõttu võib EURO osutuda nõrgaks valuutaks Riigieelarve arvestus toimub tekkepõhiselt, kuid paljudes riikides koostatakse eelarve kassapõhiselt Riigivõla kriteerium Kui riigivõlg ületab etteantud piire käivitub kohmakas seitsmeastmeline liigse eelarvedefitsiidi protseduur Kinnipidamine tähendab Euroopale vähem võlakoormust Lisaks nendele kriteeriumidele võtavad Euroopa Komisjon ja Euroopa
Sisemine tulumäär peab olema alati suurem kui nõutav tulumäär (näiteks kapitali kaalutud keskmine hind). •kasumiindeks – PI - kajastab projekti kasumlikkust suhtarvuna. Kasumiindeks leitakse tulevaste diskonteeritud rahavoogude summa jagamisel esialgsete investeeringu kuludega. 16 Selgita mõistet finantsturg; Finantsturg (inglise financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud, neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. 17 Mida nimetatakse põhivaradeks ja kuidas need jagunevad? Põhivara on tulu saamiseks kestvalt kasutatav vara. Põhivarad jagunevad: • pikaajalised finantsinvesteeringud; • kinnisvara investeeringud; • materiaalne/immateriaalne põhivara. 18 Loetle põhivarade maksumused ja kirjelda nende sisu; •soetusmaksumus – varade omandamise või ehitamisega seotud
RT 1921, 96, 188. · Seadus toitlusministeeriumi õiguste üleandmise kohta kaubandus- tööstusministeeriumile. RT 1921, 72, 107. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 185. · Seadus seadusandliku delegatsiooni poolt 3. sept. 1919 a. vastuvõetud Riigi Majandusnõukogu seaduse muutmise kohta. RT 1921, 72, 108. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 186. · Seadus haridusministeeriumi 1921 a. korralise eelarve peatükk III B. §§ 1 ja 6. peatükk IV C. §§ 3 ja 4, erakorralise eelarve peatükk V B. § 1 muudatuste kohta. RT 1921, 72, 109. Kinnitatud Riigikogu poolt 2. detsembril 1921. RT 1921, 115, 254, · Määrus Tartu ülikooli õppejõududele korterite muretsemise kohta. RT 1921, 72, 110. Riigikogu poolt kinnitamata jäetud 18. oktoobril 1921. RT 1921, 86, 174. 26. augustil 1921 · Seadus riigimaksu võlgade sissenõudmisel võetava lisaraha kohta. RT 1921, 75,
4.Milles seisneb raha ajaväärtuse kontseptsioon? omakapitali Makstava/laekuva rahasumma väärtus on seotud maksmise/laekumise ajastamise momendiga. 5.Millistest osadest võib koosneda teehoiuettevõtte koondeelarve (vähemalt 3)? 5.Projekti kohta on teada, et tema tulu-kulu suhtarv (benefit-cost ratio) Varude eelarve, kulueelarve, otsese materjali eelarve, otsese tööjõu eelarve, on 1. Milline on sellisel juhul tema NPV (ajaldatud puhasmaksumus)? tootmise kaudkulude eelarve. NPV= PVB/ PVC=1 6.Tooge kaks näidet masinate ja seadmete aastakuludest. 6.Millega võivad olla seotud omaniku üldkulud, mis tekivad enne tee- kulum, intressikulud ehituse algust (vähemalt 2)?
