kaarikuga kodust põgenes, kerkis merest koletis ja tema hobused hakkasid lõhkuma, nii et H sai sumavalt vigastada. Artemis aga läks Theseusele tõtt rääkima ning veel enne H surma andis kõik andeks. T arvas, et tema tappis oma poja, kuid tegelikult oli asjas süüdi Aphrodite. Theseus suri kuningas Lykomedese käe läbi teadmata põhjustel. Theseus oli ateenlaste seas tähtis mees ning nood ehitasid talle suure hauakambri. 15.pilet HERAKLES H oli kreeklaste suurim kangelane (v.a ateenlased, neil oli Theseus). H oli maailma tugevaim inimene ja iseteadev, ei olnud arukas (kui tal palav oli, sihtis noolega Päikest ning ähvardas seda lasta jne). Pidas end jumalatega võrdseks, kuna aitas jumalatel saavutada võitu gigantide üle. Hera püüdis Heraklese elu piinarikkaks muuta. Ta oli väga tunderikas, ohjeldamatud äkkvihapursked põhjustasid sageli teiste surma. H sündis Teebas, Zeusi ja Alkmene (Amphitryoni, väepealiku naine) poeg. Algselt arvati Amphitryon H isaks
Kui H kaarikuga kodust põgenes, kerkis merest koletis ja tema hobused hakkasid lõhkuma, nii et H sai sumavalt vigastada. Artemis aga läks Theseusele tõtt rääkima ning veel enne H surma andis kõik andeks. T arvas, et tema tappis oma poja, kuid tegelikult oli asjas süüdi Aphrodite. Theseus suri kuningas Lykomedese käe läbi teadmata põhjustel. Theseus oli ateenlaste seas tähtis mees ning nood ehitasid talle suure hauakambri. 15.pilet HERAKLES H oli kreeklaste suurim kangelane (v.a ateenlased, neil oli Theseus). H oli maailma tugevaim inimene ja iseteadev, ei olnud arukas (kui tal palav oli, sihtis noolega Päikest ning ähvardas seda lasta jne). Pidas end jumalatega võrdseks, kuna aitas jumalatel saavutada võitu gigantide üle. Hera püüdis Heraklese elu piinarikkaks muuta. Ta oli väga tunderikas, ohjeldamatud äkkvihapursked põhjustasid sageli teiste surma. H sündis Teebas, Zeusi ja Alkmene (Amphitryoni, väepealiku naine) poeg. Algselt arvati Amphitryon H isaks
ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkus...
Hiljem ka loomafiguurid. Tumedal ajajärgul. Mustafiguurline stiil figuurid tumedad, taust punane. 6. saj eKr Ateenas. Punasefiguuriline stiil figuurid punased, taust must. 5. saj eKr. Ateena vs Sparta: Ateena Sparta Piirkond Kesk-Kreeka, Atika maakond Lõuna-Kreeka, Lakoonika maakond Elanikud Joonlased Doorlased Kodanikkond Ateenlased. Spartiaadid. Metoigid-võõramaalased. Perioigid-überringi elavad. Põhiosa talupojad. Heloodid maad harivad orjad. Kodanikud maksudest vabastatud. Põhiosa. Hopliidid raskerelvastuses jalaväelased. Kodanikuõigused. Kasvatus Lugemine, kirjutamine, luule. Pidev füüsiline treening.
