õlga. Noored rüütlid osalesid kõikidel sõjakäikudel, kuna see oli ainus võimalus neil elatist teenida. Rahu ajal, kui sõda ei olnud ja elatist ei olnud võimalik teenida tekkisid röövrüütlilte jõugud. Kirik korraldas vahel rüütlitele sõjakäike, et neil tegevust jaguks. Positiivsed asjad rüütlielu juures oli minuarust näiteks see, et rüütlid pidasid ise ennast üleval, mitte riik ei pidanud neid üleval pidama. Rüütlid käisid ise sõjakäikudel ja leidsid endale asumaad, kuhu elama jääda. Teine positiivne asi oli minuarust see, et nad allusid kohe enda isandale. Kui isand oli mingi teise territooriumiga tülis, siis ta saatis aadlikke neid maid endale võitma ehk ma tahtsin õelda, et rüütlid olid väga ustavad oma isandale. Kolmas positiivne asi rüütlite juures on näiteks see, et rüütlid said väga hästi oma naist ja teisi külaelanikke kaitsta kuna nad olid sõjapidamises väga kogenud ja oskasid väga hästi võidelda.
ja sõjalisi kohustusi Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari Tekkisid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia- Sloveenia kuningriigiks (hilisem Jugoslaavia) Venemaast eraldusid - Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorrainei, Poola alasid jm., kokku 73,5 km2, kus elas 7,3 miljonit inimest. kaotas oma asumaad, oma suurriigiseisundi USA - sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele 1921.a. oli EUroopa riikide võlg USAle 21 miljardit Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm: kapitalistlikuks süsteemiks, sotsialistlikuks süsteemiks Algas kapitalismi üldkriis Mitmel pool tekkisid marksistlikud revolutsioonid Sõja tulemused veel:
mõjule Lõuna-Ameerikas. 4. Millal algas sõda? Millised riigid ja kelle poolel osalesid? Neutraalsed maad? - 1914a. Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia, Itaalia), keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Neutraalsed maad Hispaania, Sveits, Taani, Rootsi. 5. Millised olid suurriikide peamised poliitilised eesmärgid? - *Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. *Austria-Ungari eesmärk oli endale saada Serbia ja Tsernogooria. *Türgi tahtis endale saada Taga-Kaukaasia. *Prantsusmaa soovis saada tagasi Elsassi ja Lotringi ning vallutada Saarimaa. *Inglismaa tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. *Venemaa soov oli vallutada Konstantinoopol, Galiitsia ja Musta mere väinad. Oli vaja purustada ka Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil.
17.saj alguseks oli seal kolooniaid paljudel riikidel, kaasnes omavaheline konkurents, esialgu jäid peale inglased ja prantslased Prantslased tõrjuti järkjärgult välja, Euroopast toodi kaasa seisuslikud vaheseinad, aadli ja vaimulikkonna eesõigused ning elanikkonda koormav maksusüsteem Inglaste kolooniates oli hoopis vabameelsem poliitiline kord, tööjõulisem elanikkond ning tegusamalt toimiv valitsemisaparaat 1763.aastal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus 18.saj keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 eripalgelist Inglise kolooniat, igaühel oma esinduskogu ja omavalitsus Põhja- ja lõunapoolsete asumaade elulaad, majanduslik areng ja valitsemiskorraldus olid aga üsnagi erinevad Põhjapoolsed kolooniad Lõunapoolsed kolooniad · farmerlik põllumajandus, kus farmer ·
Maailma suurimad juhtivad riigid olid Prantsusmaa ja Inglismaa 2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi blokke ning analüüsib Antanti ja Kolmikliidu taotlusi; KOLMIKLIIT - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, (Itaalia kuni 1915 ja Bulgaaria alates 1915) ANTANT – Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Tahtis võtta üle Hollandi, Belgia, Prantsusmaa asumaad, vallutada Baltikum, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis vallutada Tsernogooria ja Serbia. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. Venemaa peamiseks vaenlaseks oli Türgi. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks riigiks Euroopas. Samal ajal tahtis Inglismaa tõusta maailmavõimuks. 3) tunneb maailma poliitilist kaarti enne Esimest maailmasõda: näitab kaardil suurriikide sõjalistesse blokkidesse kuuluvaid riike, koloniaalimpeeriume;
Mari-Liisa Reigo Kas esimeses maailmasõjas oli võitjaid? Esimeses maailmasõjas kaotati palju, aga võideti veel rohkem. Võitsid need riigid, kes taastasid oma iseseisvuse, võitjateks on kogu inimkond, sest toimus tehnika, tööstuse ja majanduse areng ning alguse sai ka naiste võrdõiguslus. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (A...