teenistuse töötajate tööd. Linna raamatupidamisarvestust korraldab finantsosakond, kuhu kuuluvad linnavalitsuse kantselei, hariduse, kultuuri ja majanduse struktuuriüksus. Hallatavate asutuste raamatupidajad alluvad linnavalitsuse finantsosakonna abilinnapeale raamatupidamisarvestuse ja aruandluse küsimustes. Finantsosakonna koosseis on järgmine: 2 eelarve spetsialisti, peaspetsialist eelarve täitmise ja raamatupidamise alal, peaspetsialist raamatupidamise alal, pearevident, revident, hariduse finantseerimise vanemspetsialist, kultuuri finantseerimise vanemspetsialist, kantseli vanemraamatupidaja, kultuuri vanemraamatupidaja, linnamajanduse vanemraamatupidaja, 9 raamatupidajat ja referent- raamatupidaja. 4 1.1 Konsolideerimisgrupi struktuur 5 2
Parlamendil on kolm põhilist ülesannet. Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile. Eelarve. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve Ülesanded: · Uute õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. Euroopa komisjonil on vastavalt asutamislepingule õigusaktide algatamisõigus, seega on tema ülesandeks uute õigusaktide ettepanekute koostamine ja nende esitamine parlamendile ja nõukogule. · Euroopa Liidu poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. Komisjon vastutab parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud eelarve täitmise ja haldamise eest. Lisaks vastutab ta vastuvõetud poliitikate elluviimise eest. · ELi õigusaktide täitmise järele valvamine. Koos kohtu abiga on komisjoni ülesandeks tagada EL-i õiguse õiguspärane rakendamine liikmesriikides. · Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes. Komisjon on EL-i eestkõneleja
5. Ühishüved- nim. kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta. Ühishüved erinevad kõigist teistest kaupadest, sest nad on ammendamatud ükski tarbija ei kasuta hüvet ära täielikult ega piira ka kellegi teise tarbimisvõimalusi (majakas merel, ühissõidukid, pargid jne). 6. Riigieelarve: tulud ja kulud- on rahaline plaan laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta. Koostamine- aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusliku arengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid. Tasakaal- Et ei tekiks probleeme riigielu korraldamisel. Eelarve defitsiit- eelarve puudujääk- riik kulutab rohkem raha kui teenib. Võib põhjustada erasektori investeeringute vähenemist, inflatsiooni ja isegi majanduslangust. Ülejääk- valitsus koostab positiivse lisaeelarve. Lisaeelarve- Selles näidatakse samuti tulud ja kulud mille arvelt rohkem raha laekus ja millele seda kulutatakse. 7
G Kasutatava tööjõu kirjeldus H Hinna- ja müügistrateegia I Ülevaade koostööpartneritest ja agentidest ning nendega sõlmitud või sõlmitavate lepingute koopiad. J Tooraine ja materjalide hankekanalid K Uue projektiga kaasnevad riskid ja nende vältimise võimalused. 3 Peat. Finantssuhted A Laenutaotleja pangakontode loetelu B Tagastamata laenude ning tasumata võlgnevuste loetelu. 4 Peat. Projekti tehniline iseloomustus. A Rajatava objekti joonised, eelarve ja tööde ajaline graafik B Hangitava sisseseade ja/või tehnoloogia kirjeldus, maksumus ja hankegraafik. C Tööde teostajate iseloomustus D Sisseseade ja tehnoloogia tarnijate iseloomustus 5 Peat. Möödunud perioodide finantsaruanded koos selgitustega. A Kasumiaruanded B Bilansid 6 Peat. Prognoositavad finantsnäitajad (kogu ettevqtte ja konkreetse projekti kohta), vähemalt taotletava laenu kestvuse ulatuses.
I DEOLOOGI A Eesti peab täitma kõiki ELi liikmesriigina endale võetud ülesandeid. Maksud ja eelarve peavad omandama senisest aktiivsema rolli ühiskonna harmoonilisema arengu kindlustamisel. Meie maksude tase on olnud ELi keskmisest tunduvalt madalam ning me pole pidanud õigeks kasutada oma riigi ülesehitamiseks laenuraha. Peame vajalikuks järgmiste meetmete rakendamist: RAHANDUS, M AKSUD JA EELARVE 1. Sotsiaalmaks ja maksedistsipliini 2. Tulumaksukoormus 3. Maksusoodustused ja suurendame omavalitsuste 4. Suurendame riigi kulutusi majandusarengule, haridusele, kultuurile ja sotsiaalarengule. Pensioni tase keskmise palga suhtes tõuseb. 5. Sotsiaalne infrastruktuure 6. Toetame laenuhoiuühistute tegevust SUHTUM I NE RAHVASSE 1. Turvaline euroopalik heaoluriik 2. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega
2.4. Ühiskonna põhiväärtused • Heaolu, põhiväärtuste püramiidid: – Rahu; – Vabadused, sh. inimõigused; – Turvalisus (eelkõige materiaalne ja sotsiaalne kindlustatus) – Õiglus ja õigus (õigusriik) – Informeeritus ja läbipaistvus – Kaasatus ja tunnustus 2.5. Majanduspoliitika eesmärgid • Tööhõive tagamine • Makromajanduslik stabiilsus, sh. eelarve tasakaal, stabiilsed hinnad ja rahakurss, madalad intressid, maksud jne. • Ettevõtlusõiguse ja eraomandi kaitse • Õiglane konkurents • Ressurrsside ratsionaalne ja säästlik kasutamine • Konkurentsivõime ja efektiivsuse kasvatamine • Palkade, elatustaseme tõstmine jne. 2.6. Majanduspoliitika etapid • Olukorra analüüs ja eesmärkide seadmine • Vahendite (abinõude) kavandamine • Otsustamine vastaval taseme(te)l
· Valib volikogu juhtkonna. · Otsustab laenude ja varaliste kohustuste võtmise. · Määrab linna või vallavalitsuse struktuuri. · Otsustab KOV osalemise äriühingus, sihtasutustes, mittetulundusühingutes. · Otsustab üld ja detailplaneeringud. Valla või linnavalitsuse pädevus · Valmistab ette volikogus arutlusele tulevaid küsimusi. · Lahendab ja korraldab kohaliku eluga seotud küsimusi. · Korraldab KOV ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu. § 5. Valla ja linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi (1) Vallal ja linnal on käesolevast seadusest ja eelarve ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. (2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. · Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid) · Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate
16) Välismõju- Kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nimetatakse välismõju. ( RIHO & SIGALA NÄIDE ) 17) Ühishüvis- Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta, ning seda tarbib enamik inimesi tasuta. Näiteks: mererand, majakas, valgusfoor, TV, raadio, linnapark, julgeolek, korrakaitse. 18) Eelarve- Eelarve on rahaline plaan ehk eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja kulude kohta. 19) Lisaeelarve- Kui on eelarve ülejääk, siis tehakse lisaeelarve. Lisaeelarves näidatakse samuti kulud ja tulud. 20) Proportsionaalne maksumäär- Proportsionaalne maksumäär on maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga. 21) Astmeline tulumaks- Astmeline tulumaks on maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. 22) Tulumaks- Tulumaks on füüsikaliste isikute sissetulekult võetav maks
maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus ning maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, siis seda rahastatakse riigieelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigivara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust 4) planeerida regiooni arengut Vald ja linn on iseseisvad omavalitsuse ja kohaliku halduse üksused. Sellel on oma rahva poolt valitud esindusorgan ehk volikogu ning oma eelarve. Volikogu peamised ülesanded: 1) esindada kodanike huve 2) teha kohalikku elu korraldavaid otsuseid 3) kinnitada valla/linna eelarve 4) kontrollida valla/linna valitsuse tegevust 5) linnapea/vallavanema valimine Maavanem/linnapea juhib linna/valla valitsuse tööd. Kohalik eelarve tulu tuleb maksudest (müügi-,paadi-,reklaami-,teede-tänava sulgemise, mootorsõiduki-, loomapidamis-, lõbustusmaks ja parkimistasu) PRESIDENT Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu
Võeti eeskuju Suurbritannia reformidest. Paljud avalikud asutused muudeti täidesaatvateks asutusteks ja ühiskondlikeks organisatsioonideks. Järjest enam hakati propageerima allhanget ning avaliku ja erasektori partnerlust. Loodi mitmeid kommunaalteenuseid ja muid strateegilisi tegevusi koordineerivaid ettevõtteid – telekommunikatsioon, õli, gaas, ravimid, toiduained, raudteed, lennundus, merendus jne. Eesmärgiga ühendada omavahel planeerimine ja eelarve tegevused, loodi Täieliku Kvaliteedijuhtimise Programm (Total Quality Management Programme) ja Mitme Aasta Üldplaan (Multi-Year General Plan ehk Plano Plurianual). Nende programmide toetamiseks loodi laiaulatuslikud hindamissüsteemid. Väga edukalt on Brasiilias käivitunud ka e-valitsuse süsteem. Eriti kõrgelt hinnatakse seda, et maksudega seotud teemad on hästi arvutiseeritud – üle 90% maksumaksjatest esitab maksuinfo läbi interneti.
