Maadeavastused (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Suured Maadeavastused

Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Ave Altvälja 10 e klass Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed

Ajalugu

3

doc

Maadeavastused ning asteegid, maiad, inkad

1. SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED JA PÕHJUSED (tv. 92, 93) Põhjused: · Uudishimu · Kuuldused Idamaade rikkustest · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid · Neil oli kompass (araablaste käest saadud) · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. 2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart) · 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile) · ~1445.a - Jõuti välja Guinea lahte.

Ajalugu

10

pptx

Suured maadeavastused

Suured maadeavastused  Suurte maadeavastuste põhjused Tohutud summad kestvatele sõjapidamistele `'Indiatesse'' otsiti lühikesi ja turvalisi mereteid Konstantinoopoli vallutus türklaste poolt (1453) Genova otsis kontakte Pürenee poolsaare riikidega Kaugsõidulaevad ehk kravellid  Portugallaste esimesed retked Uurimisobjektiks oli Aafrika Henrique soosis suuri uurimisretki kulla otsimiseks Sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse 14861487 Bartolomeu Diaz leidis meretee Indiasse  Ameerika avastamine 1492 Christoph Kolumbus avastas nn Uue Maailma Esimesel reisil ­ Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti Teisel reisil­Väikesed Antillid,Puerto Rico ja Jamaica Kolmandal reisil ­ Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse Neljandalt reisilt tõi palju kulda 1494 Tordesillase leping  Indiasse viiva idapoolse mer

Ajalugu

14

odt

Keskaja suured maadeavastajad

Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi

Ajalugu

19

doc

Keskaja Suured Maadeavastajad

Lahingus sai surma ka Magalhães. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. 1  Kokkuvõte Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust. Kuna uued kaubandusteed olid ookeaniäärsed, tõusid esile ookeaniäärsed sadamalinnad Sevilla, Lissabon, Antverpen ja Amsterdam. Itaalia kaubalinnad kaotasid oma tähtsuse. Maadeavastused panid aluse suurtele kolooniavallutustele. Paljud inimesed viidi Ameerikasse, paljudest said orjad. Kolooniavallutuste tulemusel toodi Ameerikast suuri rikkusi. Hispaanlased said teada, et põhja pool Mehhikos on palju kulda. Hispaania aadlik Hernan Cortes soovis seda ala vallutada. 1519 aastaks oli ta kogunud suure sõjaväe millega ta alustas sõjaretke Mehhikosse. Mehhikot piirates levis linnas nakkushaigus, sõdurid jäid nõrgaks ning hispaanlased vallutasid Mehhiko

Ajalugu

7

doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

läänerannikule hispaanlased ja venelased 18. sajandil. Inglaste ja hollandlaste visad katsed leida ümber Põhja-Ameerika Vaiksesse ookeani viiv meretee -Loodeväil ­ ei andnud tulemusi. Ka Kirdeväil ­ meretee Põhja-Jäämere kaudu ümber Euraasia Vaiksesse ookeani ­ jäi veel avastamata. Nii portugallased kui ka hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkera kaudu. tegelikult oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või Põhja- Ameerika purjetades. Järgmised maadeavastused koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. eriti agarad olid inglased, kes lootsid uute mereteede avastamisega olukorda portugallasi ja hispaanlasi edestada. XVI sajandi keskpaigas jõudis Aasiast põhja pool kulgevat mereteed otsiv Inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja- Dvinaa suudmesse /praeguse Arhangelski kohal/. peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. see-eest aga loodi uus meritsi kulgev kaubatee

Ajalugu

10

doc

Ajaloo referaat

Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 ­ 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 1271­1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Vasco da

Ajalugu

23

pptx

Suure maadeavastus perioodi tähtsus kartograafia arengus

Suure maadeavastus perioodi t ähtsus k ar tograaf ia arengus Tallinn 2013  SISUKORD Geograafilise mõtte areng 15.sajandil Eurooplaste nägemus maailmast enne suuri maadeavastusi Meretee avastamine Indiasse Ameerika avastamine Amerigo Vespucci Fernão de Magalhães Austaalia avastamine Maailma kaart 17. sajandil  GEOGRAAFILISE M ÕTTE ARENG 15. SA JA N D I L 15. sajandil toimus Euroopas antiikaja geograafia renessanss ja tugevnes püüe avastada uusi maid. Maailma esimene trükitud kaart oli Isidoruse Sevillast maailmakaart, mis ilmus Augsburgis 1472. Kreeklaste Maa kerakujulisuse idee leidis lõpuks ka Euroopas tunnustamist Maailmakaar t enne suur i maadeavastusi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level maadeavastuste põhikaart  Meretee

Ajalugu

Kommentaarid (0)