Kuivõrd mineraalid viibivad maakoores toimuvas lõppematus protsessis, mida kutsutakse kivimite 5 ringeks. Geoloogid jagavad kivimid kolme tüüpi: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Maa sees kuumuse tõttu magmaks sulanud, hiljem aga jahtunud kivimeid nimetatakse tardkivimiteks. Mineraalideks kutsutakse looduses esinevaid teatud tahkeid aineid. Kui Sa oled kunagi märganud vilgukivisädelust kivis, siis oled näinud mineraali. Mineraalid on anorgaanilised, neid pole taimset ega loomset materjali. Kivimid ise pole mineraalid, kuid koosnevad tavaliselt ühest või enamast mineraalist. Maal tuntakse 2000 mineraali ringis, kõigil neil on kindel struktuur ja keemiline koostis. Mineraal koosneb ühest või enamast keemilisest elemendist. Element on ehe aine, mis koosneb vaid ühtedest kindlat liiki aatomitest. Mineraalis paiknevad aatomid korrapäraselt korduvate mustritena, moodustades kristalle. Mõnikord moodustuvad mineraalid kiiresti
MATERJALID JA NENDE OMADUSED Looduslikud ja tehislikud ehitusmaterjalid: KIVIMID JA MINERAALID · Looduslikud ja mineraalsed (anorgaanilised) ehitusmaterjalid on mitmesugused mineraalid ja kivimid · Mineraal- looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend, mõnel juhul ka lihtaine, tahked. Nt: teemant, grafiit, looduslikud oksiidid (nt safiir), sulfiid, silikaadid jt ühendid. · Kivimid-koosnevad ühest või (sagedamini) mitmest mineraalist, mis võivad kivi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena. · Ehitusmaterjalid peavad olema kõvad ja tugevad, ilmastikutingimustele vastupidavad, odavad ja kättesaadavad. Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsamad paas ehk lubjakivi ja graniit ehk raudkivi. · Paasi leidub peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist, kus paelademed on sageli õhukese mullakihi all. · Graniiti leidub mannerjää poolt ...
hüpoteesiks. 1.1. Biomolekulid on süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA,RNA), rasvad ehk lipiidid on ained, mis väljaspool organisme ei moodustu. Elusloodusele on omane mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Organismid vajavad väliskeskonnast mitmesuguseid aineid. Rohelistel taimedel on vajalik anorgaanilised ühendid. Loomad vajavad aga orgaanilisi aineid. Organismid ise aga ei saa väliskeskkonnast rakkude ehituseks kõlbulikke valke, lipiide või shhariide, neid tuleb ise sünteesida. Lagundamis- ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Peale ainevahetuse iseloomustab elu ka energia vahetus. Kõik organisid vajavad elutegevuseks energiat. Rohelised taimed kasutavad fotosünteesikäigus valgusenergiat. Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat
Hormoonid – humoraalne regulatsioon Närvid – neuraalne regulatsioon Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid, kindel levila, kelle isendid annavad omavahel järglasi. Populatsioon – ühe liigi isendid teatud territooriumil Ökosüsteemi moodustavad ühel territooriumil elavad organismid koos eluta loodusega. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides: Elus ja eluta ei erine mitte elemendid, vaid kontsentratsioon Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, need on bioelemendid Elu Keemia Keemilised elemendid biomolekulis : O – oksüdeerija, osaleb oksüdatsiooni protsessis N – nukleiin – ja aminohapetes, pärilikkus S – pärilikkus, aminohapped H – vesiniksidemed, ainete stabiliseerija
töö kindlustamine, temperatuuri regulatsioon ja olla lahusti. 3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon d) määrab lahuse happesuse 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid a) närviimpulsside moodustumine 3.3. magneesiumiioon e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 3.4. kaltsiumiioon c) luudes ja hammastes 3.5. rauaioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame söögist ja joogist. 5. Väikelaste luud on elastsed kuna soolade sisaldus neis on vähene, vananedes kaltsiumisooladekonsentratsioon tõuseb ja luud on tugevad aga samal ajal haprad. 6. Hingamisel tekib meie kehas süsihappegaas. Kuidas me sellest gaasist vabaneme? Väljahingamisega. 7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis tekib organismi elutegevuse tulemusena, mille hulkakuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 8
O, C, H, N, P, S moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist Makroelemendid, sest organismid vajavad kõiki suures kogustes ja rakus esineb neid palju Mikroelemendid, mida rakkude vähe, kuid on hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks orgaaniliste ainetest on rakkudes kõige enam valke, täidavad rakus mitmeid ülesandeid ja siis lipiide ja sahhariide -mitmete rakustruktuuride koostises ja on organismi põhiliseks energiaallikaks ANORGAANILISED AINED K+Na+ -rakkude tsütoplasmas ja veres -närviimpulsi moodustamine Ca2+ -luukoe koostises -kindlustab lihaste töö, annab luudele tugevuse (Ca puudusel tekivad krambid) Mg2+ -klorofüllis, luudes
