Aurud võivad õhuga koos moodustada plahvatusohtlikke segusid. Nahale sattudes põhjustab ärritust. Naatriumhüdroksiid ei ole süttimis- ega plahvatusohtlik, aga kokkupuutel teiste ainetega eralduvad ained (nt. H2) võivad olla plahvatusohtlikud. Etanool värvusetu, iseloomuliku lõhnaga ning põletava/kõrvetava maitsega vedelik. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon (kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine) Vajalikud aine hulgad Bensaldehüüd 8g Atsetoon 2,2 g Naatriumhüdroksiid 7,5 g Etanool 60 ml Enda reaktsioonil kasutasin kõigist ainetest poole vähem kui oli kirjanduses antud. Töö käik Valmistatakse naatriumhüdroksiidi lahus 37,5 ml vee ja 30 ml etanooli segus. See valatakse kolmekaelalisse kolbi ja jahutatakse 20-25 °C-ni
Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säiliada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub silmamuna niisutav pisaravedelik. See eritub koguaeg ja hoiab silamuna niise, vähendab hõõrduumist ja takistab mirkoobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemaid tolmuosa...
Eetrid - orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Seega on kahe süsinikuga seotud hapnik eetrite funktsionaalseks rühmaks. Ühealuseline ja mitmealuseline alkohol - Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks, mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks. Alkoholaat - aineklass orgaanilises keemias. Kontraktsioon nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Hüdrolüüsipiiritus - Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Sünteetiline piiritus - Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. Absoluutne alkohol - Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks.
valitsevaga. Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat. 14. Millest tekkisid planeedid? Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille sisemusse koonduvad raskemad elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga
pehmemaks kuni hakkavad soolama. Amorfsed ained sarnanevad välimused tihti tahkistega, järelikult on neid raske eristada. Amorfsed ained võivad löögi mõjul kergesti kildudeks puruneda. Siledale alusele asetatuna võib pika aja möödumisel märgata, et amorfne keha on hakanud pisitasa laiali valguma. Amorfsed ained on näiteks mesilasvaha, pigi, merevaik, kampol. 5. Ülekandenähtused Selle tõttu, et kõigis agregaatolekutes aineosakesed mõjutavad üksteist ja liiguvad korrapäratult, erinevad järgmised nähtused: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. ÜLEKANDENÄHTU MILLES VÄLJENDUB? S Difusioon Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus Soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Sisehõõre Keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvate kehale mõjuv
Mis on hüdraulika? Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi. Mis on hüdrogeoloogia? Hüdrogeoloogia uurib maakoores e. litosfääris esinevat vett, ehk on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu. Mis on filtratsioon? Filtratsioon ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber vesiehitiste. Vesi võib imbuda näiteks läbi poorse muldtammi. Filtratsiooni kiirust iseloomustab filtratsioonimoodul. Mis on filtratsioonitegur? Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Filtratsioonimoodul sõltub lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest. Näiteks liivade filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. Mis on vooluhulk? Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus. Tavaliselt, kui ei ...