Ladina-Ameerika 19.sajandil ja 20.sajandi algul. Haiti vabanemine Iseseisvumine Ladina-Ameerikas sai alguse Haiti saarel 1791. aastal, kus toimus Francois Dominique Toussaint L'Ouverture juhtimisel neegerorjade ülestõus. Uue ülestõusuga aeti prantslased minema ja 1804. aastal kuulutati välja Haiti iseseisev riik, mis oli esimene sõltumatu riik Ladina-Ameerikas. Ladina-Ameerika Iseseisvussõja põhjused Ladina-Ameerika Iseseisvussõja puhkemist soodustasid mitmed asjaolud: asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse piiramine suur maksukoorem vastuseis inkvisitsioonile Francois Dominique Toussaint L ´Ouverture Ülestõusnute armeed juhtinud endine ori, kes oli astunud Prantsusmaa teenistusse ja saanud kindraliks. Ta ühendas kogu saare ja kuulutas end eluagseks valitsejaks, kuid pidi alistuma saarele saabunud Napoleon I vägedele. Iseseisvussõda Algas 19. aprill 1810.a. Ülestõus, mi...
Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud? Järelandmiseid on väga raske õigustada. Kui ühele osapoolele teevad need elu paremaks, siis teisele osapoolele võivad järelandmised väga suurt kahju tuua. Peale I maailmasõda oli Saksamaale määratud palju kohustusi ja piiranguid Versailles' rahulepinguga. Saksamaa pidi loovutama osa maast, tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust, loovutama asumaad, kaotama sõjaväekohustuse ning pidi maksma võitjariikidele sõjakahjude eest reparatsioonimakse maksma. Kahe maailmasõja vahel sai Saksamaal võimule Adolf Hitler, kes nimetas end diktaatoriks ametliku nimega Saksamaa kantsler ja riigipea. Tema hakkas läbi viima suuri muudatusi ja provotseerima Saksamaale Versailles' rahulepinguga määratud kohustusi. Siinkohal küsiksin, kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud?
kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 1914 28
Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid.
kongress katekstas kaubavahetuse Suurbritanniaga. II kontinentaalkongress otsustas kõigepealt luua regulaararmee ja valis selle ülemjuhatajaks G.Washingtoni. 4.juulil 1776.aastal võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon. Deklaratsioon kuulutas 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule,vabadusele ja võrdsusele. Iseseisvuse võitsid ameeriklased kätte Iseseisvussõjas 1775-1783, mille lõpetas Versaills' rahu 1783.Rahuleppega tunnistas Suurbrit. endised asumaad vabaks.Uue iseseisva riigi nimeks võeti Ameerika Ühendriigid.1781.aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni-riikide liidu. Täidesaatva võimu peaks sai rahva poolt valijameeste kaudu neljaks aastaks valitud president,kes on ühtlasi valitsuse juht.USA esimeseks presidendiks valiti George Washington,kes oli sellel ametikohal kaks ametiaega (1789-1797).Osariikide seadusandlikuks organiks sai
Aafrikasse, Ameerikasse kui ka Aasiasse. Umbes 95% rahvastikust on rooma-katoliku usku. Riigis on säilinud ohtralt usulisi traditsioone, samuti on paljude pühakute päevad riiklikud pühad. Fatima pühapaik, mida külastas ka paavst Johannes Paulus II, on katoliikliku maailma üks tähtsamaid palverännakute sihtkohti. Portugali keel on välja arenenud ladina keelest ning seda räägitakse ka sellistes kaugetes maades nagu Brasiilia, Angoola, Mosambiik ja Aomen, mis on Portugali kunagised asumaad. Peaaegu kõik kohalikud saavad aru hispaania keelest ning paljud räägivad ka prantsuse keelt. Lissabonis kõneleb üllatavalt palju inimesi päris head ning kohati isegi ladusat inglise keelt. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Portugali keelt räägitakse kogu riigis, kusjuures ainult küla Miranda do Douro's miranda keel tunnustatud kui kohapeal koostöö ametlik keel.