3)Pulbermeetodid--sulami või erinevate sulamite sugust koosnevast pulbrist pressitakse vajaiku kujuga detailid ja need kuumu-tatakse temp, kus toimub ümberkritalliseerumine.Liigitakse: 3.1) Keevitamine.3.2) Jootmine. 4)Detailide valmistamine lõikamisega: treimine, puurimine, frees 11.Anorgaanilised klaasid. Klaasdetailide valmistamine. Anorgaanilised klaasid peavad sisaldama vähemalt ühte klaasimooduvstavat oksiidi, tavaliselt SiO2. . Tavalist klaasi kasutatakse aknaklaasina, klaastaarana, jne. Klaasi lähteained on: räniliiv, sooda, potas, lubjakivi, booraks jm. Klaasisordid: sulatatud kvarts, kvartsklaas, boosilikaatklaas, aknaklaas,
· Eluiga ligi 2-4 päeva · Tuumaga värvusetud rakud · Arv kõigub (norm on 4000- 9900 rakku mm3 vere kohta) Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud. Õgirakk hävitab haigustekitajaid baktereid Vereliistakud ehk trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel Hemofiilia - verehüübimatus Vereplasma Transportidib toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest (90 %), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. Vererühmad ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: 0 vererühm A vererühm B vererühm AB vererühm Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb veres valguline D- antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on reesuspositiivsed. Reesuspositiivse vere ülekandel reesusnegatiivsele isikule tekivad viimase veres antigeeni vastu antikehad; teistkordsel samalaadsel vereülekandel põhjustavad need punaliblede kokkukleepumise. Sama oht varitseb reesusnegatiivse ema ja
silmapupillid laienevad pimedas, valges ahenevad *kõrge organiseerituse tase 3. Elementide ja ainete rühmad ELEMENDID Makroelemendid Mikroelemendid *organism vajab suures koguses *organismidel läheb väga väikeses koguses vaja *hapnik, süsinik, lämmastik, vesinik *vask, raud AINED Anorgaanilised Orgaanilised *vesi, soolad *valgud, lipiidid, sahhariidid 4. Vee ülesanded organismis *väga hea lahusti, suurem osa aineid lahustub vees *transportija, aitab ainete liikumisele kaasa, nt. veri sisaldab vett *soojusmahtuvus on suur, hoiab rakkudes püsivat temperatuuri *kindlustab rakkude sisepinge ehk turgori *osaleb ainevahetuses, reaktsioonides, nt. fotosüntees *kaitse 5
9. Peipsi järve rääbiste uurimine Populatsiooni tasand Organismide keemiline koostis Rakuline organismide keemiline koostis. Nimeta 4 keemilist elementi mida on organismides kõige rohkem on : N-Lämmastik, C- Süsinik, H-Vesinik, O-Hapnik. Mikroelemntideks on näiteks : Räni(Si), Vask(Cu), Jood(I) neid on väikestes kogustes sellepärast nad ongi mikroelemendid. Mikroelemendid moodustavad AINED EHK ÜHENDID ANorgaanilised Orgaanilised *Vesi *Süsivesikud *Mineraalsoolad *Valgud *Lipiidid(rasvad,õlid) *Nukleiinhapped(DNA,RNA) Vee tähtsus, aine mida on meie kehas kõige rohkem hea lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide toimumise keskkond, osaleb ise reaktsioonides(seedimine), suure
Põlemisel erituvad lõhnad: Põleva sarve, põleva paberi, äädikhappe, kloori lõhn, lõhna puudumine vm. Põlemisjäägi iseloom: Must poorne hõõrumisel purunev terake, must või pruun kõva hõõrumisel purunev terake, must tuhk, hall tuhk, tuha jäljed põlenud kiu otstel vm. 4. Tulemused Tulemused kanda järgnevasse tabelisse vastavalt kiu liigituse järjekorrale (looduslikud kiud: taimsed, loomsed; keemilised kiud: tehiskiud, sünteeskiud ja anorgaanilised kiud) Tabel 1 Kiudude põlemisproovi tulemused Antud tulemused andsin teile tunnis koos protokolli paberitega. Järeldused: Minu saadud tulemused kiudude leegile lähendamisel ja põletamisel saadud tulemused ühtisid ligikaudu 80% nendega mis olid oli d ka loengukonspektis. Tekkida võis erinevusi kuna viisime kiud liiga kiiresti leegi lähedale või siis kasutasime
Väävel S leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Mesoelemendid katioonid(Na, K, Mg, Ca) ja anioonid(Cl) Naatrium ja kaalium osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, transportprotsessid raku tasandil. Magneesium on vajalik närvisüsteemi talitusteks. Klorifülli, luude ja rakukesta koostises. Mikroelemendid 16 elementi, mida on organismis vaja väga väikeses koguses, kuid on siiski hädavajalikud organismi toimimiseks, näiteks Fe, Se, Br, Zn, Cu. 2.2 ANORGAANILISED AINED Vesi on organismi tähtsaim koostisaine, mille omadused tulenevad H 2O molekuli ehituslikust eripärast. Vesi täidab rakus mitmeid funktsioone, näiteks on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Vee suur soojusmahtuvus aitab säilitada organismi püsivat tempetatuuri. Olulised katioonid organismis on H+, K+, Na+, Ca+, Mg+, Fe2+, Fe3+. Naatrium ja kaalium osalevad närviimpulsi moodustamisel.