eeterlikes õlides. Pilt 1 OMADUSED 2.1 Füüsikalised omadused Etanool on iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega ja värvitu. Keeb 78 C juures. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanool on ka narkootilise toimega. 2.2 Keemilised omadused Etanooli põlemisel nagu teisedki orgaanilised ained, moodustades süsinikdioksiidi ja veeauru. Etanooli leek on kahvatusinine ning etanooliaurud ja õhk moodustuvad plahvatava segu
mangaanterased (leg. põhielement Mn ), nikkelterased (leg. põhielement Ni ), kroomnikkelterased (leg. põhielement Cr ja Ni ) jne. 3. Üldkasutatavad kummid Pilet nr. 6 1. Elektrijuhtivus. Korrosioonikindlus. Kulumiskindlus. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste - laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Elektrivälja mõjul hakkavad need aineosakesed liikuma. Aineosakeste liikumist ja seega ka ainet iseloomustab erijuhtivus (), mis vastavalt Ohmi seadusele on seotud elektrivälja tugevuse (E) ja voolutihedusega (j). Erijuhtivus on eritakistuse pöördväärtus: = 1 / . Kulumiskindlus on masinaelemendi omadus säilitada etteantud tööea jooksul hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed. Detailide kulumisel võib nende tugevus ristlõike vähenemise või dünaamilise koormuse kasvamise tõttu langeda, samuti
sest tema telje kaldenurk on ainult 8 kraadi. Pöörlemisperioodi väärtuseks on pakutud 10-16 tundi. 14. Millest tekkisid planeedid? Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille sisemusse koonduvad raskemad elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt
KREEKA GEOGRAAFILISED OLUD & NENDE MÕJU KREEKA TSIVILISATSIOONI KUJUNEMISELE Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas. Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks. 19.saj läks Euroopa teadusringkondades käib lause:“Euroopa kultuur on tõusnud Egeuse merest.“ Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. 3.a.t paiku laienesid nad lõunapoole, kus vanemad asukad nendega segunesid. U 2500 võeti kasutusele pronks. Hetiitidelt võeti üle raud. Palkanipoolsaar on tugevasti liigendatud sügavate lahtedega, mis sobivad hästi sadamateks. Lahed ja mäeahelikud jagavad Kreeka kolmeks osaks: 1. Peloponnesose poolsaar 2. Kesk-Kreeka 3. Põhja-Kreeka Kreeklastega on asustatud ka sajad saared Egeuse meres. P...
Põhiliselt koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Kahekihiline Membraani ülesanded: 1. Mebraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ja kaitseb selle kahjulike välismõjutuste eest 2. Membraani vahendusel toimub aine, energia ja info vahetus, raku ning väliskeskkonna vahel. Aktiivne transport vajab alati lisaenergiat, passiivne transport rakk ei kuluta ainetranspordiks energiat. Fagotsütoosi teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid JOONIS 10. vastupidine protsess on eksotsütoos. Pinotsütoosi teel omastab rakk vedelikes lahustunud makromolekule Tsütoplasma poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Ta on pidevas liikumises ning seob kõik raku organellid tervikuks. Rakutuum kahemembraanne organell. Pooride kaudu toimub ainete liikumine rakutuuma või sealt välja. Rakutuuma sees on karüoplasma
Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked, mis sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Erinevalt libisemisest ei saa voolamise korral kindlat materjali liikumise pinda eristada ning aineosakesed liiguvad nõlvast alla voolates ka üksteise suhtes, mis tähendab, et materjal voolavas pinnases seguneb. Segunemine toimub aluspinnasega hõõrdumise tõttu, järelikult osakeste liikumiskiirus maapinnas sügavuse suurenedes väheneb. Voolamine leiab kõige sagedamini aset just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja selle toimumiseks ei piisa ainult gravitatsioonijõust.
Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise
Need saavad keha liikumissuunalise impulsi ja annavad osa sellest edasi kaugematele molekulidele. Selle tõttu väheneb liikuva keha impulss ja keha liikumine on takistatud. Sisehõõre on seda suurem, mida kõrgem on gaasi temperatuur, mida karedam on keha pind ja mida suurem on keha kiirus. Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides nimetatakse aerodünaamikaks. ·Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks nim. aurumiseks. ·Aurumine on põhjustatud sellest, et kiiremad aineosakesed väljuvad vedeliku pinnalt. ·Aurumine on seda kiirem, mida kõrgem on vedeliku temperatuur. ·Temperatuur on seda kõrgem, mida kiiremini osakesed keskmiselt liiguvad. ·Kui osakeste liikumise keskmine kiirus on suurem, leidub rohkem kiireid osakesi, mis on võimelised vedelikust väljuma. ·Aurumine on seda kiirem, mida kuivem on õhk. ·Õhus on alati veeauru. ·Veeauru hulk õhus on piiratud. ·Kui õhk on niiske ei mahu õhku enam palju auru juurde ja aurumine on aeglane
välja. See on ka passiivse transpordi üks vormidest. Ainete passiivne transport võib toimuda kas valkude kaasabil või ilma, kuid seejuures ei vajata täiendavat energiat. Ainete aktiivses transpordis peavad valgu molekulid kindlasti osamema. Nim: transpordivalkudeks. Aktiivse transpordi toimumiseks on vaja täiendavat energiat. Seda saadakse makroergilistest ühendistest. Osa rakke loomarakke on fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. Kui fagotsüteeritav aine jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ning aine satud memraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Hiljem lisandub moodustunud põiekesse veel ensüüme, mis lagundavad fagotsüteeritud aineid. Sel teel toituvad mõned ainuraksed organismid. RIBOSOOMIDE EHTUS JA ÜLESANNE. -iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad omakorda ribosoomi- RNA ja valgu molekulidest. -Ribosoomid moodustuvad rakutuuma olevates tuumakestes.