Atika maakond Lakoonika maakond, 8. sajandil eKr alistati naabermaakond Messeenia ,,keskus" Ateena ,,keskus" neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid Pikad müürid Kogu arhailisel ja klassikalisel ajajärgul jäid müüridega ümbritsemata Ateenlased olid joonlased Spartalased olid doorlased Kodanikukonna moodustasid kõik vabad Kodanikuõigused spartiaatidel: täieõiguslikud meessoost põliselanikud: 20-aastaseselt võisid spartalased - mehed, kes olid vähemalt 30-aastased. osaleda rahvakoosolekul, 30-aastaselt võisid Perioigid vabad andamikohuslased (teenisid ka
teda sõjas pärslastega abistama. Et eelseisev sõda tõotas rikkaliku sõjasaaki, nõustusid barbarite juhid nõudmistega meeleldi. Sel ajal kui Aleksander põhjapoolsetes piirkondades sõdis, levis Kreekas kuulujutt tema surmast, mis andis kreeklastele, eriti teebalastele ja ateenlastele, julgust Makedoonia vastu välja astuda. Ootamatult ilmus kuningas Aleksander kiirmarsil Teeba müüride alla ning linna vallutanud, tegi selle maatasa. Sellest õppetunnist ärahirmutatud ateenlased andsid alla ja nendega käituti suuremeelselt. Karmus, mida Aleksander oli Teeba suhtes ilmutanud, tegi lõpu Kreeka linnriikide sõdimisele sõjaka ja tollases hellenistlikus maailmas kõige tugevamat ja võitlusvõimelisemat armeed omava Makedoonia vastu. Kevadel, 334 eKr, määranud Makedoonia asevalitsejaks väejuht Antipatrose ja jätnud talle 10 000 sõjameest, alustas Aleksander ise sõjakäiku Väike-Aasiasse. 30 000 jalaväelasest ja 5000
on see varemetes. Efeoses ehitati Artemise dipteer, 109 m pikk, 55 m lai, 18 m kõrgused sambad. Klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas. Parthenoni tempel, peripteer 8x17 sambaga. Väravaehitis Propülee. Värav pidi ühendama all-linna akropoli pühapaikadega. Nii väravaehitise välimisel kui ka sisemisel küljel kandsid katust 6 dooria sammast ja selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhja pool asuvad hoones Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas paikneb väike, aga elegantne Athena Nike Võiduka Athena tempel. 5. saj lõpul püstitati Akropolile veel üks tempel Erechteion. See ühendas mitu vanemat pühapaika ja on seetõttu ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoha talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud, karüatiidid. Vana-Kreeka skulptuur klassikalisel ja arhailisel ajastul
Räägiti, et silmatorkavalt ilusa ja graatsilise mehena, kes oli tuntud oma kitarrimängu- ja tantsuoskuse poolest, nautis Sophokles ka vanemas eas veel naiste seltskonda. · Oli populaarne ja austatud, mälestustes iseloomustatakse teda kui meeldivat ja sõbralikku inimest. Teda peeti üheks vähestest õnnelikest: räägiti, et ta elu oli pikk, ta kirjutas palju suurepäraseid tragöödiaid ja suri, ilma et oleks pidanud kannatama mingit halba. · Ateenlased imetlesid tema loomingut niivõrd, et kutsusid teda Melissaks (s.t mesilaseks, keda kreeklased väga kõrgelt hindavad). · Sophoklesel oli kaks poega, mõlemad tragöödiakirjanikud. · Pärast surma austati Sophoklest kangelaskultuses. SOPHOKLESE DRAAMAUUENDUSED · Sophokles kujundas lõplikult kreeka klassikalise tragöödia. · Tõi lavale kolmanda näitleja, suurendas näitlejate osa. 13
Võitluskunstide seisukohalt võik välja tuua järgmised daatumid: 1.mängud 776.e.Kr. Esimesed olümpiamängud 18.mängud 708.e.Kr. maadlus lisati mängude kavasse 23.mängud 688.e.Kr. poks lisati mängude kavasse 33.mängud 648.e.Kr. pankraation võeti kavasse 37.mängud 632.e.Kr. lisati maadlus poistele 41.mängud 616.e.Kr. lisati poks poistele 145.mängud 200.e.Kr. lisati pankraation poistele Võitluskunstid mängisid olulist rolli antiiksetel olümpiamängudel. Spartalased ja ateenlased AntiikKreekas oli mitmeid liinriike ehk poliseid. Nende hulgast tugevamad olid Ateena ja Sparta, kes võitlesid ülemvõimu pärast terves Kreekas. Nende kahe riigi ideedes spordi kohta on erinevusi. Spartalaste jaoks oli sport, s.h. poks ja maadlus viisiks, kuidas vastavas koolis Agoges tugevaid kehasid ja võimekaid sõdureid treenida. Sõna spartalik kasutatakse tänapäevalgi distsiplineeritud ja raske treeningu kujutamiseks. Sparta mehed veetsid suurema osa oma elust väeüksuste juures