• Eluiga ligi 2-4 päeva • Tuumaga värvusetud rakud • Arv kõigub (norm on 4000- 9900 rakku mm3 vere kohta) Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud. Õgirakk hävitab haigustekitajaid baktereid Vereliistakud ehk trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel Hemofiilia - verehüübimatus Vereplasma Transportidib toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. Koosneb põhiliselt veest (90 %), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. Vererühmad ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: 0 vererühm A vererühm B vererühm AB vererühm Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb veres valguline D- antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on reesuspositiivsed. Reesuspositiivse vere ülekandel reesusnegatiivsele isikule tekivad viimase veres antigeeni vastu antikehad; teistkordsel samalaadsel vereülekandel põhjustavad need punaliblede kokkukleepumise. Sama oht varitseb reesusnegatiivse ema ja
Sooviksingi rohkem teada saada, kuidas nad on tekkinud ja milleks neid kasutatakse ning kus võib teatuid kivimeid ja mineraale leiduda. Samas ka seda, et millised on nende omadused ehk kuidas neid eristada ja ära tunda. Tahaksin ka lähemalt tutvuda mõne kivimi ja mineraaliga. 3 MINERAALID Mineraalid on valdavalt anorgaanilised (mitte loomset ega taimset päritolu) ained, mida leidub peamiselt kivimites, kuid ka vees, taimedese ning isegi inimese organismis. On olemas väga erinevaid mineraale. Osa neist koosneb ainult ühest keemilisest elemendist nt
organismisisest temperatuuri, aitab eemaldada jääkprodukte, täidab kaitseülesannet. 3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon d) määrab lahuse happesuse 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid, a) närviimpulsside moodustumine 3.3. Magneesiumiioon e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 3.4. Kaltsiumiioon c) luudes, hammastes 3.5. Rauaioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame toidu ja veega. 5. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus on nendes madal, vananedes kaltsiumisoolade kontsentratsioon tõuseb, luud on tugevad, aga samal ajal haprad. 6.Hingamisel tekib meie kehas süsihappegaas.Kuidas me sellest gaasist vabaneme? (selgitus!) Inimene vabaneb süsihappegaasist kopsude abil. 7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis reguleerib rakkude talitlusi ja nende omavahelist
K, P, N ja Ca lisanditega väetisi. Ca abil reguleeritakse happelisust, N abil värvi, K ja P panevad taimed paremini kasvama. Kui panna mineraalseid väetisi liiga palju võib see inimese tervisele ohtlik olla. 34.Põhilised taimede toite elemendid. Liht-, liit- ja segaväetised. K, P, N, Ca, KNO3 , CaCO3 , CaH 2 PO4 35.Ainete kvalitatiivne analüüs. Katioonide ja anioonide määramise iseloomulikud reaktsioonid. 36.Süsiniku omadused. Süsinikuaatomi omapära. C omadused: C esineb nii org ja anorgaanilised ühendites, moodustab palju allotroope (teemant, grafiit ja fullereenid), C neelab oma pinnale teisi aineid ( adsorbent ) tal on neelavad omadused, C aatomi eripära: moodustab 4 sidet, kristallid on moodustunud C aatomitest , kuid allotroopidel on erinev kristalne kuju. C aatomis on 6 elektroni. Inimese organismis on C 23%. 37.Orgaaniliste ainete põhilised erinevused võrreldes anorgaaniliste ainetega. Orgaanilise keemia põhielement on C, igas orgaanilises ühendis esineb C või C kett
nõrgvette. Jäätmete kokkusurumisel tekib anaeroobne keskkond, mis annab väga sarnaste omadustega nõrgvee erinevatest prügilatest. Keskendudes kõige tavalisemale prügila tüübile, milles on kokku segatud ehitusjäätmed, segaolme- ja tööstusjäätmed, kuid ei ole märkimisväärsetes kogustes kemikaalijäätmeid, võib prügila nõrgvett iseloomustada, kui nelja tüüpi saasteainete vesilahuseid (lahustunud orgaaniline aine, anorgaanilised makrokomponendid, raskemetallid ja muud orgaanilised ühendid. 4 Suurimad potentsiaalsed keskkonnamõjud, mis tulenevad nõrgveest on põhja- ja pinnavee saastumine. Põhjavee saastumise risk on suure tõenäosusega peaaegu kõigis vanemates prügilates, sest enamus prügilaid ehitati siis ilma projekteeritud kraavide ja nõrgvete kogumissüsteemideta.
1. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet . Orgaaniline C on maapõues fossiilkütuste CxH2x ja kerogeenina. Anorgaaniline C -lubjakivi CaCO3; CaCO3*MgCO3 kujul. Vees lahustunud CO2 toimel muutub lubjakivi osalt lahustuvaks HCO3- iooniks, mis võib keemiliste reaktsioonide tulemusel tagastuda atmosfääri CO2-na või muunduda lahustumatuks anorgaaniliseks aineks. Naftakeemiatööstus toodab sünteetilisi C-ühendeid, ksenobioote, mis lagunevad biogeokeemilistes protsessides vaid osaliselt. Atmosfääri CO2 muundub fotosünteesis orgaaniliseks {CH2O}-ks. 2. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. Lämmastik kulgeb keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääri...
Rakkude jaotus tuuma ehituse alusel: Sarnased struktuurid looma-, taime- ja seenerakul: 1. Päristuumsed rakud e. eukarüoodid 1. Tsütoplasma Taime-, looma- ja seeneriik Poolvedel aine, põhiliseks koostisosaks on vesi (60-90%), kus on Protistid lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained Poolvedelas tsütoplasmas leidub arvukaltmitmesuguseid organelle Osalevad reaktsioonides, tagavad püsiva pH taseme 2. Eeltuumsed rakud e. prokarüoodid Seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks ja kindlustab nende Bakterid koostöö
Bakterid on prokarüoodid 2. Päristuumseteks ehk eukarüootideks neil on rakutuum ning nad on nii ainu- kui hulkraksed organismid: protistid, seened, taimed, loomad. Eukarüootide rakkude sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. 2 3. Iga rakk on ümbritsetud membraaniga. 4. Viirused ei ole elusorganismid, sest nad ei ole rakulise ehitusega. Raku tsütoplasma Tsütoplasma koosneb 60-90% veest, milles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasmas on palju aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahharide, orgaanilisi happeid jt. Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum 1. ... avastati 1831 ning seetõttu on ta üks paremini uuritud rakuorganelle. 2. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub
6. PASSIIVNE TRANSPORT rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel 7. AKTIIVNE TRANSPORT vajab alati lisaenergiat 8. FAGOTSÜTOOS selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid. (endotsütoos, vastupidine protsess on eksotsütoos) 9. PINOTSÜTOOS rakk omastab vedelikus lahustunud makromolekule. 10. TSÜTOPLASMA poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Seob kõik raku organellid tervikuks. 11. RAKUTUUM kahemembraanne organell. Pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma ja sealt välja. 12. KARÜOPLASMA sisaldab pärilikku ainet, asub rakutuuma sees (RNA ja DNA molekule) 13. KROMOSOOM koosneb ühest DNA molekulist ja valkudest. Olulisim ehitusmaterjal on DNA. Kromosoomis on palju infot. 14. GEEN kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe päriliku tunnuse. 15
Tähis Nimetus Aine omadused ja toitudesse lisamise põhjus .Milles leidub Kõrvalmõjud E 100 Kurkumiin Veeslahustuv kollane looduslik värvaine. Maiustused, meiereitooted, kalatooted,salatikastmed, sinep.Suurtes kogustes annustatuna on põhjustanud sigadel kilpnäärme haiglaslikku suurenemist. Inimestel ei ole kõrvalmõjusid täheldatud. E 101 Riboflaviin (vitamiin B2), riboflaviin-5fosfaat Kollane või oranz värvaine, vitamiin B2. Esineb looduses. Sulatatud juustud, pagaritooted, salatikastmed, juurviljakonservid, maiustused. Puuduvad. Ülemäärane B-vitamiin viiakse uriiniga kehast välja. E 102 Tartrasiin Asovärv. Kollane või punakas värvaine. Salatikastmed, magustoidud, jäätis, sinep, jogurtid, puuviljakonservid,marmelaad, närimiskumm,karastusjoogid, medikamentide ning vitamiinide kapslid.Võimalik allergiatekitaja. Tüüpiline ülitundlikkusreaktsioon on nõgeslööve. Põhjustab ka allergilist nohu ja halvendab astmat. Eriti ohtlik astmaatikuile, ke...
Vere komponendid ja nende funktsioonid Biokeemia ettekanne MIS ON VERI? Veri on vedel sidekude, voolates teiste kudede vahel ja olles nende vahendajaks. Veri moodustab inimese kehakaalust keskmiselt 6 8 %. VERE KOOSTIS VERE KOOSTIS Plasma Vereliistakud (trombotsüüdid) Punased verelibled Rasvagloobulid (Fat globules) Valged verelibled Keemilised ained: Valgete vereliblede tüübid: süsivesikuid lümfotsüüdid valgud monotsüüdid hormoonid eosinofiilid Gaasid: basofiilid hapnik neutrofiilide süsinikdioksiid lämmastik VERE KOOSTIS VERE PEAMISED ÜLESANDED 1. Veri koos lümfi ja koevedelikuga moodustavad organismi sisekeskkonna; 2. Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toi...
