Russell ja G.E. Moore astusid heegelluse vastu välja; analüütiline traditsioon, mis valitses ingliskeelses filosoofias enamuse 20. sajandist mõjutanud teatavat parempoolset poliitilist mõtteviisi, mis kujunes fasismi sugulaseks Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale... heegellus, marksism, eksistentsialism, analüütiline filosoofia- hõlmavad suurt osa Hegeli- järgsest filosoofiast suur panus tunnetusteooriasse on jätnud sügava jälje kõikidele filosoofia aladele dialektika rakendamisega ja teaduse aktuaalsete probleemide sügava analüüsimisega lähtuvad Husserl, Heidegger ja Sartre William James´i pragmatism rajaneb osaliselt Hegeli-kriitikal Kolm võtmeideed: reaalsust võib mõista vaid ajalooliste seletuste kaudu maalima ajaloo struktuur on mõistuspärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk siis dialektikas ("arenguseaduseks") võõrandumine Teised Hegelist
Euroopasse, lõpp: 568-Langobardide sissetnd Itaaliasse. Hunnid (pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt) lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud, mis tungisid Lääne-Rooma aladele, peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Läänisuhe Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele; rüütlite tasuks oli maa (feood), mille rüütel andis
..................5 2 Ajalugu Kurk on üks vanemaid köögiviljakultuure. Tõenäoliselt pärineb tänapäeval viljeletav (harilik) kurk troopilisest Ida-Indiast, kus teda kasvatati juba rohkem kui 5000 aastat tagasi. Ka Egiptuses kasvatati kurki juba vähemalt 4000 aasta eest. Siit levis kurk Vahemeremaadesse, kus teda juba antiikajal kreeklased ja roomlased usinasti viljelesid ja kust ta keskajal slaavlastega asustatud aladele levis. Kesk- ja Põhja-Euroopasse jõudis kurgi kasvatamine slaavlaste kaudu alles 17. saj lõpul. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt. Maailm ja Eesti Nüüdisajal viljeletakse kurki laialdaselt kogu maailmas nii avamaal kui katmikalal ning ta on kujunenud üheks tähtsaimaks köögiviljaks. Ligikaudu maailma kogutoodangust annavad Aasia maad
Aadlikesse suhtus Rootsi võim erinevalt: Põhja Eestit käsitleti kui vabatahtlikult Rootsi riigiga ühinenud piirkonda ning seetõttu säilitati aadlike eesõigused. Lõuna-Eestit koheldi kui vallutatud piirkonda. Alustati rootsistamist. Sellega hakkas tegelema kindralkuberner Jonas Skyte. Eelmainitu oli kuningas Gustav II Adolfi õpetaja. Rajas Tartusse ülikooli (1632). 1631 rajati Tallinnasse Gustav Adolfi nimeline gümnaasium. Rahvastik Rootsi ajal asutati siinsetele aladele mujalt talupoegi. Kokku on eestlaste talurahva hulgas umbes 10 töörahvust: soomlased (Harju- ja Viru ranna külades, Altja, Käsmu) rootslased (saartel) venelased (ida poolsetel aladel) lätlased (lõuna-aladel) u. 20% talurahvast oli mujalt tulnud. Linna elanikkonna moodustasid peamiselt mitte-eestlased. Umbes 10-15 % oli eestlasi ning nemad elasid väikestes linnades. Lisaks migratsioonile kasvas sündimus ja pikenes eluiga. Keskmine eluiga oli umbes 40 aastat. 18
MAAELU PLUSSID JA MIINUSED Sellest ajast, kui olen õppinud ajalugu, olen õppinud ka seda, et eestlased on talurahvas e. maarahvas. Pidevalt aga räägitakse ka sellest, et maal elamine ei olegi ainult hea vaid seal on ka omad halvad küljed. Mina arvan, et kuni keskaja alguseni oli maal elada hea, kuid kui algasid ristisõjad muutus kõik halvemaks. Maal elamise juurde on alati kuulunud põllumajandus, loomakasvatud, küttimine või korilus. Vanal ajal põllumajanduse ja loomakasvatusega eriti ei tegeletud. Kogu toit saadi lauale koriluse ja küttimisega. Naised ja lapsed olid need, kes käisid metsas korjamas erinevaid taimi, taimede õisikuid ja juuri. Mehed aga tegelesid küttimisega. Mida rohkem aeg edasi liikus seda rohkem hakati mõtlema sellele, et toit kodule lähemale tuua. Aegamööda hakkasid välja kujunema ka põllumajandus ja loomakasvatud. Ajaloost oleme õppinud, et juba muinasaja lõpul oskasid eestla...
Nimelt võrdluseks NL küüditamine ja Saksamaa holokaust. Mõlematel juhtudel surid paljud eestlased, kas siis kulakud võid juudid. Saksamaa puhul hukati juute üle Euroopa ka Eesti aladel. Samuti hukati Saksa okupatsiooni ajal ka küüditajad ja NSVL juhtfiguurid Eestis, mille üle võisid nii mõnedki eestlased heameelt tunda, sest tegmist oli ju nende lähedaste küüditajatega. Kuid ka Saksa okupatsioon ei jäänud kestma. Juba 1944. aastal tungis Punaarmee Eesti aladele. Maha peeti suur võitlus Sinimägedel, kus ka eestlastel õnnestus Punaarmee maha suruda, kuid see oli ka üks ohvriterikkamaid lahinguid. Kuid sellest ei piisanud, sakslased taganesid ja Punaarmee oli 1944. aasta lõpuks saanud võimu Eesti aladel. Algas mitmekümnete aastate pikkune Nõukogude aeg, kus eksisteeris Eesti riigi asemel ENSV ja valitses range kommunistlik aeg. Seda võib pidada viimaseks pöördepunktiks teises maailmasõjas Eesti ajaloos.