on igaühel õigus tervise kaitsele. Sotsialaministeeriumi ülesandeks on tagada kõigile võrdsed võimalused inimväärseks eluks seda ka tervishoiuteenuste ja ravimite kättesaadavuse kohalt. Paratamatult nõuab tervishoid aga alati rohkem ressursse, kui selleks on võimalik eraldada. Tervishoidu rahastatakse Eestis läbi keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja ravikindlustuse eelarve ning inimeste omaosalusel. Põhiosa moodustab ravikindlustuse eelarve ( umbes 70% kogukuludest) ja inimeste omaosalus ( umbes 21% kogukuludest). Ravikindlustust kogutakse läbi sotsialamaksu, mille osaks on 13% ja peamiselt tasuvad seda tööandjad töötajate palgafondilt. Eesti Vabariigi 2013. aasta riigieelarve prognoositud tulu oli 7,5 miljardit eurot, kulude mahuks oli aga 7,7 miljardit eurot. Avaliku sektori kogukuludest moodustab 12,3% tervisehoid. Ehk riigieelarvest eraldati 2013. aastal Haigekassale ravikindlustuseks 827 mln
· Määrus->kohustuslik täitmiseks kõikidele liikmetele · Direktiiv->iga riik valib mil viisil täidab selle · Otsus ja arvamusavaldus->ettevõttele, eraisikule kohustuslik Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika teostamine. Vabadu, turvalisus, õgus o Eestistuja riik määratakse iga kuue kuu tagant. Praegu Ungari 2018 Eesti o Otsuste vastuvõtmine: igal riigil on hääli vastavalt elanikonnale nt: Saksamaa,Prantsusmaa,Itaalia, Ühendkuningriigid 29 Eesti ,Läti,Lukesmburg,Küpros 4 o Kokku on hääli 345
ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed (SWOT ja TOWS), ettevõtte eesmärgid ja eesmärkide elluviimise teed ja abinõud. eelarve – plaani numbriline osa. Andmekogu, mis sisaldav informatsiooni ressursside (rahaliste ja materiaalsete väärtuste) sihipärase soetamise ja kulutamise kohta tulevikus. Tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega. NB! eelarve on täitmiseks kohustuslik Ettevõtte strateegiline peaeesmärk (väärtuse suurendamine) põhistrateegiad – äristrateegia (müügi suurendamine), investeerimisstrateegia (investeerimisprojektide valik), finantseerimisstrateegia (kapitali hinna optimeerimine) funktsionaalsed strateegiad – innovatsioonistrateegia, töökorralduse strateegia, logistikastrateegia, tarneahela strateegia, personalistrateegia, IT- strateegia 1
1.E Parlament Martin Schulz president 751 liikmeid/üles:1.näidata kätte poliitilised suunad ja teha poliit.algatusi rahvaesinduse moraalse jõuga 2.kontrollida EK tegevust 3. kontrollida eelarve üle, va kohustus.väljaminekud 2. E Ülemkogu(Brüssel) Donald Tusk eesistuja,ametiaeg 2,5a ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, E Kom. president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.Üles:määratleda Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. 3. EL Nõukogu(Brüssel) Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E
Milliseid põhimõtteid järgis Henry Ford oma ettevõtete poolt teenitud kasu jagamisel? ,,Enne kõike usun ma, et muid asjaolusid kõrvale jättes meie endi läbimüük teatava määrani oleneb tasudest, mida maksame. Kui suudame kõrgemini tasuda, antakse välja ka jälle enam raha, mis aitab kaasa kaupluseomanikkude, vahekauplejate, vabrikantide ja teiste tööstusharude tööliste muutmiseks jõukamaks, ja nende jõukus avaldab mõju ka meie läbimüükidele." Mida tähendab eelarve ja eelarvestus? Eelarve on nägemus tulevikust, mis praktikas tähendab järgmise aasta tegevuskava, millega määratakse planeeritavad tegevused, nendest johtuvad kulutused ning tuluallikad, kust saadakse vahendeid nimetatud kulude katmiseks. Eelarvestamiseks nimetatakse eelarve koostamise protsessis tehtavaid tegevusi. Eelarve koostamisel kasutatavad protseduurid ja tegevused moodustavad eelarvestamissüsteemi. Miks ettevõtted pankrotistuvad? Lühinägelik ärimudel