Birgit Võidula ARAMIIDID REFERAAT Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD11b Juhendaja: D.Tuulik Tallinn 2011SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Aramiidi tuntakse kui sünteetilist kiudu (aromaatsed polüamiidid), mis on kaalu arvestades tugevam kui teras. Sellest saab kõrgefektiivseid polümeerseid materjale. Kõige tuntumad kasutusalad on sõjaväes, korrakaitse ning päästeteenistuses. 2 ARAMIID KUI MÕISTE Aramiid- kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad aromaatseid tuumi, mis on ühendatud amiid- või imiidsidemetega. Kusjuures vähemalt 85% amiid või imiidsidemetest seovad kahte aromaatset tuuma vahetult, ja imiidsidemeid, kui neid üldse esineb, ei ole rohkem kui amiidsidemeid. Aramiidid on välja töötatud polüamiidist. Polüamiidkiu modifitseerimisega sooviti saada tulekindlat kiudu, kuid tekkinud kiu ehitus erines polüamiidist sel määral, et aastal 1998 määratle...
Mõisted Evolutsioon - Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni Füüsikaline evolutsioon - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke Keemiline evolutsioon - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised molekulid Fossiil - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Kambriumi plahvatus- piltlik väljend, suhteliselt lühikese aja jooksul kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite (eba)teadlik valimine suriaretuses ning sobimatute kõrvaldamine Looduslik valik - Isenditel individuaalne muutlikkus Olelusvõitlus - Organismid sõltuvad: elupaiga sobivusest, sugupartneri otsimisest,
ühendeid. Orgaanilised ained : · insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid · bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid · puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus · lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilised ained · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Raidoaktiivne reostus Radioaktiivne reostus ehk radioaktiivne saastumine on saastumine, mis seisneb radiaktiivsete
inimorganismi sattub, kuidas inimene on selle ainega kokku puutunud ja kui kaua kokkupuude on kestnud. Samuti mängivad rolli inimese vanus, üldine tervislik seisund ja ka sugu. Elavhõbe kahjustab eelkõige neerukudet ja funktsioone (nefrotoksiline), aga ka närvisüsteemi (neurotoksiline) ja raseduse korral tulevast last (teratogeen). Peab alati meeles pidama, et elavhõbeda orgaanilised ühendid on palju mürgisemad kui metalliline elavhõbe ja anorgaanilised ühendid. Näiteks dimetüülelavhõbe (CH3)2Hg (orgaaniline ühend) on umbes miljon korda mürgisem kui HgCl2 (anorgaaniline ühend). Elavhõbeda antagonistideks on tioolühendid, s.t. koos tioolühenditega elavhõbe mürgine toime väheneb järsult. Samas elavhõbe ise tugevdab ioniseeritud kiirguse kahjulikku toimet Elavhõbedamürgistuse võib saada juba siis, kui inimorganism omastab päeva jooksul 0,4 mg elavhõbedat. See aga pole siiski veel surmav doos. Surmavaks doosiks
tihedus väike. Kuna side on tugev, siis on kõrge sulamistemperatuur (kvartsil 1710 kraadi). SiO2 võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik. Silikaatklaasid on sisuliselt allajahutatudvedelikud, kus tetraeedrid ei ole jõudnud omandada korrapärast paiknemist. On veel oksiide, mille jahtumisel on kristallide teke raskendatud ja seetõttu moodustavad kaalsi – klaasimoodustavad oksiidid (SiO2, B2O3 ja P2O5). Tavalised anorgaanilised klaasid (nt aknaklaas) on silikaatklaasid, kuhu on lisatud ka teisi oksiide (Na2O, CaO). Silikaatsetes mineraalides esinevad SiO44- tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist. Tsüklid ja ahelad võivad tekkida tetraeedritest. SiO 44- tetraeedrite laengu kompenseerivad katioonid Ca2+, Mg2+, Al3+ jne. Pärast laengu kompenseerimist seovad katioonid omavahel tetraeedreid ioonse sidemega. Ühe tetraeedriga on mineraal fosteriit, kahe tetraeedriga mineraal akermaniit.
a klass KEEMIA referaat Maardu 2014 Sisukord 1) Mis on keemia?..............................................................................................3 2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11 6) Süsivesinikud.................................................................................................12 7) Väärisgaasid............................................................................18 8) Lahuse mõiste...................