Pellon- Peko nime alla on kultus tuntud Soomes, Karjalas. Sealsest piirkonnast pole allikmaterjale palju, kuid näiteks 1933. aastal kuulis Martti Haavio sealselt runolauljalt lastemängu kohta, kus üle aia hüpates laulavad lapsed ,,Aian akka, pellon pekko. Viiburin venehan kokka."[3] Võib oletada, et see mis kunagi oli Peko riituses vereliisk on kadunud, kuid lastelaulu kujul veel elus. Paljud neist paralleelidest esinevad just piiriäärsetel aladele Venemaaga ning hõlmavad endast just küünaldega seotud rituaale. [3] Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko" . ,,Keel ja kirjandus 1975-03" lk 166-173 Kasutatud kirjandus: 1. Eisen, Matthias Johann. ,,Eesti mütoloogia". Tallinn: Mats, 1995 2. Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko". Keel ja kirjandus 1975-03, lk 166-173 3. Masing, Uku. ,,Eesti usund". Ilmamaa 1998 4. Viires, Ants. ,,Vana Eesti rahvaelu". Ilo 2004 5. http://www.estonica.org/et/pildid/Peko/ - 08.03
tavaliselt 9...10 poega, kes on mõne tunni pärast valmis ringi uitama ning kes peagi iseseisvuvad. Ilmselt esineb rukkiräägul kaks kurna aastas, sest munadega pesi võib leida suvi läbi. Hauduma asub tõenäoliselt emane üksi ja alles peale viimase muna munemist. Toit koosneb rukkiräägul nii taimsetest kui loomsetest osadest. Rände eel toimub tugev rasvumine. Oma pesapaigad jätavad nad peale põllu koristamist maha ning septembri algul tuleb lennata soojematele aladele. Kevadel on prääks üks hilisemaid saabujaid jõudes kohale tavaliselt alles mai teisel poolel. Rukkiräägu liha on küll maitsev, aga kuna lind on väike, vähearvukas ja teda on väga raske tabada, siis pole tema küttimine eriti levinud. Oma harulduse ja huvitava eluviisi tõttu on ta võetud looduskaitse alla. Rahvapäraseid nimesid Rääk, räägulind, rukkirääkaja, prääks, präägutaja, krääk, rääks, roojarääk, rukkilind,
saaks. Veel kahjustab kaevandus maa pinna struktuuri ja reostab põhjavett. Olen kuulnud, et Kirde-Eestis olevad kaevandused on rikkunud pinnast nii, et seal elavatel inimestel on oht, et pinnas võib vajuda. Majanduse areng toob kaasa ka uute tehaste ja maavarahoidlate ehitamise. Kõik suuremad tehased ehitatakse linnadest välja, et ei oleks linnades veel suurem saaste. Looduskaitse peab tagama, et õhu saaste oleks minimaalne ning tehaseid ja hoidlaid ei ehitataks looduskaitse aladele või kohta, kus on vaja hävitada suurel hulgal metsa, kuna selle tulemusena võivad jääda paljud metsloomad koduta ja hävitada erinevaid taimeliike. Kuid tehaste ehitamine on majanduse arengule oluline, et riik saaks ise toota ja eksportida teistesse riikidesse. See edendab majandust. Nagu ma eespool mainisin kasutatakse enamasti põlevkivi elektri tootmiseks. Kuid praeguseks ajaks on ka kasutusele võetud tuulegeneraatorid. Nende ehitamine on küll väga
Sellest sai peagi Hiina merevärav kauplemisel eurooplastega. Jaapanisse võeti eurooplased vastu hoopis sõbralikumalt. Jaapanlasedõppisid portugallastelt muskettide valmistamise ja kasutamise oskust ning tutvusid katoliku kirikuga. Võimule tulnud Tokugawa väepealikute dünastia, algas eurooplaste väljatörjumine jaapanist. Eurooplastel oli raskusi ka Hiinas peale tokugawa. Hiinat häiris ka euroopa misjonäride tegevus, venelaste edasiliikumine Siberis Amuuri aladele ja üha laienev Euroopa kaupade sissetung Lõuna-Hiina sadamate kaudu. Ladina-Ameerika on Kesk- ja Lõuna-Ameerika, kus räägitakse ladina keelest arenenud keeli. Seal on asumaad Portugalil ja Hispaanial. Maadeavastused laiendasid asustatud maailma piire. Teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine lubasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust. Kiriku mõju ei olnud nii suur inimestele kui varem.
Jaroslav koostas seadustekogu nimega vene õigus. Ristiusk võeti vastu 988, vürst Vladimir. Bütsantsi õigeusku lihtrahvas ei tahtnud ja neid pidi seega vägivaldselt ristima. Kirjaoskuse levik. Võeti bulgaariast üle kirillitsa. Bütsantsi ja Vana- Vene kunst oli alguses täiel määral jäljenduslik. Hiljem hakkas arhitektuur erinema sibulakuppel. Sarnasuse põhju geograafiline lähedus, usk. Viikingid e. normannid 800-1050a. Suur mõju Euroopale, eriti idapoolsetele aladele. Usund animism ehk hingede austus. Futhark ruunikirja tähestik. Saagad suulised pikemad jutustused, kirjanduse mälestusmärgid. Nt ,,vanem eda,,- islandi saga. 7 saj algus islami usk, kui Muhamed sai Allahilt läkituse. Iga muslim peab kord elus käima Meka linnas, Kaabas. 622 Mediina Muhamed põgenes sinna koos poolehoidjatega, I islami kogudus. 630 Kalifaadi algus esimene kaliif. Dzihaad moslemi usukohustus, sõja koda, kus pole usuks islam,
Ameerika põliskultuurid Ameerika asustamine Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Eskimod tulid Põhja-Ameerika aladele hiljem. Tuhande aasta eest ulatusid Põhja-Ameerikasse ka viikingite retked, kuid need ei mõjutanud ameerika põliselanikke. Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid Kesk-Ameerika tsivilistsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Neid piiras vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas suurte tsivilisatsioonide aeg.
