Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maadeavastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
1)Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. India alla kuuluvad India , indo-Hiina , Indoneesi , Hiina ja Aafrika . Türklased vallutasid konstantinoopoli ja sellep muutus asi pakiliseks . Sest türgi hakkas valitsema musta mere ja süüria kaubateid . Nüüd hakkasid kaubad liikuma peamiselt Aleksandria kaudu , kuid sellel suunal valitses Veneetsia. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte pürenee poolsaare riikidega . Hispaania ja Portugali meresõitjad olid tänu poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga, ka olid nad hakanud ehitama uusi kaugsõidulaevu ehk karavelle , millega võis sõita ookeanil . 2)Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli eriti Aafrika , sest nad oletasid et Aafrikas leidub kulda . Suuri uurimusretki meretaguse kulla otsimiseks soosis kuninga vend Henrique , teadmishimuline kaupmees , kes sai hüüdnimeks meresõitja . Portugallased võtsid nüüdsest oma sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse . Aastail 1486 -1487 jõudis Bartolomeu Diaz aafrika lõunatippu , Hea lootuse neemeni ja tegi kindlaks , et sealtkaudu oli ümbet Aafrika mandri edasi sõites võimalik Indiasse jõuda 3)Esimesena purjetas 149teisel aastal üle atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas kolumbus Bahami saared , kuuba põhjaranniku ja Haiti . Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid , Puerto Rico ja Jamaica . Kolmandal reisil 1498 aastal jõudis ta Venezuela rannikule orinoco jõe suudmesse . Seal tekkis Kolumbusel esmakordselt põgus kahtlus , et võibolla on ta avastanud uue mandri . Neljandal avastusreisilt tuli ta tagasi suure hulga kullaga , kuid midagi muud ta kaasa ei toonud . Sellega valmistas ta Hispaania valitsusele pettumuse . 1494 aastal sõlmiti tordesillase leping , mille järgi pidid kõik 46ndast meridiaanist lääne poo avastatavad maad kuuluma hispaanlastele , idapoolsed aga portugallastele . 4)Aasta pärast saabus ta tagasi kaks laeva kaotanud , vürstilaadungiga tagasi koju . Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol , millelt teeniti tohutuid kasumeid. 5)Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci , kes oli kaasas hispaanlaste uurimisretkel , uuris uut rannajoont üsna pikalt . Amerigo Vespucci oli kindel , et ta oli avastanud uue tundmatu mandri , sellep hakkas ta seda ka kutsuma Uueks maailmaks . Saksa kartograaf hakkas lõuna –am idaosa kutsuma esimesena Amerigo nime järgi Ameerikaks . 6)Kui Hispaania Vallutaja Vasco Nunes De Balboa oli 1513 aastal panama maakitsust ületates avastanud Vaikse ookeani , muutus India läänetee leidmine Hispaaniale eriti oluliseks . 20 septembril 1519 aastal sõitis Hispaania sadamast välja viis laeva , pardal oli 253-liikmeline meeskond , mida juhtis portugali aadlik Fernando de magallanes. Pärast tohutuid raskusi ja suuri kaotusi saabus 1522 aasta septembris koju vaid üks laev 18 inimesega . Järgmine ümbermaailmareis toimus alles poole sajandi pärast . Läänetee indiasse oli küll avastatud , kuid seda kasutusele võtta polnud toonastes tingimustes otstarbeks . 7)16 saj keskel olid portugallased jõudnud Jaapanisse . Sealsed suurfeodaalid mõistsid õige pea eurooplastest lähtuvat ohtu. 17 saj algul sulgesid jaapanlased nende eest oma sadamad , jättes kaubitsemisõiguse Nagasakis vaid hollandlastele . Põ-am idaranniku aladele jõudsid inglased ja prantslased 17 saj , läänerannikule hispaanlased ja venelased 18 saj. 8)Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima . Uute maade vallutamisele järgnes nende paljaksröövimine , kohalike rahvaste orjastamine ja hävitamine . Nii hävitati Ameerika indiaani kõrgkultuurid ja veeti sadu tuhandeid aafrika põliselanikke orjusesse . Seoses kaubateede ümberpaiknemisega said nüüd kaubanduse keskusteks Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad . Tekkisid uued kaubandus ja rahandustegevuse nähtused – kauba ja fondibörs . Leidis aset oluline hinnatõus nn hindade revolutsioon . Et kuld ja hõbe muutusid väärismetalli sissevoolu tõttu odavamaks , toidu ja esmatarbekaupade tootmine jäi aaga põhiliselt endisele tasemele , siis tuli nende eest maksta kõrgemat hinda . Avardusid ka hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta . Laeva ja navigatsiooni tase tõusis märgatavalt tänu hulgalistele uuendustele ja leiutistele .
Maadeavastused #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jenny. Õppematerjali autor
Konspekt esitluse jaoks või osa jutustamiseks .