kordub suurematel vahekaugustel – kaugkorrastatus. Osakeste paigutuse korrapärasus väikestel vahekaugustel - lähikorrastatus Polükristallid koosnevad paljudest monokristallidest. asetuvad ebaregulaarselt tavaliselt tekkivad sulanud ainete jahtumisel. Kõiki kristalseid aineid iseloomustab kindel sulamistemperatuur Amorfsed ained neis esineb ainult lähikorrastatus, amorfsed ained on isotroopsed, sellesse tahkiste rühma kuuluvad anorgaanilised klaasid ja paljud orgaanilised ained, sulamistemperatuur puudub, see on asendunud pehmenemistemperatuuriga Keeruka ehitusega tahkised väikesed monokristallid asuvad amorfses ümbrises(keraamika ja polümeerid) Plasma koosneb ühe- ja mitmekordselt ioniseeritud aatomitest ja elektronidest, moodustub kõrgel temperatuuril ja elektrilahendustes, suur elektrijuhtivus 2.2. AATOMID JA IOONID 2.2.1 Elektronide olek aatomis Elektronil on üheaegselt nii massiosakese kui laine omadused
Määrati nitriti ja nitraadi sisaldust kohe pärast kuumutamist ja pärast 12 päeva säilitamist. Tulemuseks oli mida kõrgem on kuumutamise temperatuur, seda vähem oli nitriti. Nitraatide tekkimine on ka vähenenud. Kohe pärast pastöriseerimist nitrit sisaldus langes 25% võrra. Pärast steriliseerimist ja säilitamist nitrit sisaldus veelgi vähenes. Mõlemad, nitrit ja nitraat, reageerisid teiste kostisosadega ja polnud enam määratavad nagu anorgaanilised nitrit ja nitraat. Askorbaatide ja polufosfaatide lisamine liirendas nitriti lagunemist toores lihasegus (batter). Kuumutamisel madalatel temperatuuridel (70-80°C) nitriti vähenemine aeglustub. Nitrosoamiinid Juba 1970 aastal pööratu tähelepanu soolatud lihatoodetes nitrosoamiinide tekkele. Nitrosoamiinid tekkivad nitriti reaktsioonist amiinidega kõrgetel temperatuuridel. Nitrosoamiinide tekke eeldusteks on amiinide olemasolu (värskes lihas on väga vähe) ja piisavalt madal pH.
toimub gaasi- ja ainevahetus. kannavad verd elundite ja kudede vahel. Kõige rohkem on veres punaliblesid ehk erütrotsüüte. Punased verelibled tekivad punases luuüdis Transpordib hapnikku. Vere valgeliblesid ehk leukotsüüte nii veres kui ka lümfis neid tekib pidevalt juurde luuüdis, põrnas ja ka lümfisõlmedes. kaitsta organismi haigustekitajate eest. Osa neist "neelavad", teised toodavad antikehasid. Vereplasma koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. transportida toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid
vastavaid sulfiide metallisulfiidideks ja kui teiseks elemendiks on mittemetall, siismittemetallisulfiidiks. Kusjuures metallisulfiidides on tegemist ioonilise sidemega ja mittemetallisulfiidides kovalentse sidemega. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonides. (Isakar 2003) Mineraalid jaotatakse orgaanilisteks ja anorgaanilisteks. Sulfiidsed mineraalid kuuluvad anorgaaniliste mineraalide sulfiidide rühma. Sulfiidsed mineraalid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli ja väävli aatomit. Sulfiidsed mineraalid on ka oma omaduste poolest sarnased metallidele. Neil on tihti metalne läige, suur tihedus, hea elektrijuhtivus jne. Enamiku sulfiidide kristallstruktuuri ehitus on võrdlemisi lihtne. (Vikipedia 2006) Sulfiidide klassi kuulub üle 250 mineraalse liigi, millede seas paljud on olulisteks Cu, Ag, Pb, Zn, Ni, Co maakmineraalideks (Kirsimäe jt 2008). Suurem osa metallimaake on sulfiidsed, mis teeb need
Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid) Polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks 1953 aastal tõestas Stanley Miller katseaparatuuriga ,,ürgsupi" hüpoteesi. Aparatuur stimuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi Maal ja tõestas, et Maal võisid toimuda reaktsioonid, mille käigus ühinesid lihtsad anorgaanilised molekulid orgaanilisteks molekulideks. Tänapäeval ei oleks algeilse elu tekkimine elutust ainest võimalik, sest: Hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale Maal elavad organismid kasutaksid toiduks ,,ise tekkinud" orgaaniliseid aineid ja esimesi algelisi elusolendeid J. B. Lamarck avaldas oma evolutsiooniteooria 1809 aastal raamatus ,,Zooloogia filosoofia"
kemosobtsiooniks ning füüsikaliseks adsorptsiooniks. 29. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Adsorptsiooni puhul on ained pinnakihis ning absorptsiooni puhul neelduvad gaasid või gaasisegud vedelikku. Harvemal juhul mõeldakse absorptsiooni all ka gaaside tahkisesse imendumist. 30. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsetel ainetel puudub vastumõju veega, seega nad ei märgu(metallid). Hüdrofiilsetel ainetel vastumõju olemas ehk märguvad. Tärklis, anorgaanilised ained. 31. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, mille osakeste läbimõõt on 10-9...10-6 vahel. Toiduained, tint, värv, paber. 32. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Dispersse faasi järgi: vedelik(udu), gaas(seebivaht), tahke(suits) 33. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? Jämedisperssne süsteem