rahvust teistest paremaks. Tänu rahvuslusele tugevnes ka imperialism — see on suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, haarates enda alla nii palju kui võimalik kolonaal valdusi. Kolonianistid põhjendasid vallutusi järgmiselt: 1. Inimeste aitamiseks 2. Euroopa eluviisi sisseviimiseks 20. Sajandi alguseks oli maailm jaotatud suurriikide vahel. Asumaadeks ja mõjusfäärideks. Euroopaliku põhimõtte hulka käis ka õigus enese määratlemisele, aga asumaad ei sõltunud sellest. Asumaades alustati vastuhakke. Kolojaanimpeeriumites oli tavaliselt rohkem rahvast Asumaades kui emamaal. Riigid kes olid kolooniate jaotamisega hiljaks jäänud, pidid leppima väiksemate aladega. Suurt huvi pakkusid Aafrika, Aasia. Arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. Masina ehitusel võeti kasutusele tööpingid, mis aitasid kaasa kiiremat tootmist. Arenes seeria-tootmine, Henry Ford lõi 20. Sajandi algul oma konveieri — kiirem tootmine
ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest), asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma (1921. aastal oli nende võlg USA'le 21 miljardit dollarit). Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks ning algas kapitalismi üldkriis. Peale
tähendanud, et seal oleks olnud kõik rahulik. Võitlused erakondade vahel olid üpriski teravad, peamine võitlus käis liberaalide ja konservatiivide vahel. Mõnikord oli probleeme ka kuningakojas. Elizabeth II Briti impeerium Suurbritannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi. Hiljem nimetati seda Briti Rahvaste Ühenduseks. Tähtsamad osariigid ja asumaad olid India, suured maa-alad Aafrikas, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja jpt. Viimased kolm olid domiinionid ehk põhimõtteliselt iseseisvad riigid. Neil oli olemas kõik mis tavalistel riikidel. Ainus vahe oli see, et nad tunnistasid Suurbritannia riigipead ka enda omana. Kohapeal esindas teda kindralkuberner. Britid olid tõsiselt hädas Iirimaa ja India iseseisvuslastega. Iirimaa võitles alguses endale domiinioni staatuse, kuid lõpuks läks siiski suurem osa Iirimaast
Ameerika ajalugu a) Mille poolest erines Põhja- ja Lõuna kolooniate saatus? Too esile erinevused kolooniate rajamisel, majandusarengus, saatus sõdade käigus. Nii Lõuna-kui ka Põhja-Ameerikas olid esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel. Domineerima jäid esialgu inglased ja prantslased. Jätkus võimuvõitlus kolooniate üle. Prantslased tõrjuti välja ja nad kaotasid asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel. 4.juuli 1776 võeti vastu iseseisvus deklaratsioon, millega kuulutati 13 kolooniat iseseisvaks. Tekkis iseseisvussõda, millega võideti kätte alles iseseisvus. Lõunas põllumajanduse aluseks suurmajapidamised, kus kasutati sisseveetut orjade tööd. Istandustes kasvatati peamiselt puuvilla, sest nõudlus Euroopas selle järele oli suur. Kõrged puuvillahinnad tõid plantaatoritele suurt tulu. Põhjas olid farmid, kus
Välja rändasid maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed ja lihtsalt seiklejad, kuid oli ka usulisel põhjusel väljarändajaid. Emigrantide usuline taust mängiski olulist rolli kolooniate rajamisel. 17.sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes omavaheline konkurents ,esialgu jäid peale prantslased ja inglased. Põhja-Ameerika suurima linna asutasid hollandlased aga hiljem inglased vallutasid selle. Lõpuks kaotasid prantslased kõik oma asumaad Põhja-Ameerikas 1763.aastal Seitsme aastase sõja tagajärjel. Inglise kolooniate elukorraldus 18.sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat,igalühel oli oma esinduskogu ja omavalitsus. Kuningavõimu esindas kuberner.Põhjapoolseid kolooniaid iseloomustas farmerlik põllumajandus,kus farmer haris ise põldu,käis jahil,tegi sepa tööd ,kudus riiet,ehitas,tegi kõik majapidamises vajaliku ise ära.Nii hakkaski põhjapoolsetes
Teine Kontinentaalkongress 1776 XIV)Loodi regulaararmee, mille ülemjuhatajaks sai George Washington XV)Võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon, mis kuulutas kolooniad iseseisvaks ja deklareeris kõigi inimeste võrdsust ja vabadust. XVI)Iseseisvus sõda 1776- 1783. kolooniad Briti impeeriumi vastu. Neid toetasid Prantsusmaa, Holland ja Hispaania. Sõda lõppes Versaille's rahuga. Suurbritannia andis alla ja kuulutas asumaad suveräänseks. XVII)Ameerika Ühendriigid: Algul ühendas kolooniaid vaid esindusorgan Kontinentaalkongress. 1781 moodustasid nad konföderatsiooni(piirkonnad liitusid), mille ühine esindusorgan oli Kongress.(igal osariigil 1 hääl). 1789 võeti vastu konstitutsioon e põhiseadus. USAst sai liitriik e föderatiivne riik. Kehtima hakkas võimude lahusus: 4) seadusandlik- Kongress: a) saadikute koda b) senat
Belgiaga, Posen (Poznán), osa Pommerist ja Sileesiast läksid taasloodud Poola koosseisu; Hultschin (Hlucín) anti Tsehhoslovakkiale, Memel (Klaipeda) Leedule ning Danzig (Gdask) muutus Rahvasteliidu kaitse all olevaks vabalinnaks. Saksamaa pidi loovutama oma territooriumist kaheksandiku ning mitu miljonit sakslast jäi elama väljapoole Weimari vabariigi piire. Võitjate kätte läksid ka endise Saksa keisririigi asumaad. Teisest küljest võib Versailles' süsteemi nimetada ka nö uueks korraks.Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Rahulepingu tingimusi dikteerisid võitjariigid ning mingil määral on õige, et võtjad kaotajatele selle käigus nõudmisi esitasid. Tugevamatel peakski ju olema võimalus oma nõudmisi ja arvamusi ennekõike esitada.