Laineline liikumine võnkumiste edasikandumine ruumis. Ristlained- lained, kus võnkumine toimub lainete levimissuunaga risti. Pikilained- lained, kus võnkumise siht ühtib laine levimise suunaga. Lainepikkus- kahe lähima ühesuguses seisundis oleva punkti vaheline kaugus. Laine levimiskiirus fikseeritud faasi levimise kiirus. Molekulaarkineetilise teooria põhiseisukohad: 1)kõik ained koosnevad molekulidest 2)kõik aineosakesed on lakkamatus korrapäratusliikumises- soojusliikumine a)Browni liikumine b)difusioon- ühe aine osakeste liikumine teise aine osakeste vahel. 3)Kõik aine osakesed on vastastikmõjus. Aatomeid ja molekule iseloomustavad suurused: 1) aatomi (molekuli) mass 2) aatommass 3) molekulmass 4)ainehulk mol 5) Avogadro arv 6)Molaarmass 7) konsentratsioon n Ideaalgaas gaas, mille molekulide vahel vastastikmõju puudub.
Parfüüm Kaupo Kiilaspää 12.klass Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide
1. Plasmamembraani valgud – ehitus ja talitlus. Mis on GPI-ankur? ! 1. Transmembranaalsetel valkudel on hüdrofoobsetest aminohapetest koosnev ala, mis võimaldab seostuda lipiidse kaksikkihi hüdrofoobse sisemusega. Membraani läbiv valgu osa moodustab alfa-heeliksi. 2. Mõned valgud kinnituvad membraani välispinnale kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil mis toimib kui ankur: valgul on küljes fosfolipiid (fosfatidüülinositool), mis seotakse valgule oligosahhariidi vahendusel. Seda struktuuri nimetatakse kokku glükosüül-fosfatidüül-inositool ankruks ehk GPI- ankruks. Sellised valgud paiknevad alati membraani välises ehk eksoplasmaatilises pooles. 3. Perifeersed valgud on seotud mittekovalentselt teiste membraanivalkudega. Neid saab eraldada soola kontsentratsiooni tõstmisega, pH muutmisega jne. Ülesanded: 1. Transport-kompleksid (kanalid ja pumbad) 2. Seostajad 3. Membraani retseptorid...
H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 > 2CO2 + 3H2O Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. ETANOOLI JA METANOOLI ERISTAMINE
H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. ETANOOLI JA METANOOLI ERISTAMINE
51. Mitmed lõhnavad ained on tahked. Lõhna tunneme õhu kaudu. Kuidas tahke aine osakesed satuvad õhku? Sublimatsioon 52. Normaalrõhul keeb vesi temperatuuril 100 ºC. Kas keeva vee korral on anuma põhjas temperatuur 100 ºC, või erineb sellest? Põhjas veidi üle 100 kraadi, hästi vähe erineb. 53. Painutage joonlauda. Joonistage painutatud joonlaud külgvaates. Näidake joonisel millises joonlaua osas on aineosakesed püsiva tasakaalu olekus, millises eemaldatud olekus, millises kokkusurutud olekus? Kas püsiva tasakaalu olek asub joonlaua keskel või on keskkohast nihutatud? Keskkohast nihutatud(allapoole), molekule kokku pressida ei anna, aga venitada annab. 54. Põhjendage aine partikulaarse ehitusega mittemärgamist. Mittemärgamine - pindpinevus ei lase pinna molekulidel vedelike.... Vedeliku molekulid hoiavad üksteist tugevamalt, pind tõmbab molekule. 55
1.Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...
eetrid on orgaanilised ühendid, kui kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. ühealuseline alkohol ühte hüdroksüülrühma sisaldav alkohol (n:etanool) mitmealuseline alkohol mitut hüdroksüülrühma sisaldav alkohol (n:glütserool) alkoholaat tekib alkoholi hüdroksüülrühma vesiniku aatomi asendumisel aktiivse metalliga. kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suuremate vahele ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. hüdrolüüsipiiritus on tselluloosi suhrkuks muutmisel taas suhkru kääritamisel saadav etanool. sünteetiline piiritus moodustub kõrgemal temperatuuril, rõhul ja katalüsaatorite manulusel toimuval hüdraatumisel. absoluutne alkohol veevaba ehk 100%line etanool. denatureerimine etanooli joomiskõlbmatuks muutmine tehnilisteks vajadusteks, sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid lisades.
Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse (ibid). Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin,C10H14N2 Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3... 1,5 mg nikotiini
Eelsokraatikute panus filosoofiasse Kuusalu Keskkool 11. klass Liisbeth Kallakmaa 2016 Joonia koolkonna rajaja oli Thales. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Thalese õpetuse filosoofiline tähtsus seisnes eelkõige selles, et ta esimesena inimkonna ajaloos püstitas küsimuse, mis sai hiljem kogu kreeka filosoofia põhiküsimuseks: “Mis on kõik?” Ainuke kindel ja ainuke tõeliselt tähtis asjaolu Thalese õpetuses on see, et ta mõistis asju ühe algelemendi vormidena. See, et ta peab selleks elemendiks vett, on tema ajalooline eripära, kuid ta on esimene kreeka filosoof sellepärast, et ta esimesena mõtleb ühtsusest erinevuses ning püüab seletada ilmse...
kadunud(nälkjas, kaheksajalad) Karbid: Siseehitus: sise ja väljavooluavad, kust vesi sisse ja välja, merevee puhastaja(5-15l/h), hingab lõpustega Elab soolases ja magedas vees, Eestis jõe ja järvekarp. Välisehitus: keha kaitseb koda, mis koosneb kahest poolmest, ohu korral tõmbab poolmed lihastega kokku, poolmeid ühendab elastne side ja tugevad lihased. Jalg on kompamiseks ja liikumiseks sest,pead pole, rõngad näitavad vanust, pole tundlaid, silmi pole Toit: aineosakesed, pisiorganismid Lahksugulised, enamik veekogu põhjas, liikumine pole oluline, sest vesi kannab toitu neile Meres olevad, lahti kinni kojapoolmeid lükates võivad kiiresti liikuda, vesi purskub välja Osadel mantli servas lihtsad silmad Pärl- kui mantli ja pärlmutterkihi vahel võõrkeha, siis hakkab karp pärlmutterkihte ümber selle ehitama, Euroopas ebapärlikarp, vajab puhast vett, Eestis vaid Pudisoo jões Peajalgsed: kalmaarid, seepjad, kaheksajalad
Et saada kestvat elektrivoolu tuleb kasutada vooluallikat (patarei, aku). Vooluallikal on + ja poolus, mille vahel on elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Sõnaga elektrijuht tähistatakse nii ainet kui ka keha, milles võib tekkida elektrivool. Metallides on tahkes olekus kristalse ehitusega, aineosakesed paiknevad korrapäraselt moodustades kristallvõre, mille sõlmedes paiknevad positiivsed ioonid. Metallides on vabadeks laengukandjateks kristallvõrede vahel liikuvad vabad (ei ole seotud ühegi positiivse iooniga, võivad liikuda kogu metallitükki ulatuses, korrapäratult ja tohutusuure kiirusega 1000 km/s) elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Tavaliselt on tavaline metallitükk elektriliselt neutraalne
Puhta vee keemistemperatuur normaalrõhu juures on 100ºC (p=760 mmHg) aine 3 olekut: 1. tahke olek: 2. vedel olek: 3. gaasiline olek: kindel kuju ja ruumala kindel ruumala kuju ja ruumala puuduvad raske kokku suruda kindel kuju puudub molekulide vahel on suured aineosakesed paiknevad (anuma kuju) tõukejõud tihedalt ja kindla korra järgi molekulide vahel on nõrgad kergesti kokkusurutavad tõmbejõud Deformeerimine on keha kuju muutmine: 1. tõmbamine ehk tõmme 2. surumine ehk surve 3. painutamine ehk paine 4. väänamine ehk vääne Elektrolüüsi kasutatakse: 1. ainete eraldamiseks (vesiniku tootmine) 2
Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga. Ained võib liigitada kuju ja ruumala säilitamise põhjal järgnevalt: TAHKIS ehk tahke aine säilitab kuju ja ruumala. · Osakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt. · Vastastikmõju osakeste vahel on tugev.
Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Kuum täpp alalise vulkaanilise aktiivsusega piirkond laama keskosas. Muutumatu punkt
suhteliselt kitsas ja takistab seetõttu soolase vee massilist tungimist Põhjamerest Läänemerre. Läänemere põhjareljeef on üldiselt mere lõunaosas ühtlasem, mere põhjaosas aga väga ebaühtlane. Läänemere põhja katavad mitmesugused setted. Madalamatel aladel on põhi enamasti kivine, kaljune või liivane. Sügavamal on merepõhi kaetud peeneteraliste setete - savi ja mudaga. Setete selline jaotumus sõltub asjaolust, et suhteliselt väikesed aineosakesed, millest moodustuvad savi ja muda, langevad põhja eeskätt süvikualadel, kus puuduvad hoovused ja vee liikumine on aeglane. Setete moodustumiseks vajalikku materjali kannavad Läänemerre jõed, peenemateraline materjal tekib ka meres eneses vee mehaanilise tegevuse toimel ja mitmesuguste orgaaniliste jäänuste kõdunemisel. 5 Läänemere kalastik Läänemere kalastiku liigiline koostis oleneb esmajoones praeguseaegsetest
Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda.
kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamiskrampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini
vahel Energia transport toimub transportvalkude poolt a) pasiivne transport rakk ei kuluta ainete liikumiseks energiat (nt. vesi kui rakus suureneb Na sisaldus, mis tõmbab vett enda poole, siis raku veesisaldus sureneb) b) aktiivne transport vajab alati lisaenergiat, mis saadakse ATP molekulidest Fagotsütoosi teel satuvad rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid (nt. amööbi toitumine, ,,keerab" ennast ümber bakteri), seda nim. ka endotsütoosiks. Vastupidine protsess, kus ained viiakse rakust välja, on eksotsütoos. Pinotsütoosi teel omastab rakk vedelikest lahustunud makromolekule. Tsütoplasma poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasma on pidevas liikumises
.........................13 Sissejuhatus Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. [1] Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. [1] Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (CH3CH2OH) on üks põhilisemaid alkohole. Selle
planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatakse asteroide. Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollabeeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning kokkusulamiste käigus tekivad protoplaneedid, mille sisemusse koonduvad raskemad elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt
Tartu kutsehariduskeskus Maarja Pukk Monitor referaat Tartu 2008 Mis on kuvar? Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile "öelda". Ka dubleeritakse sinna kõik teie poolt klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu informatsioon. Ta on personaalarvuti kasutajale üks tähtsamaid seadmeid, eiti tähtis on tema kujutise kvaliteet. Kuvarite soetamisel ei maksa tänapäeal enam alla SVGA vaadata. Kuvareid saab liigitada mitmeti. Üks jaotus on värviline- ühevärviline. Ühevärvilises kuvaris kasutatakse siiski heleduse gradatsiooni (nt. must - tumehall - helehall - valge). Värviline kuvar esitab tavaliselt 16- värvilistest kuni miljonite värvidega kujutisi. On tõsi, et kuigi värviline kuvar tundub silmale ilusam, ei ole ta alati just tarvilik. Teine oluline liigitus on tärk- ja graafiline kuvar. Tärkkuvar võimaldab ekraanil esitada ainult sümboleid (tähed numbrid, kirjavahemärgid ja ...
Tavaliselt (kitsamas mõttes) mõistetakse insolatsiooni all horisontaalsele pinnaühikule (cm 2) langevat otsekiirguse voogu 1 minutis. 13. mida mõistetakse hajukiirgusena? Hajukiirgus on selline kiirgus, mis esineb ka siis kui päike ei paista ning hajukiirguses on lühema lainepikkusega kiirguse osatähtsus suurem kui otsekiirguses. 14. kuidas sõltub hajuskiirgus pilvisusest? Mida pilvisem on taevas seda suurem on hajukiirguse roll, väiksemad aineosakesed hajutavad lühemalainelist kiirgust rohkem kui pikemalainelist. 15. mida mõistetakse summaarse kiirgusena? Otsene kiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus 16. milliste tegurite järgi arvutatakse summaarse kiirguse kuu- ja aastasummad? Kiirgusvoog, kiirgusvootihedus, intensiivsus 17. millised on summaarse kiirguse territoriaalse jaotuse olulisemad seaduspärasused talvel? 18. millised on summaarse kiirguse territoriaalse jaotuse olulisemad seaduspärasused suvel? 19
LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset ...
Füüsika Mikro- ja megamaailm ❏ Mikro - Palja silmaga ei näe; aatomid, aineosakesed ❏ Makro - universum, astronoomia Makrofüüsika ❏ Täht koosneb gaasist (vesinik, mis muutub heeliumiks), mis põleb . Täht koosneb vesinikust, tuumareaktsiooni käigus muutub heeliumiks, mida aeg edasi, seda raskemad elemendid tuumareaktsioonide käigus tekivad (kuni rauani) ❏ Kui gaas saab otsa ja paisub, siis tekib punane hiid ❏ Punases hiius hakkab heelium põlema, muutub valgeks kääbuseks (täht, kus
omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, köha, nahapinna muutused, peavalu, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähki) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam: Vingugaas Vingugaas on süsivesinike mittetäieliku põlemise järel tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub 2-20 mg vingugaasi inimorganismi. Sellepärast väheneb inimese jõudlus, ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga ning enamik sportlasi ei suitsetagi
19.) Fagotsütoosi mõiste, käik, ülesanne Fagotsütoos ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne o9mastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Osa loomarakke on fagotsütoosi võimelised. Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub memraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritudained. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekuld. 20.) Pinotsütoosi mõiste Pinotsütoos ümbritsevast keskkonnast vedelike aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. 21.) Membraani retseptorvalkude ülesanne, toimemehhanism Rakumembraani ehituses esinevad mõned retseptorvalgud, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (näiteks hormoone) ja vallandavad seejärel
Spetsiifilise imalmagusa lõhnaga. Levinumad hüüdnimed Eestis: plastiliin, afganka, maroko, hash. Hasis segatakse tubakaga ja suitsetatakse sigaretina või piibuga . Tubakas asetatakse sigaretipaberile ja vaiku lõigatakse kuuma noaga, pudendatakse ja segatakse tubakaga. Sigaret keeratakse ühest otsast kokku, et vaik välja ei langeks. Kanepivaigust tekkiv suits on kuum ning et mitte kõrvetada huuli, asetatakse sigareti sisse filter.Seda juuakse ka teena, siis neelatakse aineosakesed koos teega alla. Hasis segatakse ka suhkru või maitseainetega, n-ö. Maiustuseks. Harvem on kasutusel hasisi õli, mida saadakse lahustades teda atsetoonis või alkoholis. Eesmärgiks on psühhoaktiivse THC kontsentreerimine. Hasisi õli võib sisaldada 20-60 protsenti THC-d. Narkootilise mõju saamiseks piisab, kui tilgutada seda 1-2 tilka suitsule. Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse
, mis hiljem nimetati Niels Bohri instituudiks. Samuti oli ta ka Wilhelm Lenzi assistent lühikest aega. Aastast 1923 kuni aastani 1928 oli Pauli lektor Hamburgi Ülikoolis. Sellel ajal aitas ta tugevalt kaasa kvantmehaanika arengule, pannes kirja elimineerimismeetodi. Tõrjutusprintsiip väidab, et ühe algosakese mõõtmetega määratud ruumipiirkonnas võib paikneda maksimaalselt kaks vastandlike spinnidega aineosakest, ülejäänud tõrjutakse välja. Aineosakesed alluvad tõrjutusprintsiibile, väljaosakesed mitte. 1930. aastal pakkus Wolfgang Pauli välja idee puuduva energia äraviimise kohta- energia viib ära senitundmatu laenguta osake ehk neutriino. Selle aluseks võttis ta 1928. aastal Paul Diraci poolt esitatud kvantvõrrandi, mis nõudis lisaks poolarvulise kvantarvu spinni olemasolu. Kuna spinni kohta kehtib jäävusseadus, ei saa beetalagunemise võrrandis olla paremal pool kaht osakest (sest need 4