Käibemaks Aktsiisimaksud Muud maksud ja trahvid Mille poolest erinevad proportsionaalne, progressiivne ja regresiivne maksusüsteem? Proportsionaalne kõikidele kehtib samasuguse maksuprotsent. Tulude kasvades kasvab ka makstav summa. Progressiivne mida suurem on sissetulek, seda suurem on maksuprotsent. Regresiivne madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent kui kõrge sissetulekuga inimestelt. Miks on eelarve puudujääk ning kuidas sellest vabaneda? Eelarve puudujääk ehk defitsiit tekib siis kui riigi kulud on suuremad kui tulud. Seda võivad põhjustada majanduslangused. Võimalused defitsiidist vabaneda: Laenamine Kärpida kulutusi Vajalikud mõisted Suur majandus selline majandus, mis suudab mõjutada maailmaturgu. Näiteks USA Väike majandus selline majandus, mis ei suuda mõjutada maailmaturgu. Näiteks Eesti
Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega Netopalk on see rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse. Pere eelarve kajastab pere sissetulekuid ja väljaminekuid. Pere eelarve ehk kiir-, tarbimis- ja väikelaen. Saab sissetulekute põhjal ning summa on sõltub ka olemasolevatest kohustustest. Eluasemelaen ehk kodulaen on laen, mida võetakse eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või olemasoleva eluaseme renoveerimiseks. Laenu tagatiseks
· Sesoonsuse arvestamine · Välitöödeks sobilikud perioodid Kuidas läbi viia? Välitööde protseduuri täpne kirjeldus Mida välitööde käigus saaduga edasi teha? Kuidas toimuks andmesisestus ja töötlus? Töötlusskeemid Analüüs ja interpretatsioon Väljund (nt raport) Kas andmeid võib veel vaja minna? Andmekirjelduse vormistamine vastavalt andmearhiivinduse standarditele Kui palju see kõik maksma läheb? · Täpne eelarve · Võimalikud korrektiivid eelarve vähendamise korral
M1 CU + D % P oodatava inflatsioonimäära protsentuaalne muutus, I-erainvesteeringud m= T-valitsuse eelarve M0 CU + R = = NX-jooksev konto või kaubandusbilanss Muutused hinnatasemes ja valuutakursis on seotud ostujõu Riigi eelarve on tasakaalus ehk (T-G)=0 pariteedi kaudu
neid ei saa ametisse kinnitada ilma parlamendi nõusolekuta. Parlament kuulab volinikukandidaadid, k.a komisjoni tulevase presidendi ükshaaval ära ning hääletab seejärel komisjoni ametisse kinnitamise üle selle täies koosseisus. Kogu ametiaja jooksul on komisjon parlamendi ees poliitiliselt vastutav, parlamendi umbusaldusavalduse korral peab komisjon täies koosseisus tagasi astuma. Parlament teostab järelevalvet, vaadates korrapäraselt läbi aruanded (üldaruanne, eelarve täitmise aruanne jne), mis komisjon talle esitab. Lisaks esitavad parlamendiliikmed komisjonile küsimusi, millele volinikud on kohustatud vastama. Parlament jälgib ka nõukogu tööd: Euroopa Parlamendi liikmed esitavad nõukogule korrapäraselt suulisi ja kirjalikke küsimusi ning nõukogu eesistuja võtab osa täiskogu istungjärkudest ja olulistest aruteludest. Parlament teostab demokraatlikku järelevalvet ka kodanike kaebusi läbi vaadates ja ajutisi uurimiskomisjone moodustades.