Metabolism aine- ja energiavahetus Assimilatsioon organismi kõik sünteesireaktsioonid Dissimilatsioon organismi kõik lagundamisreaktsioonid Anabolism vastuvõetud toitainetest spetsiifiliste kehaomaste ainete ehitamine Katabolism kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine Lähteained sünteesitakse ise või saadakse väliskeskkonnas - Orgaanilised ained - Anorgaanilised ained - Keemilised elemendid (h,c,o,n,p,s) Energia - Päikeseenergia (väliskeskkonnast) - Keemiline energia (toit) ATP - Energia kanda - Transopordimolekul NAD - Tarnspordib vesinikke
meil tarvis organismi normaalse talituse jaoks. Neid nimetatakse Mikroelementideks. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistes ainete põhiosa moodustavad valgud, valkude kõrval on esindatud lipiidid(rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis ja tselluloos). DNA on pärilikkuse kandija ning seetõttu peetakse seda üheks elu tunnuseks. RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. 2.2 Anorgaanilised ained Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Lisaks aitab vesi säilitada organismisisest temperatuuri oma suure soojusmahutavuse tõttu. Katioonidest on organismis olulisel kohal H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+ ja Fe3+. Kaaliumi ja naatriumiioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse. Magneesium on seotud nukleiinhappega.n
Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus 1. Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia – rakuteadus, selle arengu eelduseks oli mikroskoobi areng. Esimene mikroskoobilaadne vahend – vennad Jannsenid (1590). Mikroskoobi mõiste võttis kasutusele Faber (1625), raku mõiste Hook (1665), Leeuwenhock sai 300-400x suurenduse rakkude uurimiseks, kirjeldas esmakordselt bakterit, avastas inimese vererakud, andis protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk tekib olemasoleva raku jagunemise tulemusena. 3. Organismide kasv ja areng põhineb rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel seotud (kooskõlas). Loomorganismide ehituses on 4 peamist koetüüpi: Epiteelkude – katab ja...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid. Ökoloogia peamiseks eesmärgiks on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millsed on nende muutuste tegajärjed. Ökosüsteem moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Biosfäär maa elukond Bioom e. ökosüsteem kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum Kooslus omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal Populatsioon ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal Ökoniss - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, tem...
vesinikioon a) närviimpulsside moodustumine 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis 3.3. Magneesiumiioon c) luudes, hammastes 3.4. Kaltsiumiioon d) määrab lahuse happesuse 3.5. Rauaioonid e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame............toidust...............ja........veest......... 5. Väikelaste luud on elastsed, sest nende kehas on soolade sisaldus madal, vananedes kaltsiumisoolade sisaldus suureneb, luud on tugevad, aga samal ajal haprad 6. Vali õiged vastusevariandid! 1. Biopolümeer on: a) kolesterool b) laktoos c) RNA d) tärklis e) kitiin 2. Hormoon : a) amiin b) fosfolipiid c) ensüüm d) amülaas e) insuliin 3. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismis: a) energeetiline fn
transporditakse kudedesse. Elavhõbe ladestub maksas , neerudes, põrnas, ajus ja sealt satub väikestes doosides uuesti verre ning avaldab toimet kogu kehale. Peamine elavhõbeda kogus ladestub neerudes. Allaneelamisel on metalliline Hg peaaegu ohutu, sest soolestikust ta praktiliselt ei imendu vedelat Hg omastab organism vähem kui 1%. Elavhõbe väljub organismist neerude ja soole, peamiselt jämesoole kaudu, osaliselt ka higi ja väljahingatava õhuga. Anorgaanilised soolad väljutatakse organismist kiiremini kui orgaanilised ühendid. Elavhõbeda toime inimese tervisele sõltub elavhõbeda keemilisest ühendist, doosist, kokkupuute ajast ja viisist. Rolli mängib ka inimese sugu, vanus ja üldine tervislik seisund. Elavhõbe kahjustab eelkõige neerukudet ja funktsioone, aga ka närvisüsteemi, võib põhjustada depressiooni ja ärrituvust, halvatust, nägemise ja kuulmise kaotust. Raseduse korral ka võib olla kahjustatud ka tulevane laps
Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioon...
Toidukeemia Valgud Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Taimedes esineb lüsiini minimaalselt, loomavalkudes aga suhteliselt rikkalikult. Eri toiduained annavad aminohappeid erinevas hulgas. Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka ...
