ÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK, LK. 54 RAKUTUUM, LK.56 RAKUMEMBRAAN, LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS, LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM, LK. 64 TAIMERAKK PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :) Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine 17.saj. teine pool K. E. von Baer avastas imetaja munaraku loomorganismi areng saab alguse munarakust 1826 Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega 1838 Theodor Schwann taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega 1839 Rudolf Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakuteooria põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi põhiüksus(elementa...
aurustub enne sulamist. Arseen võib esineda mitme erineva lihtainena. See on normaaltingimustel tahke aine tihedusega 5,7 g/cm³. Kuumutamisel arseen ei sula vaid muutub gaasiliseks (muutub tahkest ainest auruks, jättes vedela oleku vahele) temperatuuril 614 °C, kõrgema rõhu korral sulab arseen temperatuuril 817 °C. Arseen reageerib hapniku, halogeenide ja väävliga. Lihtainena pole arseen mürgine, surmavad on aga arseeniühendid mis on vees lahustuvad. Need on äärmiselt mürgised anorgaanilised mürkained. Mürkide kuningaks on nimetatud arsenicumi (arseenoksiidi) mis on saadud kollase auripigmendi põletamisel. Arseeniühendeid on palju ja varud on piiramatud. Arseenimürgitusi on kahte liiki – krooniline arseenimürgitus ja akuutne arseenimürgitus. Akuutse arseenimürgituse korral on tunnusteks iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, nõrkus ning võib tekkida ka mao- soolte põletik. Need tunnused võivad olla paljude haiguste puhul ja üldjuhul ei tunta seda
püsivuse säilitamine: pH regulatsioon, temperatuur, osmootse rõhu tasakaalu säilitamine Plasma ja vormelementide vahekord ja seda mõjutavad tegurid. Veri koosneb : vereplasmast ja verelibledest e. hemotsüüditest. Vereplasmat umbes 57% ja vereliblesid 43%. I Vereplasmas on 92 % vett (annab verele voolavuse) ; 7-8 % valku ja umbes 1 % madalmoleklaarseid aineid (süsivesikuid, lipiide jt.), kollaka värvusega vedelik Madalmolekulaarsed ained 20 g/L. Anorgaanilised, peamiselt ioonidena esinevad ained ja orgaanilised. Anorgaanilised ained ( na, K ca, Mg ) määravad vere osmoose rõhu , mille järgi reguleeritakse organismi vee ja soolade tasakaal. orgaanilistest ainetest glükoos, aminohapped, rasvhapped, piimhappe jne; vereplasma valgud (65- 80 g/l )on olulised vere ja kudeda vahelises vee ja ainete vahetuses. Vereplasma valgud trantspordivad aineid veres (kaltsium, rasvhapped, ravimid.), vereplasma valgud on ka valgureserviks. *Plasma albumiin
keskkond moodustavad ökosüsteemi). Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. o taimekooslused o seenekooslused o loomakooslused o mikroorganismide kooslus o õhkkeskkond o vesikeskkond o muldkeskkond · Anorgaanilised ained; · Orgaanilised ained (valgud, süsivesikud, rasvad, humiinained), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi; · Kliimareziim; · Produtsendid autotroofsed organismid (peamiselt rohelised taimed); · Makrokonsumendid ehk fagotroofid - heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi);
Eeltuumsetel puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Päristuumsetel on iga rakk ümbritsetud rakumembraaniga ning raku sisemus on täidet. poolvedela tsütoplasmaga, mills leidub arvukalt mitmesuguseid organelle. MILLISE KOOSTISEGA ON TSÜTOPLASMA? Tsütoplasma peam. koostiseks on vesi, milles on lahust. palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplastama on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilisi happeid jt. Selles on esitatud kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiidhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. MILLINE ON RAKUTUUMA EHITUS JA ÜLESANNE?