tarbimiskultuuri algus Naiste iseseisvumine Linnastumine Närvilisus, duellid, militaarsuse kummardamine Kasvav kultuuritarbimine 18./19.saj tööline mängis kaarte, vestles, levitas kuulujutte, jõi ja käis kirikus 19./20 saj. tööline luges ajalehte või raamatut, käis kinos või staadionil, kuulas raadiot või heliplaate, külastas näitusi Põhimõisted impeerium monarhistlik suurriik; maailmariik, suur koloniaalriik koloonia asumaad (nt Briti koloonia) asundus (nt eestlaste koloonia Austraalias) alaealiste parandusmaja imperialism suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada BRITI IMPEERIUM Inglismaa kolooniad XX sajandi algul olid: AUSTRAALIA KANADA INDIA EGIPTUS LÕUNA-AAFRIKA Lisaks kontrollisid inglased suurt osa HIINAST, Kaspia ja Musta mere naftapiirkondi, Iraaki, Iraani jne. Inglise-Buuri sõda tuntumaid koloniaalsõdu ajaloos Euroopa XX saj algul
imperialismiajastu-rahvusluse levik, rahvusriikide teke(saks. itlia)alguses rahvad võrdsed varsti sovinism-oma rahvuse eelistamine, suurriigid suurt mõju kogu maailmas, koloniaal vallutused, majandusliku võimu kasv, vähemarenenud maad toorainebaasidek,euroopa tivil-isikuvabadus,eraomand, deomk. kogu maailm eur. riikide asumaad mõjusfäärid lisaks usa jaapan. norra rahumeelne eraldumine rootsist teised võitlesid sellele vastu-ümberrahvast. poliitika, piiratud autonoomia. katsed koloniaalvaldused ümber jagada, iseseisev Etioopia(libeeria)inglise buuri sõda-hollandi asunikudpõliselanikega võideldes asut vabariigid, algul võitsid olenem. inglis. suurest ülekaalust, hiljem partisani sõjale minnes rajasid ingl. kondus
Võimule tulnud Tokugawa väepealikute dünastia, algas eurooplaste väljatörjumine jaapanist. Eurooplastel oli raskusi ka Hiinas peale tokugawa. Hiinat häiris ka euroopa misjonäride tegevus, venelaste edasiliikumine Siberis Amuuri aladele ja üha laienev Euroopa kaupade sissetung Lõuna-Hiina sadamate kaudu. Ladina-Ameerika on Kesk- ja Lõuna-Ameerika, kus räägitakse ladina keelest arenenud keeli. Seal on asumaad Portugalil ja Hispaanial. Maadeavastused laiendasid asustatud maailma piire. Teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine lubasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust. Kiriku mõju ei olnud nii suur inimestele kui varem. Hakkas kujunema arusaam et inimisiksus on ka iseseisvalt väärtuslik ja suudab palju. G.Galilei leiutas eelmisest parema teleskoobi. Ta kinnitas , et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese. I
INGLISMAA, PRANTSUSMAA, USA SISE JA VÄLISPOLIITIKA 19201930ndatel: INGLISMAA SISE: Demokraatlik riik, kus toimis monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises. Seadusi võttis vastu parlament, neid täitis valitsus koos peaministriga. Oli 2 parteid: Tööerakond ja Konservatiivid, kes enamiku ajast valitsesid riiki. INGLISMAA VÄLIS: Inglismaa ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi, mida nim. Briti Rahvaste Ühenduseks. Asumaad olid India, Aafrika, Kanada, Austraalia,UusMeremaa, kes olid dominioonid. Nad olid iseseisvad liikmesriigid, kel oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Riigipea oli Inglise kuningas, kohapeal esindas kindralkuberner. PRANTSUSE SISE: Oli demakraatlik vabariik, kus tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul vahetus 41 valitsust, enamasti paremerakondade valitsused. Majanduskriisi ajal tekkis diktatuuri oht. Sellega
Kordamine Ajalugu Inglismaa Inglismaal levisid sotsialistlikud ideed vähem kui mujal Euroopas, sest seal oli tööliste olukord parem. Inglismaa suutis teostada hiilgava isolatsiooni poliitika tänu heale asukohale ja tugevale sõjalaevastikule. 19. sajandi teisel poolel suurenes Briti koloniaalimpeerium Austraalia, Uus-Meremaa, India, Kanada ja ka Aafrika arvelt ning asumaad olid eelkõige odava tooraine allikaks. 19. sajandi teist poolt tuntakse Inglismaal kui Victoria-ajastut. Siis kujunes Inglismaast maailma suurim koloniaalriik. Inglismaa turvalisuse tagas tugev sõjalaevastik. Inglismaa ei hoolinud püsivaid liitusi teiste riikidega ning püüdis olla eraldatud. Mõisted. Viktoriaanlik ajastu kuninganna Victoria valitsusaeg 19. saj teisel poolel Ametiühingud nende eesmärgiks oli üksteise abistamine ja majandusliku korra parandamine Tööerakond poliitiline jõud parlamendis kui ka ühiskondlikus elus te...