Piiskop Albert: 1. Tahtis rajada Liivimaale kirikuriigi 2. Alustas Riia linna ehitamist saksa asunikele 3. Hakkas maid läänistama luues kohaliku sõjameeste-vasallide kihi 4. Rajas Mõõgavendade Ordu Muistne vabadusvõitlus: 1. Ristisõda Ugandi ja Sakala maakonnas 2. Ugandi ja Sakala kaitsesid end vapralt, eneseusku suurendas võidetud Ümera lahing 3. Pingelised suhted Idaga, Idast sooritati sõjaretki Eesti aladele 4. Sõlmiti vaherahu katku ja sõjalise kurnatuse tõttu 5. Aasta peale vaherahu lõppu olid Sakala ja Ugandi sunnitud ristimise vastu võtma 6. Teised maakonnad sõlmisid liidu Venemaaga 7. Otepää linnuse piiramine 20 päeva ->sakslased lahkusid 8. Madisepäeva lahing -> suured kaotused mõlemal poolel, hukkusid Lembitu, Liivimaa vanem Kaupo 9. Sekkus Taani kuningas, asehaldur Eestimaale, kes jäi kehtestama Taani võimu 10
Ristisõja toetajad,turuplatsidel tuli vajadus kaubelda,maaisandad andsid linnaõiguseid,inimesid kolisid linna sest seal oli parem elu. mis oli jüriöö ülestõus? Eestlaste vastuhakk saksa ordule, mis kaotati 1343a(4 eesti pealikut kuningat tapeti kohtumisel) 1208Selleks aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. Kaitsesid end vapralt, korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. 1210Ümera lahing, mille eestlased võitsid. Suurendas nende eneseusuku. 1217 1) Korraldasid ugalased koos sakslastega sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Otepää linnuse piiramine, sakslased olid kohustatud kogu eestist lahkuma. (Sinna alla kogunes Venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi) . 2) Eestlased tahtsid oma võitu arendada ja plaaniti minna Riiat ründama, koguti 6000 meest Lembitu juhtimisel
aladel 1208 - 1227 Vabadusvõitlus Eesti aladel · Algas 1208 septembris saksa ristisõdijate ja nendega liidus olevate (alistunud) lätlaste sissetungiga UGANDI maakonda · Suuremad lahingud: · Lahing Otepääl 1208 sept Ümera lahing 1210 Madisepäeva lahing 21. september 1217 Lahing taanlastega 1219 Tartu kaitsmine 1224 Lõppvaatus Saaremaal 1227 1208 · Esimene sakslaste sissetung Eesti aladele - UGANDI maakonda Otepääle · Sakslased ristitud latgalite toel rüüstasid külasid ja süütasid Otepää linnuse · Pärast seda hakati Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama Muistset vabadusvõitlust käsitleb Henriku Liivimaa kroonika · Kroonikas nimetatud 8 tuntumat eestlast: Lembitu (armastatu) eestlaste üks kuulsamaid vanemaid) tema vend Õnnepäev Manivalde Wottele (võitleja) Tabelinus (tapleja) Meeme (meheke), Riitanus, Kirianus
Natsida vallutatud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Juute tapeti Saksamaal, Poolas, NSV Liidu aladel ja ka mujal. Juutide saatust teise maailmasõja ajal nimetatakse holokaustiks. Saksamaa alustab pealetungi NSV Liidule MRP alusel lubasid Saksamaa ja NSV Liit 10 aasta jooksu teineteist mitte rünnata. Mõlemad teadsid, et see pole tõsi. Hitleri Saksamaa jõudis ette ja alustas 1941. aasta 22.juunil pealetungi NSV Liidu aladele. Algas sõda, mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa väed jõudsid Moskva ja Leningradi lähistele, kuid neid vallutada ei suudetud. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing millega sunniti Sakslased taganema. NSV Liidu sõdurid Jaapan ründab USA-d Tähelepanu oli pööratud sõjale Euroopas. Seda kasutas ära Jaapani valitsus. Kehtestati ülemvõimd Ida-Aasias. USA oli Jaapani plaanide vastu 7.detsembril 1941 ründas Jaapan USA mereväebaasi Pearl Harboris
Fourth level Fifth level Inimtegevus Viljakate muldade tõttu on Pampa mmm praeguseks enamasti üles haritud. Sajandeid tagasi elatuti neil aladel peamiselt küttimisest, hiljem hakati pidama kariloomi ja veel hiljem teravilja kasvatama. Rohtlavööndit nimetatakse tänapäeval maailma viljaaidaks, kuna just siin kasvatatakse suur osa maailma teraviljast. Niiskemates piirkondades on hiiglasuurtele aladele külvatud mais, kuivematesse piirkondadesse nisu. Sellistel suurtel põldudel on teravilja tootmine üldiselt kõrgelt mehhaniseeritud ja maa saagikus väga kõrge. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/83221.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/8kll3tssisu.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/parasvootme_rohtla_liisaojakoiv.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Pampa
rahvad, sh ka venelased. Tekkis ka kirikuslaavi keel, mida kasutati pikalt jumalateenistustel, ka Venemaal. Tänapäeva lõunaslaavlased on horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, osaliselt ka bulgaarlased. Ida suunda (Dnepri jõe keskjooksu) liikusid andid, kellest kujunesid välja tänapäeva idaslaavlased (venelased, ukrainlased ja valgevenelased). Aja jooksul hakkasid nad liikuma piki Dneprit põhja poole, hõivama järjest põhjapoolsemaid alasid. Nende hõivamise käigus jõuti aladele, kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Paljud soomeugrilased võtsid üle nii slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide (viikingite) juurest kreeklasteni. Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad (Novgorod, Kiiev, Laadoga, Pihkva). Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi (viikingite
Merovingide ja karolingide kunst: Germaani hõimud, kes Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hõimupealikest said ajapikku kuningad, hakkas kujunema feodalism. Germaani riigid olid algelise valitsemissüsteemiga. Pealinnu õieti polnudki ja valitsejad rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule
Balti erikord - Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Põhjus: Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Balti erikorra tunnused Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad.