Vett keetes, filtritega, veepuhastusseadmed, 35. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris. – hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine), – ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere põhjas anaeroobne hingamine). 36. Reovete jagunemine: olme- ehk kommunaalreoveed, tööstuslikud reoveed, põllumajanduslikud reoveed, atmosfäärne reovesi. 37. Ohtlikud ained vees: raskmetallid (Pb, Hg, Cd, As), muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, tsüaniidid. 38. Reovee puhastamine: vee puhastamine sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. puhastusmeetodeid: mehhaaniline, füsiko-keemiline, keemiline, Elektrokeemiline, bioloogiline. primaarne (mehaaniline, eelpuhastus); sekundaarne (bioloogiline puhastamine); tertsiaalne (järelpuhastus). 39. Vee reostumise mõjud keskkonnale. Vetikate vohamine, elusorganismide
Biosfäär on kõige kõrgem elulooduse organiseerituse tase. Neuraalne regulatsioon elunkondade talituse kooskõlastamine närvisüsteemi abil. Humoraalne regulatsioon elundkondade talituse kooskõlastamine käib veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel. 3. Elus ja eluta loodus Elus ja eluta loodus koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ühendid. Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui ka orgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. Organismides leiduvad peaaegu kõik keemilised elemendid, mis eluta looduseski. Erinevate rakkude keemiliste elementide sisaldus on üldiselt ühesugune. Makroelemendid O, C, H, N, P ja S
Vaglad arenesid ainult lahtisel lihatükil. 1778. a. F. Spallazani võttis lihapuljongi, kuumutas hoolikalt läbi ja jootis hermeetiliselt klaasnõusse. Puljong seisis nädalate-kuude kaupa ja ei roiskunud. 1828. a. A. Wöhler sünteesis anorgaanilistest ühenditest kusiaine. 1880-ndate alul L. Pasteur lükkas ümber elu isetekke variandi (kurekaelakatse) Elu tekke etapid 1) Aatomite/molekulide teke e. elementaarosakeste teke (füüsikaline evolutsioon) 2) Keemiline evolutsioon a. Anorgaanilised ühendid (NH3, CO2, CO, H2O, soolad) b. Lihtsad orgaanilised ühendid (süsivesinikud (alkaanid, alkeenid), orgaanilised happed (nt. rasvhapped), süsivesikud ja lämmastikalused) c. Polümeerid, polüsahhariidid, polünukleotiidid, polüpeptiidid ** Üleminek keemiliselt evolutsioonilt bioloogilisele. 2-faasilised süsteemid (kate+sisu) - Oparin: koatservaat (valmiskujul ühendid) - Fox: mikrokerad (kasutas eksperimentaalsetes uuringutes saadud ühendeid)
floeemimahlavool üheidulistel, ksüleemimahlavool madala suhkrusisaldusega taimedel (nt kask). Gutatsioon vee eritumine lehest tilkadena. Kõrge (100%) õhuniiskuse korral lakkab transpiratsioon ja asenele astub gutatsioon. Toimub veelõhede kaudu. II ELU - AINE JA ENERGIAVAHETUS IIa MINERAALNE TOITUMINE 1. Mineraalsete toiteelementide jaotused. Taimede orgaanilise massi kuivaine: 45% C, 42% O, 6,5% H, 1,5% N. Anorgaanilised ühendid moodustavad 5-10%. Makroelemendid C, H, O, N, S, P, K, Mg, Ca, Fe Mikroelemendid: B, Mn, Cu, Zn, Mo, Cl Väga väikestes kogustes: I, Br, Hg, Ag, Au Mittemetallid: C, O, H, N, S, P, B, Leelismetallid: K, Na, Mg, Na Raskmetallid: Fe, Mn, Cu, Zn, Mo 2. # Mineraalide puudus. Elementide puudusest tingitud sümptomid. Mineraalainete tähtsus taimeraku ainevahetuses elementide (rühmade) kaupa: N; S; P; K, Ca, Na; Mg; Mn, B; Si, Cl.
komponendid: ribosoomist vabanevad tRNA, mRNA ja sünteesitud valk. Translatsioon on universaalne protsess. Valgu sünteesi regulatsiooni võimalused: a) transkriptsioon ise on valgusünteesi esimene regulatsioonitasand. Geenide avaldumine muutub valgu eluea jooksul. b) mRNA molekulide lagundamise kiirus RNA-d lagundavad tsütoplasmas olevad ribonukleaasid. 3. Ülesanne monohübriidse ristamise kohta NR 3 1. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismis Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik (HONC) moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained: vesi Orgaanilised ained: Valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA) jne Anorgaanilised ained organismis Vesi · Hea lahusti · Osaleb keemilistes reaktsioonides · Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri Vee molekul on dipolaarne
Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koossesinemise kaudu Biomolekulid on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil Biomolekuli esinemine on üks elu tunnus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on veel kõik elu omadused.Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad kõik elu tunnused Loomad saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus oleva orgaanilise aine lagundamisel Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel Püsisoojased organismid on ainult imetajad ja linnud Organismide eluiga kujuneb tema pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna koostoimes. Puuliikide maksimaalne eluiga on erinev seda võivad lühendada ebasoodsad kasvutingimused, kahjurid ja haigused Kalad kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased Sisekeskkonna...