teadmata, mida see tähendab; vooruse mõistmine oli tema filosoofia peamine mõte; esitas oma õpilastele kimbatusse ajavaid küsimusi ja siis suunas nende vastusteni, kuid mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Voorus on midagi püsivat ja inimeste omavahelistest kokkulepetest sõltumatut; halvustas demokraatlikku riigikordam sest leidis, et seda juhivad võhikud ning riik pole seega vooruslik. Tavalised ateenlased umbusaldasid teda, sest kuigi ta ise oli kuulekas kodanik, astusid tema õpilased demokraatia vastu relvaga. · Platon Sokratese õpilane asutas filosoofiakooli Akadeemia; kirjutas palju; pani oma teosed kirja dialoogidena; voorus on midagi kindlat ja püsivat ning seisneb selle olemuse tundmises; tähtis on ideede õpetus; kõigil tajutavatel nähtustel on oma täiuslikud vasted ideed. Ideed on muutumatud ja
aristokraatide eesõigusi. 5.saj. keskel e.Kr. kui riigi eesotsas oli Perikles, kujunes demokraatia ehk rahvavõim. Rahvakoosolek kogunes iga 10 päeva tagant. Koosolekult vahepeal korraldasid riigis 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Kõige tähtsamad ametnikud olid 10 strateegi ehk väepealikku. Igal aastal pandi ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud said ka palka. Raha sai Ateena oma liitlastelt võõramaalaste maksustamisest, sadenatollidest ning rikkad ateenlased annetasid. Pärsia sõjad Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku koos sõjaväega Ateena vastu, kuid see väekoondis sai ateenlastelt Maratoni lahingus rängalt lüüa, mispeale oli sunnitud Kreekast lahkuma. 490 eKr aga tungis Kreekasse Dareiose järglane kuningas Xerxes, kes oma tohutu väega suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal aga saavutas kreeklaste laevastik vaenlase üle otsustava võidu ning
Nt inglise keeles tähendab ecclesiastic vaimulik, kiriklik. 3 Igal aastal valiti Ateenas ametisse arhondid (üheks aastaks) ja võeti igast füülist (suguharust, hõimkonnast) liisuheitmisega 50 liiget viiesajanõukogusse (bulee). Õiguslikke küsimusi lahendas vandekohus. Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele demokraatliku valiku vormiks! Kümme kindralit (strateegi, strategoi) valiti otse ja neid võis valida ka korduvalt. Neil oli suur mõju Nõukogu ja rahvakogunemise üle.
linnakodanik. See taastati kuid lõpuks ee hävis ikkagi maavärinas. Klassikalisel ajajärgul püstitati ehitisi Ateenasse. Linna tähtsam ehitis oli kaitsejumalanna Athenale pühendatud Parthenoni tempel. See on dooria stiilis peripteer Alustati propüleede väravaehitiste rajamist. Katust kandsid 6 dooria stiilis sammast. Selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhjapool asuvas hoones Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas paiknes väike Athena Nike võiduka Athena tempel. See on amfiprostüül, nelja joonia stiilis sambaga mõlemas otsas. Akropolile on ehitatud veel üks tempel- Erechteion. Karüatiidid naiste kujud sammaste asemel. 11. Vana- Kreeka Rooma maali- ja tarbekunst. (konspekt) Vanad Kreeklased hindasid oma kunsti liikidest kõige kõrgemalt maalikunsti. Kahjuks on see
lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Selle kunsti kandepind on sügav usklikkus, tähtsaim kunstikeskus tol ajal oli Ateena, kus tooniandvat osa etendas kuulus riigimees Perikles (umb. a. 495 429). Selle ajastu kaks skulptuuri suurmeistrit olid Polykleitos ja Myron Myron ja Polykleitos esindavad V sajandi kreeka klassika kaht erinevat suunda. nende suundade tegelik ühinemine toimus Atikas sel lühikesel ajavahemikul, mil ateenlased valitsesid Periklese juhtimisel kogu Kreekat (460 431 eKr). Meister, kes sel ajal kreeka plastika suurepärase täiuslikkuseni viib, on Pheidias, kelle elukäigust teame vähe: tal olid head suhted Periklesega ning ta mängis juhtivat osa Ateena kunstielus. Tema mõju oli niivõrd suur, et paljudes atika skulptuurides, eriti aga Parthenoni skulptuurides võib tunda tema vahetut mõju. Pheidiasel oli anne tasakaalustada
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Real...