1945.a. sai nende liidriks Harry Truman, kelle nimega seostub Trumani doktriin. 1952.a. sai presidendiks vabariiklane Dwight Eisenhower. Suurbritannia • Kuuludes kõll võitjate hulka, minetas Suurbritannia maailma juhtiva riigi positsiooni maailmas. Võlakoorem – 14 mld USD. • Suur import ja kapitali eksport, stagnatsioon laevaehituses ja autotööstuses. • Briti koloniaalimpeeriumi lagunemine. 1940. aastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950. aastatest alates Aafrikas. Enamik neist astus India eeskujul Briti Rahvaste Ühendusse, mida 1953.a. tuntakse Rahvaste Ühendusena. Suurbritannia säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Samas tähendas impeeriumi lagunemine Suurbritannia rahvusvahelise tähtsuse langust. • Suurbritannias säilis kaheparteisüsteem: konservatiivid ja leiboristid. 1945.a. võitsid leiboristid, kes asusid teostama vasakpoolseid reforme. 1951.a
ANNEMAI HARAK 1.Millised muutused toimusid Euroopa majanduses pärast Teist maailmasõda? Marshalli plaaniga loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948-1952 anti 70-le Euroopa riigile abi 13 miljoni dollari väärtuses. Oli suureks abiks. 2.Millised muutused toimusid Euroopa poliitikas pärast Teist maailmasõda? Maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kelle mõju alla sattusid Kesk-ja Ida-Euroopa ning suur osa Aasiast. 3.Millised muutused toimusid Euroopa rahvastiku koosseisus pärast Teist maailmasõda? Toimus beebibuum ehk järsult hakkas hakkas iive kiirelt tõusma. 4.Miks puhkes külm sõda? Sest Lääneliitlastele hakkas järjest enam tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. 5.Kas Ida-Euroopa minemist NSV Liidu mõjusfääri oleks saanud takistada? Põhjenda oma seisukohta. Ma arvan, et...
Atendaadi eest peeti vastutavaks Serbiat. Austria Ungari sai Saksamaalt nõusoleku Serbia-vastase sõja aöustamiseks ja üleeuroopalikuks sõjaks. 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa vastas sellega mobilisatsiooniga, seepeale kuulutas Saksama 1.augustil Venemaale ja 3. Augustil Prantsusmaale sõja. Riikide eesmärgid · Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülemvõim merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning anastada Baltimaad, Poola ja Ukraina. · Austria- Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooniat, Türgi Tagakaukaasiat. · Suurbritannia eesmärk oli lüüa oma ohtlikemat võistlejat, Saksamaad. Saada Türgilt Mesopotaamia ja kindlustuda Egiptuses. · Prantsusmaa tahtis tagasi 1871.a kaotatud Alsace-Lorraaine'i ja vallutada Saarimaa. · Venemaa tahtis Galiitsiat, Kontsantinoopolit ja Musta mere väinu ning hegemooniat Balkanil.
Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 1914 28
See deklaratsioon kuulutas 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule, vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatus. Ameeriklased hoiavad seda mõtet tähtsal kohal ka praegugi, üritades üksteist kohelda võimalikult võrdselt ning olla vabad. Iseseisvaks said ameeriklased Iseseisvussõjas, mis toimus 1775-1783 ning mille lõpetas Versailles'i rahu. Rahulepinguga tunnistas Suurbritannia endised asumaad vabaks, suveräänseks ning iseseisvaks riigiks. Uue riigi nimeks sai Ameerika Ühendriigid (USA). Sellest alates on USA olnud ühtne riik ning rahvas on hoidnud ühte. Moodustati 13 asumaa sidumiseks Kontinentaalkongress ja sõja puhuks armee. 1781. aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud uued riigid konföderatsiooni- riikide liidu. Selle ainus ühine organ oli Kongress, kus igal osariigil oli 1 hääl. Kongressi võimkonda
Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+asumaad) Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva...
Venemaal puhkes kodusõda, kuna nõukogude võimu ei tunnustatud, osutati relvasatud vastupanu enamlastele, enamik endise keisriarmee ohvitsere ei nõustunud enamlaste poolt saksamaaga sõlmitud Bresti separaatrahuga. 9. Millised olid Versailles' rahulepingu tingimused Saksamaa jaoks? · Saksamaa loovutas piirialad · Pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · loovutas kõik asumaad · kaotati sõjaväekohustus · kuulutati sõjasüüdlaseks, pidi maksma teistele riikidele reparatsioonimakse. 10. Millal loodi Rahvasteliit? Loodi 1919. a jaanuaris, aga tegevust alustas 1920. a jaanuaris 11. Miks Rahvasteliidu tegevus ebaõnnestus? Kuna Rahvasteliit ei suutnud täita lepitaja rolli riikidevahelistes tülides. Organisatsiooni osatähtsus ja mõjuvõim hakkasid lagunema. 12. Miks oli Saksamaa jaoks oluline Dawesi plaan?