2. LOENG 13.09.2010 Mikroökonoomika- ja makroökonoomika Mikroökonoomika püütakse leida ühisesid seaduspärasusi. Ratsionaalselt käituv majandussubjekt. Ratsionaalne käitumine inimene teab, et tema ressursid on piiratud. Järgmine eeldus: eesmärkid, mida inimene soovib saavutada on võimalik saada mitmel erineval moel. Subjekt valib enda arvates parima variandi. Kes on see subjekt? See ei ole üksikinimene vaid majapidamine ehk household. See on ühise eelarve ja ühiste majandusotsustega inimeste grupp. Iga subjekt teab oma eesmärki ja oskab leida parima variandi selle saavutamiseks. Eeldatakse ressursside nappust, majanduses osalejad on omavahel konkurendid. Tasakaalulahend, mis parimal võimalikul viisil rahuldab kõiki osalejaid, saavutatakse turu vahendusel. Turuhindade vahendusel toimuv jaotus on teistega võrreldes odavam ja võimaldab ressursse efektiivselt kasutada. Riik paneb paika turu tegutsemise raamistiku, vähemalt seadustega.
Ühel hetkel (1970ndatel) avastati, et turu äpardumiste analüüsiga paralleelselt on vaja hakata uurima ka valitsuse äpardumisi, mis avaldusid mitmesugustes regulatsioonides, natsionaliseeristes, maksupoliitikas jmt. Uuriti ametniku (bürokraadi) käitumise erinevust oma huvide realiseerimisel, võrreldes erafirma töötajaga. Kui erasektori töötaja proovib maksimeerida ettevõtte kasumit, siis ametnik püüdleb asutuse hea maine, võimu ja tähtsuse poole. Neid asju saab ellu viia asutuse eelarve kaudu ja seega ametnik püüab maksimeerida eelarvet. Pikalt on püütud üle maailma ohjata bürokraatiat ja kogu avalikku sektorit efektiivsemaks muuta. Väidetavalt saab ebaefektiivsus avalikus sektoris alguse samas, millest erasektoriski – ebapiisava välise konkurentsi tõttu. Ebaefektiivsus on suurema tõenäosusega suuremates firmades (monopolides), kus ei toimi konkurents. Avalikus sektoris ei toimi samuti.
Kinnitatud KKLM juhatuse 12.09.2016 otsusega KKLM LEADER eelarve näidis Taotleja: Projekti pealkiri: Ühiku Ühik Kogus Kokku EELARVE maksumus
Kui valmistada tuleb asendatav asi, kohaldatakse asja üleandmise kohustusele vastavalt müügi kohta sätestatut. (636) Kui töövõtja on tarbijatöövõtu puhul jätnud asja tellijale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks. Tasu maksmise kohustus (VÕS § 637) Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle
saadud tulude, omandi, palgafondi või tehingu pealt. Olulisemad maksuliigid on üksikisiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, erinevad aktsiisimaksud, kinnisvaramaks, riigilõivud ja tollimaksud. Eelarvepoliitika põhieesmärk on likvideerida tööpuudus ja inflatsioon. Languse perioodil on vajalik stimuleeriv poliitika st. valitsuse kulude suurendamine või maksude alandamine või nende kombineeritud kasutamine. Riigi eelarve on parlamendi poolt vastuvõetud dokument, milles kajastuvad riigi planeeritud kulutused ja näidatakse ära eelarve tulude allikad. Eelarve kaks poolt on nagu tavaline ettevõtte bilanss tasakaalus. Tänapäeval on juba traditsiooniliseks saanud, et enamikus arenenud riikides ületavad eelarve kulud tulusid. Sellist olukorda, kus valitsuse kulud ületavad tulusid nimetatakse eelarve puudujäägiks ehk defitsiidiks Eelarve defitsiidi ületamiseks võetakse peamiselt laenu
saadud tulude, omandi, palgafondi või tehingu pealt. Olulisemad maksuliigid on üksikisiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, erinevad aktsiisimaksud, kinnisvaramaks, riigilõivud ja tollimaksud. Eelarvepoliitika põhieesmärk on likvideerida tööpuudus ja inflatsioon. Languse perioodil on vajalik stimuleeriv poliitika st. valitsuse kulude suurendamine või maksude alandamine või nende kombineeritud kasutamine. Riigi eelarve on parlamendi poolt vastuvõetud dokument, milles kajastuvad riigi planeeritud kulutused ja näidatakse ära eelarve tulude allikad. Eelarve kaks poolt on nagu tavaline ettevõtte bilanss tasakaalus. Tänapäeval on juba traditsiooniliseks saanud, et enamikus arenenud riikides ületavad eelarve kulud tulusid. Sellist olukorda, kus valitsuse kulud ületavad tulusid nimetatakse eelarve puudujäägiks ehk defitsiidiks Eelarve defitsiidi ületamiseks võetakse peamiselt laenu