· teater oli kasvatuslik moment(oli oluline) · esinemise järjekord määrati loosiga · enne näidendeid oli proloog, kus tutvustati müüte, mis olid näidenditega seotud · kui publikule midagi ei meeldinud, muutusid nad lärmakaks: pildusid prahti, trampisid jne.. · sekkusid korravalvurid · vaatajad pidid teadma teatud detaile · näiteks kui koor tuli vasakult: võõramaalased; kui paremalt: ateenlased · kui näitlejal oli seljas punane mantel:kuningas; kui valge mantel: kuninganna · valge mask viitas naisele, tume mehele, kollane haigele inimesele · tähtsad olid eetiline ja moraalne külg · esijalgu ei kasutatud kutselisi näitlejaid · lõpuks oli tragöödias juba 3 meesnäitlejat · komöödias oli 4 näitlejat · näitlejad kandsid jalas koturne paksu tallaga jalatsid(kõrgus 30-40 cm) · peas olid kõrged peakatted + kostüümid seljas
Platon ei pidanud küll õigeks, et kreeklased üksteist orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse. Seevastu antiikmaailma kõige targema mehe Aristotelese arvates on osa inimesi loomu poolest orjadeks määratud ega kõlbagi muuks. Just suhtumist orjadesse võimegi pidada antiikaja demokraatia suurimaks puuduseks. Türannitapjad. Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli. Selle kuju algvariandi viisid pärslased Ateenast ära. Pärast võitu pärslaste üle tellisid ateenlased skulptoritelt Kritios ja Nesiotes "Türannitapjate" teise variandi, millest sai Ateena demokraatia sümbol. Kuid Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju ebameeldivama mõiste türannia. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameelt rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja 2 haaras ainuvõimu
loomu poolest orjadeks määratud ega kõlbagi muuks. Just suhtumist orjadesse võimegi pidada antiikaja demokraatia suurimaks puuduseks. 2 Türannitapjad. Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli. Selle kuju algvariandi viisid pärslased Ateenast ära. Pärast võitu pärslaste üle tellisid ateenlased skulptoritelt Kritios ja Nesiotes ,,Türannitapjate" teise variandi, millest sai Ateena demokraatia sümbol. Kuid Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju ebameeldivama mõiste türannia. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameele rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas neid, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine
Theseuse äraolekul Helena koju tagasi. Dioskuurid võtsid kaasa ka Theseuse ema Aithra, kes Helena hooldajana sattus hiljem koos neiuga Troojasse. Theseust tabas peagi veel hirmsam ebaõnn. Ateenas haaras võimu tema poliitiline vastane ja sangar pidi Atika pealinnast põgenema. Ta palus varjupaika Skyrose saarel, kuid sealne valitseja, soovides uue Ateena juhtkonnaga heas läbisaamises olla, tõukas Theseuse kõrgelt kaljult alla. Ateenlased ei unustanud oma heerost. Kui Theseuse kukutanud valitseja suri, toodi sangari maised jäänused Ateenasse ja talle püstitati Akropolile tempel THESEION. See Theseion, mis praegu kaunistab Ateena agoraad4, pärineb aga Periklese ajast 5. saj. e. Kr. Kristlased muutsid selle hoone kirikuks ja tänu sellele on see kõige paremini säilinud antiiktempel Kreekas. NB! Suurenda pilti! Theseion (ka Hephaistose tempel) Ateena agoraal tänapäeval.