86. kus asuvad sirgjoonelisele Esiku (vestiibul) mõigus (horisontaal) ja ümarkotikeses (vertikaal) liikumisele reageerivad retseptorid? 87. millistest osadest koosneb Nina limaskesta haiste-epiteel, milles paiknevad meelerakud (haisterakud, tugirakud) haistmiselund? 88. kus asuvad haistmisretseptorid? Nina limaskesta haiste-epiteelis 1. Õhuga ninna tulevad aineosakesed lahustuvad nina limaskestal 2. haisterakkudes tekib erutus 3. 89. Kuidas tekib haistmine? erutus liigub haistenärvi mööda keskusesse, mis asub suuraju oimusagaras 90. millises suuraju osas paikneb Oimusagaras haistmiskeskus? 91. nimeta 6 erinevat lõhnatüüpi! 1. vürtsikas 2. lillelõhn 3. puuvilja-lõhn 4. vaigulõhn 5. põlemislõhn 6. roisuhais 92. millistest osadest koosneb 1. Keelel keelenäsad 2
lk 50 1.Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. 2. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võõib tsütoloogia sünniks lugeda aega, mil leiutati valgusmikroskoop. 3. 4. 5. Loomaorganismide ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side-, ja närvikude. 6. Elektronmikroskoop on oluline seetõttu, et tema lahutusvõime on võimsam kui valgusmikroskoobis ja tänu sellele näeb rakkude siseehitust ja stuffi hulga paremini. 7. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 8. Virchowi tsütoloogiaalased põhiseisukohad: 1)rakud tekivad ainult rakkudest. 2) uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel 3) organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. lk 53 1. Üherakuline organism: amööb, kingloom, silmviburlane. 2. Kõige suuremad rakud on lindude munarakud( munarebud). Üks kõige pisemaid üherakulisi organisme on mü...
Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Väli on aktiivne keskkond, mille vahendusel üks laetud keha mõjutab teist. Väli on jõu tekkimise võimalikkus. Aine ja väli võivad neisse kätketud energia ulatuses teineteiseks muunduda. Erinevad aineosakesed samas ruumiosas olla ei saa (ei mahu), erinevad väljad aga saavad küll. Aineosakestel on kindlad mõõtmed, väljal neid reeglina ei ole. Vastastikmõju on põhjus, mis muudab kehade liikumisolekut (kiirust). Vastastikmõju intensiivsust kirjeldav füüsikaline suurus on jõud. Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. Mõju võrdub vastumõjuga
Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Väli on aktiivne keskkond, mille vahendusel üks laetud keha mõjutab teist. Väli on jõu tekkimise võimalikkus. Aine ja väli võivad neisse kätketud energia ulatuses teineteiseks muunduda. Erinevad aineosakesed samas ruumiosas olla ei saa (ei mahu), erinevad väljad aga saavad küll. Aineosakestel on kindlad mõõtmed, väljal neid reeglina ei ole. Vastastikmõju on põhjus, mis muudab kehade liikumisolekut (kiirust). Vastastikmõju intensiivsust kirjeldav füüsikaline suurus on jõud. Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus
Ninaõõne tipus asuv limaskest; sisaldab lõhnatundlikke retseptorrakke, mis reageerivad õhus olevatele lõhnaainetele. Aju haistesibulas asuvad haistepäsmakesed, kus lõhnatundlike retseptorite signaalid korduvad. Maitsemeel - keelel, suulaes ja kõris paiknevad maitsenäsad. Maitsmismeele stiimuliteks on molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega ning see toimub läbi keemilise reaktsiooni ( vaja niiskus). Maitsenäsade pinnal asuvad avad, mille kaudu pääsevad sisse aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad sellised närviimpulsid, mis liiguvad mööda maitsmisnärve ajukoores olevasse piirkonda, mis määrab meie maitsed. Maitsenäsad on keelel olevad struktuurid ja sisaldavad endas maitsepungasid, milles asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, mõru, haput, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline. Kuulmine - tigu kõrvas on kuulmiselund. Väliskõrv koondab helilained keskkõrvas asuvale
Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