miljardi euro asemel alla 400 miljoni euro. Kuna Euroopa Komisjon eraldab toetusi tehtud kulude rahastamiseks n-ö tagantjärele Eesti esitatud taotluse alusel, viitab toetuste alalaekumine sellele, et toetuste kasutamine kulges arvatust aeglasemalt. Riigieelarve kulud moodustasid 2015. aastal ca 8,3 miljardit eurot. Oodatust parem maksulaekumine parandas nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste eelarvetasakaalu. Valitsussektori eelarve oli 2015. aastal ülejäägis 0,1% SKPst ehk 27 miljoni euroga. Sellele aitas peale oodatust parema tulumaksulaekumise kaasa ka Eesti Töötukassa ülejääk, kuna aktiivsetele tööturumeetmetele kulus prognoositust vähem raha. Hoolimata Eesti väiksemast majanduskasvust võrreldes Euroopa Liidu keskmisega oskas Eesti 2015. aastal kulusid paremini kontrolli all hoida. ELi 28 liikmesriigi keskmine valitsussektori eelarvepositsioon oli 2,4%
Projektijuht vajab projekti eesmärkide kijeldusi Analüütikud vajavad projekt nõudmiste kirjeldusi Analüütikud annavad analüüsidokumendi üle Tarnija annab projekti tulemid üle o Infovajadused: projekti eesmärgid projekti tulemused ja hindamiskriteeriumid muudatusettepanekud o Kasutuslood: projekti eelarve ja ajakava hindamine projekti eesmärkide haldamine projekti oodatavate tulemite haldamine muudatusettepanekute haldamine 1.1.3 Rollid tarkvaarendusteenust pakkuvas ettevõttes: Projektijuht o Vastutab: projekti pakkumise esitamise, klientettevõttega suhtlemise, ajahinnangute ning eelarve väljatöötamise, projekti planeerimise,
1) RIIGIKOGU * Eesti Vabariigi, seaduseandliku vimu kandja, koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks. Riigikogu thtsaim t on seaduste vastuvtmine. Selleks esitatakse rahvaesindusele seaduseelnusid. Riigikogu juhatusse kuulub esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu phi lesanded: vtab vastu seadusi ja otsuseid, riigi eelarve, valib presidendi, otsustab rahvahletuse korraldamise, nimetab Eesti panga nukogu liikmed, kuulutab riigis vlja erakorralise seisukorra, nimetab riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse riigikohtu liikmed, ketestab riiklikud autasud, sjavelised ja diplomaaatilised auastmed ja veel palju muud thtsat. Riigikogus on oma kantselei, mille lesanne on riigikogule tema tlesannete titmiseks vajalike tingimuste loomine. 2) VALITSUS * Ministritest koosnev krgeim tidesaatva riigivimu oragan.
Eesti Vabariigi põhiseadusest maksusid puudutavad sätted: VII. peatükk SEADUSANDLUS § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 110. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. VIII. peatükk RAHANDUS JA RIIGIEELARVE § 113
FINANTSJUHTIMINE Kodune ülesanne Aineõpetaja: Raili Kuusik Mõdriku 2010 Finantsjuhtimine. Finantsjuhi ülesanded sõltuvad ka vastavast valdkonnast, kus ta töötab. Antud kuulutuses on tegemist põllumajanduse valdkonnaga, sellepärast ka nõudmiseks põllumajanduslik kõrgharidus ja töökogemus. Põhilisteks tööülesanneteks kuulutuses on: eelarve koostamine ja eelarve täitmise järgmine; finantsanalüüsi koostamine; raamatupidamise arvestus, finants- ja maksuaruandlus; raamatupidamisaruannete koostamine. Finantsjuht peab tundma raamatupidamis- ja maksuseadusi. Üldiselt kuulub finantsjuhi pädevusse kolm valdkonda: investeerimine, finantseerimine ja dividendipolitiika. Ettevõtte finantsjuht vastutab: · finantsanalüüsi ja finantskavandamise eest; · firma varade struktuuri juhtimise eest;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