Kirjandus Müüdid: Pilet 1 Titaanid ja kümme suurt Olümposlast Kronos ehk Saturnus, valitses teiste üle, Zeus, oli tema poeg ning kihutas ta troonilt minema Okeanos jõgi, mis voolas ümber maa Tethys Okeanose naine Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Themis õiglus Iapetus Atlase ja Prometheuse isa Atlas kandis maailma oma õlgadel Prometheus päästis inimkonna, tuues neile tule Zeus ehk Jupiter ülemvalitseja, taeva isand,vihmajumal äikesejumal. Kotkas, tamm, piksenool, valitsuskepp. Hera ehk Juno abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna. Lehm, paabulind, granaatõun. Argos. Poseidon ehk Neptunus mere valitseja, tormijumal. Sõnn, hobune, kolmhark. Hades ehk Pluto ehk Pluton allmaa isand, jõukuse jumal, väärismetallide isand, surmajumal. Athena ehk Minerva lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsut...
Kuid kuidas on Sokratese järgi põhjendatud antud normi absoluutne kehtivus? Kindlasti ei toetu kõne all oleva normi kehtivus avalikule arvamusele nagu väitis Protagoras. Sellele osutas Sokrates oma kaitsekõnes, üteldes, et ta ei saaks vastu võtta pakkumist kinkida talle elu ja vabadus tingimusel, et ta oleks valmis võtma endale kohustust loobuda edasises elus filosofeerimisest. Niisugusele kujutletavale pakkumisele vastab Sokrates: “Austan ja armastan teid, ateenlased, kuid kuuletun siiski pigem jumalale kui teile …” (29 d). Niisiis paistab Sokrates esmapilgul valivat absoluutse kehtivusega normi põhjendamisel eelmises loengus kirjeldatud neljast normiõigustamise strateegiast kõige traditsioonilisema, nimelt sellise, kus baasnormi põhjendatakse jumala tahtega. Samas ei ole aga Sokratese poolt absoluutselt kehtivana käsitletud norm samastatav arhailise aja enesestmõistetava kehtivusega normidega, millele müüt omistas jumaliku päritolu
10 strateegi- ehk kõige tähtsamad riigiametnikud. Neid oli 10, sest võim pidi olema jaotatud. Ateena mereliit- see tekkis võitluses pärsia vastu, mis algul oli küll vabatahtlik, kuid peagi allutasid ateenalased tänu sellele liidule liitlased oma ülemvõimule, sõjaline liit, mida juhtis ateena miks, kelle vastu? Peloponnesose sõda- 431- 404 eKr, sõda, mis haaras tervet Kreekat, kuid kus ateenlased said valusalt lüüa spartalastelt Polüteism- usk paljude jumalate olemasolusse ja nende austamisse antropomorfne- jumalad, kes olid inimesetaolised nii välimuselt kui iseloomult. Kreeka religioonile iseloomulik. Olümpose mägi- sellel mäel Põhja-Kreekas elasid mütoloogia kohaselt jumalkond ehk pantheon ehk kreeklased arvasid, et seal elavad nendede jumalad altar- pühamu üks osa, kus ohverdatakse
Seadusandja Solon vähendas aristokraatide eesõigusi. 5.saj. keskel e.Kr. kui riigi eesotsas oli Perikles, kujunes demokraatia ehk rahvavõim. Rahvakoosolek kogunes iga 10 päeva tagant. Koosolekult vahepeal korraldasid riigis 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Kõige tähtsamad ametnikud olid 10 strateegi ehk väepealikku. Igal aastal pandi ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud said ka palka. Raha sai Ateena oma liitlastelt võõramaalaste maksustamisest, sadenatollidest ning rikkad ateenlased annetasid. 3.4 Eluolu ja perekond Tavaliselt paiknes linn kaljule rajatud handluse ehk akropoli ümber. Linna keskuseks oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Linna kaitsesid müürid. Majad olid ühe või kolmekorruselised põletamata tellistest. Riietus ja toit Lk. 116 Abielu ja perekond Naised allusid abikaasale, isale või meessugulasele. Tavaline oli, et 30-40 aastane mees abiellus teismelise tüdrukuga