Toidu niisutamine ja lõhustamine toimub sülje mõjul ja süljenäärmed jagunevad suurteks ning väikesteks süljenäärmeteks. Väikesed süljenäärmed asuvad põskede limaskestas, pehmes suulaes ja keelel. Keele süljenäärmeid kutsutakse Ebneri näärmeteks. Sülje hulk, koostis ja omadused: Sülje kogus võib varieeruda, 0.5-2 liitrit. Sülje hulk ja koostis sõltuvad toidu konsistentsist. Kõige rohkem sülge eritub kuivale toidule. Sülje koostises on orgaanilised ja anorgaanilised ained, orgaanilistest ainetest on mitmesugused ensüümid, osa neist kaitsefunktsioonidega, kõige olulisem toitaineid lõhustav ensüüm ehk seedeensüüm on alfa-amülaas. Selle mõjul algab süsivesikute lõhustamine. See ei jõua tavaliselt suus ära lõhustada, jätkub maos - peensooles, pankrease alfa-amülaasi mõjul. Sülg on vajalik suu limaskesta niisutamiseks kõnelemisel. Kõnelemine stimuleerib sülje eritumist,
Laialdase kasutuse said ka Tserenkovi ja stsintillatsiooniloendurid. Aines liikuv laetud osake mitte ainult ei ioniseeri aatomeid, vaid ka ergastab neid. Siirdudes ergastatud olekust põhiolekusse, kiirgavad aatomid nähtavat valgust. Aineid, milles laetud osakesed ergastuvad märgatava välke (stsintillatsiooni), nimetatakse fosfoorideks. Fosfoore on orgaanilisi (benseen, naftaleen, antratseen jt.) ja anorgaanilisi. Kõige enam tarvitatavad anorgaanilised fosfoorid on ZnS-Ag (hõbedaga aktiveeritud tsinksulfiidid) ja NaI-Tl. Prootonite loenduritena kasutatakse tavaliselt plastmass stsintillaatoreid. Kasutamist leiavad ka vedelad stsintillaatorid. Stsintillatsiooniloendur koosneb fosfoorist, millest valgus suunatakse spetsiaalse valgusjuhtme abil fotokordistile, kus loendatakse väljundis tekkinud impulsse. Määratakse ka impulsside amplituud, mis on võrdeline välke intensiivsusega. See annab täiendavat informatsiooni osakestest
Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Mineraalide klassifitseerimine, tähtsamad ? Mineraalid jaotatakse kahte suurde rühma: 1. Orgaanilised mineraalid, mis kujutavad endast kõikvõimalikke süsinikuühendeid (v.a karbonaadid ja karbiidid). 2. Anorgaanilised mineraalid (kõik ülejäänud ühendid ja keemilised elemendid): 1) Ehedad elemendid 2) Sulfiidid ehk kalkogeniidid ja nende analoogid 3) Halogeenid 4) Hapnikulised ühendid: oksiidid, hüdroksiidid 5) Oksiidsed soolad ehk hapnkulised soolad: karbonaadid, sulaadid, fosfaadid, silikaadid jne. Mis on kivim, jaotamine, tähtsamad? Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse
• sünteesivad regulaatoraineid; • valkude ainevahetusjääkide välja viimine organismist; • võtavad osa organismi viidud ainete, mitmete ravimite ja mürkide eliminatsioonist. 3. Kuidas toimub neerudes uriini tekkimine? Uriini tekkimisel neerudes on eristatavad kolm protsessi: 1. ultrafiltratsioon; 2. resorptsioon; 3. sekretsioon. 4. Millest koosneb uriin? Uriin on kollaka värvusega läbipaistev vedelik ja sisaldab kuivainet umbes 4%, selles on: • orgaanilised soolad; • anorgaanilised soolad 5. Kuidas on võimalik inimese organismi neerude talitlust uurida? Inimese organismi neerude talitluse uurimine: • puhastumuse ehk kliirensi kaudu; • veekoormuse järgse diureesi ja uriini lahjenemise dünaamika kaudu; • uriini uurimise kaudu; • ultraheli ja radioaktiivsete ainete kasutamisel tehtavate uuringute alusel. 6. Kus toimub inimese organismis väljaheidete moodustumine ja väljutamine? Väljaheidete moodustumine inimese organismis toimub pärasooles ja väljaheidete
· Eutrofeerumine- toitanete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. · Veest võib leida- polaarsed vee molekulid. Palju hüdroksooniumioone, mis muudavad looduslikud veekogud happelisemaks. Vees on ka gaase. Vees on alati mitmeid metalliioone Fe 2+, Fe 3+, Ca 2+, Mg 2+( kui nende ioonide konsentratsioonid on normaalse, siis nad on loomulikud vee komponendid.). · Ohtlikud ained vees- raskemetallid; muud anorgaanilised ühendid (fluoriidid, arseen, boor); aromaatsed süsivesikud (benseen, fenoolid, ksüleenid); polütsüklilised aromaatsed süsivesikud ( krüseen, naftaleen); amiinid; pestitsiidid(2,4-D; aldriin). Püsivad orgaanilised saatseained keskkonnas. Bioakumulatsioon · Mürk- aine, mis organismi sattudes põhjustab juba suhteliselt väikestes annustes tugevaid, organismile kahjulikke talitlushäireid või surma. Mürgi mõju võib olla kiire