leelis-muldmetallid, üleminekumetallid ja mõned gaasilised ained. 2. Diamagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad välisele väljale vastupidises suunas, kuid ka nende molekulide osa on väike. Väljade liitumise tulemusena on välja magnetiline induktsioon aines väiksem kui vaakumis (need ained nõrgendavad veidi magnetvälja). Sellisteks aineteks on inertgaasid, vesi, vask, kuld, hõbe ja paljud anorgaanilised ning orgaanilised ühendid. 3. Ferromagneetikud ained, milles suure osa molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja suunas ja seetõttu välja magnetiline induktsioon aines võib olla kümneid tuhandeid kordi suurem kui vaakumis (oluliselt tugevdavad magnetvälja). Sellisteks aineteks on raud, nikkel, koobalt ja nende sulamid. Peale omaduse oluliselt tugevdada magnetvälja säilitavad
pdf Kokkuvõte Järvenõgudeks nimetame maapinna lohke millesse on järved tekkinud. Järvenõo tekkimise järgi jaotame järvi seitsmeks: Tehisjärved, looduslikud paisjärved, mandrijäätekkelised järved, laugasjärved ehk rabajärved, rannajärved ehk merelahtedest tekkinud järved, karstijärved ja meteoriidijärved. Järvi saab eristada ka toitelisuse ehk troofsuse alusel. Näiteks oligotroofsed, düstroofsed ja eutroofsed järved. Troofsus on veekogu aineringes liikuvad orgaanilised ja anorgaanilised ained, mis ringlevad nii veesambas kui veekogu settes, kusjuures see väljendab nende ühendite hulka, liikumiskiirust ja akumuleerumisintensiivsust põhjasetteisse. Eesti järved on dimiktilised, mis tähendab et järvevesi seguneb kaks korda aastas kevadel, kui vesi soojeneb, lumi ja jää sulab ning sügisel mil vesi jälle jaheneb ja jäätub. Raukas, A. ,,Eesti loodus" Kasutatud kirjandus 1. Raukas, A. ,,Eesti loodus" , Valgus Tallinn 1995 2. Ott, T., Kõiv, T
vahel. Aktiivne transport vajab alati lisaenergiat, passiivne transport rakk ei kuluta ainetranspordiks energiat. Fagotsütoosi teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid JOONIS 10. vastupidine protsess on eksotsütoos. Pinotsütoosi teel omastab rakk vedelikes lahustunud makromolekule Tsütoplasma poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Ta on pidevas liikumises ning seob kõik raku organellid tervikuks. Rakutuum kahemembraanne organell. Pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma või sealt välja. Rakutuuma sees on karüoplasma. Sisaldab pärilikkuse ainet (DNA, RNA molekule). Rakutuumas on üks või mitu tuuma, mis osalevad rRNA sünteesis ja ribosoomide moodustamisel. Rakutuuma ülesanded: · Kogu raku elu juhtimine. Kui rakutuum hukkub või kaob, siis hukkub peagi ka rakk.
· Aldehüüdid on tugecad redutseerijad. RCHO + 2 Cu(OH)2 = RCOOH + 2CuOH + H2O CuOH = Cu2O + H2O · Hõbepeeglireaktsioon: Algul sadestub AgNO3 lahusest leelise (NaOH) toimel must Ag2O: 2 AgNO3 + 2 NaOH Ag2O + 2 NaNO3 + H2O- 76. Ag2O sade lahustub NH3 toimel: Ag2O + NH3 + H2O 2 [Ag(NH3)2]OH 77. Aldehüüd kui tugev redutseerija sadestab lahusest metallilise hõbeda: MIS RÜHM ON OLULINE REAKTISOONI TOIMUMISEKS? 78. Karboksüülühendid: · Anorgaanilised happed on tugevamad kui orgaanilised happed. · Alkoholid on väga nõrgad happed. · Estri tekkimine: Orgaanilised happed reageerivad etanooliga, moodustades estreid. Reaktsiooni katalüüsivad tugevad mineraalhapped (HCl, H2SO4): CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Lenduvad (väikese molekulmassiga) estrid on meeldiva puuviljalõhnaga. · Estri hüdrolüüs: Leelise toimel ester hüdrolüüsub, andes karboksüülhappe soola ja alkoholi:
Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis
ELU KEEMIA Mõisted • Keemiline element - aine, mida ei saa keemiliselt lihtsamateks aineteks lahutada. • Keemilised elemendid võivad keemiliste reaktsioonide tulemusena moodustada keemilisi ühendeid Mõisted • Nii ELUS kui ELUTA loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest e ainetest • Anorgaanilised ja orgaanilised ained koosnevad erinevatest keemilistest elementidest Mõisted • Orgaanilised ühendid on süsinikuühendid, milles C aatom on keemiliste sidemete abil seotud mõne teise aatomiga • Orgaanilised ühendid moodustuvad elusorganismide elutegevuse käigus (või sünteesitakse inimese poolt) • Suur arv, ehituselt keerulised, omadustelt erinevad Bioelemendid • Elusorganismidest on leitud 92 keemilist elementi
Peale pikka katsetuste perioodi suutsid nad luua erinevatele nahatüüpidele sobiliku turbamaskide sarja. Pappel, Mangus ja 4 Naptal uskusid täielikult, et turbamaskid saavad eesti inimeste hulgas populaarseks. (Mangus, S. (2015), Turbliss) 1.2. TurBliss’i äriidee Kapriisse kosmeetilise turba originaalne koostis on rikkalik – humiinhappe, fulvohape, hümatomelaanhape, samuti anorgaanilised mineraalid, lipiidid, aminohapped, ensüümid, mikroelemendid, fütotoitained ja väävel. Need bioaktiivsed ühendid imenduvad sügavale nahka, taastavad selle elastustse ja naha normaalse funktsioneerimise. Turvas toimib tõhusa kortsuvastase hooldusena, ravib probleemset nahka, leevendab aknet ja psoriaasi, kiirendab naha ainevahetust, ergutab, elustab nahka. Albumiini sidumise toimel toimub nahas ioonide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