KARISMAATILISI1 NAISI AJALOOST ÕPI ÄRA PILTIDE SUURENDAMINE! Elizabeth Taylor Kleopatrana filmis ,,Kleopatra" (1963) a) Pane hiire osutusmärk (kursor) sellele pildile. b) Tee üks klõps hiire vasakpoolse klahviga. Pildile tekib raam ja igasse nurka ruuduke (ruudud on ka raami iga külje keskel, kuid neid praegu vaja ei lähe). c) Liiguta hiire osutusmärk ükskõik millisele pildi nurgas paiknevale ruudukesele nii, et ruutu läbiks kahe teravikuga nool. d) Nüüd vajuta hiire vasak klahv alla ning hoia klahvi all. Tekib plussmärk + . e) Hiireklahvi all hoides nihuta plussmärki eemale ja pilt läheb suuremaks (kui liigutad plussmärki tagasi, läheb pilt väiksemaks). Tee pilt nii suureks, et näeksid ka detaile. f) Algse suuruse saad sellele pildile, klikkides ühe korra ikoonil UNDO ehk ,,tagasi". HURRAA-AAA-AAAA! Jälle üks kogemus juures! Elagu elukestev õpe! NOFRETETE VAARAO EHNATONI LEMMIKNAINE Nofretete. Ülevärvitud lubjakiv...
Peloponnesose poolsaare kõrgendikele võimsad linnad Mükeene ja Tirynsi. ______________ 1 Minos - kreeka mütoloogias Kreetat ja Egeuse mere saarestikku valitsenud võimas ja õiglane kuningas, kes oli peajumal Zeusi ja Europe poeg 2 Minotauros - tõlkes: Minose härg; kreeka mütoloogias härja pea ja inimese kehaga koletis, Minose abikaasa ja sõnni poeg, kelle jaoks Minos laskis ehitusmeister Daidalosel rajada labürindi. Kui Minos ateenlased alistas, pidi need igal aastal tooma Minotaurosele toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni Ateena kangelane Theseus labürinti sisenes ja koletise tappis. Pärast leidis ta labürindist väljapääsu Minose tütre Ariadne antud lõngakera abil 3 labürint paljude eksitavate keerdkäikudega ruum v. hoone MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kuidas nimetatakse teisiti kreeta kultuuri? Miks seda nii nimetatakse? 2. Mida tead Minotaurosest? 3. Mis hämmastab sind kõige enam Knossose palee juures? 4
Vastutus oli korraldatud järgmiselt: 1. tavaliselt kehtis tagasivalimiskeeld, 2. linna-ameteid juhiti kümnekaupa, kus igast suguharust oli valitud üks. 3. rahvas kontrollis valitsuse tegevust läbi viiesajanõukogu ja vandekohtute. Igal aastal valiti Ateenas ametisse arhondid (üheks aastaks) ja võeti igast füülist (suguharust, hõimkonnast) liisuheitmisega 50 liiget viiesajanõukogusse (bulee). Õiguslikke küsimusi lahendas vandekohus. Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele eriti demokraatlik vorm! Kümme kindralit (strateegi, strategoi) valiti otse ja neid võis valida ka korduvalt. Neil oli suur mõju Nõukogu ja rahvakogunemise üle. Viisajanõukogu
Dooria stiilis peripteer, sambad kõrgemad võrreldes arhailise ajastuga ning talastik suhteliselt kitsas. * Pärast parthenoni valmimist, hakati akropoli kõrgendiku läänetipus prandliku väravaehitise PROPÜLEEDE rajamist. Värav pidi ühendama all-linna Akropoli pühapaikadega. Väravaehitise välimisel ja sisemisel küljel kandsid katust 6 dooria sammast ja selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhja pool PINAKOTEEGIS säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu, lõuna pool paiknes võiduka ateena tempel. * 5.saj lõpul püstitati Akropolile veel üks tempel -ERECHTHEION , see ühendas mitu vanemat pühapaika ja oli keerulise põhiplaani ja ülesehitusega. * Karüatiidid naiste kujud sammaste asemel 9. Vana-Kreeka skulptuur * Vanakreeka skulptuurist säilinud vähe terveid originaalteoseid * Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks marmor ja pronks. Enamiku