Sarnased õppematerjalid

Suured Maadeavastused
4
doc

Suured Maadeavastused

Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Ave Altvälja 10 e klass Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed

Ajalugu
Suured maadeavastused
10
pptx

Suured maadeavastused

Suured maadeavastused Suurte maadeavastuste põhjused Tohutud summad kestvatele sõjapidamistele `'Indiatesse'' otsiti lühikesi ja turvalisi mereteid Konstantinoopoli vallutus türklaste poolt (1453) Genova otsis kontakte Pürenee poolsaare riikidega Kaugsõidulaevad ehk kravellid Portugallaste esimesed retked Uurimisobjektiks oli Aafrika Henrique soosis suuri uurimisretki kulla otsimiseks Sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse 14861487 Bartolomeu Diaz leidis meretee Indiasse Ameerika avastamine 1492 Christoph Kolumbus avastas nn Uue Maailma Esimesel reisil ­ Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti Teisel reisil­Väikesed Antillid,Puerto Rico ja Jamaica Kolmandal reisil ­ Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse Neljandalt reisilt tõi palju kulda 1494 Tordesillase leping Indiasse viiva idapoolse mer

Ajalugu
Maadeavastused ning asteegid-maiad-inkad
3
doc

Maadeavastused ning asteegid, maiad, inkad

1. SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED JA PÕHJUSED (tv. 92, 93) Põhjused: · Uudishimu · Kuuldused Idamaade rikkustest · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid · Neil oli kompass (araablaste käest saadud) · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. 2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart) · 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile) · ~1445.a - Jõuti välja Guinea lahte.

Ajalugu
Maadeavastuste eeldused ja põhjused
1
doc

Maadeavastuste eeldused ja põhjused

Miks võib maadeavastusi lugeda keskaja lõpuks? Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid Euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. Teiseks tarbis ülikkond üha rohkem idamaiseid kaupu, eriti vürtse, siidi ja lõhnaaineid, mille eest tasuti rahaga, sest Euroopa kaupade valjavedu ei suutnud sissevedu tarvilikul maaral katta. Kulla ja hõbedavajaduse rahuldamiseks ei olnud Euroopas tol ajal aga enam võimalusi ning see sundis eriti mereriikide valitsejaid pöörama pilgud Euroopast kaugemale. Olemasolevad vähesed tõesed ja rohked legenditaolised teated India, IndoHiina, Indoneesia, Hiina ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse "Indiatesse", nagu neid kokku nimetati võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Siin mängis oma osa Vahemere suurte kaubalinnade Genova ja Veneetsia rivaalitsemine. Eriti pakiliseks muutus küsimus pärast seda, kui