Mittevenelased võimalus iseseisvumiseks, venelased, kes vihkasid kommuniste, tsaariarmee ohvitserid, varades ilmajäänud, demokraatiat sooviv intelligents, lääneriigid, sõjakommunismi all kannatajad, punase terrori all kannatjad Suurbritannia-(Jaapan)-Prantsusmaa-Venemaa (salaleping Itaaliaga) (Antant)-><- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (Kolmikliit) rol Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad , Poola ja Ukraina . Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat . Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Mesopotaamia . Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine 'i ja vallutada Saarimaa . Venemaa tahtis Galiitsiat , Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid.
· Sõjataktika ameeriklastel: Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida kasutasid indiaanlased. · Sõjataktika inglastel: Inglased sõdisid pikkades tihedates viirgudes · Lahingu pöördehetk: 1781. Aastal Virginias Yorktowne'i all piirasid ameeriklased inglise väed sisse ja sundisid need kapituleeruma. · Lahingu tulemus: Ameeriklased võitsid. Versaille rahu: 1783. Aastal sõlmitud, kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Ameerika Ühendriigid: pooldati föderaalvõimu ja demokraatiat, ülekaalu sai föderalistlik suund.Osariikide võimkonda jäid majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. 21. Parlament Inglismaal: · Ülemkoda ehk Lordide koda koosnes kõrgaadlikest ja vaimulikest. · Alamkoda oli moodustatud valimiste teel kodanlastest ja maa- aadlikest.
Metakomet- indiaani pealik, kes rüüstas eurooplaste linnu 1638- rootslased rajasid Uus-Rootsi koloonia 1620- laev Mayflower tõi 102 puritaani Ameerikasse 1636- tuli kokku Virinia asunike üldkogu, mis võttis vastu seadustiku 1765- astuti välja tempelmaksuseaduse vastu 1774- Am. Asumaade I kontinentaalkongress 1776 4. juuli- kontinentaalkongress võittis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni 1775-83- Iseseisvussõda, mille lõpetas Versailles' rahu. Suurbritannia tunnistas Am. Asumaad vabaks 1781- asumaade asemele tekkinud riigid tegid konföderatsiooni(riikide liidu) Pennsylvania- Sektide koondumiskoht, rajas jõukas kveeker William Penn metodism- 18. saj Inglismaal kujunenud usulahk 1830- rajati mormooni kirik Benjamin Franklin(elas 1706-90)- valgustusideoloogiat esindaja, 1754 esitastas P-A kolooniate liidu projekti, mille kohaselt kuuluks võim parlamendile(Suurele Nõukogule)
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920.-30. AASTAIL MAAILMAMAJANDUS 1920.-30. AASTAIL 1.Pariisi rahukonverents ja Versailles´ rahuleping: millal ja miks toimus rahukonverents (lk 12) Pariisi rahukonverents toimus 18. jaanuar 1919. Seal töödati välja rahulepingud ja kaotajad pidid neid allkirjastama. Versailles´ rahulepingu peamised tingimused (lk 13) Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest (territoorium vähenes kaheksandiku võrra), asumaad anti võitjate valitseda. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidid maksma sõja võitnud riikidele reparatsioone (hüvitismakse). Liitlased okupeerisid 15 aastaks Reini tsooni. kes (riigid) lepingu sõlmisid, miks suruti Saksamaale peale just selline leping (lk 12) Lepingu sõlmisid sõja võitnud riigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja kaotajad,
Amerika Ühendriikide tekkimine 1.Millistest maadest rännati välja Põhja-Ameerikasse = Holland, Inglismaa, Prantsusmaa. 2. Kuidas kujunes Lõuna asumaade mustanahaliste elanikkond= Veeti orjadena. 3. Kuidas ja miks kaotasid prantslased oma asumaad Põhja- Ameerikas= 7 aastase sõja tagajärjel kaotati Kanada. Alad läksid lõpuks inglaste kätte. 4. Millistel põhjustel kujunes uus ühiskond töökaks, ettevõtlikuks= Üks osa väljarändajatest olid kalvinistid. Inimesed olid võrdsemad. Euroopa rendisüsteemi üle ei viidud. 5. Milles seisnes Briti(Ameerika) konflikt kolooniatega= Inglased ei lubanud elama minna läände, nende kaupu ei lubatud inglismaal müüa, inglise kaupu sunniti peale(NT: tee), uue maksu kehtestamine(postimaks). 6