on. See plaan läbi ei läinud, kuna Aigeus tundis poja mõõga järgi ära ning Medeia sai põgenema. Aigeus kuulutas kogu maale, et Theseus on tema poeg. Aastaid enne Theseuse linna jõudmist oli Ateenat tabanud õnnetus: Kreeta valitseja Minos kaotas oma ainukese poja Androgeose, kuna kuningas Aigeus oli saatnud ta ennast külastades jahiretkele sõnni tapma, kuid sõnn tappis hoopis ise Androgeose. Minos vallutas Ateena ja lubas linna maatasa teha, kui ateenlased igal üheksandal aastal ei saada talle andamina seitset neidu ja noormeest. Neid noori ootas jube saatus Kreetale jõudes heideti nad Minotaurusele õgida. Minotaurus oli pooleldi koletis, härg ja mees. Poseidon oli sõnni Minosele andnud selleks, et viimane saaks koletise jumalale ohverdada, ent Minos ei raatsinud seda teha. Minos sundis Daidalost, suurt ehitusmeistrit, konstrueerima koletise jaoks vangla, kust oli võimatu välja pääseda
Võistlusaladeks olid jooks, maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, kaugushüpe, maadlus) ja hobukaarikute võidusõit. Siin ohverdati ka jumalatele ning süüdati ohvrituli. Sel ajal oli kehtestatud ka olümpiarahu. 776.a. hakati üles kirjutama ka olümpiavõitjaid, mis sai kreeklaste ajaarvamise alguseks. · Klassikaline ajajärk (500-338) Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused (499-479). Üks tähtsamaid oli Maratoni lahing (490), kui ateenlased lõid kuningas Dareiose juhitud pärslaste sissetungi otsustavalt tagasi. Spartalaste juhitud Kreeka maavägi purustas pärslased lõplikult ja kihutas nende riismed maalt välja. Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seast eriti esile Sparta ja Ateena. Sparta, mida iseloomustas range sõjaline sisekorraldus, oli juba enne Pärsia sõdu tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks.
friis. kreeklaste suurim tempel on ehitatud väike aasia rannikule efesose linna väljakule, mis oli pühendatud artemisele. 109m pikk, 55 m. lai. tänapevaks on säilunud vaid alus. Tempel oli ehitatud maavärinaohtlikku piirkonda, seda üritas taastada Aleksander suur, kuid ta suri. klassikalise ajastu viiendal sajandil pärast kristust kujuneb oluliseks mereriigiks ateena, seda tunnustavaid riigid asuvad enamasti väikestel saartel, liitlaste raha on mõeldud rünnaku eest kaitsmeks kuid ateenlased kasutavad seda raha templite taastamiseks, see on ateenasuurim õitseaeg, kui riiki juhib perikles, kes raiskab liitlaste raha uute templite ehitamiseks. suurim tempel neist on parthenon, Ateena akropol, mis asub mäe otsas keset linna ning on ümbritsetud kaitsemüüridega. See oli pühendatud jumalanna ateenale, kes on neitsilik jumalanna, ta andis lubaduse et kunagi ei abiellu. parthenon oli u. 70 m pikk ja 35 m. lai, ehitatud dooria stiilis sammastele. Templit kasutati
· Parthenon ,,neitsilik ruum" · Parthenon oli pühendatud neitsilikule jumalannale Athenale, kes oli Ateena peajumal · Parthenon oli ehitatud peripteerina, mõõtmed u. 70×30 m · Sambad olid u. 10 m kõrged · Oli ehitatud dooria-joonia segastiilis välised sambad dooria, sisemised joonia stiilis · Põhjused olid poliitilised · 431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel sõda · Spartalased kasutasid dooria sammast, niisiis loobusid ateenlased sellest ja võtsid üle joonia stiili · Ateena akropolile ehitati suurejooneline sissepääs propüleed · Koosnes laiast trepist ja väravaehitisest, värav oli lai ja sammastikuga kaunistatud · Värava juures oli kaks hoonet, kus hoiti Ateena varandusi · Propüleede väravaehitise juures asus ka väike võidujumalanna Nike tempel · Parthenon säilis hästi kuni 17. saj lõpuni
20. saj II pool ja 21. saj: postmodernistlik lähenemine, tõe subjektiivsus, kultuuriline relativism, kultuuriloo ja antropoloogia mõju Herodotose rehabiliteerimine 44. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu. Osales palgasõdurina sõjaretkel Väike-Aasias (autobiograafiline ajalooteos ,,Anabasis") Anabis räägib 10 000 kreeka palgasõduri sõjaretkest. Anabis tähendab ülesminekut. Oli Spartalaste teenistuses, Ateenlased pagendasid ta, ei lubanud tal seal elada. ,,Kyrose kasvatus" (,,Kyrupaideia") Käsitleb Pärsia suurkuninga Kyrose (6. saj) kujunemi st valitsejaks ja väejuhiks Palju kõnesid ja õpetlikke lugusid Ajalookirjandusena pealiskaudne, olulisem on moralistlik eesmärk: noorte õige kasvatamine ideaalvalitseja pildi loomine ideaalse riigikorra otsimine Peetud esimeseks arenguromaaniks, kuna kirjeldab Kyrose elu ja arengut. Xenophon, ,,Hellenika"
pärit suursugusest, kuid vaesunud aristokraadiperest. Ta pidi endale kaupmehena elatist hankima ja reisis seetõttu palju. Tuntuks sai Salamise vallutamisel, kus ta innustas oma luuletustega ateenlasi võitlema. Solon sai 594 aastal e.m.a. arhondina (kõrgem valitav võimukandja) erakorralised volitused, et teha lõpp Ateenas kaua kestnud majanduslikule ja poliitilisele kriisile. Solon teostas palju reforme, tühistas võlad, kaotas võlaorjuse, riik ostis juba välismaale müüdud ateenlased tagasi, ei lubanud ka võlgnikke oma võlgade katteks orjusesse müüa. Reformis kaalu-, mõõdu- ja rahasüsteemi, keelas teravilja väljaveo, kehtestas vaba pärandamisõiguse, jaotas kodanikud omandi järgi (algul arvestati ainult maaomandit, hiljem iga-aastast viljasaaki). 4 varanduslikku klassi. Peagi hakati maksustamisel arvestama ka rahalisi sissetulekuid. Kodanike õigused ja kohustused jaotas Solon põhimõttel, et varakail isikuil on küll
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
Kreeka linnades olid kolm tähtsamat ehitist turg (ka agoraa), gümnaasium ja teater. Antiikse Kreeka pealinnaks oli Ateena, iidse Ateena ja kogu Kreeka sümbolistlikuks keskuseks ja kompositsiooniliseks dominandiks peetakse akropoli, mis on sõna-sõnalt tõlkides "kõrge linn" (Vt Antiigileksikon I, lk 26). Jumalate asupaigana väljendab see kõrge platoo meresõitjate, kaupmeeste ja sõdalaste vaimset majakat. Akropoli hoonete avarates portikustes ja sammaskäikudes viibisid vabad ateenlased arvatavasti meelsamini kui oma kodudes, mis olid üsna algelised, kui hakata neid võrdlema vanade idamaade omadega. Argipäevane elutegevus keerles aga agoraa (Vt Antiigileksikon I, lk 17), s.o linna peaväljaku ümber, mis kasvas ja muutus koos linnaga. Ateena akropolile püstitati mitmeid templeid. Tähtsaim neist oli Parthenon (kr. 'neitsiruum'), neitsiliku Athena marmortempel, mis oli 70m pikk ja 31m lai dooria
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