Ajalugu
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed
2
doc

Suured maadeavastused ja nende tagajärjed

orjastamine ja hävitamine. Kõige silmapaistvam oli Mehhiko ja Lõuna-Ameerika tsivilisatsioonide - asteekide impeeriumi ja inkade domiooni hävitamine. Lääne- Euroopas vähenes aga järsult kaubalinnade tähtsus seoses Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnade tähtsuse tõusuga. Holland kujunes väga mõjuvõimsaks riigiks seoses kaubandusega . Tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused- kauba- ja fondibörs ning aset leidis ka hinnatõus ehk hindade revolutsioon. Suured maadeavastused tekitasid impeeriumite kokkupõrke. Hispaania suurte võitude järel alustasid Holland, Prantsusmaa ja Inglismaa rünnakuid hispaanlaste vastu oma huvide kaitseks. Rünnakute meetoditeks sai näiteks piraatlus Inglismaa poolt. Kaaperdati laevu ning rööviti kulda ja hõbedat või rünnati orjalaevu. Inglismaa sattus vastasseisu ka Hollandiga, moodustades Inglise Ida- India Kompanii Madalmaade Ida-India Kompanii eeskujul. Oli alganud suurriikide vastasseisu ajastu.

Ajalugu
MAADEAVASTUSED 15-– 18-SAJANDIL
7
doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

läänerannikule hispaanlased ja venelased 18. sajandil. Inglaste ja hollandlaste visad katsed leida ümber Põhja-Ameerika Vaiksesse ookeani viiv meretee -Loodeväil ­ ei andnud tulemusi. Ka Kirdeväil ­ meretee Põhja-Jäämere kaudu ümber Euraasia Vaiksesse ookeani ­ jäi veel avastamata. Nii portugallased kui ka hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkera kaudu. tegelikult oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või Põhja- Ameerika purjetades. Järgmised maadeavastused koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. eriti agarad olid inglased, kes lootsid uute mereteede avastamisega olukorda portugallasi ja hispaanlasi edestada. XVI sajandi keskpaigas jõudis Aasiast põhja pool kulgevat mereteed otsiv Inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja- Dvinaa suudmesse /praeguse Arhangelski kohal/. peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. see-eest aga loodi uus meritsi kulgev kaubatee

Ajalugu
Suured maade avastused
2
doc

Suured maade avastused

P+ Suured maadeavastuse. 1. Põhjused: 2. Uudishimu 3. Soov saada rikkusi 4. Tekkis vajadus idamaiste kaupade järele, kuid kaubateed olid türklaste ja araablaste käes, kes võtsid suurt vaheltkasu. 5. Oli vaja leida uus kaubatee Indiasse 6. Suured maadeavastused algasid Hispaaniast ja Portugalist sest: 7. Mõlemad olid mereriigid, mille elanikel olid pikaajalised meresõidu kogemused. 8. Avastusretkeks kõige sobilikum laevatüüp, karavell, arenes välja Portugalis. Selle laeva purjede ehitus oli selline, et sai sõita ka peaaegu vastutuult. 9. Lõppes reconquista ­ Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest. Selle tõttu jäid paljud väikeaadlikud sissetulekuta. 10. Portugallaste esimesed retked.

Ajalugu
Varauusaeg
4
doc

Varauusaeg

monopol. Brasiilia rannikule jõudsid hispaanlased ja portugallased 15. saj lõpp 16 algul. Amerigo Vespucci järgi sai Ameerika oma nime. 20. septembril 1519 sõitis Hispaanisast välja viis laeva, mida juhtis Fernao de Magalhaes ja 1522 septembris jõuti tagasi esimeselt ümbermaailmareisilt. Läänetee Indiasse oli küll avastatud, kuid seda kasutusele võtta polnud toonastes tingimustes otstarbekas. 16 saj. teisel poolel ja 17. sajandil hakkasid maadeavastused üha suuremat osa etendama. Portugallased jõudsid Jaapanisse, kuid taibates ohtu sulgesid jaapanlased oma sadamad, jättes need avatuks vaid hollandlastele. 17. saj. algul avastasid hollandlased Autraalia. Põhja-Ameerika idarannikule jõudis inglased ja prantslased 17 saj. Suurte maadeavastuste tagajärjed Euroopale: inflatsioon e. raha väärtuse langemine ja hindade tõus, maailmapildi avardumine, uued kaubad (tomatid), Vahemere kaubandus kaotas tähtsuse, uued

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun