Pampa (0)

Pampa
ASUKOHT
 Lõuna­Ameerikas Argentina ( Buenos  Airese, La Pampa, Santa     Fe ja Córdoba 
provintsi)
 Brasi lia (kõige lõunapoolsema Rio  Grande  do Suli osari gi) 
 Uruguay territooriumil. 
Mis on Pampa?
Lõuna­Ameerika  mandril  asuvaid  rohtlaid  nimetatakse pampadeks.  
Pampad on tohutud puudeta alad  Argentiina  keskosas.
Pampasid eristab teistel kontinentidel asuvatest  rohtlatest  asjaolu, et nad ei 
asetse mitte parasvöötmes, vaid lähistroopilises kliimavöötmes.
Humiidsest pampast Andideni jääb kuiv pampa – vähem asustatud ala, kus 
karjatatakse hobuseid, veiseid ja lambaid.
 Vahel nimetatakse pampaks ka  tasast  ala  Peruus .  Kohalike keeles tähendab 
pampa tasast pinda või tasandikku. 
Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. 
Kliima
Pampade kliima on võrreldes teiste rohtlatega aastaringi suhteliselt soe ja 
niiske. 
Talved külmad, suved kuumad ja niisked 
Suve kõige soojemal kuul, jaanuaris, on õhutemperatuur 20°C kuni 25°C. 
Talvel (juulis) on keskmine temperatuur 10°C. 
Aastane sademete hulk on 500­1000 mm ning sademed jaotuvad aasta läbi 
üsna ühtlaselt. Pampas on levinud väga viljakad punakasmustad mullad. 
Pampasid eristab teistel kontinentidel asuvatest rohtlatest asjaolu, et nad ei 
asetse mitte parasvöötmes, vaid lähistroopilises kliimavöötmes.
Pampa sademete ja 
temperatuuridiagrammid
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Loomastik  Pampas
Pampas on omapärane loomastik. 
Leidub arvukalt mitmesuguseid suuremaid ja väiksemaid närilisi. Suuremad 
neist on pampajänes ehk maara ja viskatša. 
Veekogude lähedal elab aga maakera suurim näriline veesiga ehk  kapibaara , 
kes võib kasvada isegi kuni meetri  pikkuseks . 
Huvitavad on ka armadillid, kelle põhitoiduks on sipelgad ja muud mullas 
elavad putukad. Armadillide keha on kaetud mitmes reas asetsevate tugevate 
luukilpidega, mis kaitseb neid vaenlaste eest. 
Kiskjatest leidub pampas pampakasse, pamparebaseid ja puumasid. 
Lindudest  on esindatud faasanid ning lennuvõimetud pikajalgsed nandud. 
Samuti on üsna palju mitmesuguseid närilistest toituvaid röövlinde.
Pilte Pampas elavatest loomadest
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Mullastik
Maailma viljakamad mul ad( Rohtlates  s.h ka Pampas)
Rohtlas  levivad eelkõige mustmul ad­ mul ad, mis rohke orgaanilise aine ja 
kaltsiumühendite poolest on mustjaspruunika värvusega. Need on väga 
huumuserikkad, kuna taimestik on li girikas ja maapinnale langeb igal aastal 
rohkesti taimejäänuseid.     
Mustjasmul a huumushorisont  võib   ulatuda  kuni kahe meetrini ja sealne 
huumusesisaldus on kohati üle 20%.
Rohttaimestik annab rohkesti taimejäänuseid.
Huumuskiht  paks (kuni 2 m).
Soodne mõju ka rohketel mul abakteritel ja selgrootutel.
Taimetik
Kevadel, kui lumi muutub sulamisveeks ja sajab hoovihma, hakkavad arenema 
ja õitsema  rohttaimed . Kuna suvi on kuum ja vett vähe, peavad taimed 
paari  kuu jooksul valmima. Selliseid taimi nimetatakse  efemeerideks.
Pampa kliima on sobiv kuivalembeliste tihedapuhmikuliste kõrreliste kasvuks. 
Need taimed on kuuma  suvega  hästi  kohastunud , kuna põua saabudes 
keeravad nad oma lehed rulli, vähendamaks aurumist.
Sagedamini võib neist kohata habeheina,  preeria ­ ja piisonirohtu, mis kõik 
kasvavad Põhja­Ameerikas.
Lisaks kõrrelistele võib Pampast leida ka „kompasstaimi”
Põua ajal keeravad osa taimi lehed rulli.
Rohtlate, sh ka pampa kliimatingimused võimaldavad kasvada vaid väga 
vähestel puudel nt: Hõbevaher, hikkoripuu, 
Kõrrelistega kõrvuti kasvavad Pampas ka poolpõõsad, mille maapealne osa 
on  rohtne , maa­alune aga  puitunud . Levinumad neist on pujuliigid.
Argentiina mägipampas 89 liiki m ² kohta.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Inimtegevus
Viljakate muldade tõttu on Pampa mmm
praeguseks  enamasti üles haritud. 
Sajandeid tagasi elatuti neil aladel peamiselt küttimisest, hiljem hakati  pidama  
kariloomi ja veel hiljem teravilja kasvatama.
Rohtlavööndit nimetatakse tänapäeval maailma viljaaidaks, kuna just siin 
kasvatatakse suur osa maailma teraviljast. 
Niiskemates piirkondades on hiiglasuurtele aladele külvatud mais, 
kuivematesse piirkondadesse nisu. 
Sellistel suurtel põldudel on teravilja tootmine üldiselt kõrgelt mehhaniseeritud  
ja maa saagikus väga kõrge. 
Kasutatud kirjandus:
http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8­3­22­1.ht m
http://www.miksike.ee/docs/elehed/8kll3tssisu.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/parasvootme_rohtla_liisaojakoiv.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Pampa

Document Outline

• Slide 1
• ASUKOHT
• Mis on Pampa?
• Kliima
• Pampa sademete ja temperatuuridiagrammid
• Loomastik Pampas
• Pilte Pampas elavatest loomadest
• Mullastik
• Taimetik
• Slide 10
• Inimtegevus
• Slide 12