lahustina, pesemisvahendina, absorbendina, transportimisel jne · Põllumajanduslikud reoveed- mineraalse saastuse põhjustavad väetise vale hoidmine ja kasutamine · Atmosfäärne reovesi- sademetest tingitud veevoolud kannavad veekogudesse maapinnalt ja ka atmosfäärist kaasahaaratud saasteaine. 28. Ohtlikud ained vees: · Raskemetallid (Pb, Hg, Cd, Cr) · Muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, arseen, boor, tsüaanid, tsüaniidi · Orgaanilised saasteained: · Aromaatsed süsivesinikud: benseen, etüülbenseen, tolueen, stüreen, ksüleenid, fenoolid, klorofenoolid · Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen, atsenafteen · Klooritud alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud (PCB, 1,2- dikloretaan, kloroform, heksakloroetaan) · Amiinid
Osaleb vere hüübimis protsessis. Kindlustab lihaste tööd. Kaltsiumi puudimisel tekkivad krambid. Reguleerib vee hulka organismis. Raud Kuulub selgroogsete punalibledes oleva valgu hemoglobiini koostisesse. (seob hapniku) HEEM(rauaühend-annab verele punase värvuse)* Jood On vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus joodididioone piisavalt pole siis kilpnääre haigestub ja tekkib struuma. 2.2 Anorgaanilised ained VESI -suurepärane lahusti Hüdrofiilsed ained- lahustuvad vees Hüdrofoobsed- ei lahustu vees(rasvad ja õlid) Vee ülesanded: · On suure soojusmahtuvusega( hoiab püsivat temperatuuri) · Hoiab ära ülekuumenemise · Kindustab organismide ringeelundkondade töö · Kaitsefunktsioon. Nt pisarad, liigesed, sülg jne. · Tagab raku siserõhu ehk turgori Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H12O6 + 6H2O + 6O2 (fotosüntees)
Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks ( ka vaikaineteks). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus, · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastid: temperatuuri (või kõvendi ) mõjul muutub kuju ja koostis ning kao...
Värvimise etapid Tööetappide hulk on erinev ja sõltub valitavatest materjalidest ning kvaliteedinõuetest. Metallpindade käsitlemisel on nimetatud vaid kesksed etapid. Põhjatöötlus e. kruntimine Selle all mõeldakse aluspinna esimest kruntvärvi või laki abil viimistlemist, mille põhieesmärk on parandada järgmiste kihtide nakkumist, ühtlustada aluspinna imemisvõimet ja takistada viimistlusvärvi liigset imendumist aluspinna sisse. Tehakse eelkäsitsetud pinnale, remonttööde puhul võidakse seda teha ainult remonditavale pinnale. Lihvimine ja põhjatöötlus Hooldusvärvimise tööetapp, kus õhukese alusvärviga pintseldatakse üle pestud pind või pind, millelt vana värv on põletamise teel või värvieemaldusainega eemaldatud. Samaaegselt lihvitakse aluspinda liivakiviga, et järgmine värvikiht nakkuks hästi aluspinnale. Seda menetlust kasutatakse tänapäeval vähe. Vahevärvimine Lihvitud pinna värvimine enne lõpli...
(silmade, kurgu, psüühika ärritused), tööstuspiirkondade haisud (peavalu, silmade ärritus). Saasteained õhus – Päritolu järgi:looduslikud (taimne, vulkaaniline tolm, merevee soolade osakesed, vulkaanilised gaasid), antropogeensed (primaarsed – atmosfääris samal kujul nagu nad õhku paisati. Sekundaarsed – kahjulikud lisandid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena (osoon, väävelhape)). Keemilise koostise järgi -orgaanilised, anorgaanilised. Agregaatoleku järgi – vedelad, tahked, gaasilised. Gaasiliste heitmete puhastusmeetodid – tolmu ja piisakade eraldamine (gravitatsioonpuhastus, sademestamine intertsijõudude toimel, filtrimine, märgpuhastus, elektropuhastus). Peale tolmu on heitgaasides ka vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, väävelvesinik, kloorvesinik jt. Nende eraldamiseks kasutatakse füüsikalis-keemilisi meetodeid, kolm põhigruppi:
Säästlikud keskkonnatehnoloogiad I Programm päevasele õppele 3 EAP Lõppeb eksamiga ökotehnoloogia mõiste ökotehnoloogia mõiste- tehnoloogilised lahendused, mis tarbivad võimalikult vähe energiat ja loodusressursse, tekitavad minimaalselt jäätmeid ning mõjutavad nii vähe kui võimalik looduslikke tasakaalusüsteeme. ökotehnoloogia põhimõtted ökotehnoloogia põhimõtted- isekujundlikkus, säästlikkus, ökosüsteemide kaitse, süsteemne lähenemine . vee tarbimise suurus inimese kohta Olmetarbimine - Arenenud riikide linnades on veetarbimine inimese kohta tavaliselt 300600 liitrit ööpäevas, USAs ja Kanadas ning Lääne-Euroopas kohati kuni 800 l/ööp. Samas tarbitakse suuremas osas Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas 50100, veevaestes piirkondades aga ainult 1040 l/ööp. inimese kohta või veelgi vähem. Sanitaarsete ja füsioloogiliste vajaduste katteks kulutab inimene vähemalt poolsada liitrit vett ööpäevas, olenemata riigi ja inimeste majandu...
organismid erinevad üksteisest. Kultuurtaimede ning koduloomade aretus: ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. ELU ALGUS MAAL 6. Millise elu päritolu teooria käisid välja Oparin ja Haldane ? Miks ei ole tänapäeval enam need reaktsioonid võimlikud? 1920 esitasid Oparin ja Halden nn ürgsupi teooria – maal valitsesid tingimuse toimunud reaktsioonides ühinesid anorgaanilised molekulid orgaanilisteks. Tänapäeval ei oleks see võimalik, kuna atmosfääris olev hapnik kagundaks orgaanilised ühendid ja piisavalt UV- kiirgust ei lange Maale 7. Mis aastal ja millise katse tegid Miller ja Urey? Mida see katse näitas ? 1953 Miller ja Urey tegid elutekke katse, kus prooviti jäljendada Maa algset keskkonda. Katse näitas, et tekkis neli erinevat aminohapet 8. Kes olid esimesed elusolendid planeedil Maa ? 9
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) .
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) .
Bioloogia ( lk 10- 46) BIOLOOGIA UURIB ELU Elu omadused · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Väljaspool organisme ei eksisteeri sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jne. Neid aineid nimetatakse biomolekulideks. · Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulaarsel tasandil. · Molekul on väiksem osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. · Biomolekulide esinemist loetakse elu üheks tunnuseks. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. · Organismide moodustumine jaotab nad kahte rühma: üherakulised(bakterid) ja hulkraksed. · Hulkraksed ilmusid umbes 700-900 milj. aastat tagasi. · Rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid. Loomad aga ei saa hakkama toidust omastatavate orgaaniliste aineteta. · Organi...
ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. Ravimuda tekib pikemaajaliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Tema koosseisus on lahustumatud (ränidioksiid, alumiiniumoksiid ning raua, kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi oksiidid), lahustavad (naatriumi, kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi soolad) anorgaanilised ained ning erinevad orgaanilised ained (süsivesikud, rasvad, surnud ja kõdunenud taimede ja loomade jäänused). Järvemuda Järvemudaks loetakse klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnevat magevee setendit, mis sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist. Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, foolhapet ning
Biokeemia - teadus elusaine keemilisest koostisest, biomolekulide muundumisest ning nende muundumiste seostatusest ja regulatsioonist. 3. Biokeemia alajaotused: Staatiline, dünaamiline, funktsionaalne 4. Keemiline element- teatud kindel aatomite liik. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake. Molekul- aine väikseim osake, millel on säilinud selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad (alati) aatomitest. Biomolekul- elusorganismis esinev molekul (nii anorgaanilised kui orgaanilised ained). Aine jäävuse seadus- aatomituumad ei teki ega kao keemiliste reaktsioonide käigus, vaid vahetavad nendega keemiliste sidemetega ühendatud partnereid ja/või asendit üksteise suhtes. (Teisisõnu reaktsioonist osavõtvate ainete mass võrdub reaktsioonisaaduste massiga). 5. Aine jäävuse seadus: aatomituumad ei teki ega kao keemiliste reaktsioonide käigus, vaid vahetavad
· Erinevad reagendid (ühendid, mis liituvad karboksüülrühmas olevatesse reaktsioonitsentritesse) liituvad järgmiselt: 3. Karboksüülhapete omadused · Keemilised omadused: kõige tähtsam omadus on happelisus. Nii nagu teistelegi hapetele, kehtivad ka karboksüülhapetele hapete üldised omadused. Karboksüülhapped annavad lahusesse vesinikioone (prootoneid), aga palju kordi vähem kui tugevad anorgaanilised happed (HNO3, H2SO4, HCl jt.). Karboksüülhapped on väga nõrgad happed võrreldes anorgaaniliste hapetega. ALKOHOL Hapete tugevus kasvab VESI FENOOL SÜSIHAPE KARBOKSÜÜLHAPE
· Erinevad reagendid (ühendid, mis liituvad karboksüülrühmas olevatesse reaktsioonitsentritesse) liituvad järgmiselt: 3. Karboksüülhapete omadused · Keemilised omadused: kõige tähtsam omadus on happelisus. Nii nagu teistelegi hapetele, kehtivad ka karboksüülhapetele hapete üldised omadused. Karboksüülhapped annavad lahusesse vesinikioone (prootoneid), aga palju kordi vähem kui tugevad anorgaanilised happed (HNO3, H2SO4, HCl jt.). Karboksüülhapped on väga nõrgad happed võrreldes anorgaaniliste hapetega. ALKOHOL Hapete tugevus kasvab VESI FENOOL SÜSIHAPE KARBOKSÜÜLHAPE
3. Taustinformatsiooni kogumine. 4. Hüpoteesi sõnastamine st probleemi oletatav vastus. 5. Hüpoteesi kontrollimine: katsete ja vaatluste korraldamine eksperimentaal ja kontrollgrupis (erinevus muutujas) Katsete ja vaatluste tulemuste analüüs. 6. Järelduste tegemine korduvate eksperimentide järel. 5 ORGANISMIDE KOOSTIS / anorgaanilised orgaanilised ühendid ühendid vesi 80% valgud 14% teised anorg. ained lipiidid 2% sahhariidid 1% nulkeiinhapped I ANORGAANILISED AINED: vesi, happed, alused, soolad (dissotseerunud olekus ioonid, katioonid) 1. vesi tähtis lähtaine ja ka produkt. ÜL - * hea lahusti * osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides.
· Erinevad reagendid (ühendid, mis liituvad karboksüülrühmas olevatesse reaktsioonitsentritesse) liituvad järgmiselt: 3. Karboksüülhapete omadused · Keemilised omadused: kõige tähtsam omadus on happelisus. Nii nagu teistelegi hapetele, kehtivad ka karboksüülhapetele hapete üldised omadused. Karboksüülhapped annavad lahusesse vesinikioone (prootoneid), aga palju kordi vähem kui tugevad anorgaanilised happed (HNO3, H2SO4, HCl jt.). Karboksüülhapped on väga nõrgad happed võrreldes anorgaaniliste hapetega. ALKOHOL Hapete tugevus kasvab VESI FENOOL SÜSIHAPE KARBOKSÜÜLHAPE
.. 700 grammini tõuseb. Minimaalne süsivesikute kogus .ei tohi olla alla 50... 60 g päevas, sest edasine vähenemine viib tõsiste ainevahetushäireteni. Siis algab endogeensete rasvade intensiivne oksüdeerimine (organismi kuhjuvad ketokehad) ja kehavalkude (peamiselt lihasevalkude) käsutamine energia tootmiseks. Põhimine osa (80) süsivesikutest peab langema tärklise arvele, ülejäänud 10...20, s. o. umbes 50... 100 g suhkrute arvele. Mineraalained: Mineraalained on toidu anorgaanilised koostisosad ning nad täidavad organismis mitmesuguseid ülesandeid, kuuludes essentsiaalsete toitainete hulka- Seni tuntud 102 keemilisest elemendist on inimese organis-mis leitud 55... 60 elementi. Tänapäeva teaduse andmetel võib ütelda. et osa neist on sattunud organismi koos toidu, vee või õhuga loodusliku migratsiooni käigus ning neil puudub bioloogiline tähtsus. Kuid suuremal osal koomilistest elementidest on organismis täita kindlad ülesanded
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
KHT reaktiiv: Ag2SO4 lahus kontsentreeritud H2SO4-s · 4. ferroiinindikaator · 5. 0,25 N (M) Mohri soola [Fe(NH4)2(SO4)26H2O] lahus (tiitrida iga kord) Oksüdeerumise saadused on enamasti CO2, vesi, jt · keetmine 2 h (148°C) lihtsad anorgaanilised ühendid. Tavaliselt kasutatakse oksüdeerijana kromaate ja permanganaate (permanganaatne hapnikutarve). KHT määramiseks keedetakse proovi väävelhappes 148°C juures, kuhu lisatakse tugevaid oksüdante. Oksüdeerija võib olla K2Cr2O7, KMnO4, K2S2O8. Oksüdeerija kulu on võrdne orgaanilise aine hulgaga ning see avaldatakse 53 54 hapnikukuluna (mg O2/l).
reageerimine drritusele? 31. Mille poolest erineb teaduslik hripotees igapdevaelus tehtavatest oletustest? 32. Tooge n2iiteid bioloogia teadusharudest, mis samaaegselt uurivad kahte v6i enamat elu organiseerituse taset. 22 2. Organismide koostis 2.1. UIdine keemiline koostis .................. 24 Millised keemirised eremendid kuuruvad organrsmide koostisse? 24 Missugused arned on organismrde koostises? 24 2.2. Anorgaanilised ained ...... 25 Mis tdhtsus on vee molekulidel? 26 Mis tdhtsus on katioonidel organismis? 26 Mis tdhtsus on anioonrdel? 27 2.3. Orgaanilised ained ......... ................. 2g Milliseid keemilisi Uhendeid nimetatakse biomolekulideks? 2g Missugune on sahhariidide ehitus ja mis Ulesanded neil on? 29 Missugune on lipiidide ehitus ja mis on nende ijlesanded? 3 j 2.4. Valgud ....... j3
Fagotsütoosi teel satuvad rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid (nt. amööbi toitumine, ,,keerab" ennast ümber bakteri), seda nim. ka endotsütoosiks. Vastupidine protsess, kus ained viiakse rakust välja, on eksotsütoos. Pinotsütoosi teel omastab rakk vedelikest lahustunud makromolekule. Tsütoplasma poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seob kõik rakuorganellid omavaheliseks tervikuks. Rakutuum rakutuum on kahemembraanne organell. Membraanides olevate pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma või sealt välja. Rakutuuma ülesandeks on kogu raku elu juhtimine. Rakutuuma osad: 1. karüoplasma rakutuuma sisene plasma, sisaldab suuremates kogudes pärilikkuseainet. 2
Bioloogia uurib elu; organismide koostis. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine....
Lk 44-45 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse.-Väär Makroelemente võib esineda enamike ainete koostises. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.-Tõene 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7
Neid, mida ülivähe leidub, anioonid: ClMikroelemendid Vaja väga väikestes nim. mikro-elementideks Cu, Zn, I, F kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, jne.Millised ained on rakkude koostises? Co, Mn, Zn, Cu orgaanilisi ained - 18%anorgaanilisi ained - 82% Makroelemendid: Hapnik O70 kg kohta umbes 43 (peamiselt vesi) kg toiduga ja hingamiselPeamiselt vee koostises, ANORGAANILISED AINED samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete 1. VESI70 95% (98%)Miks on vett nii palju?Hea lõhustumise ja hingamise. Süsinik C70 kg kohta lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide toimumise umbes 16 kg toiduga.Kuulub biomolekulide keskkond.Osaleb ise reaktsioonides. Näited?Suure koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on soojusmahtuvusega hoiab organismide
happesust ise küllalt suures vahemikus. On teada, et värskete jäätmete lisamine vermikompostimise käigus suurendab vähesel määral happesust, kuid vihmaussid neutraliseerivad seda eritades kaltsiumi. Vermikompostimise käigus võib vajadusel lisada turvast, et suurendada happesust ning liiga kõrge happesuse vähendamiseks võib kasutada tuhka või lupja. Neid ained tuleb lisada ettevaatlikult, et mitte põhjustada järske pH kõikumisi, mis võivad olla eluohtlikud. Amoniaak ja anorgaanilised soolad Vihmaussid on väga tundlikud ammoniaagi suhtes ning ei ole suutelised elama ammoniaagirikastes jäätmetes, näiteks värskes linnusõnnikus. Vihmaussid surevad ka siis, kui substraadis on liiga suur kogus anorgaanilisi soolasid. Nii ammoniaagil kui ka anorgaanilistel sooladel on väga kindlad ja kitsad piirid mürgisuse ja mittemürgisuse vahel. Vihmaussidele sobiv keskkond tohib sisaldada ammoniaaki alla viiemilligrammi grammi kohta ja alla 0,5 % anorgaanilisi soolasid)
Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises (vedeliku neeldumist tahkises). 20. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsed on vett hülgavad. Näiteks paljud metallid ja teatud orgaanilised ühendid. Hüdrofiilsed on vett armastavad. Näiteks Anorgaanilised soolad, tärklis, savid. 21. Langmuiri võrrand Γ = Γmc/(k+c) Kus, Γ - adsorptsioon (mol/cm2), Γm – adsorptsiooni suurus pinna täielikul küllastumisel adsorbeeruva ainega (maksimaalne adsorptsioon), c – aine kontsentratsioon lahuses, k - tasakaalukonstant. Adsorptsioon tahke aine ja lahuse piirpinnal 22. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on nähtus, kus pinnakiht käitub kui elastne kile. 23. Vedeliku pindpinevuse määramise meetodid 1
BIOLOOGIA KT 1 Kordamiseks. Lk. 4445 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse. VÄÄR Makroelemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ainete koostisse. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. TÕENE 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. VÄÄR Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. VÄÄR Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5
Mõlemal mineraalained b) Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- oganell- rakk- kude- organ- organsüsteem- organism- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär c) Teadusliku uurimismeetodi rakendamine- probleemi püstitamine- taustinfo kogumine- hüpotees- selle kontroll- tulemuste analüüs ja järeldused 2. Organismide koostis. Bioloogia I lk 23- 45. a) Anorgaanilised ühendid organismis Vesi rakus- on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Kõige enam on rakkudes hapiku süsinikku vesinikku. Organismis kõige rohkem anorgannilisi aineid, põhiosa vesi. Orgaanilistes tkõike rohkem valke. b) Orgaanilised ühendid, ehitus/koostis ja ülesanded orgaanilised ühendid- sahariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped.