koguväärtust Võrdle ja iseloomusta eesti eri piirkondade majandusarengut Linnale majanduses on esikohal töötlevad ja teenindavad majandusharud, maal aga põllumajandus ja metsandus. Majanduslikult arenenuim piirkond on Põhja- Eesti . areng on kõige aeglasem Kagu-Eestis sest sealne rahvastik vananeb kõige kiiremini. 3 maakonda Harjumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa annavad enim SKT Millist rolli on euroopa majanduse arengus mänginud asumaad Asumaadest said koloniaalmaad hinnalist toorainet millest sai valmistada väärtuslike kaupu. Rikkaimad riigid olidki koloniaalmaad Kus asub euroopa majanduse tuumikala? Miks? Euroopa majanduse tuumikala asub Kagu- ja Kesk Inglismaa, Holland, Belgia, Saksamaa ning Prantsusmaa kirdeosa. See asub neis piirkondades sest seal asuvad suured linnastud
troonist. 11. nov. 1918 sõlmiti vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel( vist). Hakati rahulepingu tingimusi arutama. Jõustus 28. juuni 1919 Versailles`rahuleping. Tulemused: Saksamaa pidi loovutama Reini jõe vasaku kalda. Prantsusmaa alad tagasi. Relvastus, raskerelvastus pidi Saksamaa ära andma. Austria- Ungari lagunes 4 riigiks. Venemaa impeerium lagunes. Eraldusid: Eesti. Läti, Leedu, Poola, Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumist, umbes 73000 km2. Saksamaa kaotas ka kõik oma asumaad. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse ajaloos. Itaaliast sai suurriik. Oluliselt suurendas oma tähtsust maailma poliitikas USA. I Maailmasõda ei lahendanud põhi vastuolusid maailmas ja seega rahulepingutes oli peidus uue maailmasõja alge.
Kontrolltöö I ms ja Eesti Vabariik kordamisküsimused 1. Esimese maailmasõja põhjused: Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Suurriikide imperialistlik poliitika. Saksamaa soov kolooniate järele. Venemaa ja A-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. 2. Sõjas osalenud poolte taotlused. Saksamaa soovis juurde saada kolooniaid ja nende sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist(läbi Belgia ja Luksemburgi) ja seejärel Venemaa ründamist(välksõjaplaan). Inglismaal otsest sõjaplaani ei olnud, ise ei tahetud osaleda. Algul plaaniti mandrile saata ainult 70 000 meest. Liitlastele pakuti finantsabi. Saksamaa loodeti purustada liitlaste kätega. Venemaa plaanis rünnata Saksamaad sel ajal, kui Saksamaa võitleb Prantsusmaaga. Venemaa lootis elavjõu ülekaalule, kuid relvastus ja väljaõpe oli neil puudulik(nn aururulli-plaan). Prantsusmaa lootis oma kaitseliinile. Saksamaale plaaniti teha hoogne pealet...
Tagajärjed: sõjad araablaste ja juutide vahel, terrorism. · Hiina rahvavabariik Asutati 1949. Sotsialistlik. Juhtis Mao Zedong. Probleemid: majandus riigistati, põllumajandus kollektiviseeriti, puudus sõnavabadus, Mao Zedongi isikukultus, rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus. · Jaapan - India - liidrid, probleemid. · Kolmas maailm: liidrid, probleemid · Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine. · Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad. · Troopilise Aafrika riikide probleemid: kolonisaatorite tõmmatud piire ei muudetud, vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika, tribalism. · Külm sõda Kolmandas maailmas: Nii USA kui NSVL püüdsid riike enda poole saada. · Araabia maad -algselt oli tegemist väga vaeste riikidega. Olukord muutus sedamööda, kuidas maailmas õpiti kasutama naftat. Tulemusena hakkasid endised vaesed riigid eesotsas Saudi-Araabiaga rikastuma
liitmist ülejäänud Iirimaaga. Aastal 1922 said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid Iiri Vabariigi. Allesjäänud osa Ühendkuningriigist nimetatakse alates 1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks. 1937.a. kuulutas Iirimaa katoliiklik osa end iseseisvaks vabariigiks. Põhja-Iirimaa aga jäi Briti kuningriigi koosseisu. Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa saavutasid Briti impeeriumis dominiooni staatuse st. Briti asumaad, millel oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Egiptus, Jeemen, Saudi-Araabia ja Iraak võitlesid välja iseseisvuse. 1931.a. võeti vastu Westminsteri statuut e. seadus, millega Inglismaa nn valged kolooniad ja dominioonid (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) said peaaegu täieliku iseseisvuse neist ükski ei olnud sise- ega välispoliitiliselt teisele allutatud. Briti impeeriumit hakati ametlikult nimetama Briti Rahvaste Ühenduseks.