jaapanlased Põhja Vabariigiks. Prantsusmaa Vietnamist välja ja pidi antud piirkonnast oma kuulutasid seal välja väed välja tõmbama ja Vietnami Demokraatliku andma iseseisvuse ka Vabariigi, alustades teistele sealsetele aladele sotsialistliku ühiskonna (Laosele ja Kambodzale). ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DVd ei tunnustanud. Vietnami Prantsusmaa ei 1)Prantsusmaa Vietnam vabanes USA sõda tunnustanud Vietnami (toetas USA) vs. kolonialistidest ja rajati DVd. See viis nende Vietnam (toetas Vietnami Sotsialistlik
13.saj tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur, kui eestlaste asustatud aladele tulid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad ,,Laula, laula, pappi!'' ladinakeelsesse ajaraamatusse(Hendriku Liivimaa kroonika) preester Hendrik. Valgustaja teadmiste levitaja, silmaringi laiendaja piibel ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu juhuluule mingi sündmuse pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule estofiil eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik kalendrilisa kalendaariumile järgnev osa kalendris
Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioonid kujunesid välja varasemate kõrgkultuuridena maailmas. Egiptuse riigi alguseks võib pidada aastat 5000 eKr ja Mesopotaamia alguseks 7000 eKr, kui Mesopotaamia põhjaosas hakati tegelema põlluharimisega. Neid kahte kõrgkultuuri võib pidada küllaltki sarnasteks, kuid ometi leidub ka erinevusi nii mõneski valdkonnas. Egiptuse tsivilisatsioon kujunes Niiluse jõe äärsetele aladele, kuna Egiptuses peaaegu ei sadanud, seega oli ppõlluharimine võimalik vaid talvel, pärast korrapärast üleujutust. Siis muutus muld viljakaks, kevadeks vili valmis ja muld muutus järgmise üleujutuseni viljatuks. Mesopotaamia aga paiknes ümber Tigrise ja Eufrati. Mesopotaamias sai vilja kasvatada igal aastaajal kuna vihma sadas piisavalt. Mesopotaamia oli aga küllaltki vaene loodusvarade poolest. Enamasti kasutati loodusvaradest savi
Kordamisküsimused kontrolltööks §1-2 (1) Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid? Pariisi rahukonverents tuli kokku Versailles' lossis 18.01.1919, sest võidu joovastuses Antandi riigid soovisid igati Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Osalesid vaid võitja riigid, kaotajad jäid välja samuti ka balti riigid. Kuldne nelik: George Clemenceau (Prantsusmaa peaminister), Woodrow Wilson (US president), Daivid Lloyd George (GB peaminister) ja Vittorio Emmanuele Orlando (Itaalia peaminister.) (2) Uued riigid peale I maailma sõda. KAART! Kadus ära Austria-Ungari keisririik (Austria muutus väikeseks vabariigiks ja Ungari kuningriigiks), Austria-Ungari aladele tekkis Tsehhoslovakkia vabariik + Sudeedimaa, Austria-Ungari lõunaslaavi alad läksid Serbia-Horvaatia- Sloveenia kuningriigil, mis hiljem hakkas kandma Jugoslaavia Kuningriigi nime. Venemaa kaotas Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Rumeenia suurenes. (3)...
Kolmas variant oli Soome armee, millega liitusid enamasti need, kes ei tahtnud Saksa ega Vene armees sõdida ning otsustasid põhjanaabritele abiks minna. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega valik oli ka metsavendlus, kes olid enamasti Nõukogude vastased ning aitasid sakslasi ka Suvesõjas. Lihtrahval tekkis esimene võimalus koos baltisakslastega Eestist lahkuda 1939 aasta sügisel, kuid see kehtis enamjaolt vaid kadakasakslastele, keda lahkus annekteeritud Poola aladele umbes tuhatkond. Tänu sellele, kasvas Eesti inimeste seas ohustatus ja hakkasid levima kuuldused, et Baltimaad on Venemaale maha müüdud. Teise maailmasõja lõpuaastatel kogus populaarsust põgenemine läände, mis toimus peamiselt 1944 aastal. Kokku lahkus siis Eestist umbes 80000 inimest, kelle peamiseks hirmuks oli uus NSV Liidu okupatsioon. Põgenevatele eestlastele tehti etteheiteid, et nad ei hoolinud oma kodumaast. Mina seda ei arva ega usu, et paljud lahkujad olid nt
Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika Euroopa laienemine Enne 2000. aastat Pärast 2000. aastat 1973 Taani, 2004 Eesti, Läti, Leedu, Suurbritannia ja Iirimaa Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta 1981 Kreeka ja Küpros 1986 Portugal ja 2007 Rumeenia ja Hispaania Bulgaaria 1990 laienes EMÜ Euroopa Liidu Saksa DV aladele kanditaatriikideks on Türgi, 1995 Austria, Soome ja Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro Rootsi EURO Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta, mis võeti kasutusule 1. jaanuaril pankades ja ettevõtetes 1. jaanuar 2002 tuli euro ringlusesse ka sularahana, mida kontrollib Euroopa Keskpank Euro on üks maailma tähtsamaid valuutasi, sest stabiilsus- ja kasvupakt tagab selle stabiilsuse
Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur d)loetle kolm Kunda kultuuri iseloomustavat fakti: seoses tööriistadega: kivist tööriistad seoses elatusaladega: kalapüük, korilus, küttimine seoses asulakohtadega: veekogu ääres, elati püstkodades. e)too 3 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel: surnuid maeti asula aladele. keraamika kaunistati kammitaolise riista abil kunstitase- väikeloomade ja inimeste kujutised. f) too 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika oli mõlemast eesnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel: surnuid maeti asulast välja kägarasendisse? keraamika kaeotud nööri jäljenditega algeline loomakasvatus ja põllundus 2. Loe läbi allikakatkend muistsest vabadusvõitlusest ja vasta küsimustele . 10p
maismaal. Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus paiga loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 1050 inimest, kes olid omavahel suguluses. Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. 19. sajandi alguses oli selliseid rühmi väidetavalt umbes 200. Eri rühmad olid omavahel umbusklikud ja nende suhted olid pingelised, kuigi enamasti tehti teatud koostööd. Tuli ette rüüsteretki üksteise aladele ja omavahelisi sõdu. Kanada keskosa eskimod kasutasid talvel lumest onne iglusid, mujal olid turbast, kivist ja puust majad. Suvel elati nahktelkides. Küla elanikud olid suvel tavaliselt hajutatud mitmesse elupaika. Sotsiaalseid sidemeid moodustati abielu, lapsendamise, partnerluse ja naistevahetuse kujul. Abielu sõlmiti tavaliselt ilma tseremooniata. Jõukatel ja mõjukatel meestel võis olla mitu naist
Külm sõda mõjutas ka teadust ja kultuuri, ka nendes valdkondades proovisid läänemaailm ning sotsialismimaad teineteisest paremad olla. 1960. aastatel arenes teadus kiirelt mõlemas leeris, kuid kosmonautika arengus jõudsid Ühendriigid NSV Liidust ette ning esimese inimesena kuule astus ameeriklasest astronaut N.Armstrong 1969.aastal. Kui 60.aastatel oli konkurents USA ja NSV Liidus vahel olnud tugevam võidurelvastumises, siis nüüd kandus see üle muudele aladele: kultuuri, sporti ja isegi muusikasse. Arvan, et saanud innustust kosmonautika arendust, hakkas Lääs arengus edestama NSVL-i ka tehnikas ning kultuuris. Võrreldes 1960.aastatega, olid 70.aastatel lääneriikide ja idabloki suhted oluliselt soojemad oli pingelõdvenduse aeg. Kuigi mõlemad pooled jätkasid mõjualade laiendamist Kolmandas Maailmas ning kommunistlikku reziimi Ühendriikidel kukutada ei õnnestunud (ega vastupidi), vähenes konkurents
sajandi lõpuks eKr aga valitsevaks kogu Itaalia aladel. Teised itali hõimude keeled surid järkjärgult välja, etruski alade vallutamisega 2. sajandiks eKr hääbus ka see keel. Samas hakkas ladina keel levima Apenniini poolsaarelt väljapoole. Puunia sõdade järel, kui Rooma oli võidukas Kartaago üle, vallutati Hispaania idaosa ja lõunarannik. Rooma võim ja koos sellega ladina keel levis sajandite jooksul põhja poole, Gallia ja Germaania aladele ning Britanniasse. Suurima ulatuse saavutas Rooma riik keiser Traianuse ajal (98-117 pKr), kui riigi piirid ulatusid Euroopas Britanniast Germaaniani ja Doonau aladelt Armeeniani. Kõigil neil aladel oli ladina keel riigikeeleks. Kreeka vallutamine 146.a. eKr aitas kaasa kreeka keele tähtsuse tõususle ja selle mõju suurenemisele ladina keele arengus. Kreeka kõrge kultuur tõi kaasa selle, et haritud roomlase jaoks oli loomulik osata ladina keele kõrval ka kreeka keelt,
MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM e. keskmine ja uuem kiviaeg Need on kaks viimast suuremat esiaja ajastut, kus kasutati enamasti veel kivist tööriistu ja relvi. Esiaeg lõppes riikide ja linnade tekkimisega. Esimesed kõrgkultuurid tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses (u 4000 a eKr), need loodi veel kivist tööriistadega. Mesoliitikum on üleminekuperiood, mis algas u 10 000 eKr ja seega on selle lõpp piirkonnati varieeruv, enamasti peetakse selle lõpuks põlluharimise ja karjakasvatamisega tegelemisega hakkamist u 8000 eKr, mõnel pool ka keraamika kasutuselevõttu. Eesti aladele jõudsid savinõud u 4000 eKr, põlluharimine võeti kasutusele u 2000 eKr. Mesoliitikumis ja Neoliitikumis võib täheldada maalikunsti allakäiku koopamaalinguid enam ei tehtud, kuna koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur. Suuri kivist linnu on leitud neoliitkikumi algusest. Vanim selline linn oli Jeeriko/Je...
kuivatamisel saab turvast kasutada kütusena. Turvas on tööstuslikult tähtis paljudes riikides, nende hulgas ka Eestis, Soomes ja Iirimaal. Paljudes riikides, nagu Iirimaal ja Sotimaal, on turvast kasutatud küttematerjalina. Tänapäeval kasutatakse turvast väetisena taimekasvatuses ja mulla lisana. Turvas võib tekitada nii kasu kui kahju. Turvas on äärmiselt tuleohtlik, seda ka märjana. Ta võib põleda isegi maa all, kui tal on ligipääs hapnikule. Lisaks on turbaga kaetud aladele äärmiselt raske midagi ehitada. Turvas on kergelt kokkusurutav, seega on pind ebastabiilne. Pronksi- ja rauaajal oli turbarabadel eriline tähendus, paljud rahvad pidasid neid vaimude ja haldjate koduks. Turbarabasid on kasutatud ka ohverdamiseks, Euroopas on mitmetelt rabaaladelt leitud peaaegu täielikult säilinud laipu. Tänu happelisele keskkonnale on turbarabad head säilituskeskkonnad, mistõttu püsivad loomsed jäätmed erakordselt hästi.
Maalt vaadeldaval taevasfääril on ka tumedad alad nagu Suur lõhe ja Söekott, mis on tegelikult tumedad udukogud, kust valgus tähtedelt on blokeeritud. Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus, magnituudidga +4,5 kuni +5. Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab tähistaeva heledamaks. See teeb Linnutee vaatluse tihedamalt asustatud aladel võrdlemisi raskeks, vastupidiselt asustamata aladele, kus ta on väga hästi nähtav. Linnutee on kõige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi tähtkuju suunas. Amburi tähtkujust paistab udune hele vöö lääne suunas, läbides tähtkujusid nagu Skorpion, Altar, Vinkel, Lõunakolmnurk, Sirkel, Kentaur, Kärbes, Lõunarist, Kiil, Purjed, Ahter, Suur Peni, Ükssarv, Orion, Kaksikud, Sõnn, Veomees, Perseus, Andromeeda, Kassiopeia, Kefeus, Sisalik, Luik, Rebane,Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja tagasi Amburini. See udune kogu
2) Kuninganna Matilda ja ta õuedaamid valmistasid koomiksilaadsete jooniste järgi vaiba. Kenneth M. Settoni maal Ülal kuningas Edward Westminsteri palees räägib oma naisevenna Haroldiga, kes koos kaaskonna ja jahikoertega ratsutavad Boshami külla. All krahv Guy kirikus palvetatakse ohutu sõidu eest ja siis asutakse teele merele. Ülal meresõit lõppeb ja randutakse Guy Ponthieu I maa aladele, kelle sõdurid Haroldi vangi võtavad. All sõdurite saatmisel asutakse pealinna Beaurain´i poole teele. Ülal Guy Ponthieu I istub oma troonil ja vestleb Haroldiga. All 2 ratsutavat sõnumitoojat toovad teate hertsog Williamilt Normandiast, et Harold on vaja vabastada. Ülal Harold ja Willam ratsutavad viimase paleesse Rouenis. All Harold saadab hertsog Williamit ja Normandia sõdureid võitluseks hertsog Conani vastu. Selleks peavad nad jõe ületama
Jäta meelde vähemalt kolm näidet araabia teadlaste saavutustest! Tõlkimine, täheteadus(arvestati välja Maa ümbermõõt), operatsioon 23. Kes olid viikingid? Kuidas neid veel nimetati? Skandinaavia sõdalased, normannid 24. Millega viikingid tegelesid? Enamus elasid tavlist elu- harisid põldu või kauplesid 25. Kuhu viikingid oma retkedel välja jõudsid? Millised territooriumid viikingite poolt asustati ehk kuhu nad elama asusid? Nad asusuid elama Rootsi, Taani ja Norra aladele 26. Kuidas nimetati viikingite kirja? ruunideks 27. Iseloomusta viikingite elamut ja laeva! Elamuteks olid enamasti suured talud või mõisad, laev oli pikk ja sale 28. Kes olid Vana-Vene riigi rajajateks? Varjaagid 29. Mis linn oli Vana-Vene riigi pealinn? Kiiev 30. Mis aastal ja kes võttis Vana-Vene riigis vastu ristiusu? 988-Vladimir Püha 31. Selgita mõisted: Varjaagid-tänapäeva Venemaa aladel tegutsenud viikingid Tšuudid-osa läänemeresoome rahvaid
Eestlasi ristiti sunniviisiliselt ja vastu nende tahtmist. Talupoegadel olid lünklikud arusaamad kristlikest põhitõdedest, sest jumalateenistused olid ladinakeelsed ja katolik kirik pani põhirõhu just usu välisele küljele. Kui võimalik, järgisid talupojad oma vanu tavasid või segasid muinasusundiga seotud nähtusi kristlike arusaamadega. Eesti aladel tegeles neli vaimulikku ordut, millel oli munga-ja nunnakloostreid nii linnas kui maal. Keskajal tekkisid Eesti aladele esimesed kloostrikoolid. Nende seast üheks silmapaistvamaks oli Tallinna toomkool, kus avanes ka eestlastel võimalus haridust omandada. Koolides oli väljavalitutel võimalik õppida lugemist, kirjutamist, laulmist ja ladina keelt. Lisandusid kirjutamis-ja grammatikakoolid, kus olid õpetajateks vaimulikud, üliõpilased ja linnakirjutajad. Tallinnasse rajati seesugune linnakool 1428 Oleviste kiriku juurde. Arvan, et hariduse
väiksem. b) Kui jälgid 1,5 km kõrgusel atmosfääris puhuvaid tuuli, siis millist maakeral valitsevat seaduspära siin märkad? Õhk liigub sarnaselt aga liikumise kiirus on erinev. c) Uuri sademete kaarti (Mode>Air, Height>Sfc, Overlay>TPW). Milline maakera piirkond paistab silma sademete rohkuse poolest? Põhjenda. Sademete rohkuse poolest paistavad silma ekvatoriaalsed alad. Päikesekiired langevad nendele aladele peaaegu alati 90 kraadise nurga alt. Seetõttu saavad need alad palju rohkem soojust kui teised alad Maakeral. Seal asub püsiv madalrõhkkond. Hommikuti on sooja umbes 20 kraadi. Päeva jooksul õhk soojeneb ja tõuseb üles. Kõrgemale tõustes õhk jahtub ning veeaur ei mahu enam jahedasse õhku ära. Moodustuvad pilved ja pärastlõunal hakkab sadama. Õhtuks pilved hajuvad. d) Nimeta ookean, kus pinnatemperatuur on kõige kõrgem. Kui soe seal on?
lubjakivist. Sellised mullad on kõlblikud maaharimiseks. Kõige viljakamad piirkonnad on aga rannikutasandikel ja jõgede ümbruses. Sealsed savi- ja liivsavimullad võivad nõuda isegi drenaazi. e) Kreekas kasutatakse kunstliku niisutamist u. 10,8 % põllumajandusmaal. Samuti kasutatakse liigniisketel viljaka mullaga aladel drenaazi. f) Kreekas pole väga paljudes kohtades võimalik tegeleda põllumajandusega, sest 70 % maast on harimiskõlbmatu tänu mägistele aladele, kus pole võimalik põllumajanduskultuure kasvatada. 2. a) Kreekal on kapitali olemasolu üsna suur, hetkel on b) Kreekas on hetkel hõivatud põllumajandusega 12,4 % tööjõulisest elanikkonnast e. 528 000 inimest. Huvitavat: majandusel paistab helge tulevik - hiljutised läbiviidud uuringud (Kappa Research) näitavad, et peaaegu 1,5 miljonit inimest plaanib naasta tööle põllumajandussektorisse. Selle kasuks otsustavad
Suue on korstna vljalaske avale paigaldatud tarvik. Tahmapleng on lris siseseinale ladestunud sttiv jgi plemine. Tahmaplengu kindel korsten on korsten mis talub mretletud krgtemperatuuri soojus mju. Kondetsiaat on vedelsaadused mis tekivad suitsugaasi temperatuuri langemisel veeauru kastepunkti tasemele vi madalamale. Vuuk on kahe korstna osa vaheline hendus. Korstna tulepsivus on korstna vime vltida klgnevate plev materjalide sttimist ning takistada tule levimist klgnevatele aladele. henduslr on ktteseadme vljavoolu ala ja korstnat hendav osa vi osad. Klmumis-sulamiskindel korsten on korsten mis talub klmumise, sulamise mju. Korstna voolutakistus on rhu langus mis tuleneb suitsugaasi voolamisest antud temperatuuri ja voolukiirusel. Korstna klassifikatsioonid on: 1. rhk 2. temperatuur 3. kondentsioonikindlus 4. korrosioonikindlus 5. tahmakindlus 6. kaugus plev materjalist. Vundamentimine: 1. korstna vundament peab alati pinnasele toetuma 2
Loodi sõjaväeline organisatsioon SS(Salapolitsei Gestapo ) Majandus 1.Tugev riigi kontroll 2.Arendas sõjatööstust 3.Ehitas kiirteid 4.Kehtestati plaanimajandus 4.aastakud Välispoliitika : 1.1935 tühistas Sksamaa ühepoolselt Versailles rahulepingu 2.viis sisse üldise sõjaväekohustuse 3.Loodi võimas armee Wehrmacht 4.Saksa-Inglise mereväe lepe, millega Suurbritannia lubas Saksamaa suurendada sõjalaevastikku 5.Saksamaaga liideti Saarimaa 6.Saksamaa Reini aladele sõjaväe 7.1936 teid sõjalise liidu (saksamaa,itaalia,jaapan) Eesti Vabariik 1920-1930 aastail Johan Laidoner ( 1884-1953) Sõjajuht vms Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruar 1918.Kuni 1maailmasõja lõpuni oli Eesti aladel Saksa okupatsioon 28.nov 1918-2.veeb.1920 toimus Eesti ja Venemaa vahel vabadussõda, mille eestlased võitsid. Alles nüüd sai Eesti Vabariik rahulikult eksisteerima hakata.
vaid üks laev 18 inimesega . Järgmine ümbermaailmareis toimus alles poole sajandi pärast . Läänetee indiasse oli küll avastatud , kuid seda kasutusele võtta polnud toonastes tingimustes otstarbeks . 7)16 saj keskel olid portugallased jõudnud Jaapanisse . Sealsed suurfeodaalid mõistsid õige pea eurooplastest lähtuvat ohtu. 17 saj algul sulgesid jaapanlased nende eest oma sadamad , jättes kaubitsemisõiguse Nagasakis vaid hollandlastele . Põ-am idaranniku aladele jõudsid inglased ja prantslased 17 saj , läänerannikule hispaanlased ja venelased 18 saj. 8)Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima . Uute maade vallutamisele järgnes nende paljaksröövimine , kohalike rahvaste orjastamine ja hävitamine . Nii hävitati Ameerika indiaani kõrgkultuurid ja veeti sadu tuhandeid aafrika põliselanikke orjusesse . Seoses kaubateede ümberpaiknemisega said nüüd kaubanduse keskusteks Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad .
aeglaselt ja järkjärgult ja mitte igal pool siis selle tõttu olid osad inimesed paiksed ja osad rändasid. Kuna inimesed ei sõltunud enam nii palju loodusest ja hakkasid ise endale toiduaineid tootma võisid nad paikseks jääda. Küttimine ja korilus nõudsid ringiliikumist. Igal pool ei leidunud sobivaid taime ja looma liike keda kasvatada ja kodustada ega sobivaid loodustingimusi seega rännati sobivamatele aladele. 4.*Kuna metallist tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad oli tööviljakus suurem ja suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5.Esiaja kultuurisaavutused: Altamira ja Lascaux koopamaalid, luust ja kivist pisiskulptuurid (Willendorfi Venus) 6.Tsivilisatsiooni tunnused: 1.Küttimisel ja koriluselt oli üle mindud viljelusmajandusele-
Wilson, Prantsusmaa peaminister G. Clemenceau, Suurbritanniapeaminister D. Lloyd George ja Itaalia peaminister V .Orlando. Tähtsamad otsused võeti vastu siiski Wilsoni, Clemenceau ja Lloyd George'i salajastel läbirääkimistel. 6. Nim. riike, mis said iseseisvaks peale 1. Ms. Austria Ungari keisririik lakkas olemast. Austria muutus väikeseks vabariigiks, Ungari aga kuningriigiks.Kolmas riik, mis tekkis endise Austria-Ungari aladele, oli Tsehhoslovakkia vabariik, mille koosseisu läks Sudeedimaa. Sudeedi sakslaste probleem muutus 1930. aastatel Tsehhoslovakkia jaoks saatuslikuks. Selle alad läksid Serbia- Horvaatia-Sloveenia kuningriigile mis hiljem hakkas kandma Jugoslaavia Kuningriige nime. 7. Kirjelda Saksamaa taasrelvastumist ja Itaalia ja Jaapani vallutusi. 1933. aasta algul tuli võimule Natsionaalsotsilistik Töölispartei(natsid) Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma
· Põlluharimine(seal, kus leidub vett) Oaasides kasvatatakse : datleid, arbuuse, aprikoose, virsikuid, meloneid, puuvilla, nisu , otra. NB! Nafta,maagaasi ja soola kaevandamineja töötlemine laieneb. LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE Asub 30 ja 40 laiskraadi vahel .nii põhja, kui lõuna poolkeral. Vihmase talve ja kuiva suvega lähis.troop.kliima ja vastav taimkate on iseloomulik vahemereäärsetele lähistroopilistele aladele, kuid ka mandrite läänerannikutele. Lähistroopikas ei lange ühelgi kuul temp.alla +4.temp.aastane amplituud on u.10 kraadi.püsiv lumekate puudub. VAHEMERELISED ALAD Looduslikus taimkattes on iseloomulikud kõvalehelised igihaljad metsad ja põõsastikud.(vahemerelise ilmega on nt.p-ameerika lääne rannikul ja austraalia kagu ja edelaosas. VAHEMERELINE KLIIMA : kuum ja päikesepaisteline suvi ning soe ja sademete rohke talv
Lõuna-Ameerikast liigub Põhja-Ameerikasse, Aafrikast Põhja-Ameerikasse, Lääne- Euroopasse, Jaapanisse, Kagu-Aasiast Austraaliasseja Jaapanisse, Kanadast USAsse ja Jaapanisse, Põhja-Euroopast Lääne-Euroopasse PÕLLUMAJANDUS *põllumajandust mõjutavad tegurid looduslikud: a)kliima- temperatuur, sademed, vegetatsiooniperiood (aeg, mil taimed kasvavad) b) muld- viljakus, huumuskihi paksus, mulla õhu ja niiskusreziim c)pinnamood- ''terrassid''. Kõrgematele aladele põlde ei rajata. Nõlva kalle d) veestik- kanalid niisutamiseks majanduslikud: a)kapital b)tööjõud c) turg d) valitsuse poliitika * ekvatoriaalne: kautsukipuu, bataat, jamss, maniokk lähisekvatoriaalne: kohvipuu, hirss, kakao, banaan, maapähkel, suhkruroog, dzuut, teepõõsas, õlipalm troopiline: datlipalm, oaasides banaan, riis lähistroopiline: viinamarjad, oliivid, apelsin, greip, sidrun, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsas, puuvill
1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: osteti juurde maad aia loodenurgas, millega aed saavutas oma tänapäevase suuruse 3,5 ha, ehitati troopikakasvuhoone bastioni orgu, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed, korraldati mitmeid ekspeditsioone Venemaa seni botaaniliselt kirjeldamata aladele. Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse. Pikka aega oli direktoriks H. Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine.
Arutlev küsimus (ehk arutlus) II maailmasõja algus oleks olnud välditav II maailmasõja ametlikuks alguseks peetakse 1939.aasta 1.septembri varahommikut, kui Poola aladele sisenesid Saksamaa tankid ja allveelaev ning avasid tule Poola vastu. Kas II maailmasõda oleks olnud välditav? Sellele küsimusele vastuste leidmiseks tuleb liikuda II maailmasõja algusest tagasi, et arutleda põhjuste üle, mis viis riigid II maailmasõtta. I maailmasõda lõppes 1918.aastal Antanti riikide võiduga, Saksamaa ja tema liitlased pidid leppima kaotusega. Suure kaotusega kaasnes Versailles’ rahulepingule allkirjastamine,
Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Pt 4 Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele 9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur 3000 eKr uus ühiskond nöörkeraamika kultuur [venekirveste kultuur]; tõenäoliselt tekkisid rahvaste rändamisel Rannikul ja saartel eksisteerisid nöörkeraamika kogukond kõrvuti kammkeraamika kogukonnaga Savinõud: kammkeraamika nõud, mis on hambulise kammilaadse templiga suured
Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele 9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur 3000 eKr uus ühiskond nöörkeraamika kultuur [venekirveste kultuur]; tõenäoliselt tekkisid rahvaste rändamisel Rannikul ja saartel eksisteerisid nöörkeraamika kogukond kõrvuti kammkeraamika kogukonnaga Savinõud: kammkeraamika nõud, mis on hambulise kammilaadse templiga suured
Roomlased kauplesid „barbaritega“ Rooma Impeeriumi piiriäärsetes linnades ja vahetasid „barbarite“ kauba: orjade, relvade, veini ja luksuskaupade vastu. Kõige suuremat probleemi valmistasid Rooma tsivilisatsiooni jaoks sakslased. Sakslased ei olnud kunagi ühtne rahvas, kuid nende hõimude kombed ja keel olid sarnased ja neid ühendas omavahelised lepingud. Sakslased olid sõjakad ja luues omavahel sõbralikke liite teiste hõimudega, tungisid regulaarselt Rooma Impeeriumi aladele, et saada rikkalikku saaki. Roomlased algselt soovisid allutada saksa hõimud oma alluvusse, kuid peale seda, kui nad said lüüa Teutoborgi metsas 9a.pKr., kus sakslased purustasid 3 Rooma Impeeriumi leegioni, loobuti sellest mõttest. Ning ehitati kaitse vall mida nimetati „Limes Romanus“ ja sellest momendist alates hakkas tsivilisatsiooni piir jooksma Reini jõest, kus juures Ida poole jäid „barbarite“ alad. Sakslased, keda Roomlased nimetasid „barbariteks“ elasid sugulus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