· Väljakujunenud hambakatt Keskkond: substraatide ja O2 vähenemine, CO2 suurenemine, metaboliitide kuhjumine Supragingivaalne katt: G- anaeroobid Epiteel ja vaba osa: G- pulgad ja spiroheedid Subgingivaalne katt: G+ anaeroobid (vaata mikrobioloogia loengut) Hambakatu orgaanilised komponendid Valgud, polüsahhariidid ja lipiidid Rakkude elemendid (bakterirakud, epiteelirakud, leukotsüüdid, makrofaagid) Bakterite komponendid (antigeenid) Hambakatu anorgaanilised komponendid Ca ja P ioonid SÜLJE KAITSESÜSTEEM Kaitsesüsteemide ülesanded: - Spetsiifiliste mikroobide arengu, paljunemise ja leviku takistus (Vaata kliirens) Kaitsesüsteemide klassifikatsioon: - Immunoloogiline kaitsesüsteem o IgA, IgG ja IgM - Mitteimmunoloogiline kaitsesüsteem 1) Lüsosüüm Päritolu: süljenäärmed, fagotsütaarsed rakud, igemetasku vedelik Roll: antimikrobiaalne toime (kinnitumise inhibeerimine, autolüsiini aktiveerimine,
H, O, C, N on nii sobivad elukeemiale, kuna neil on võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamise teel. Bioloogilised makromolekulid: valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. - Molekulaarne hierarhia rakus: Anorgaanilised eellased (CO2, H2O, NH3, N2 NO3 ) > metaboliidid (püruvaat, tsitraat, suktsinaat) > monomeersed ehituskivid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool) > makromolekulid (vt ülalt) > supramolekulaarsed kompleksid (ribosoomid, tsütoskelett) > organellid (tuum, mitokondrid, kloroplastid). Struktuuriline hierarhia eluslooduses: molekul (lihtaine või ühendi väikseim osake) > makromolekul (vt ülalt def.) > organell
Mikroobid jaotatakse energiaallikate alusel organotroofideks, litotroofideks, fototroofideks ja paratroofideks (tabel 2). Tabel 2 Mikroobide energia ja süsiniku allikad. Mikroobigrupp Süsiniku allikas Energia allikas Organotroofid Orgaanilised ained orgaaniliste ühendite (suhkrud, (eksratselluaarsed parasiidid) aminohapped) red-oks reaktsioonid Litotroofid (väliskeskkond) Anorgaanilised ained (CO2) anorgaanilise aine (süsinikdioksiidi, ammoniaagi) redutseerimise Fototroofid (väliskeskkond) Orgaanilised ja fotokeemilised reaktsioonid anorgaanilised ained Paratroofid (intratselluaarsed Peremehe Peremeesorganismi rakk parasiidid) ainevahetuskompleks
2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Aasovi meri. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. 6. Litosfääri saaste. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikkaale(pestitsiide,herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kadnuvad laiali tuulega
näiteks sõnnik või kanalisatsioon, siseneb vette. Kui orgaaniline aine tiigis kasvab, suureneb lagundajate arv. Need lagundajad võivad kiiresti kasvada ja kasutada palju hapnikku nende kasvu jooksul . See viib hapniku puuduseni. Hapnikupuudus võib veeloomadele tappev olla. Kui veeorganismid surevad, lagundatakse nad lagundajate poolt, mis viib edaspidise hapniku taseme langemiseni. Orgaanilist tüüpi saaste võib tekkida, kui anorgaanilised saasteained nagu lämmastik ja fosfaadid akumuleeruvad vee-ökosüsteemide vahel. Nende toitainete kõrge tase võib põhjustada taimede ja vetikate vohamise. Kui taimed ja vetikad surevad, muutuvad nad orgaaniliseks materjaliks vees. Tohutu suure lagunemise käigus väheneb hapniku tase. Protsessi, milles kiirele taimekasvule järgneb lagundajate suurem aktiivsus ja suurenenud hapniku tarbimise tase, nimetatakse eutrofeerumiseks.
mood lihtsate ja keeruliste kehade omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. (Puudus aga sügavam teaduslik põhjendus.) PS kaasaegne sõnastus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht ja liitainedte omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. 6) Organismi koostis Vesi 60% inimorganismi massist. Ülejäänud: 20% valgud, 15% rasvad, anorgaanilised ühendid. Peam organogeenid: O, C, H Anorg elemendid: Ca, K, Na, Mg jpt Mikroelemendid: F, Si, V, Cr, Mn, Fe, Co, Ni, Cu, Zn, As, Se, Mo, Sn, I 7) Elektronorbitaalide teooria Orbitaalid ja nende täitumine: s2, p6, d10, f14 Orbitaalide täidetust elektronidega ja nende jaotust väljendatakse ELEKTRONVALEMITEGA. Max täidetud orbitaalid on vaid Hel ja Nel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