osalised, just kahes üksteisega konkureerinud riikide blokis. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace- Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria- Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 28. VI 1914
17. saj Hollandi maalikunst. Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) 17. saj. = Hollandi vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias & Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam). Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku- ja
ndatel: poliitilise ja majandusliku iseloomuga, suuresti seotud Versailles' süsteemiga. 1) Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ja, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Üleskutsed tühistada see rahuleping ja sõjakaotus tasa teha leidsid Saksamaal suurt poolehoidu. 2) I MS-s Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud MS-s osalemise eest piisavalt asumaid. Otsustati need asumaad jõuga haarata. 3) Pärast I MS kehtestatud riigipiirid põhjustasid palju pingeid. Paljudes riikides arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. 4) Rahvasteliit ei jõudnud lahendada kriise, kus osalesid suurriigid. Demokraatlik ük: rahval määrav osa ük-a tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu. Totalitaarne ük: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte,
sõjavarustus, laevastik., see lõpetas I ms. 12) Versailles's rahu- 28.06.1919, Pariisi rahukonverentsil allkirjastatud rahu, mis määras Compiegne'i vaherahu tingimused ning Saksamaa repressioonid. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra. aksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. Saksamaa loovutas kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa armee tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. 13) Dawesi plaan oli Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi
4. juunil 1920 sõlmiti rahu Ungariga. 10. augustil 1920 sõlmiti rahu Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ja pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tulemused Tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigik (Jugoslaavia). Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Sõja tulemused Saksamaa kaotas osa territooriumi, asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium suurenes. Itaaliast sai suurriik. USA seisus tõusis Osalejad Algul osales Keskriikide poolel 3 568 000 meest ja Antandi poolel 6 179 000 meest. Sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% maailma rahvastikust. Kokku mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest.
turumajanduse elemendid, nt väikeettevõtlus, kaotati tsensuur. Sotsialismi alustalad- riigi otsustav sõna majanduselu juhtimisel, kompartei juhtiv roll. Praha kevad- Dubčeki uue kursi aeg. Brežnevi doktriin- NSVL on õigus ja kohus kaitsuta sotsialismi kõikjal ja NSVL kavatseb ka tulevikus seda teha. Kolmas maailm- arengumaad, kehva majandusliku tasemega rigid. Aafrika aasta- 1960.a mil iseseisvus 17 asumaad Aafrikas. Aafrika Ühtsuse Org- eesmärk on Aafrika riikide koostöö arendamine ja riigipiiride muutumautuse printsiibi järgimine. Tribalism- hõimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määremisel, riiklike tellimuste jagamisel jms, mida eurooplased peavad üheks korruptsioonivormiks. USA abiprogramm- USA loodud alternatiiv Che partisanivõitlusele, üritas Ladina- Ameerika maades edendada meitmekesisemat majandust. Nõudeks demokraatlik riigikord.
1788a.alustas uut sõda Venemaaga,kuj ebaedukaks,ohvitserid astusid kung.vastu.1789a andis Riigipäev gustavile toetust ja võimutäiuse.Riiginõukogu lakkas suhtolemast.viidi läbi seisute tasakaalustamine.Loodi kõrgem kohtuorgan Ülemkohus(6aadliku ja mittea)1790a sõlmis rootsi venemaaga Värälä rahu.Gustav III ja Katariina II astsuid koos Pr revolutsiooni vastu .gustav tapeti aadlike opositsiooni poolt.suri 1792a.uues sisevõitlused Rootsile. Ameerika Ühendriikide tekkimine.Inglise asumaad. Esimese inglasena üritas P-Am tugipn luua meresõitja Walter Raleigh(1585),1606 rajasid.esimese püsima jäänud koloonia,esimene asula nim.jamestowniks.parall inglastega asusid ameerikas hollandlased.Hendy hudsoni juhtimisel(hudsoni jõgi)Esim.hollandlaste koloonia raj.sinna kus nüüd new york1638a asutasid rootlased ameerikasse koloonia Uus- Rootsi.1620.hookustus väljaränneeuroopast usulistel,poliitistel,majanduslikel(talupojad maata,tööstuslik pööre,äritegevuse soov) põhj
Riikide rahulolematus IMS tulemustega Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari tekkisid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia; Serbia, senised AU lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks (Jugoslaavia) Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome Saksamaa kaotas osa territooriumist, asumaad ja suurriigiseisundi USA sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele, 1921. a oli Euroopa riikide völg USAle 21miljoni Itaalia ja Jaapan jäid ilma territooriumidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid Probleemid Saksamaal pärast I MS Majandusprobleemid Antandi riigid raskendasid sksm olukorda, kuna saksamaa ei suutnud maksta neile reparatsioone.
Miks teravnes 1930.aastatel rahvusvaheline olukord? 1. Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Üleskutsed tühistada rahuleping ning sõjakaotus tasa teha leidsid Saksamaal suurt poolehoidu. 2. Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, et nad ei saanud piisavalt asumaid. Nüüd otsustati need asumaad endale jõuga võtta. 3. Pärast sõda kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Mitmes riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. 4. Rahvaseliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.aastatel võimule diktatuurid?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
